jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Ümera ja Madisepäeva lahingud. Taani ja Rootsi sekkumine ristisõtta. Üle-eestiline vastuhakk. Eesti lõplik ristiusustamine. Allajäämise põhjused. Ümera lahing- Toimus Põhja-Lätis ümera jõe ääres; Sakslaste ja ugalaste võit.
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid kohti nimetati manteion`iteks, rohkem aga teatakse terminit oraakel. Varasest ajast peale tõusis teiste seas kuulsaimana esile Delfi oraakel Kesk-Kreekas. See oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni. Seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. Kuidas kuulutamine täpselt toimus, pole teada. Kindel on vaid, et püütia
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkus...
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühisko...
tormi- ja äikesejumal Zeus. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva).
Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Barokk: Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest (kulunud väljend). Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist.
Usuti, et suits valmistab jumalatele heameelt. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Pidustuste programmi keskne osa oli rongkäik, mis kulges lärmakalt pühamu juurde. Tihti peeti pidustustel ka vöistlusi. Delfi oraakel Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku, ennustajaid ja ennustusi nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim on Apolloni tempel Delfis Kesk- Kreekas Parnassose jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon lohemao nimega Python, mistöttu preestrinnast ennustajat kutsutakse püütiaks. Alati ei saadud ennustusest aru, kuid see oli juba surelike endi süü. Surmajärgsus Kreeklased panid röhku peamiselt siinpoolsele elule. Arvati, et surnute riik asub maa all, kuid sinna vöib pääseda maailma ümbritsevat Okeanose jöge mööda purjetades. Surnute riiki piirab allmaailmajögi Acheron, millest paadimees Charon hingi höberaha eest üle viib. Seetöttu pandi surnutele höbemünt suhu
See ei muuda ainult jalgade asendid, vaid muutustele allub kogu keha. Viienda sajandi keskel eKr valmis Polykleitose ,,Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Odakandja seisab, kuid tajutav on tema liikumisvõime. Kuulsad on ka Ateena skulptori Myroni teosed, eriti ,,Kettaheitja". Myron suutis kujutada liikumist. Klassikalise ajastu algusst on pärit Olümpia Zeusi templi viilufiguurid. Kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis korra ja selguse jumal Apollon, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele. Parimad skupltuurid loodi Ateena Parthenoni templi jaoks. Partheoni metoopidel kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raske, kuid metsikud tseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Akropoli skulptuuride peamiseks autoriks oli Pheidas.
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne. Sõja põhjustest ei räägita. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel oli, Välejalgne Achilleus, Vesisilmne Hera, Särasilmne neitsi Atheena, Maa süleshoidja Poseidon, Hermes, Hephaistos, Pilvedekuhjaja Zeus. Troojalaste poolel oli, Helkivakiivrine Hektor, Aineias, Aphrodite, Ares, Phobios, Apollon, Artemis, Leto. 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Odüsseia on samuti Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Iliase tegevus oli lineaarne, kuid tegevus Odüsseias ei kulge järjest
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. · Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese. · Meelte-segaduses Orestest jälitavad kohutavad erinnüsed (fuuriad, kättemaksu-jumalannad). · Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab Areopaagil kodanikekohtu, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, lepitatud erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks. · Triloogia lõpeb üleva apoteoosiga (ülistus, pidulik lõpposa). "AHELDATUD PROMETHEUS" · Tragöödiat omistatakse Aischylosele, ehkki 20. sajandil on tõestatud, et see pärineb V sajandi 40. aastaist või hilisemast ajast. 12
