Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6 Arese kujutamine kunstis.........................................................................7 Mars ...................................................................................................
Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Rooma usundis vastab talle jumalanna Juno. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Kuna Herat kujutati kodu ja abielu kaitsjana siis pani ta oma jumaliku abikaasa kõrvalhüppeid väga pahaks ning jälitas oma vihaga mehe mängukaaslasi ja nende järglaskonda. Peale Zeusi ja tema armuskeste vihkas Hera ka troojalasi. Seda selletõttu, et Paris 3 oli kuulutanud kõige kaunimaks jumalannaks mite tema, vaid Aphrodite. Kuigi Hera vihkas kogu südamest Zeusi, võttis ta siiski ette Zeusi võrgutamise. Seda sellepärast, et astuda troojalaste vastu kreeklaste poolelet. Hera kaunistas end Aphrodite rinnavööga ja võitis silmapilkselt Zeusi südame. LINNUTEE TEKKIMISE MÜÜT Mitte vähem armukade kui Io pojale oli Hera Heraklesele, kes oli Akmene poeg. Kuidagi
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Kreeka jumalad Jumalate põlvnemine Uranos Gaia Titaanid Kronos Rhea Demeter Hader Hestia Poseidon Zeus Hera Zeusi lapsed Zeus Hermes Aphrodite pojad Ares Athena tütred Apollon Artemis Hephaiston Kronos ja Rhea Maa ja taeva valitsejad Kuue olümpose jumala vanemad Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kranos oma lapsed alla niipea, kui need olid sündinud. Rhea päästis Zeusi, kes võttiski Kronoselt võimu ja pagendas ta Tartarosse. Zeus Kõrgeim Kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa.
Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hestia ,Ares ja Hephaistos Hestia oli kodukolde jumalanna. Ta oli ka kolmas Olümpose neitsilikust jumalannast. Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ta oli julge ja taltsutamatu, aga vähese aruga. Ta oli Aphrodite kallim. Kreeklased eriti teda ei armastanud. Hephaistos oli sepp ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Athena Athena oli Zeusi tütar . Ta oli sõjajumalanna. Ta kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja
Ta oli päikesejumal ning seda sümboliseerisid tema kuldsed nooled. Apollo/ Phoebus oli loomakarjade kaitsja, valguse-, teaduse- ja kunstijumal. Veel peeti teda arstinduse jumalaks. Teda nimetati ka Musageteks,, sest ta oskas ennustada tulevikku, puhastas inimesi pattudest ( põhiliselt mõrva sooritamisest) ning oli liidriks reisijatele ja meremeestele. Aphrodite 1 ÜLESANDED Aphrodite (varem eesti keeles Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeusi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut. Hilisema versiooni esitab "Ilias", mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. 2 TÄHTSAMAD TEOD
Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ta oli julge ja taltsutamatu, aga vähese aruga. Ta oli Aphrodite kallim. Kreeklased eriti teda ei armastanud. Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hephaistos oli sepp ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Hermes lad
kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Kronose ja Rhea tütar ja Zeusi naine. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Ares-(Vaste Rooma mütoloogias on Mars)Vana-Kreeka mütoloogias on Ares sõjajumal. Tõi endaga kaasa julma hävingut ja hukku. Zeusi ja Hera poeg ja Aphrodite abikaasa. Athena-(Vaste Rooma mütoloogias on Minerva)Oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis alati ühiskonnas õiglust. Sündis Zeusi peast ja oli ka ta lemmiklaps. Austati kui võidutoojat. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.On seatud Ateenaga- on sellele linnale kaitsejumalanna.
