valge päikesehelk sädeles ta seintel. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus( Jupiter), peaju m al 2. Pos eid o n (Neptunu s ), Zeusi vend 3. Hade s (Pluto), Zeusi vend 4. Hestia ( Vesta), Zeusi, Pos eid o ni ja Hade s e õde 5.Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars) , Zeusi ja Hera poe g 7. Athen a ( Minerva), Zeusi laps 8. Apollon (Apollo), Zeusi vend 9. Aphrodite (Venu s ), Zeusi vend 10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele
Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga. Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel. Seda lugu jutustab Homerosele omistatav Hümn Hermesele. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele
ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQfNrNjGC_OZK0JGq43RxWEO3qglNk7lLEBG6Jsz Hera
Kunsti liigid. Liset Kuusik Arhitetkuur Saint Pauli katedraal Kujutav kunst - Lorenzo Bernini ,, Apollon ja Daphne" Tarbekunst Doulton'i joogikann Lavakunst inimesed . Tantsukunst - Marina Tsirkova ja Vladimir Arhangelski Filmikunst film Kung Fu Panda Sõnakunst sõnakunsti galerii Disain kodu sisustus Maalikunst - Lautomängija Skulptuur Vaskratsanik Graafika Siiami kass ja kosk Fotokunst - "Squelette d arbre" (tõlikida ei oska)
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Olümpose sissepääs oli suur pilvevärav, mida valvasid neli aastaaega. Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski. Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos), Hera, Apollon, Ares, Athena, Aphrodite, Hermes, Artemis ja Hephaistos, aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid. Zeus oli ülemvalitseja, taeva jumal, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Tema oli võimsam kui teised kokku. Tema naine oli Hera, kõrgeim jumalanna, abielu kaitsja ja taevajumalanna, kes oli samas ka Zeusi õde. Zeus pettis teda pidevalt ja kuna Hera oli väga armukade, kujutatakse teda mütoloogias põhiliselt Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusamas
Kunstiajaloo perioodid Liisa Tamm Keskaeg • 5.-15. sajand, jagunes omakorda kolmeks perioodiks (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg) • Kiriklik kunst • Kohmakad skulptuurid • Töö valmistaja ei omanud tähtsust: ▫ Skulpuurid ja seinamaalid polnud signeeritud • Romaani ja gooti stiil ▫ Romaani stiil arhitektuuris: ümarkaar, vähe kaunistusi, vähe väikseid aknaid ▫ Gooti stiil arhitektuuris: teravkaar, ohtrate kaunistustega, palju suuri aknaid Pisa torn Pisa torn • Asub Itaalias • Romaani stiilis • Torni ehitati ajavahemikus 12. sajand – 14. sajand • Üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali väljakul • Valisin, sest minu jaoks on see kõige tuttavam keskaegne ehitis • Keskaegsed tunnused: ümarkaared, vähe väikseid aknaid, Pisa torn on eraldi seisev kellatorn, vähe kaunistusi Naeratav ingel Naeratav ingel • Ümarplastika – kuju vaadatav nii eest kui ka külgedelt • Gooti stiilis • Hingeline ning tundeline...
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste,
EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Su...
Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
5 Kes moodustasid taevaliku perekonna ? Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus, peajumal; siis tema kaks venda: 2. Poseidon (merede valitseja) ja 3. Hades (allmaailma valitseja); 4. Hestia (kodukoldejumalanna), nende õde; 5. Hera (abielu kaitsja ja hoidja), Zeusi naine ja õde ja 6. Ares (julm sõjajumal), nende poeg; Zeusi lapsed: 7. Athena (linna ja tsivilisatsiooni kaitsja), 8. Apollon (meister- muusik, laskurite jumal, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist), 9. Aphrodite (armastuse- ja ilujumalanna), 10. Hermes (Zeusi käskjalg tiivuliste sandaalidega) ning 11. Artemis (metsloomade emand ja neitsiliku nooruse kaitsja) ja Hera poeg 12. Hephaistos (tulejumal, ainuke inetu jumal väga ilusate surematute seas), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. 6 Kaksteist olümplast
Jumalaid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu.Olümpos oli jumalate eluase,kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
Kreeka jumalad 12. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad
See, missuguseid jumalaid Olümposte jumalate sekka arvatakse, on muutlik. Tihtipeale ei loeta Olümposte jumalate hulka Hadest, allmaailma valitsejat. Olümpose jumalate hulka kuuluvad: Zeus Aphrodite Hera Hermes Poseidon Artemis Hestia Hephaistos Hades (ei loeta) Dionysos (loetakse Ares sisse tavaliselt hestia asemel) Athena Demeter Apollon Zeus Rooma mütoloogias Jupiter peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Titaanide Kronose ja Rhea poeg Pärast oma isa Kronose kukutamist, jagas maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Maailma jagamisel sai Zeus valitsemiseks taeva. Hades Rooma mütoloogias Pluuto Zeusi vend, Kronose ja Rhea poeg Allmaailmajumal Surnute valitseja Hadese naine allmaailmas on Persephone, maajumala Demetri tütar.
