Hermes oli ka väga kaval. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad ära, kuid hiljem ta leppis temaga ära ning neist said parimad sõbrad. Hermese sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes leiutas flöödi ja lüüra. Veel ka mitmesugused võiduajamised ja poksi. Lüüra tekkis Hermese poolt tapetud kilpkonna kilbist ja lehma sooltest. Hermes ise ei mänginud lüürat, seda mängis Apollon. Hermes oli ju Apolloni karja ära varastanud ja siis Apollon paluski lüüra vahetuskaubana karja eest. Nii sattuski lüüra muusikajumal Apolloni kätte ja temast sai meisterlik lüüra mangija. Zeusil sünddis veel kaks last, kelle emaks oli juba titaanitar Leto. Sündisid kaksiklapsed Apollon ja Artemis. Apollon oli valguse-, päikese- ja ennustamisjumal. Ta oli ka muusikajumal ja selle kaitsja ning talle allusid muusad. Apollonil olid kuldsed juuksed ning ta
kuulsaks 1625.aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne", Villa Borgheses Roomas, Bernini leidis oma skulptuurile idee kreeka müüdist, mis jutustab Daphnest, jõujumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles 1 Büst - rinnakuju 2 Eskiis töö kavand, esialgne visand, skits end neitsikiku jumalanna Dianaga3. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõujumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav Tuimus, ta jalad juurdusid maasse ning ta keha kattus koorega, ta juuksed ja käed said
Jumal Paan (2015) 4 Hermpahroditos oli imeilus Hermese ja Aphrotite poeg, kellesse armus palavalt allikanümf nimega Salmakis. (Graves, 2010) Pilt 2. Hermaphroditos (2015) 1.3 Hermese sünnilugu Hermes sündis Arkaadis, Kyllene mäel. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele
Nümfid hakkasid Narkissose ilusat keha otsima, et seda matta, kuid teda ei leitud. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus lill, mida hakati Narkissose järgi hüüdma nartsissiks. Teine lill, mis tuli maailma nägusa noormehe surma läbi, oli hüatsint. Oli hüatsindipidu, kus Apollon ja Hyakintos tegid sõbralikku võistlust, kes ketta kaugemale heidab. Apolloni ketas läks kogemata vales suunas ja purustas Hyakintose lauba. Apollon kohkus hirmsasti, kui nägi oma sõpra verisena ja surnukahvatuna. Apollon võttis ta kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid oli juba hilja. Hyakintose pea langes norgu nagu lilleõis, mille vars on murdunud. Apollon põlvitas tema juures ja nuttis sõpra taga. Apollon soovis, et saaks ka surra koos Hyakintosega. Pärast nende sõnade lausumist muutus verest kastetud rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid õied, mis tegid noormehe nime igavesti tuntuks
Sisukord Sissejuhatus .................................................................. 2 1.Zeus ja Poseidon ......................................................... 3 2.Hades ja Hestia ........................................................... 4 3.Hera ja Ares .............................................................. 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad
näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-25)- Bernini leidis ka selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud
oma toetusest ning seega luuletajavõimest; laulja Demodokose aga tegid nad pimedaks, nii, et temast sai veel parem luuletaja, sest pimedal on kergem mälule keskenduda. Sellepärast kujutasid kreeklased ka Homerost alati pimedana, mis näitab teda ühtlasi kirjaeelse ajastu luuletajana. Muusad armusid aeg-ajalt jumalatesse või surelikesse ning sünnitasid lapsi, kes olid kas eriti ilusad või suured kunstnikud. Nii oli Hyakinthos, kellesse Apollon tema erakordse ilu pärast armus, Kleio ja Pierose poeg. Traagilise juhuse läbi tappis Apollon Hyakinthose oma kettaga, ja Hyakinthose verest immutatud maast kasvas välja hüatsint. Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid metsikud tantsijad, kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda. Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad
rajas areopaagil kohtu.On seatud Ateenaga- on sellele linnale kaitsejumalanna. Apollon-(Talle vastab Rooma mütoloogias Apollo)Oli Kreeka valgusjumal, ennustamise- ja muusika kaitsja. Zeusi ja Leto poeg. Jahijumalanna Artemise kaksikvend. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Ükskord ,kui ta ketas heitis,viskas ta kogemata ketta oma sõbrale vastu laupa ja purustas selle. Apollon oli väga ehmunud ja ta läks võttis oma sõbra kätele ja püüdis teda elustada,kuid oli juba liiga hilja. Apollon põlvitas surnukeha juures ja ütles ,et oh kui ta saaks anda oma elu tema eest või surra koos temaga. Sellel hetkel muutus rohi taas roheliseks ja murul hakkasid kasvama hüatsindid. Aphrodite-( Vasteks Vana-Rooma mütoloogias on jumalanna Venus)Oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu
haridus pere oma kehaliste-sõjalistel tüdrukud õppisid tantsu ja asi, tavaliselt õppidis harjutustel; koorilaulu majapidamistöid ja õpilastel teadmised ka käsitööd muusikas, lugemises jne Vana-Kreeka kirjandusteosed: Kuningas Oidipus kangelane ei näinud ette, et tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud Oresteia peakangelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte isa mõrva eest, kui ta selle Apolloni käsul teoks tegi, hakkasid teda kiusama kättemaksuhaldjad Homerose eeposed "Odüsseia" kirjeldab Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda; "Ilias" räägib ahhailasteja roojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Bresise ära võtmiseja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast
Siis pidi poiss teele asuma. Helios ütles talle, et ta sõidaks maa ja taeva vahepeal mitte kumbagi kõrvetades. Algul sõitsid hobused tuttavat teed mööda kuid tundsid siis, et ebakindel käsi hoiab neid ja hakkasid perutama. Nad kõrvetasid maad ja taevast. Maa palus Zeusilt halastust. Zeus võttis maa palve vastu ning lõi Phantheoni välguga. Helios oli poja surma pärast kurb ja kattis näo kätega ning sellest tekkis öö. Midas Tegelased: Midas, Dionysos, Silenos, Paan, Apollon, Tmolos. Elas kord upsakas kuningas Midas, kes oli veinijumal Dionysose suur austaja. Talumehed tõid tema juurde purjus vanamehe, kes oli korjanud Midase viinamarjapõllult suurimaid kobaraid. Midas tundis mehes ära Dionysose kasvataja Silenose. Midas laskis korraldada suure kümnepäevase peo. Üheteistkümnendal päeval seadis kuningas külalised rongkäiku ja Silenosele kinkis eesli, sest ta teadis, et vanamehele meeldib üle kõige eesliga sõita. Kõik sõitsid lõbusas rongkäigus
ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks Parthenoseks Koios-Phoibe ja Okeanos- Tethyse liin KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS LETO IAPETOS APOLLON ARTEMIS PROMETHEUS ATLAS EPIMETHEUS MAIA DIONE HERMES APHRODITE Koios titaan Phoibe titaan Okeanos titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys titaan Iapetos titaan Apollon valgusejumal, tõejumal Artemis Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus inimsoo päästja Atlas taevavõlvi õlgadel kandja Hermes Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Aphrodite - Venus armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Veel kreeka jumalusi Eros armastusjumal
käest. Ja viimane päästiski. Ta muutis nümfi pillirooks. Paan nägi mis oli ta armastatuga juhtunud ja ta ei tahtnud temast alles jäänut lihtsalt minema visata. Paan nägi kuidas tuul seda läbides meloodiat tekkitas. Seda nähes Paan lõikas pilliroo tükkideks nii ,et iga jupp oli eelnevast lühem. Paan kleepis need alustades pikimast kokku. Nii leiutas Paan süürinksi. Olles pillist suures vaimustuses kandis Paan seda alati kaasa. Paanist sai suur muusik. Arvati et ainult Apollon saab Paani ületada. Aga Paan polnud sellega sugugi rahul ja esitas Apollonile väljakutse. Võistlus toimus Tmolose mäel, kus Midas oli kuningas. Kohtunikuks võeti Tmolos, aga Midas kutsuti ka kuulama. Võistlust alustas Paan. Tema muusika lummas kõiki. Nüüd oli Apolloni kord. Kuid tema noodid lummasid rohkem. Kui Apollon oli lõpetanud valis Tmolos kõhklemata võitjaks Apolloni. ,,Ei, Paan on võitja!´´hüüdis Midas.
