Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli epigrammide ja satiiride kirjutamine nende autorid kujut. Teravmeelselt ja tabavalt igapäevaelu, tegid inimtüüpide arvel nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja ...
välisilme kindlaks, kuigi ehitise kindlus ei sõltu tegelikult poolsammastest. Eelistati pilastreid-poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasi. 5. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta mõni kuulus triumfikaar. See oli väravataoline, kuigi polnud mõeldud väravaks, vaid monumendiks.Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks.Keiser Constantinuse triumfikaar Roomas. 6. Ühenda numbritega sama jumala nimi Vana-Kreekas ja Roomas. Apollon = Apollo Athena = Minerva Aphrodite = Venus Zeus = Jupiter Ares = Mars Hera = Juno Demeter = Ceres Poseidon = Neptunus Hephaistos = Vulcanus Hermes = Mercurius Artemis = Diana 7. Milliseid mälestisi on endast Rooma linna jätnud keiser Augustus? Uhkeim neist oli Trajanuse forum.Suurhoone, raamatukoguna kasuatud Basilica Ulpia. Monumentaarne Rahu altas(Ara Pacis) 8. Mis on Panteon? Mille poolest oli ta omal ajal tähelepanuväärne?
Preestrid ja rituaalid: -Preestrid ja preestrinnad suursugustest suguvõsadest. Elasid aristokraatide elu. -Korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, pühamud olid polise võimu all. -Tähtsaim rituaal vereohver. -Usupidustused pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav. Oraaklid: -Manteionid koht, kus jumalatelt nõu küsida. Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel. -Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi oli seal Apollon tapnud lohemao püütoni, seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. -Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik. -Kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Surmajärgsus: -Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal: ilmaelu rõõmutu lõpp. -Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, allilmajõest viib üle paadimees Charon.
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnik...
Seal ilmneb ta kui kaugambur, kes laseb katku kreeka malevasse, nii loomade kui inimeste peale. Samuti kui Rudra Vedade Indias on ta lepitatud tervendajaks rahvapärasel ravipõhimõttel ,,haavaja parandab". Nagu Hermese ja Pani puhul kehastus ta ,,hea külg" kolkalises pojas Asklepioses, kes saavutas panhelleenilise kuulsuse Olümposele kolimata. Artemis: Apollo kaksikõde, mõneti tegevuslik paarisõde, nt tappes nooltega naisterahvaid, samal ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest neitsilik naiskütt, eriti Lääne-Kreeka doorlaste seas, julmavõitu jumalanna, kes muundas süütult piiluva Teeba printsi Aktaioni oma koerte poolt õgitavaks sokuks. Teisest küljest esineb Artemis Väike-Aasias kui paljurinnaline, ülitoitev ja emalik viljakusjumalanna. See Artemis on lõvidest ümbritsetud anatoolia Kybele. Artemis nime murdelised teisendid sõnast arktos tähendab ,,karu".
Kehra Gümnaasium Antiikkirjandus Referaat Õpilane: Pille-Riin Pleer Klass: 10.a Juhendaja: Margarita Kuusmaa Kehra 2012 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................3 Antiikkirjandus..............................................................................................................................4 Vanakreeka kirjandus...............................................................................................................5 Vanarooma kirjandus.....................................................
Selle eest karistas Heraklest Zeus ise, saates ta Lüüdiasse kuninganna Omphale orjaks, kus ta pidi tegema naistetöid ja kandma naisteriideid. Heraklest kõige iseloomustavam müüt. Herakles oli teel Diomedese inimsööjate märade juurde. Maja, kus Herakles öö kavatses veeta, kuulus tema sõbrale, Tessaalia kuningale Admetosele. Kui vägilane kohale jõudis, valitses seal lein, sest Admetos oli just kaotanud väga kummalisel teel oma naise. Admetose naise surm pärineb sellest ajast, kui Apollon vihastas Zeusi peale, et too oli tapnud tema poja Askleipose ja surmas omakorda Zeusi kükloobid. Karistuseks pidi Apollon maa peal terve aasta töötama ja Admetos oli tema peremees. Apollon hakkas eriti hästi läbi saama perekonnapea ja tolle naise Alkestisega. Apollon sain teada, et moirad oli Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata. Apollon palus neilt pikendust. Kui keegi olnuks nõus surema Admetose eest, jäänuks kuningas ellu.
värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja pea kaotanud. Praxiteles. Aphrodite Praxiteles. Hermes ja Praxiteles. Apollon Dionysos Praxiteles Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Lysippos
16) 2) AJALOOLINE, MIDA HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST 776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20) 16. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja instrumentide teke on jumalate teene. Samuti arvasid vanad kreeklased, et esimesteks muusikuteks olid kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion. * Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. * Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): * apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik * dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
pea kaotanud. Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. PRAXITELES. APOLLON SAUROKTONOS ( u. 350 e.m.a ) PRAXITELES. KNIDOSE APHRODITE ( u. 350. e.m.a ) Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus. LYSIPPOS. KRAAPIJA ( u. 330 e.m.a ) . Rooma marmorkoopia. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia
kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ARTEMIS jahijumalanna, elava looduse metsloomade kaitsja HERMES - Teekäijate kaitsja. Tiivuliste sandaalide ja kübaraga. APHRODITE ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna DIONYSOS veini ja viinamarjakasvatuse jumal, ainus, kelle ema oli inimene HEPHAISTOS lonkur tulejumal, jumalate sepp, Hera ja Zeusi poeg (HESTIA kodukoldejumalanna) Usuga seotud: 7
Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline. Kolmest küljest piirab Kreekat meri. A)Balkan:Lõuna-Euroopas Vahemere põhjakaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval Kreeka. B)Peloponne...
Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid Merkuuri vaatlemine on läheduse tõttu Päikesele väga keeruline. Ta on Maalt nähtav üksnes päikesetõusu ja päikeseloojangu ajal Muud huvitavat Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud" Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Astronoomid siiski teadsid, et tegemist on ühe ja sama taevakehaga. Herakleitos uskus, et Merkuur ja Veenus tiirlevad ümber Päikese, mitte ümber Maa Mariner 10 Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Aphrodite (Venus) Armastuse- ja ilujumalanna
KREEKA JUMALAD VA L M I S TA S I D : ALOIS MAKAROV SERGEI POLLOK R O M A N KU RT Š A N O V JUMALAD Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. APHRODITE Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. ARES Ares oli Hera ning Zeusi ...
Pelgulinna Gümnaasium Kreeka jumal - Zeus Kokkuvõte Katre Kasemets 6.C klass Tallinn 2014 Kasutatud kirjandus : · http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka- jumalad · http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus · lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksen...
Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Vanemad ja sünd: Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal
Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Aphrodite (Venus) Armastuse- ja ilujumalanna. Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu
Kordamine arvestuseks I õp.lk.10-65 Maailma tekkimise müüt Maailm tekkis enne jumalate ilmumist. Kõigepealt valitses Kaos, kes vastandus korrapärasust sümboliseerivale Kosmosele. Kaosest sündis Maa Gaia ja Allmaailm Tartaros. Olümpose jumalad Zeus- peajumal, jumalate ja inimeste isa, käsutas piksenooli Hera- Zeusi õde, 3 abikaasa, veisesilmne, kaitseb abielu, Rhea tütar Gaia- maajumalanna, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ema Athena- tark linnade kaitsja, sündis Zeusi peast Themis- Zeusi 2 naine, seadusejumalanna, naiste võim matriarhaadi ajal Aphrodite- armastusjumalanna, merevahust sündinud, Zeusi ja Dione tütar, Erose ema Hades- surnuteriik, allmaailma ennast tähistas Hermes- jumalate käskjalg, sidepidaja elavate ja surnute riigi vahel, kõige nutikam jumal Apollon- valgusjumal, ennustamisjumal, Zeusi ja Leto poeg Artemis- neitsilik jahi- ja loodusejumalanna, A...