Antiikjumalad: 1. Aphrodite- ilu- ja armastusjumalanna 2. Ares- sõjajumal; sõdurite kaitsja 3. Artemis- jahi- ja metsloomade jumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; kõikide noorte olevuste nii loomade kui ka inimeste kaitsja 4. Apollon- valguse ja tõe jumal; muusika jumal; mõistuse, haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8. Hera- taeva valitsejanna; abielu ja naiste kaitsja 9. Hephaistos- sepatöö- ja tulejumal; petetud abielumeeste patroon 10. Zeus- peajumal; taevajumal; armukunsti asjatundja 11. Hermes- jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja: rändurite ja teekäijate jumal
1. Zeus peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. Rütm muusika põhialus , lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest
1. Millal ja kus kujunes välja Barokk?16.saj.teisel poole Itaalias. 2. Millest tuleneb sõna Barokk?Portugali keelest,algselt tähendas poolümarat pärli. 3. Isel. Barokkstiili üldiselt. Dünaamiline, liikuv, ülepaisutatud, hoog, kirg, tunded, liikumine, toretsev, sümb.usu ülevust ja jõudu. 4. Millised ehitus detailed võeti üle renessansist? Sambad, pilastrid, ümarkaared, poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva. 9. Itaalia kuulsaim skupltor. Lorenzo Bernini-Püha Teresa ekstaas; A...
Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit ,,hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, ,,välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Ateen oli temale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. 6 Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg, sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Teda austatakse ka valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal
meduusa-olend, kellel on juuste asemel maod , tema pilk kivistas muusad-neid oli 9 , apollon juhtatas nende laulu,nad olid kunstide-vaimse tegevuse kaitsjad nad innustasid kirjanikke. lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis
Tippsportlane. Loorberitega pärjatud võitjatüüp. Tegelane, kes võib armastada, aga ka vihata. Tema vaenlane ei tahaks keegi olla. Tema naeratus laseb aimata, et ta võib olla julm. Teiselt poolt on ta kiindunud muusadesse ning on suurepärane muusik. Ja veel: talle pole võimalik puru silma ajada. Ta näeb sind südamepõhjani läbi" (2004:50). Põhimõtteliselt on tegemist täiuseni viimistletud meheideaaliga, mis on isikustatud ning jumalana nimeks saanud Apollon. Tema sümboliteks olid vibu ja nool ning ka lüüra. Aphrodite Armastuse, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, sündis merevahust, Küprose saare lähedal. Seepärast oli tal ka võim mere üle ning ta võis kinkida head mereilma. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on ,,iluvöö" ja tema lisanimi on ,,magusalt naeratav". Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi,jäne, varblane, ka luik) ja ilusad lilled
Enamasti metsikud, kuid Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop Ühesilmsed hiiglased. Sireen Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Saatür Sokkinimesed, ebainimlikult inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi
9. Mis on Eestis barokkarhitektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 10. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Kirikud, Niguliste ja Pühavaimu kirik Tallinnas. 11. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 12. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Lorenzo Bernini 13. 1. Missugune müüt on aluseks G.L.Bernini skulptuurile ,,Apollon ja Daphne" Päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile, kes palub Zeusilt abi ning muudab Daphne loorbripuuks 15. 2. Kuidas see müüt valjendub antud skulptuuris? Kirjelda Daphne juuksed maanduvad loorberipuu lehtedeks, keha kattub puukoorega ja hoogsalt liikuvad riided. 16. Mida püüdis teha barokk erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga? Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel. Renessansiajastul oli iga kunstiliik iseseisev. 17
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel p...
ulgumerelt.(Fink 1993:62) 6.1.Athena pidustused- panatenaiad Need olid tähtsaimad pidustused Ateenas, mida peeti iga nelja aasta tagant. Sellega peeti Athena sünnipäeva. See vaatemänguline suursündmus hõlmas laulmist, tantsu ja võistlusi. Võimsas rongkäigus viidi Parthenoni leiba ja teisi ande, kus need ohverdati jumalannale, kelle kuju mähiti kaunisse rüüsse.(Senker 2004:21) 7.Apollon Siledate põskedega, nägus ja igavesti noor Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend Apollon oli väga mitmekülgne.(Chaline 2005:37) Ta on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema
ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade...
Vanakreeka muusika Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku: arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati ...
