Kirjelda kristluse levikut Rooma riigis. Kristlaste meelest olid teised jumalad ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne seetõttu suhtuti neisse umbusu ja vaenuga. Kristlasi peeti süüdlasteks riiki tabanud õnnetustes. Esines ka kristlastevastaseid rünnakuid. Korraldati ka kristlaste üle kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsuse ähvardusel Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama sundida. Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad ehk apostlid, kes oma misioni retkedel võitsid usule uusi pooldajaid, pidasid kogudustega kirjavahetust ja selgitasid Jeesuse õpetuse olemust. Nii kujunes välja tihe koguduste võrk. 11) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud? Tiberius ja Gaius Gracchus Püüdsid ka luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa maast vaestele andma, aga see ei läinud neil õnneks ja nad hukutati. Marius Mariuse sõjareformi tulemusel kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Ta
Suri tõenäoliselt 30-31 ,Jeruusalemma müüride taga, kohas, mida nimetati Kolgataks. Hiljem maeti ta hauakambrisse, mille Joosep oli enesele kivisse raidunud ja lükkas sissepääasu ette suure kivi kuid Jeesus oli kolm päeva hiljem surnuist üles tõusnud. Jeesus Kristus ilmutas end oma sõpradele ja õpetas neid.40 päeva hiljem tõusis ta taevasse. Tema sõnumit pidid inimkonnale edasi andma jüngrid, kes said pärast Jeesuse surma endale uue nime apostlid . Jeesus õpetas, et Jumal on hea ja armastav. Ta õpetas, et kurjale ei pea kohe vastama kurjaga. Ta õpetas ka kuidas pääseda taevasse. Sinna pidid minema kõik head inimesed, aga kurjad pidid minema põrgusse. Ta õpetas ka oma jüngritele ehk tema järgijateile meieisapalvet. Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Klienditeenindus s Service Olemus Teenindus Tolerantsus Klient Hoiak Roll Klienditeenindaja tüüp SÜGAVKÜLMIK Klienditeenindaja tüüp SÕBRALIK LOOMAAED Klienditeenindaja tüüp TEHAS/KONVEIER Klienditeenindaja tüüp KVALITEET-TEENINDUS Spetsiifiliste vajadustega kliendid Erivajadustega kliendid Sümbolid Iidolid Rituaalid Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit T...
,,QUO VADIS?" ,,Quo Vadis" on ajalooline ilukirjanduslik teos, kirjutatud Poola kirjaniku Henryk Sienkiewiczi poolt. Henryk Sienkiewicz oli üks silmapaistvamaid kirjanikke 19. Sajandi ja 20. Sajandi vahetusel. Ta pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1905. Poolas on ta kuulsaim ajaloolise triloogia tõttu (,,Tule ja mõõgaga", ,,Uputus", ,,Tulekahju Steppe'is"), ent rahvusvaheliselt tuntuim on tema ajalooline romaan ,,Quo Vadis?", kirjutatud aastail 1893-96. Raamatu edu tõi talle rahvusvahelise kuulsuse, ning teosest loodi mitmeid teatritükke, oopereid ning filme (esimest korda jõudis kinolinale 1913 aastal). ,,Quo Vadis?" jutustab Püha Peetruse loo Roomasse kristliku koguduse loomisest Nero valitsuse ajal. Teose peategelaseks on Marcus Vinitius, väljamõeldud tegelane, ajaloolise tegelase Marcus Vinitiuse poeg. Lugu keskendub Vinitiuse ja noore kristlase Lygia armuloole, jutustades seeläbi Nero hirmuv...
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maat...
Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius
mõtlemine, sest ristiusu sisu seletamisel hakati kasutama kreeka filosoofia abi. Vana kiriku suurim teoloog oli kirikuisa Augustinus, kelle mõju on tuntav ka nüüdisaegses kristluses. 5 2. RISTIUSU LEVITAJAD Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 2.1.Misjonärid Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt
kodanike elumajade kaunistamiseks. Kasutati õlivärve. Ei taotletud niivõrd ilu kui , et tundeelu intensiivsemat väljendamist. Poliitiliselt olid Madalmaad veel tervik. Jon von Eyck Vennad Eyckid (1390-1441). kuulsaim töö Genti altar tellitud jõuka kodanluse Van Vydti poolt. Kinni- allpool alumises osas kujutatakse Van Vydti ja tema naist, ristija Johannes ja evangelist Johannes. Ülemisel pool- Maarja kuulutus. Lahti- alumine keskmine pilt elukaev ja kõrval prohvetid, apostlid. Üleval keskel Jumalaisa , neitsi maarja, musitseerivad inglid , aadam ja eva. Hea portretist- ,, Arnolfinide perekond", ,, mees turbaniga" Van der Weyden Brüsseli linnamaalija . Teda iseloomustab traagika- ,,kristuse ristilt võtmine" Van der Goes 1430-1482. tegutses peamiselt Gentis. Kuulsaim töö portinari altar Hioanymous? Basch 1450-1516. maaliliselt äärmiselt rikas, müstitsistlik. Norarist. Triptühhane? ( kolmeosaline pilt) ,,lõbude aed", ,, paradiis ja põrgu"
Eremiit jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud isik Hannibal - 247 eKr 182 eKr Kartaago väejuht Crassus väejuht 3.saj Antonius (8330 ekr)Vana-Rooma väejuht ja poliitik Octavianus ehk Augustus Vana-Rooma keiser 1. saj eKr Trianus Rooma keiser 2. saj eKr Vergilius Rooma kirjanik, eeposte autor Titus Livius rooma ajaloolane 1. saj eKr Ptolemaios kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf 2.saj Peetrus, Paulus apostlid ehk usukuulutajad Diocletianus Rooma keiser 3.saj Constantinus Rooma keiser 3.-4. saj Theodosius Suur Rooma keiser 4.saj Augustinus - kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak 4.-5. saj Hieronymus - tõlkis Piibli kreeka keelde Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof 1. saj eKr Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas 5.saj Romulus Augustulus viimane Lääne-Rooma keiser 5. saj
Peetrus- oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Paulus- üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Paulust austatakse pühakuna kõikides pühakuid aus hoidvates kirikutes 15. Ristiusu tekkimine-, Kreeka keeles hakati Jeesust kutsuma Kristuseks. Rändjutlustajad ehk apostlid levitasid usku.Tähtsamad nendest Peetrus ja Paulus. Kristlased moodustasid kogudusi. Kristlasi kiusati Rooma riigis hooti taga kuni 313.a pKr. Piibel on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on Piiblis sisalduvate raamatute kirjutajatele inspireeritud Jumala poolt. Piiskop on rooma katoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Jeesuse sõnumil oli aga laiem tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse taastamine, vaid kogu maailmas kõigile Jumalat uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei olnud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks pealmiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida
Kolgata mäel. Jeesuse pooldajad uskusid, et 3 päeva pärast surma tõusis ta üles taevasse, ilmutas end austajatele ja kuulutas veelkord jumalariigi saabumist. Juurdus usk, et Jeesus oligi kauaoodatud messias e Kristus (christos-salvitu). Lisaks sellele peeti Jeesust Jumala Pojaks, kelle isa oli saatnud maale ristisurma ja õpetusega jumalariigi saabumist ette valmistama. Kristluse levik Kristlus oli kõigile rahvastele avatud ja seda levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. Tähtsaimad apostlid olid Paulus ja Peetrus. Peetrus oli juba Jeesuse eluajal õpetaja ja lähikaaslane (+pani aluse esimesele kogudusele ja sai esimesks Rooma piiskopiks), Paulus seevastu pöördus ristiusku alles peale Jeesuse surma (+levitas usku kreekakeelse elanikkonna seas). Pühakirja kujunemine Pühakiri e. Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uude Testamenti kuuluvad kristlike