Vanakreeka skulptuur Koostas: Päivi Margna Arhailine ajajärk e. vana aeg 600480 e. Kr Vanakreeka skulptuur Naise kujuke ehk Kore, u 650 a e. Kr. Kored Noormehe kujuke ehk Kuros u 600 a e. Kr Kuros Apollon autor Cytharede. Klassikaline ajajärk e õitseaeg 480323 e. kr Vanakreeka skulptuur Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri ...
SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 Zeus ja Poseidon......................................................................................................4 Hades ja Hestia.........................................................................................................5 Hera ja Ares..............................................................................................................6 Athena ja Apollon......................................................................................................7 Aphrodite ja Hermes..................................................................................................8 Artemis ja Hephaistos...............................................................................................................9,10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................11
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg)
jumalustega( Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semale poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas ennast luigeks ning magas Ledaga, kes oli
olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama, kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni
Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita. Ta tegi igasuguseid vägitegusid: kui lained olid liiga mäslevad, siis ähvardas neid nuhelda või kui päike liialt kõrvetas, siis ähvardas teda noolega lasta. Ta astus loodusjõudude vastu. Samas oli Herakles hingelt väga tundlik ja emotsionaalne mees. Ta
2. Zeus(Jupiter).................................................................................4 3. Hera(Juno)...................................................................................5 4. Poseidon (Neptunus)......................................................................6 5. Hades(Pluto).................................................................................7 6. Athena (Minewa/Minerva) ...............................................................8 7. Apollon (Apollo).............................................................................9 8. Artemis (Diana)...........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)........................................................................11 10. Hermes (Mecurius).......................................................................12 11. Ares (Mars).........................................................................................13 12
vaenlastele. (sellest ka tema nimi) · Paan oli armunud metsanümfi Syrinxisse. Syrinx aga põgenes Paani esmakordselt nähes. Paan jälitas teda kuni Ladoni jõeni. Kuid seal palus Syrinx jõejumal Ladoni abi ja see muutis ta pillirooks. · Paan haaras pilliroo. Ta kuulis, kuidas tuul läbi selle varre vilistas ning talle tuli mõte. Ta leiutas sellest muusikariista süürinksi ehk paaniflöödi. Ta hakkas seda endaga alati kaasas kandma. · Paan oli suur muusik, ainult Apollon võis temast võimsam olla, seepärast kutsus viimase võistlema. · Apollon mängis imelist muusikat, et kogu Maa kuulas. Sellga sai ta ka Timolose sõnul võidu. · Midasele meeldis rohkem Paani muusika. See Appolonile ei meeldinud ja ta sõimas Midast ning tõmas teda kõrvust, et Midase kõrvad venisid pikaks nagu eeslil. · Paan kurvastas ja kadus metsa, kus ta mängib ikka oma kaunist muusikat mägede ja allikate võlutud nümfidele ja nereiididele.
Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid
.......................................................................................................... 7 Hephaistos..................................................................................................................7 Aphrodite....................................................................................................................7 Ares............................................................................................................................ 7 Apollon.......................................................................................................................8 Artemis....................................................................................................................... 8 Dionysos.....................................................................................................................8 Eros..................................................................................................................
Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms
- Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. - Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-1625) - Bernini leidis selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. - Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks
Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,naistemees Zeusil oli palju armukesi. Näiteks: Zeus ja Io Zeus ja Leto Zeus ja Semele jne. http://images.fanpop.com/images/image_uploads/Zeus--greek-mythology-687267_1024_768.jpg
valgus-’’keldriluugivalgus’’. 5. Mis iseloomustab barokset skulptuuri?Lorenzo Bernini. Rahutud,liikuvad kujud juhuslikus ning väga ilmekas ja efektses poosis. 6. Pildid:Caravaggio:’’Peetruse ristilöömine’’,’’Lautomängija’’ Peetruse ristilöömine Lautomängija 7. Pildid:L.Bernini:’’Apollon ja Daphne’’,’’Püha Teresa ekstaas’’,’’Taaveti figuur’’ Apollon ja Daphne Püha Teresa ekstaas Taaveti figuur 8. Rooma Peetri kiriku esine väljak.