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile
· Prometheus(titaan) oli tark ja olümplaste poolel olümplased võitsid sõja · Zeus vabastas ka 100käelised koletised vangist · Järgnesid hirmsad karistused · Karmim karistus oli Atlasel: ta peab igavesti kandma oma turjal maailma ja taevavõlvi 12 olümplast · elasid Olümposel · sissepääs Olümpossesse oli suur pilvevärav, valvasid aastaajad · jumalad sõid ambroosiat ja nektarit, Apollon mängis lüürat · tähtsaim jumal oli Zeus(Jupiter) o jumalate ülemvalitseja , taeva isand o oli võimsam, kui kõik olümplased kokku o suur naistemees; abielunaine oli Hera(Juno) o õilis, mõistis kohut, ei salli valelikke · Hera oli ühtlasi ka Zeusi õde; ta on abielu kaitsja; erilise hoolitsuse all olid abielunaised · Hera maksis kätte Zeusi armukestele, ei halastanud kellelegi, oli kange iseloomuga Apollon(Apollo)
rooma koopia, kujutab võimsat Arest aga istuvana ,relvad tema ette maha asetatud. Mõlemad eelmainitud skulptuurid kujutasid noort ja tugevat Arest. Kujutavas kunstis tugineti kreeka müütidele ,kuid kujutati ka tema teisikut, roomapärast samastust Marsi. Mars Kaksteist Olümpose jumalat said kõik ka rooma jumalateks. Kreeka kunsti ja kultuuri mõju oli nii suur, et vana-rooma jumaladki muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning olid nendega samastatavad. Enamikule neist (v.a Apollon ja Pluto) anti siiski rooma nimi. Mõningaid erinevusi kreeklaste ja roomlaste jumalates ja nende austamises siiski oli. Erinevalt Kreeklastest, kes oma julma Arest ei sallinud., meeldis Roomlastele nende Mars palju enam. Teda peeti Aresest olulisemaks. Ta polnud nende jaoks ahne ja julm, ent ääretult keevaline ,lapsik ja viril jumal, nagu teda on kirjeldatud kreeklaste „Iliases“. Roomlaste jaoks oli ta võimas ja mehine kangelane, tahtejõuline ja võitmatu. Tema nimel
Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine, ning laskis isal poja surnukeha ära viia. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset pakkuma. Ent Achilleuse saatus võttis teise pöörde: tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane, oli ise selle eest hoolitsenud, et nool märgist mööda ei läheks. Seitseteist päeva mälestati Achilleust. Leinatseremooniast võtsid osa Thetis ja teised merenümfid, Athena ise võidis Achilleuse keha ambroosiaga. Kaheksateistkümnendal päeval toimus tema pidulik põletamine. Homerose "Iliasele" annab sisemise ühtsuse Achilleuse viha motiiv, tema kangekaelsus. "Iliase"
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
KENTAUR "Taevas on looming, mida inimene ei suuda ette kujutada, maa seevastu looming, mida ta suudab ette kujutada. Inimene ise on loodu taeva ja maa vahelisel piiril." Karl Barth- raamatu eessõna. On huvitav tõstatada küsimus, kuidas sai kirjanik põimuda omavahel Ameerika elanikud ja vanakreeka mütoloogia jumalad- pooljumalad. Kuid autor, John Updike on seda teinud väga osavalt. Peategelaseks on romaanis õpetaja nimega Georg Caldwell, kes mütoloogiliselt etendab kentauri Cheironit. Tal on kõik kentauri iseloomujooned: ta on tark, inimsõbralik ja õiglane. Nagu Cheirongi, oli ka Caldwell õpetaja. Caldwellil on ka poeg Peter, kes on Promotheus. Peteril on omad unistused ja lootused, kuid samas on ta ka realistlik. Peter armastab oma isa väga, kuid tunneb isa pärast vahel piinlikust, ning mõtleb tihti ka isa surmast. Surmamõtted on tulenenud ta isa arusaamudest, kes räägib pidevalt surmast. Caldwell ...
tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esimestes ridades asjata. Just vangi sattunud. Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme: oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil, läänefassaadi keskosa kahekorruseline, voluudid sp...
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma,
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion – koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum – ennustus). Kuulsaim oraakel asus Apolloni templi juures Delfis Kesk-Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. Ennustused polnud kergesti mõistetavad - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandas...