mäel. Jeesuse pooldajad uskusid, et 3 päeva pärast surma tõusis ta üles taevasse, ilmutas end austajatele ja kuulutas veelkord jumalariigi saabumist. Juurdus usk, et Jeesus oligi kauaoodatud messias e Kristus (christos-salvitu). Lisaks sellele peeti Jeesust Jumala Pojaks, kelle isa oli saatnud maale ristisurma ja õpetusega jumalariigi saabumist ette valmistama. Kristluse levik Kristlus oli kõigile rahvastele avatud ja seda levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. Tähtsaimad apostlid olid Paulus ja Peetrus. Peetrus oli juba Jeesuse eluajal õpetaja ja lähikaaslane (+pani aluse esimesele kogudusele ja sai esimesks Rooma piiskopiks), Paulus seevastu pöördus ristiusku alles peale Jeesuse surma (+levitas usku kreekakeelse elanikkonna seas). Pühakirja kujunemine Pühakiri e. Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uude Testamenti kuuluvad kristlike
Bogislaus von Roseni hauakabeli ehissein-uks endises Barbara kabelis 1655, paiknes põhja-eeskojas Üleval 4 lapsinglit, käes kristuse kannatusriistad All: neli voorust usk, lootus, armastus, õiglus Rosen rikas kaupmees, hiljem asekuberner, aadel. Maetud kooriruumi. Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber väike kabel 1680ndad christian ackermann kambritaoline ruum, keskel oli ristimisnõu (hävinud) katus oli ristimisnõu kaas Ackermann vist Preisi päritolu All apostlid ja Kristus Keskel Kristuse ristimine Johannese poolt Üleval pelikan vereohvri sümbol Ackermanni varasemaid teoseid. Tuli tln, ei võetud tsunfti, elas toompeal. väga hea meister, lopsakad taimemotiivid, väga hea skulptor Lühtrid - 16.18. saj renessanss barokk, renessanss originaalid - paljud neist kirikule annetatud - ripplühtrid on originaalid - kõik peale ühe algselt Nigulistes Ligi 4m seitsmeharuline Maarja kandelaaber - keskel Maarjat ja Jeesus-last kujutav, mille
paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil e. Kr
Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam paganate jumalad, vaid Jeesus Kristus ja apostlid ühes pühakutega. Uued kristlased võtsid nüüd osa varem põlatud pidustustest ja rituaalidest. Kristlased ei olnud enam kannatav vähemus, kelle usk piirdus hingeeluga. Kristlus sai rahva ja riigi usuks, mis sobitas end uuenenud olukorras ka riigi tavade ja pidustustega. Varem ebajumalate kultusega seotud rooma kalendri pidupäevadel osalesid uued kristlased kui riigi lojaalsed kodanikud. Paganlikud harjumused, mis osaliselt või näiliselt olid kaotanud
"Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer oli akvarellist. Tundub uskumatuna, et Dürer on maalinud pildi "Suur murumätas" akvarell- ja guavärvidega, sest vesivärvide puhul näib võimatu saavutada niisugust mikroskoopilist täpsust, nagu Dürer sellega hakkama on saanud. Võib teha vaid ühe
ahvatlevalt orazikaskollasena (Malaisia variant) või siis Brasiilia variandina, mis on väiksem ja tagasihoidliku pruunikasvioletse koorega. Oma nime, mis tõlkes tähendab ,,(Kristuse) kannatus (ristil)" on granadilli vilju kandev taim saanud õite järgi, mille kujus ja välimuses leidsid Brasiiliasse saabunud jesuiitidest misjonärid niihästi okaskrooni, ristilöömise naelad, Kristuse haavad kui ka kõik apostlid. Granadilli peetakse maitse poolest parimaks troopilisemaks puuviljaks. Oma nime granadill ehk väike granaatõun on vili saanud sarnasuse pärast granaatõunaga. Sisaldab ju ka granadill hulgaliselt väikesi musti, söödavaid ja väga dekoratiivseid seemneid, mida kasutatakse salatite kaunistamiseks. Kollane viljaliha on magushapu ja väga aromaatne, meenutades ühekorraga maasikat, ananassi ja apelsini. Ostmine
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e...