Barokk tähendas valguse ja varju ülevat mängu. Palju selles stiilis katedraalid, paleed, 19 kirikud ja mõisahooned uhkustavad grandioossete kuplite, keerubite, raidkujude (joonis 27) ja maalidega, mis asuvad erootika piirimail. Meie tunneme barokki eelkõige tema eksimatu enesekindluse ja selge uhkeldavalt dramaatilise mõju järgi. [17] Joonis 27. Apollon ja Daphne. [25] Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel (joonis 28). Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. [ibid] Joonis 28. Versailles`i loss. [ibid]
Maalikunstis lähtuti loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, tsentraalperspektiivi kasutamine, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Kasutatakse puhtaid värvitoone; helgus, pühalikkus. Detailsus, püüdlemine täiuslikkuse poole. Kujutatud antiikmütoloogia teemasid. Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega „Ateena kool“ Raffael Antiikskulptuurileiud: nn Laokooni grupp (leiti 1506 maa seest), nn Belvedere Apollon 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Mungad kopeerisid tekste. Oskasid mitut keelt, tõlkisid ladina- ja kreekakeelseid tekste rahvuskeeltesse. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased – 19.saj Pariisi luulekoolkond, mis oli mõjutatud Théophile Gautier’ ja Arthur Schopenhaueri teostest ning Gautier’ doktriinist l’art pour l’art . Nad vastandasid
Ares. Julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal. Ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka. Hephaistos. Lonkur tulejumal; jumalate sepp. Ares ja Hephaistos olid ainsana Hera lapsed. Athena. Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Erinevalt Aresest hindasid kreeklased Athenat väga kõrgelt. Oli Zeusi tütar. Ema tal õieti polnudki ta sündis täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast. Lemmiklind oli öökull. Apollon. Kuldjuukseline luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Tõe kuulutaja inimestele ja seega ka ennustuskunsti eestseisja. Üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. Artemis. Apolloni kaksikõde. Neitsilik vibukütt ja kogu elava looduse ning eriti metsloomade kaitsja. Hermes. Tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübaraga teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma. Samas ka loomakarjade sigivuse edendaja. Võis olla petliku
kirjanduses. Skulptuuris suudeti pakkuda anatoomiliselt korrektseid kujusid. See harmooniline ja loomulik kehahoiak iseloomustab Vana-Kreeka skulptuure. Kirjandus Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" panid aluse euroopalikule kirjandusele. Kreeka kunstiloomingu kõrge tase seotud mütoloogia. Kangelased olid Jumalused või titaanid. See oli maailm, mis käis harmooniliselt läbi inimestega. Igal kunstil oli oma kaitsejumal. Apollon oli kõikide kunstide jumal. Samas ka sportlaste jumal, sest oli niivõrd heas füüsilises ja vaimses vormis. Oli ideaalmees. Olid edukad loodusteaduste vallas. Neid rakendati kohe ka kunstivaldkonnas. Olid läbipõimunud. Muusad. Kunsti loomiseks oli vaja muusade kohalolu, inspiratsiooni, puudutust. Kaitsejumalannad kunstis. 9 muusat. Antiikajal teati ainult lüüramuusikat. Instrumentaalmuusikat ei viljeldud. Linnade õitseng soodustas samuti tegelemist kunstide ja filosoofiaga
Ares. Julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal. Ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka. Hephaistos. Lonkur tulejumal; jumalate sepp. Ares ja Hephaistos olid ainsana Hera lapsed. Athena. Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Erinevalt Aresest hindasid kreeklased Athenat väga kõrgelt. Oli Zeusi tütar. Ema tal õieti polnudki ta sündis täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast. Lemmiklind oli öökull. Apollon. Kuldjuukseline luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Tõe kuulutaja inimestele ja seega ka ennustuskunsti eestseisja. Üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. Artemis. Apolloni kaksikõde. Neitsilik vibukütt ja kogu elava looduse ning eriti metsloomade kaitsja. Hermes. Tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübaraga teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma. Samas ka loomakarjade sigivuse edendaja. Võis olla petliku