Jumalad: Jumalate elupaik oli Olmpose mel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, ikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli de Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma vimsa kolmhargiga torme ja maavtinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Bablonis,
lehma ja soovis oma unelmate naist, naise nimeks sai Galatea, nad said tütre Paphose Narkissos - ilus mees, kes imetles vaid end ja karistuseks armus ta enda peegelpilti Adonis - mees, kelle armastuse pärast võitlesid aprhodite ja persephonis, aphrodite võitis ning adonis ei võtnud aprhodite nõu kuulda ning suri metssea rünnaku tõttu Leto kandis zeusi kahte last (apollonit ja artemist, sünnitas need Deelose saarel, apollon tappis pytoni ja ehitas koletise haua kohale templi ja oraakli, mis kandis nime delfi püha oraakel ja see ilmutas inimestele kõik võimsa zeusi ja apolloni otsused Daphne apolloni armastatu, kuid ta põgenes apolloni eest ja sai puuks, loorberipuuks, mille pärga apollon tihti peas kannab Apolloni lapsed: Paan sokujalgne metsajumal Askleipos tuntud arst, kelle ema oli Tessaalia kuninga tütar Koronis, ta suri sünnitusel, arst
On kujutanud Vana-Kreeka küünikut Diogenest koos Aleksander Suurega. Aleksander olevat lubanud täita ühe Diogenese soovi. Diogenes palus Aleksandril päikese eest ära tulla, ta võttis parajasti päikest. Francois Girardon Louis XIV lemmikkunstnik. Tema peateos on Louis XIV ratsamonument. See on aga hävitatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kuid on hiljem matkitud. Girardon kujutas peamiselt väärikaid ja rahulikke antiikjumalaid: ,,Apollon nümfidega", kus Apollon oli Louis XIV. Maal asub praegu Versailles`is. Prantsusmaa 18 saj kunstis valitseb juba rokokoostiil. Erandlik kunstnik on skulptor Étienne Maurice Falconet: Tema loomingus on ka küllaltki hilja (18. saj. lõpus) baroki jooni Falconet on töötanud tükk aega Pariisi lähedal Sevres`i portselanimanufaktuuris. Tegi rokokoole iseloomulikke väikesemõõtmelisi portselankujusid. Töötas tükk aega ka Venemaal Peterburis
Barokk Pärisbarokk Taavi Aasmäe Heidi Margus Rõngu Keskkool 2010 Kes või mis on barokk? Barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokkkunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. 16.sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid vallutajad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi ...
Muusika osas oli tuntud müüt ,,Orpheuse" müüt. Esimesed Euroopa eeposed panid aga kirja Homerose. Esimesed eeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odusseia" Kreeka kultuuriedu aitasid edaendada mitmesugused suursündmused, näiteks: Olümpiamängud. Samuti olid ka olulised erinevad pidustused, mida korraldati Jumalatele Kreeklaste uskumuste kohaselt olid esimesed muusikud peajumal Zeusi pojad ,,Apollon" & ,,Dionysos". Need Jumalad esindasid muusikas vastandlike suundumusi Apollon: Tõe ja Valguse jumal, mängib lüürat ning esindas muusikas harmoonilist ning mõistusega kontrollitavat muusikat (tasakaalukust). Dionysos: Oli Veini & viljakuse Jumal ning tema kaaslased mängisid pilli ,,Aulos". Esindas muusikas meelelist, ekstaatilist suunda. Muusikas oli tähtis gruuv, pidu & show (etc bullshit). Dionysose auks korraldati igal aastal pidustusi, mida nimetati Dionüüsiateks.
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna
Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas Ares sõjajumal kiiver, kilp Hephaistos tule-, sepatöö- ja vulkaanilise vasar tegevuse jumal Athena tarkusejumalanna rinnakilp, harjaga kiiver Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika vibu, nool, lüüra kaitsja Artemis jahijumalanna vibu, nool Hermes karjuste ja kirjanduse jumal reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp Aphrodite armastus-, ilu- ja tuvi, mürt viljakusejumalanna
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem ) Athena ( sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja, Zeusi tütar ) - öökull Apollon ( luule, muusi...
vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10. Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal 11. Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna 12.Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal http://www.slideshare
jumalate valitsuskepp valitseja 2. Hera Juno Kõrgeim Lehm ja jumalanna, paabulind taevakuning anna, abielu ja abielunaiste kaitsja 3. Aprothit Venus Ilu ja Peegel ja e armastuse lilled jumalanna 4. Apollon Apollo Valguse, Vibu, nool, ennustamise lüüria , muusade ja kunstide kaitsja. Valitses ka katku ja näriliste üle. 5. Ares Mars Sõjajumal Relvad, kilp, kiivrid 6. Artemis Diana Jahijumalann Teda kujutati
teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed saaksid seda kasutada. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. 6. Apollon (Apollo). Zeusi ja Leto poeg. Kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist".Apollon on ilus kuju Kreeka poeesias, meister muusik, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides.Samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist.Kõige rohkem austatakse teda aga valgusejumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta tõejumal. Delfis asus Apolloni oraakel.Delfi Apollon oli otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel. Õpetas kuidas sõlmida rahu
reisikübarat ja tiivulisi sandaale kandev olümplaste välejalgne käskjalg. Karjajumalana õnnistas Hermes loomade kasvu, mistõttu teda kujutati sageli lammast õlgadel kandvana. Ühtlasi oli Hermes ka teede ja rändurite kaitsja. Lisaks peeti teda une- ja unenägudejumalaks. Tuntud luiskajana oli ta ka varaste ja petturite jumal. Hermest nimetati hingedesaatjaks, sest ta saatis surnuid allmaailma. Titaanitarilt Letolt sai Zeus kaksikuid Apollon ja Artemist. Apollon oli vanakreeka valgus- ja päikesejumal. Teda peeti ka ennustusjumalaks. Talle oli mitmes kohas pühendatud oraaklikohti, millest kõige kuulsam asus Delfis. Muusade valitsejana oli ta kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja, mistõttu tema tunnusesemeks oli lüüra. Kreeklased pidasid teda kauneimaks meesolevuseks. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusjumalanna. Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs, vibu ja nool käes, saatjaiks hirv ja nümfid
naine, kelle käe sai ta tänulikelt kodanikelt oma vägiteo eest võideles minüaanidega, kes olid pannud teebalastele rõhuva tribuudi. Peale oma mehele kolme poja sünnitamist ajas ta ta hulluks (tegelikult saatis aga hulluse Herklesele peale hoopis Hera), mispeale Herakles tappis oma naise ja lapsed. EGIIDI ALL - Kaitse all. Tulnud sõnast aigis (kr. kitsenahk; lad. aegis), mis oli Homerose järgi õudusttekitav kilp, mille Hephaistos sepistas Zeusile ning mida kasutas ka Apollon ja eriti Athena. Hiljem kujutati aigist soomusja loomanahana, millel oli madudest ääris. Athena kinnitas oma aigisele apotroopilise (apotropaion - kr. õnnetust tõrjuv; lad. amuletum) tähisena gorgo Medusa pea. Zeus kandis seda turvisena, Athena enamasti rõivana õlgadel ning rinnal. Sellest on tulnud sõna "egiid" (kaitse, hool) ja väljend "egiidi all" (kaitse all). ÖÖKULLI ATEENASSE TOOMA - Kreekas oli öökull (kr. glaux; lad. ulula) öise
Gian Lorenzo Bernini (7. detsember 1598 Napoli 28. november 1680 Rooma) Bernini oli 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Elukäik- Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& D...
Poseidon Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades Surnuteriigi valitseja. Oli karm kuid õiglane. Zeusi teine vend. Hestia Kolde ja ohvritule jumalanna. Athena Sõjajumalanna. Kangelaste hea abiline, käsitöö ja tarkuse edendaja. Tema truukaaslane oli öökull. Apollon Valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Oskas väga hästi pilli mängida. Hoole all olid muusika ja luulekunst. Artemis Jahijumalanna. Oli osav kütt, kaitses loodust ja loomi. Tema kaaslaseks oli hirv. Aphrodite Ilu- ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannade seast kõige ilusam. Saatjaks oli tema tiivuline poeg Eros. Sümboliks aga luik. Hermes Jumalate käskjalg. Samas ka loomakarjade kaitsja ja teekäijate abiline. Sümboliks tiivulised sandaalid.
endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning
Rahvuslik ärkamisaeg 6. klass Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile" Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Kreeka jumal Apollon Ka eesti regilaul oli tihti maagilise tähendusega usuti, et igal taimel veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps
Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeu...
granaatõun. 3.Mütoloogilised olendid Saatür-deemonlik loodusvaim, inimkujuline, kuid hobuse saba ja hobuse või soku jalgadega ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega. Kentaur-metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad. Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal. Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha Muusa-lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral. Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates. Ta ilmus jumalate saatjaskonnas tantsivana, musitseerivana. Kükloop-,,sõõrsilm", ühe silmaga keskel, hiiglased, nad sepitsesid piksenooli ja välke Zeusi jaoks. Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna Gorgo(Medusa)-koletised, 3 õde, kellel olid juuste asemel maod, kivistava pilguga. Graatsia-Aphrodite saatjannad, kaunid ja head
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