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAKS JA AMATSOONIDE JUMALANNAKS , MILLE TÕTTU TA KAITSES NII NEID KUI KA NÜMFE. ARTEMIS VIHASTAS KERGESTI JA VIHAS OLI TA OHTLIK . ATHENA EHK PALLAS ATHENA EHK ATHENA PARTHENOS LAD. MINERVA: TARKUSE
on hävinud · Tema kuulsaim töö oli ,,Aphrodite sünd", mis oli esimene aktimaal · See töö on hävinud · ,,Aphrodite sünnist" tõusis suur skandaal, kuna Apelles pani töö välja Ateena kesklinna · Apellese modell Phryne anti kohtusse, kuna kunstniku enda peale ei söandatud kaevata · Phryne olekski jumalateotuses süüdi mõistetud, kui teda ei oleks päästnud tema advokaat/kaitsja · Aphrodite sünni motiivi on hiljem väga palju kasutatud Euroopa kunstis (Botticelli ,,Venuse sünd") · Kreeka maalikunsti üle saab otsustada ka savinõudel säilinud maalingute põhjal
1.Mis põhjustas Trooja sõja? Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise.Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. 2.Millise sündmusega algab ,,Iliase" tegevus? Illiase tegevus algab Ahhailiste kõige võimsama Achilleuse ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tüliga! 3.Täida tabel. Trooja Kreeka
Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama, kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni
Aresel oli oma kaaskond tema saatjaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ( kr. keeles ,,hirm") ja Deimos ja tema õde Eris (kr. keeles ,,tüli", ,,riid") ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Aphrodite ja Athena nõudsid igaüks õuna endale. Tüli kutsuti lahendama Paris, kellele oli Aphrodite lubanud naiseks Helenat. Paris määras õuna Aphroditele ning see otsus saigi Trooja sõja ajendiks. (Siit ka väljend Erise õun ehk ,,tüliõun") Ares esineb müütides üldiselt vähe. Osad neist seotud tema arvukate lastega, kellest mõned olid sama verejanulised ja vastuolulised kui ta ise. Mõningad müüdid jutustavad tema ja
eeposes "Ilias", mille eesti keelde (August autoriks peetakse Annist). pimedat laulikut Homerost. Eepos koosneb üle 15 700 heksameetris värsist. Trooja sõja põhjus Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera, Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes Paris koos Helenaga koju Troojasse. Menelaos vandus kättemaksu ja kutsus ka
Toorja Sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust
.......................................................................................................3 2. Zeus & Hera........................................................................................................4 3. Poseidon & Hades..............................................................................................5 4. Athena & Apollon...............................................................................................6 5. Artemis & Aphrodite..........................................................................................7 6. Hermes & Ares...................................................................................................8 7. Hephaistos & Hestia...........................................................................................9 8. Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Sissejuhatus
Narkissos · Narkissos oli kõige ilusam noormees Vanas Kreekas. · Pime ennustaja Teireias oli kuulutanud, et ta elab õndsalt kõrge eani tingimusel, et ta ei saa kunagi ennast tundma. · Nümf Echo armus Narkissosesse. (Hera karistas Echot kõnevõime röövimisega ning Echo pidi kordama iga viimast sõna mida kuulis). · Aphrodite pani Narkissosele needuse, mille järgi see iseendasse armus. Narkissose surmNarkissos suri omaenese käe läbi.Tema hingepiin oli nii suur, kuna see noormees, keda ta nii väga armastas(tema ise) ja keda ta iga päev tiigi peegelpildist vaatas, ei saanud tema tunnetele vastata.Sellepärast torkas ta endale tera südamesse. (Aphrodite muutis Narkissose lilleks).
Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi, jänes, varblane, ka luik ja ilusad lilled (roos, 2
algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks Parthenoseks Koios-Phoibe ja Okeanos- Tethyse liin KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS LETO IAPETOS APOLLON ARTEMIS PROMETHEUS ATLAS EPIMETHEUS MAIA DIONE HERMES APHRODITE Koios titaan Phoibe titaan Okeanos titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys titaan Iapetos titaan Apollon valgusejumal, tõejumal Artemis Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus inimsoo päästja Atlas taevavõlvi õlgadel kandja Hermes Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Aphrodite - Venus armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või