Tema suhted 4 preesterkonnaga olid väga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse hukkamise järel see usk süvenes, Jeesust hakati pidama Jumala pojaks, keda usuti olevat vabastanud inimkonna nn pärispatust. 4. Kristluse levik Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid, nende seas kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast Jeesuse surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, saades esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, saades kõige mõjukaimaks kristluse levitajaks Roomas. Ta rändas Süüriasse, Väike-Aasiasse ja Kreekasse. 5. Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keisrile rituaalse austuse
tänapäevalgi. Seisuslik ühiskond (lk 156) Ülemkiht- Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus Alamkiht- Vabad mehed, vabakslastud, orjad Naistel poliitilisi õigusi polnud ja ka kohtus pidi esindama neid meessoost eestkostja. 2. Ristiusu kujunemine. Kes levitasid ristiusku? Ristisusu pühakiri. Kelle ajal sai ristiusust Rooma impeeriumi ametlik usk? Ristuusu levitajad Ristiusku levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja Paulus. Peetrus – Jeesuse lähikaaslane – jünger – juba õpetaja eluajal. Pärast Jeesuse surma rändas ta Rooma, kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus- Pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, temast sai kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis. Rõhutas, et õpetus ple mõeldud ainult juutidele, vaid kõigile rahvastele,
7saj alates oli SB taani viikingite rünnakuobjekt, mis sundis anglosakse ühinema-hakkas tekkima Inglise Kr. 3)10saj loovutas Pr kuningas osa maad viikingitele, tekkis P-Pr Normandia Hertsogiriik. 1066 purustas endale Inglise kuninga trooni nõudnud Guillaume Hastingsi lahingus inglise kuninga väed, lasi end kuulutata kuningas William I-ks(vallutaja). 13.Katoliku kiriku kujun Lääne-Eur keskaegne kirik oli katoliiklik, esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1saj pKr. 4saj tüli Ariuse ja Athanasiose vahel:Arius-Jeesus oli küll jumala poeg, kuid mitte jumal(jehoovatunnistajad) Athanasios-Jeesus oli jumal(enamus), see jäi peale, sai üldine tunnustatud õpetus, mis muutus valdavaks kogu Lääne-Eur-s-(Rooma-)katoliku kirik Kirikuriik-tähtsaim Rooma piiskop-paavst. 8saj keskel päästis Pippin Lühike paavsti valdused langobardide käest, kes vastutasuks kroonis Pippini frankide kuningaks. Paavst sai langobardidelt vallutatud alad
Kanti päev algas hommikul kell viis ja lõppes õhtul kell kümme (Meos 1999). Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". 4 2. KÕLBLUS JA USK NING TUNNETUSTEOORIA Moraalifilosoofid ei ole uute kõlblusideede apostlid. Nad ei piirdu kirjeldamise ja analüüsimisega. Neile on oluline vaadete järjekindlus. Kant polnud erand. Ta väitis, et tema doktriini kesksed mõisted hea tahe ja kohus - on olemas juba terves ja loomulikus mõistes. Kanti jaoks on eetika põhimõtetele kuuletumise küsimus, mille kehtivus ja siduv jõud on sõltumatud nende järgimise tulemuste väärtusest. Tähtsaim ei ole reaalne eesmärk, vaid tahtlikult ja eetiliselt tegutsemine, maksku see mis maksab
õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt individualiseeritud karakterfiguurid, on haaravad oma elulisuse, ilmekuse ja hingestatusega. 3 Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga.
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja. Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. Lk. 85 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Mõiste ,,manerism" on tuletatud sõnast ,,maneer". (16
kaksteist kaldus pendentiivi moodustasid ideaalse pinna, millele maalida Kaksteist apostlit. Michelangelo, kes oli paavsti nõudmistele järele andnud vähese tahtmisega, kavandas peagi täiesti teistsuguse projekti, mis oli palju komplekssem nii konstruktsiooni kui ikonograafia poolest. Töö, mille ta viis läbi üksi, kui välja arvata käsitsitööliste abi, mõõt oli hiiglaslik ja selle lõpetamiseks kulus ligi viis aastat. Paavsti plaani kohaselt oleks apostlid temaatika poole pealt pildiliselt ühendanud Vana ja Uue Testamendi jutustused seinal paavstide portreedega portreede galeriis. Kaksteist apostlit ja nende liider, Rooma peapiiskop Peetrus, oleks loonud selle silla. Michelangelo kava aga kulges vastupidises suunas. Michelangelo lae teemaks ei ole Jumala suur plaan inimkonna lunastuseks. Teemaks on humaansuse teotus ning see, miks humaansus vajas ja usu mõistes siiani vajab Jeesust. Pealiskaudselt on see lagi humanistlik ehitis
Jeesus kogus enda ümber 12meest,kes saatsid teda kõikjal-12jüngrit.Selline õpetus leidis pooldajaid ühiskonna alamkihtides,tekitades umbusku ülemkihis.Kui Jeesus aastal 30pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus,lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuraatur Pontius Pilatus mõistis ta surma.Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Kristluse levik:Kristlus tekkis juutide usust.Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad e apostlid,kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja Paulus.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger.Pärast tolle surma rändas ta Rooma,kus pani aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulusest sai kõige mõjukam krisltuse levitaja Rooma riigis.Ta rändas Süürias,Väike-Aasias ja Kreekas. Kujunes tihe koguduste võrk.Kogudus valis endi seast juhi,piiskopi või presbüteri.Järk-järgult usk jumalariiki muutus.