Ta oli jumalaist nutikaim ja kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra. Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas ta loomad koopasse ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon läks asja uurima, kuid Hermes vandus pühalikult Olympose jumalate ees, et tema ei tea asjast midagi. Zeus naeris selle peale ja Hermes näitas oma leiutist ja lüürat, mille Apollon kahjutasuks endale võttis. Kuna see võlus teda niivõrd kinkis ta Hermesele isegi kuldse võlukepi. Kepikese abil uinutab Hermes unne seda, keda tahab, sellega saadab ta unenägusid, sellega saadab ta ka surnuid allilma ning see on tema tunnusmärgiks, kui ta täidab ülesandeid jumalate saadikuna
Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Kõige tuntum on vist Zeusi armulugu titaanide tütre Letoga. Armukade Hera jälitas teda andmata talle kuskil rahu. Müüdi kohaselt keeldusid kõik kohad talle varjupaika andmast v.a ujuv saar Delos, kui Leto sünnitaski kaksikud -- valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahijumalanna Artemise. Zeus tänas Delost viljaka maapinnaga ning kindla asukohaga. Kuna Apollon oli valgus- ja päikesejumal, peeti teda ka ennustusjumlaks. Talle oli igal pool üle Kreeka püstitatud oraakleid, millest kõige tuntum asus Delfis. Erinevalt isast oli Apollonil armuelu valdkonnas tihti olnud ka ebaedu. Näiteks armus Apollon nümf Daphnesse, kuid kui neiu märkas Apolloni kurje kavatsusi, põgenes ta tema eest mägedesse ning hüüdis appi oma isa, kes Daphne esimese puudutusega loorberipuuks moondas. Apollonil oli ka väga palju
hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta h6bedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja sajakäelisete hiiglaste peale ning viskas nad Tartarose pimedasse sügavikku
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka
lapsed ja ka abikaasa, kui see püüdis lapsi kaitsta. Seejärel sai Herakles mõistuse tagasi, aga hullusehoost ei mäletanud ta midagi. Isa ütles talle, mida ta oli teinud, ja Herakles tahtis ennast häbi pärast tappa. Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda. Ta viis Heraklese Delfi oraakli juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada. Seepeale võttis Herakles preestrinnalt tema kolmjala ära ja ähvardas asutada konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa. Apollon ähvardas Heraklest jõuga, aga Herakles oli valmis Apollonigagi jõudu katsuma. Zeus ei saanud seda lubada, ta segas vahele ja Apollon käskis preestrinnal Heraklesele vastus anda. Preestrinna käskis Heraklesel teha kümme Mükeene kuninga Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit tasu saamata. Selle eest pidi ta saama oma kuritöö andeks ja lisaks veel surematuse. Lk 2
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAK...
Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
· Urist on säilinud reljeef, mil on trummid, harfid, oboed (lisaks käristid e sistumid jne). Teati ka harfe, lüürasid, lautosid. · On leitud ka lüürasid Urist. Need on säilinud. · U 2070 eKr on materjale häälestamise kohta. Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures
armastusejumalanna;Hephaitos tule ja oskustöö jumal;Hermes kaubanduse jumal ja Zeusi käskjalg;Ares sõjajumal;Hestia kodujumalanna;Hades allmaailma ja surnute vallitseja ja Demeter põllunduse jumal. KAOS Uranos Gaia Titaanid Kükloobid Hekatonheirid Kronos-Rhea Zeus Hera Hades Hestia Demeter Poseidon Athena Apollon Artemis Aphrodite Hermes Hephaitos Ares Joonis 1.Tähtsamate jumalate põlvnemine Zeus Zeus oli Kronose ja Rhea laps,kes sündis saladuskatte all Kreeta saarel Dikte mäel ühes koopas.Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal,kes elas Olümposel.Tema vanemateks olid titaanid Kronos ja Rhea ning sümboliks valitsuskepp,piksenool,kotkas,tamm.Ta oli taevaisa,kes oli ettearvamatu iseloomuga ning naistemees
Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis, kui sepatöö jumal Hephaistos ta täiesti väljakujunenult ja täisvarustuses Zeusi peast välja lasi, lüües selle kirvega lõhki. Athena oli juba sepatöö jumal, kes püüdis korduval Athenat võrgutada. Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi. Apollon, Artemise kaksikvend, oli muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Apollon oli kõikides jumaladest kõige nägusam, aga ta ei abiellunud kunagi. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Artemis, Apolloni kaksikõde ning jahi, metsa ja metsloomade jumalanna. Artemise ja Apolloni päritolu pole kindel, peetakse neid tavaliselt Zeusi ja Leto lasteks
Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms
VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Po...