ovaalidest. Ümarad ruumiosad sulavad tervikuks. Basiilika tuli uuesti, avara ja valge pealööviga. Külglöövidest moodustus rida kabeleid. Kuppel altaripoolses otsas. Skulptuur Hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid inimesi, otsitud poosides kujutati ilma riieteta või lehvivates rüüdes. Laialivalguvus, ebatavalised zestid, skulptuuri piirid sopilised. Jutustav ülesanne puudub. Purskkaevud, mälestusmärgid, trepistikud, antiikaines. Bernini tööd: Püha Theresa ekstaas Apollon ja Daphne Maalikunst Sujuvad värviüleminekud, soojad, küpsed toonid. Teravaid piirjooni pole. Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Palju on ägedaid liigutusi, ebatavalisi poose. Inimesed vormikad ning jõulised. Tunnete ja kirgede ülepaisutus. Võitlus-ja röövimisteemad. 17. saj. kaeti Itaalias losside ja kirikute seinad suurte baroksete maalingutega. Carraci perekonna meistrite maalid on eeskujuks. M. Caravaggio püüe tõetruuduse poole. Keldriluugivalgus, tegelik elu. Tema töid:
Nuumeneid oli lõpmata palju ja igal puul, kivil, loomal jne. oli oma nuumen. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati nurk majas. Geenius oli maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Jupiter Zeus · Juno Hera · Minerva Athenda · Vulcanus Hephaistos · Mercurius Hermes · Apollo Apollon · Venus Aphrodite · Diana Artemis · Mars Ares · Saturnus Kronus · Neptunus - Poseidon · Janus · Vesta Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovilikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all,
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Hades Pluto Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Bacchus Dionysos Saturnus Kronos
Mütoloogias asutasid Rooma linna Remulus ja Romus 753 e.Kr. Nende ema Rea Silva, kes tehti Vesta preestrinnaks, sünnitas kõigest hoolimata sõjajumal Marsile kaksikutest pojad, kelle vanaonu laskis lapsed Tiberi jõkke heita, et nad hukkuksid. Kuid vool kandis lapsed kaldale, kus hoolitses nende eest emahunt, niikaua kui lapsed inimeste poolt leiti ja üles kasvatati. 11) Iseloomusta etruski skulptuuri õpiku teksti ja lk 73 oleva Veji Apolloni figuuri põhjal! Veji Apollon on tehtud põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küll tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kouros'l, kuid ta on riietatud nagu kore. Apolloni keha on massiivne, kohmakas, tema jalgadel on võimsad musklid ja ta sammub hoogsalt. Siit võib teha järelduse, et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, kuid nad tõlgendasid seda omamoodi 12) Kirjelda etruski templit (toetu õpiku tekstile ja rekonstruktsioonile lk 73)!
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse...
· Zeus koos oma perekonnaga võitles ja võitis · Oluline roll ennustajatel oraaklitel · Kuulsaim Delfi Apolloni oraakel · Surmale ei pandud erilist rõhku Tähtsamad jumalad · Zeus peajumal, taeva-, piksejumal, jumalate valitseja · Hera- Zeusi abikaasa, abielu kaitsja · Poseidon merejumal · Hades allmaailma valitseja · Demeter põllumajandus · Ares sõjajumal · Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna · Apollon tarkusejumal, valgusejumal, · Aphrodite ilujumalanna · Dionysos veinijumal Kultuur OM Kultuur- filosoofia I · Tarkuse armastus või ka tarkuse teadus · Peamine probleem maailmakorraldus ning eksistents · Kuulsamad filosoofid · Thales Mileetosest · Filosoofia ja teaduse looja · Kõige aluseks- vesi · Demokritos · Maailm ja ka inimne koosnevad aatomitest · Pythagoras teoreetilise matemaatika looja
Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde De- meter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Posei- don ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephais- tos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahi- jumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja vilja- kusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Hellenismiperioodil võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida jumalaid, eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna Isis. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas
Hollandi tüüpi) tuulik. Tuulik on oluliseks rannamärgiks kaluritele. Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.detsembril 1761.a. Põhja-Leedus. 1812. a Isamaasõjas juhtis Barclay de Tolly vene armeed. Pärast lahkumist sõjaväeteenistusest asus Barclay de Tolly elama oma Jõgeveste mõisa. 26.mail 1818.a. Barclay de Tolly suri, tema põrm balsameeriti ja asetati 1832. aasta nimeka vene arhitekti Apollon Stsedrini kavandi järgi ehitatud mausoleumi. Mausoleumi keskel olevast avast põrandas pääseb keldrisse, kus asuvad vürsti ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid. Hauakabeli kõrval raudaias on Barclay de Tolly poja Ernst Magnuse (1789-1871) ja ta abikaasa Leocadie (1807-1852) matusepaik. See on ainus Euroopas asuv väejuhile ehitatud mausoleum. Vallapalu Rannu vallamaja lähedal on võidutule altar. Kaugemal Palupää metsas asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestussambaga
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et
päev: võistlused noortele 3.päev: meeste võistlused 4.päev: hobuste võiduajamised, viievõistlus, kilbijooks) Autasu: Õlipuuokstest pärg Hiilgeaeg oli 6. saj eKr ja langusperiood al 4. saj eKr, kui võistlema hakkasid elukutselised atleedid, mängud muutusid rahvusvahelisteks ja kaotasid maine võimuinimeste silmis. 393 m.a.j toimusid viimased antiikaja OM'id, sest järgmisel aastal keiser Theodosius I keelas need ära. 2)Püütiamängud: Kellele: Apollon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 3. aastal Kus: Krissa tasandik Delfi lähedal Osavõtjad: ainult aristokraadid Programm: algul muusikas, hiljem atleetika- ja ratsutamisvõistlused Autasu: loorberipärg 3)Isthmose mängud: Kellele: Poseidon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 2. ja 4. aastal Kus: Istgmos Korintose maakitsusel Osavõtjad: ainult joonia rahvad Programm: alguses ainult spordivõistlused, hiljem muusikakonkursid Autasu: okaspuupärg 4)Nemea mängud: Kellele: Zeus
Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. KREEKA JA ROOMA JUMALANNAD · Zeus - Jupiter (taeva-, vihma- ja piksejumal) · Poseidon - Neptunus (maapõue- ja tormide jumal) · Hades - Pluto (allilma- ja surnute jumal) · Athena - Minerva (tarkuse-, kunsti- ja sõjajumalanna) · Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal)
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste ,,üliinimene". Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja.
suleti taas Jupiter Zeus Taeva-, pikse- ja tomijumal, peajumal Juno Hera Taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Minerva Athena Lahingujumalanna; tarkuse, puhtuse, arukuse kehastus Neptuunus Poseidon Merejumal Vulcanus Hephaistos Tulejumal ja sepp Mercurius Hermes Kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Apollo Apollon Valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Venus Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Pluto Hades Allilma valitseja Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi nimetati märts Saturnus Kronos Põllutööde ja viljakasvub kaitsja, tema auks korraldati
IIDSETE AEGADE LOOD I (lk 538) MAAILMA SÜND See on lugu, mille sarnast sa ei ole iialgi kuulnud. Algab see igiammusest ajast, kaugemast minevikust kui ükski iganes jutustatud lugu. Et alustada meie pajatust päris otsast peale, peame ajas tagasi minema loendamatu hulk sajandeid ning rohkemgi veel, leidmaks algust aja olematut algust. Sellel iidsel ajal elas, nagu ta alati oli elanud, jumal nimega Kaos. Ta oli ihuüksi ja tema ümber polnud midagi peale täieliku tühjuse. Tol ajal ei olnud päikest ega valgust, maad ega taevast. Polnud midagi peale lõpmatusse ulatuva vormitu tühjuse ja pilkase pimeduse. Niiviisi veeres mööda lugematu hulk sajandeid, kuni Kaos viimaks tüdis üksi elamisest. Siis tuligi talle esimest korda pähe mõte luua maailm. Kõigepealt lõi ta jumalanna Maa. See oli sõnulseletamatult kaunis, täis jõudu ja elu; ta kasvas ja suurenes ning ta käte vahel olid mõõtmatud avarused. Tema...