Nimi Katarism anti kristlikule sektile, millel olid gnostilised ja dualistilised tunnused. Katarismi sünnikohaks võib lugeda Languedoci maakonda Prantsusmaal 11. sajandil. Liikumise tippaeg oli 12. ja 13. sajandil. Nagu paljudele religioossetele liikumistele omane, oli ka kataritel mõtlemise- ja praktikakoole. Ühed olid dualistilised, teised gnostilised, mõned olid lähemal ortodoksile, samal ajal aga hoiduti vastu võtmast katolikuõpetusest. Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korraj...
minekut. Konstruktsioon, mis hoiab kirikut püsti paigutatakse kirikust väljapoole- see võimaldas ehitada kirikut kõrgeks. Aknad läksid suuremaks ja seinapind väiksemaks. PRANTSUSMAA Pariisi jumalaema kirik- Notre Dame- varajases gooti stiilis. Rõhk pandi kahele läänetornile( puudub tornikiiver). Nelitise kohal on pikk ja peenike torn. Perspektiivportaal(sissepoole, kitsamaks). Portaali kohal on kuningate galerii, kesksel kohal Kristus, kõrval apostlid. Roosaken. Kesklöövi kõrguseks 32m. 1200-1400 kõrggootika 15.-16. saj hilisgootika Kõrggootikasse jäävad suured ja võimsad kirikud. Chatres- väga pika aja jooksul valminud, erinevad läänetornid, näha ka veel ümarkaart Amiens- kesklöövi kõrguseks 42,5m Reims- Prantsuse kuningate kroonimiskirik, kesklöövi kõrguseks 37,5 m. läänetornid ei ole valmis saanud. Gooti katedraali põhiplaan on muidu sama (ladina risti kujuline) aga põikihoone
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad
1679 · Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat. 1677 · Hermann von Nierothi ja tema abikaasa Gertrudi hauaplaat. Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister) · Püha Nikolaus, Neitsi Maarja, evangelist Johannes. 1510. aastad (Henning van der Heide) · Püha Jüri lohega. Umbes 1520 (Michel Sittow) · Püha Kanut. Umbes 1540 (Andreas Bornemann) · Püha Dorothea Umbes 1510; Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus. Umbes 1500 · Tobias Heintze. Püha Kristoforus. 1624 · Püha Birgitta või Püha Anna. Umbes 1500 Altarid: Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478- 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildija Mustpeade
14.saj. lõpul kujuneb moskvas 2 koolkonda- bütsantsilik ja kohalik.nad vastanduvad ja võitlevad. Hinnati kõrgelt kreeka kunstnikke ja neilt telliti igast asju. Vana-vene ikoonimaali suurkuju oli Andrei Rubljov. Leiab viisi, kuidas ühendada rahvalik ja bütsantsilik stiil. alates 15.saj võib kohata Moskva kirikutes väga uhkeid ikonistaase. Keskel on kristus, kelle jalge ees palvetavad maarja ja johannes. Vasakul ja paremal gabriel ja miikael, all apostlid ja siis kohalikud pühakud. Rubljovi õoetus kehtib kuni 16.sajandini. al 17.saj püütakse elu kujut. Mitmekülgsemalt ja toodakse sisse ruumi. Ikoonide jutustav sisu. 17.sajandil hakkab vene kunsti mõjutama lääne-euroopa looduslähedane kunst. Merovingide kunst 5-7 saj olid merovingid frangi riigi valitsejad. arhitektuur: Theoderichi mausoleum- parim merovingide kunsti näide. 10-nurkne ja pealt kupliga. Käsitöös võeti palju üle roomast (jooginõud, kirikuriistad).
kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. Kristlus sobis seega hästi tollases Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta
välimuselt ahvatlevalt orazikaskollasena (Malaisia variant) või siis Brasiilia variandina, mis on väiksem ja tagasihoidliku pruunikasvioletse koorega. Oma nime, mis tõlkes tähendab ,,(Kristuse) kannatus (ristil)" on granadilli vilju kandev taim saanud õite järgi, mille kujus ja välimuses leidsid Brasiiliasse saabunud jesuiitidest misjonärid niihästi okaskrooni, ristilöömise naelad, Kristuse haavad kui ka kõik apostlid. Granadilli peetakse maitse poolest parimaks troopilisemaks puuviljaks. Oma nime granadill ehk väike granaatõun on vili saanud sarnasuse pärast granaatõunaga. Sisaldab ju ka granadill hulgaliselt väikesi musti, söödavaid ja väga dekoratiivseid seemneid, mida kasutatakse salatite kaunistamiseks. Kollane viljaliha on magushapu ja väga aromaatne, meenutades ühekorraga maasikat, ananassi ja apelsini. Ostmine
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:.......
pildi alumises osas põlvitasid altari tellija van Vejdt oma naisega ristija johannese ja evangelist johanesse ees?, ülemises osas on kujutatud Maarja kuulutuse stseeni. Kui tiivad lahti on, siis alumine keskmine pilt kujutab Johannese ilmutuse raamatust talle kummardamist, ees on müstiline elukaev, ruttavad kohale pühakud ja märtrid, esiplaanil on vasakul prohvetid ja filosoofid, taga kristuse eest võitlejad, paremal apostlid ja kirikuisad ja nende taga palverändurid, üleval keskel Jumal isa, Ristija johannes ja teisel pool neitsi maarja, musitseeruvad inglid ja ääres aadama ja eeva kujud), Jan van Eyck oli ka tuntud kui portretist Kantsler Rolini madonna, prk Arnolfini portree, mees punase turbaniga. · Rogier vad der Weyden(1399-1464)- oli Brüsseli linnamaalija, peamiselt religioossed teemad, pateetiline kunst. Kristuse Ristiltvõtmine
mitmest tekstist. Varaseim käsikiri on 7. sajandist pärit Bangori Antifonariumis, kuid teadlased on leidnud ka mõned lauluread Küprianuse teosest «De Mortalitate», mis pärineb aastast 272. Kloostripalvetes kasutati «Te Deumi» hommikupalvustel alates aastast 500. «Te Deum» koosneb kolmest osast: kahest hümnist ja litaaniast. Laul algab kolmekordse kiitusega: kiites Jumalat, kes on Isa ja Issand üle kõigi loodu. Taevaväed kiidavad Jumalat «Sanctuse» sõnadega ning Uue Testamendi apostlid, prohvetid ja märtrid lisavad oma hääled. Võitlev kirik maa peal kajab vastu kiitusega ning annab Kolmainu Jumalale järgmised omadused: Isa - võimas, mõõtmatu; Poeg - Jumala ainusündinu ja Püha Vaim - rõõmustaja. Teine osa «Te Deumist» kiidab Kristust kui Aukuningat ning Poega, kes tuli ilmale, et võita surma ning avada taevariik kõigile usklikele. Samas on Ta ausse ülendatud ning tuleb taas kohtumõistjana õigust jagama
ning ülejäänud 12 suletud altari väliskülje. Altar on inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune, kujuteldamatult tõetruu ja ilmeka maalilise teostusega. Kompositsioon oli põhiliselt pühendatud kahele teemale: Kristuse sümboliks oleva talle kummardamine (Kristuse lunastusohvrile) ja Maarja kuulutamiseks nimetatud piiblilegendile. Avatud altari keskmisel tahvlil on "Talle kummardamine", mille vasakus osas on Vana Testamendi prohvetid ja paremas osas põlvitavad apostlid ning seisavad paavstid. Tagaplaanil on naispühakud ja märtrid. Horisondil paiknev linn kujutab taevast Jeruusalemma. Külgmistel tahvlitel on kujutatud kõikide pühakute püha temaatikat. Ülemisi maale ei seo omavahel ühtne tegevus. Keskel on Jumal, tema kõrval istuvad Maarja ja apostel Johannes. Nende kõrval paiknevad tahvlid musitseerivate inglitega ning kõige külgmistele tahvlitele on maalitud alasti inimfiguurid ehk Aadam ja Eeva
meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja. Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. 8 BAROKK
Jeesuse sõnumil oli aga laiem tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse taastamine, vaid kogu maailmas kõigile Jumalat uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei onud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks peamiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasas rändjutlustajad - apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida
VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) ...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ...
selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus on praegusel hetkel pooldejate arvu poolest esimesel kohal. Kuna kristlus kasvas välja judaismis, siis on ta äga palju põhitõdesid üle võtnud Vana Testamendist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas see teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. UUS TESTAMENT Kristlaste pühaks raamatuks on Piibli Uus Testament, mille originaalkäsikirju ei ole siiani leitud, küll aga hulgaliselt koopiaid. Uue testament oli kirjutatud Kreeka keeles.
), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne pilt kujutas talle kummardamist, keskel on müstiline elukaev, tagaplaanil on kohale ruttavad inglid ja märtrid, ees kahel pool pühakud prohvetid ja filosoofid, vasakul Kristuse eest võitlejad, paremal pool apostlid ja kirikuisad. Üleval väljast sissepoole, Aadam ja Eeva, musitseerivad inglid, Neitsi Maarja, ristija Johannes, Jumal „kantsler Roiini madonna” mingi perekonna portree van der Weyden 1399-1464, oli Brüsseli linnamaalija, „Kristuse ristiltvõtmine”, altari maal viimse kohtupäeva stseen Memling 1430-1494, portretist, van der Goes 1440-1482 „Portinari altar” mille keskne pilt on Jeesuslapse kummardamine,
El Greco portreedel väga pikk, nii ka sellel. Salapärasel viiil näib see meie pilgu all noorenevat. Krae ümbritseb nägu otsekui pühadusesära. Näoilme on tulvil liigutavat raskemeelsust. Ühelgi kunstnikul ei ilmne maalides nii veenvalt peaaegu don Quijotele omane maailmakäsitlus kui El Grecol. 8 Kardinal-inkvisiitori (Lisa nr 6) portree puhul seisis El Greco teistsuguse ülesande ees. Tema apostlid ja pühakud on vahel kindlate isikute järgi maalitud, teiselt poolt sarnaneb kardinal-inkvisiitori portree pühakupildiga. Peaaegu kõik isiklik on surutud tagaplaanile. Poolfiguur on otsekui tardunud. Kehalikkust on vaevalt tunda ning näolihased paistavad lodevad. Seda vallutavam on aga hingeline jõud, mis kontsentreerub karmi, peaaegu õiglasse pilku, mida ümmargused prillid veelgi teravdavad. Seekord lepib kunstnik näovärvuse kahvatu ookri ja kardinalimantli
ühiskond tugevalt orjanduslikuks ja hilje m tõi see kaasa suuri problee m e. Ristiusu tekkimine. Elu ajal oli jeesust järginud teatud õpilaste ring jüngrid. Lähe maid jüngreid oli 12 ja neid hakati ni metama apostliteks. Pärast jeesuse ristilöö mist tekkis jüngritel veendu mus, et jeesus on surnuist üles äratatud, sellel veendu musel hakkas kujune ma ristiusk. Se e usk levis kiiresti juuda provintsist v älja ja sellele aitasid kaasa eriti apostlid, eriti aktiivsed kuulutajad ehk misjon ärid (Peetrus ja Paulus). Paulus rändas väike aasias ja kreekas ning rajas palju kogudusi ehk kirikuid. Nii levis ristiusk paarikümne aasta jooksul üle roo ma i mpeeriumi , kujunes välja koguduste võrgustik ja hierarhia (a m eti astmestik) . Preester/pastor on ühe kiriku või koguduse peajuht. Mõned linnad ja piirkonnad o mandasid erilise tähtsuse. (Jeruusale m, Aleksandria, Roo ma)
Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Religioon * Lääne -Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. * Esimese kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj pKr. * Ristiusku lubati tunnistada keiser Constantinus Suure Milano ediktiga 313. a . Rooma riigiusuks kuulutati Ristiusk 381 aastal. * Kiriklik hierarhia- range, territoriaalse korraldusega institutsioon, mille põhimõtetest võtsid ka eeskuju ilmalikud valitsejad. Kirik oli ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. * Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, maapiirkonnad olid ristiusustamata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