.................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13
Theatron-vaateplats Orkestra-plats kus esinevad näitlejad ja koorilauljad Teatrit nim täiskasvanute koolis , sest see haris neid, kes vaatamas käisid.Teatriroll ühiskonna elus oli see, et pööras tähelepanud probleemidele ning oli meelekahutuseks. Perikles- ateena strateeg, valitsemisega kujunes ateenas kindel demokraatlikkord.Aristokraatide eesõigused valitsemisel olid kadunud. Herodotos ta kirjutas historia ning teda kutsutakse ajaloo isaks.Pani alguse ajaloos kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada r...
Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. 5. Demeter Zeusi õde, viljakusejumalanna ja põllutööde kaitsja. 6. Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka) 7. Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, tulejumal ja jumalate sepp (lonkur) 8. Ahtena Zeusi tütar (sündis Zeusi peast), sõja- ja tarkusejumalanna. 9. Apollon luule ja muusika jumal (kreeklaste lemmik) 10. Artemis Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. 11. Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. 12. Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal. (ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene). Tema auks korraldati palju pidustusi ja samuti on ta tihedalt seotud teatrikunstiga. Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma
läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Trooja sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt trooja poolele. Tüli puhkes, kuna kreeklased olid vangistanud trooja preestri tütre, kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvatega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kreeklaste sekka ja paljud mehed surid. (katk) Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Achilleus teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agamemnon tuli samuti alla anda. Kui Agam nõudis Ach teist autasu, neid Briseist. Ach tõotas, et Agamemnon peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis läks Zeusilt troojalastele abi paluma,
vi. Tagab reisijate turvalisuse teedel vii. Varaste patroon, kuna varastas jumalate karja b. Sünnilugu. i. Zeusi ja Maia (plejaadi) poeg ii. Sündis Kyllene, Arkaadia mäe koopas iii. Tuli ilmale hommikul, hüppas lõunapaiku mähkmetest, valmistab kilpkonna kilbist lüüra, laulab ja mängib. Õhtul rändab PIEREN?-isse, kus Apollon jumalate karja hoiab. Varastab 50 lammast vms. Kuna läks seetõttu Zeusiga tülli, nõuab viimane karja tagasi. c. Sarnasus Prometheuse ja Hephaistosega 19. Kabeiride müsteerionid. 20. Apollon. a. Kuju ja funktsioonid. Muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini jumal ning kariloomade kaitsja. Vastutas meeste surma eest b. Mütoloogia põhipunktid. Neli päeva pärast sündi otsustas kätte maksta madu
· carpe diem hetke püüdmine kiiresti mööduvast elust ja selle nautimine . · Oidipuse kompleks meeste alateadlik ihalemine ema poole ning isa vihkamine . · Achilleuse kand haavatav koht . · Pandora laegas - tundmatu sisuga / keelatud asi 2. "Iliase" ja "Odüsseia" autor, peategelased ja 5 lausega osata edasi anda eepose sisu. · Autor : Homeros · ,, Ilias ,, Trooja Apolloni templi preestri tütar sattus kreeklaste kätte vangi. Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari. Selle peale Achielleus vihastas ja ei võtnud sõjast osa. Zeus pöörab lahinguõnne troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus.
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