Ptolemaios VI-t" , ,, Narmeri palett" ( reljeeftahvel), ,,Kadunud vend oma abikaasaga" reljeef vesiir Ramose hauast. ,,Flöödimängija" Ludovisi troonilt. Pergamoni Zeusi altari fragmendid Kõrgreljeef. Vaarao Akhenaten ja tema naine Nefertiti tütardega ,Egiptus süvendreljeef arhitekt Arnold Matteuse mälestusmärgil Raadil madalreljeef 2.Ümarplastika - Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos ( kuju) Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon. Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3
Kahe kuninga asemel olid tähtsaimad võimukandjad Ateenas kümme strateegi ehk väejuhti. Kõige suurema erinevuse võibki leida kahe linnriigi vahel just selles, et Sparta oli aristrokraatlik riik, kuid Ateenas toimis demokraatia. Suurimaks sarnasuseks Ateena ja Sparta vahel võib lugeda religiooni, mis oli üldiselt kogu Kreekas enam- vähem ühtlane. Kreekas olid tähtsaimateks Jumalateks Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes ja Aphrodite need olid Kreeka kultuuris peajumalateks. Peale nende austati veel neid Jumalaid, kes olid otseselt seotud saagirohkuse või viljakusega, näiteks suure au sees oli veel Demeter, kes oli musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Nii Spartas kui Ateenas korraldati Jumalate auks suuri pidustusi ning festivale, mis lõppesid tavaliselt vereohvriga. Kõige tuntuimad
troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti järsult. Sellepärast Apollon meid nuhtlebki." Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile
(taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid
eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
hoone ja palju kaupmeeste maju (enamus klassitsitlikud), linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning peterburi tsentrum. Eestis Niccolo Michetti kavandatud Kadrioru lossile lisaks olid paljud mõisahooned barokilikud (Palmse, Maardu, Sagadi, Põltsamaa). Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad Püha tereesa ekstaasis, Apollon ja Daphne kujutatud muutumise käigus, Vatikani Püha Peetri kiriku baldahhiinalar ja kiriku esine väljak. Etienne Maurice Falconet loodud on tagajalgadele tõusnud ja saba abil tasakaalustatud hobusega Peeter I Ratsamonument. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide kujuline. Itaalias
Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: vali...
Otepää Gümnaasium. Michael Andreas Barclay de Tolly. Referaat. Koostaja: Mikk Vihmann 10b. Juhendaja: Anu Saluri. Sangaste 2008. Sisukord: Michael Andreas Barclay de Tolly. 1. Varajane elu:.............................................................................................1 2. Michael Andreas Barclay de Tolly teenistuse ajalugu:........................1 3. Napoleoni sissetung:..............................................................................1-2 4.Välis sõjakäigud:......................................................................................2 5. Pildid.........................................................................................................3 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................4 Michael Andreas Barclay de Tolly. Prints Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.12.1761 ja suri ...
kangelase.Sellega lõpeb"Iliase" viimane laul. 4. Miks tuleb vana kuningas Priamos Achilleuse juurde ? V : Kreeklased imetlesid Priamose julgust tulla Achilleuse juurde , Hektori surnukeha järele peale seda , kui tema poeg oli tapetud . 5. Kuidas hukkub Achilleuse sõber Potroklos ? V : Ainult Zeusi vahele segamine päästis kreeklased , kes olid oma laevadeni tagasi tõrjutud . Sellel hetkel tõmbas Achilleuse armuke Potroklos Hektori kahevõitlusesse,kuid sai surma,kui jumal Apollon Hektorit toetas. 6.Kes oli Hektor ja milline oli tema saatus? V:Hektor on Trooja sõjaväe ülemjuhataja oli Hektor see,kes juhatas rünnakut kreeklaste kindlusvallide,seal,kus olin nad laagris.Hektori saatus: Kuuldes uudiseid Patrokloise surmast,haaras Achilleust kahetsus. Kui Thetis tuli temaga leinama,ütles ta emale,et igatseb surma.Ta vandus, et maksab oma sõbra surma eest kätte ja nii oli tema saatus otsustatud.Uues
Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond). Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver Raekoja ja Püha Miikaeli tornikiivrid Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus Palmse mõis Vigala kiriku altar (Christian Ackermann, u.1680.a.) enne ja pärast (okt.2005) Sadolini värvidega värvimist. BAROKKSKULPTUUR Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. Giovanni Lorenzo Bernini: Püha Teresa ekstaas, Püha Peetri väljak, Apollon ja Daphne, Persephone röövimine, Taavet, Tritoni purskkaev. Etienne Maurice Falconet: Peeter I ratsamonument BAROKKMAAL · Tüüpilistel barokkmaalidel kujutatakse hoogsaid, emotsionaalseid ja pingelisi stseene. · Maali ülesehitus dünaamiline, kompositsioon diagonaalne. · Värvikoloriit on soe, valgus kontrastne. · Maalitakse enamasti usu- või antiikmütoloogilistel teemadel, luuakse portreid. · Hollandis sünnivad järgmised maalizanrid: olustiku-, maastiku-, mere- ja loomamaal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