(maa), kes sünnitas Demeter Z õde Musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna endale abikaasa Ares Z ja Hera poeg Sõjajumal Uranose (taeva). Nende Hephaistos Z ja H poeg Tulejumal, sepp järglastena sündisid Athena Sündinud Z peast Sõjajumalanna, tarkusejumalanna vägevad titaani. Titaan Apollon Z ja Leto (titaan) poeg Valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning tuleviku kuulutja Kronos tegi Uranose Artemis Z ja L tütar Jahijumalanna viljatuks ja võttis Hermes Z ja Maia (nümf) poeg Kaitses teekäijaid, jumalate käskjalg, saatis surnuid allmaailma maailma valitsemise üle. Aphrodite Ilu-, armastuse ja viljakuse jumalanna
kuju. (üks vanaaja seitsmest maailmaimest) Vasakus käes skepter, paremas käes Nike (1,2m) II õitseaeg. IV saj eKr. Kaunisstiil. Rahustus peegeldus skulptuuris, lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk Jumalatesse asendus skeptisusega. Rahutu pateetiline käsitlusviis. Tuntumad: Skopas (marmor, mõned tööd Ateena Atea templist säilinud, kaunistas Halikarnassose mausoleumi.) Praxiteles (marmor, üksikfiguurid sisalikutapja Apollon, alasti naisfiguurid Arlea Aphrodite, töötas välja rõivastusstiili laiades voltides) Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas. Polykleitos kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas
Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste „üliinimene”. Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele – köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst – ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust – Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja.
· kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist tähtsamate inimeste tuhk sarkofaagides, mille kaanel oli poollamavas poosis surnu figuur hauakambrites seinamaalid - hoogsad pidusöögid (tarquinia ja cerveteri nekropolides) hauakambrid sisustatud elutoana, kujutatud aknaid ja uksi Veji Apollon põletatud savist, naeratus nagu kourusel, riietatud nagu kore Ilmekad kujud ka pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid: Figuur sõjajumal marsist Kapitooliumi emahunt, kes imetab rooma linna asutajaid romulust ja remust. Pole originaal Ehitistest säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad (Perugias) ja müürid. Templid pole säilinud.: · kivist alus ruudukujuline · hoone põhiliselt puust · ühel küljel 1-3 väikest pühakoda, teisel avatud eeskoda
oli 70 meetrit pikk ja 31 meetrit lai ja seda ümbritses ainult üks rida sambaid. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Mitme töö saamiseks kuulutati kunstnike vahel välja võistlusi. Templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgast paistsid silma Efesoses sündinud Apellese tööd. Ükski surematu jumal ei võinud kiidelda sellise templiga - ei Apollon Delfis ega Hera või isegi Zeus Olümpias. Philon kirjutab: "Efesose Artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal. Igaüks, kes on seda kas või ainult korra näinud, on veendunud, et taevas ja maa on kohad vahetanud ja et just siin tuli surematute jumalate riik taevast alla maa peale." Peale jumala austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Efesose tempel endast veel
Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui selle armukese. Erinnüsed hakkavad Orestest jälitama ja Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab kodanikekohtu areopaagi, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks. Triloogia lõpeb üleva apoteoosiga (ülistus, pidulik lõpposa). Iga pahategu ootab õiglane karistus, mis on jumaliku õigluse tööriist ,,teadmine omandatakse kannatuse kaudu". ,,Aheldatud Prometheus"
Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima
kordused) Bakchylides U 516451 eKr 1896. a papüüruseleid (14 epiniikioni ja 6 ditürambi), varem peaaegu ei tuntud. Papüürused olid tükeldatud, et oleks kasulikum müüa. Pindarosest selgem ja lihtsam Samuti tellimustööd Ditüramb ,,Theseus" on erandliku struktuuriga: ei ole triaadid, vaid korduva rütmiga stroofid, koori ja eeslaulja dialoog (tragöödia eelkäija) 32. Mis on paiaan ja ditüramb? paiaan - vanakreeka kiidulaul Apollon Paiani, hiljem teistegi jumalate auks ditüramb - Aristoteles sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Esialgselt oli ditüramb ülistuslaul veinijumal Dionysose auks. 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Pindaros kirjutas. Käsikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione (võidulaule): Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust
individuaalse iseloomu, veresuhete, vanuse, soo, positsiooni paksud müürid, mida ta tavaliselt kindlustab, nüüd aga paljud üheks liidab. Kõrget kiitust võlgnen ma teile, suurepärased armastajad, kes te teete maailma mulle teoks uues, üllamas sügavuses ja avardate kõigi mu mõtete tähendust. Need on esimese Lauliku uued luuletused lakkamatu luule hümn, ood ja eepos, ikka veel voolav luule, mida ikka veel laulavad Apollon ja muusad. Kas ka need, või mõned neist, minust taas lahkuvad? Ma ei tea seda, ent ma ei karda: sest minu suhe nendega on nii puhas, et me püsime koos lihtsa hingesuguluse läbi, ja et mu elu geenius on seega ühiskondlik, mõjub selle hingesuguluse energia igaühele, kes on sama üllas kui need mehed ja naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu
10 päeva pärast viis Dionysosele tagasi. D-l hea meel; lubas täita mistahes soovi. Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks. Kullaks läks ka toit ja jook. Näljasurma vältimiseks palus M D-l kingitus tagasi võtta. D käskis pesta Paktolose jões. Pärast olla sealt kulda leitud. Midas valiti vahekohtunikuks pillivõistlusel Apolloni ja Paani vahel. Mägedejumal Tmolos ütles võitjaks Apolloni, Midas arvas Paani paremaks. Apollon tõmbas talle eeslikõrvad. Midas varjas neid mütsi all. Juukselõikajast teener sai teada; ei suutnud saladust pidada, kaevas jõe äärde augu, sosistas sinna: "Kuningas Midasel on eeslikõrvad" ja ajas augu mulda täis. Kõrkjad kasvasid sinna, tuul liigutas neid ja sosistas sama lauset. Narkissos. püha jõe Kiphissose poeg; käis ja vallutas nümfide ja drüaadide südameid, kuid ei hoolinud neist. Echo armus temasse, N tõukas ta ära. Aphrodite karistas teda: N armus oma
toov jumalanna (sarnane Istarile); vaid Zeusi laps (sündis tema peast) Ares Athena vastand; sõjakoleduste jumal, toob kaotust ja kaost ning paanikat Hephaistos sepakunstide jumal, käsitöö jumal, anius ebatäpne jumal lonkur, naeruväärne kuid seksuaalne, Aphrodite mees Aphrodite Istani paralleel; ida päritolu, erootika jumalanna, ainus jumalanna, keda kujutati alasti Apollon ja Artemis vibulaskurid, seotud noorte kasvatamisega; Apollon on jumaliku tarkuse vahendaja inimestele, inspiratsiooni jumal Artemis neitsi kuid erootiline, seksuaalsus on ahvatlev kuid keelatud (= tüdrukute mehelepanemise aeg), sünnitusjumalanna Hermes 'suur fallos, teeviit', viljakuse jumal, karjakasvatuse jumal, jumalate sõnumiviija, piiride ületaja, petis ja varaste kaitsejumal Dionysos veini jumal, ekstaasi ja joovastuse ning marjade lopsakuse jumal, kaaslasteks sireenid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