Hestia vandus Zeusi pea nimel, et jääb igaveseks neitsiks, lükates tagasi nii Poseidoni kui Apolloni abieluettepanekud. Vandele truuksjäämist kinnitab igasuguste paljastavate lugude puudumine tema kohta, mis pole üllatav, sest ta ei lahkunud kunagi oma kodust. Lükates tagasi kõik liginemiskatsed , säilitas Hestia jumalate kodus Olümposel rahu. Ares oli sõjajumal. Aresel polnud abikaasat ja arvatavasti seetõttu ta sattuski pidevalt armastusjumalanna Aphrodite lummusesse. Nad sigitasid neli vallaslast skandaalses suhtes, millele Zeus lõpu tegi. Ebapopulaarset jumalat Arest kreeklased üldiselt ei kummardanud, kuna kartsid tema vägivaldust ja julmust. Sellist õelat jumalat ei peetud usaldusväärseks. Athena oli neitsilik sõja ja tarukuse jumalanna ning kunsti ja käsitöö soosija. Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis,
Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku
Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Ares (Mars) oli sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. 1 Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel
Dionysos- veini,- ja 5. Ares- sõjajumal sigivusjumal 6. Apollo- valgusejumal 12. Aphrodite- armastus,- ja ilujumalanna 7. Athena- tarkusejumal MÜÜDID Miks algas Trooja sõda? Sureliku ja jumalanna Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad peale tülijumalanna Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus Athena, Hera ja Aphrodite vahel, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera
Klytie moondub päevalilleks, sest päevalill keerutab ennast päikese järgi. Klytie armastab päikesejumalat ja vaatab talle järgi. Narkissos moondub nartsissiks. Ta vaatab kogu aeg oma peegelpilti. Pandi karistuseks ennast armastama. Kaja armastab Narkissost. Echo ta sai karistuse, et ta ei saanud teksti alustada vaid kordas ennast kogu aeg. Smilax muutus kassitappuks. Armastas Krokust Krokus muutub krookuseks . Armastas Smilaxi Adonis Aphrodite armastatu. Aphrodite palub, et Adonis jahile ei läheks, kuid ta läheb ikka. Tekib punane roos, anemoon (vahemeremaade armastuslill) . Adonised tekivad Aphrodite pisaratest ja Adonise verest. Sefiir õrn tuuleiil. Hyakinthos Zephyros Tekib hüatsint. Saab surma Apolloni poolt visatud kettaga. Gükloop sõõrsilm Gükloop Polyphemos kannibal , hiiglane. Armastas Galateiat. Odysseuse reisikaaslased rammisid gükloobi pimedaks. Galateia armastas Akist
Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna. Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt.
· Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Zeus Kronose ja Rhea noorim poeg Zeus (Jupiter) e. Dias oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa,
teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ja suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena oli nimelt isale eriti lähedane, kuna ta sündis Zeusi peast. Kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa; sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, samuti kui nooruslikku välimust.Üks Athena sümboleist oli öökull, keda seepärast tänini seostatakse tarkusega. Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan Kronos ära lõignud oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kuhu see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised
poja täiesti iseseisvalt. Hera heitis Hephaistose endast ära, kuna too polnud täiuslik. Tal õnnestus ellu jääda vaid tänu merenümf Thetisele, kes kasvatas ta üles koos Ookeani tütre Euronynomega. II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad legendid: 1. Tüliõun Näited Hera vihast ja kavalusest ning uhkusest ei piirdu üksnes armukestega Heaks näiteks on ka Trooja sõja lugu. Trooja saatuse määras suuresti kolme jumalanna Athena, Aphrodite ja Hera tüli kuldse õuna pärast. See lugu juhtus nii: Peleuse Achilleuse tulevase isa ja kauni nümfi Thetise pulma olid kutsutud kõik jumalad, välja arvatud Eris, sest tülisid ju pulma ei tahetud. Eris aga oli kutsumata jätmisest solvunud ja hakkas nüüd kiuste sepitsema jumalatevahelist tüli. Kui kõik söömas olid, viskas ta nende sekka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud "kõige kaunimale". Kohe hakkasid Hera, Athena ja Aphrodite õuna pärast tülitsema. Zeusil
sõda algas,mille pärast jne. aga meie saime teada trooja sõjast eeposest `Iilias` . kus kirjeldati trooja sõja algust , kus üks solvunud jumalanna tekitas suure probleemi. Ma ei usu,et nii see oligi. Ma ei usu,et jumalad olid nagu inimesed,et nad käisid kahel jalal. jumalad , minu arust, on ühed suured täpikesed atmosfääris suure võimuga kuid mitte inimese olekus. Eeposes öeldi,et Aphrodite lubas Parisile kõige ilusamat naist maailmas, aga kust Aphrodite võis teada ,et Helena on kõige ilusam naine maailmas ja ,et ta elab trooja kuningriigis Selles sajandis,kus oli veel Trooja Kuningriik ja VanaKreeka nad sõdisid ainult maa pärast. Mitte naise pärast,see on mitte võimatu. Isegi internetis(wikipeedia's) öeldakse,et Iliase eepos on tunnistatud nagu ajalooline allikas,aga mitte kõigile uutele uurijale lubatakse kasutada seda allikat. Miks ? Ajalugu on faktide teadus,aga kust saab Trooja sõjast fakte
Eeros ja Psyche Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphrodite. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eeros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid
Tema loomaks oli emahirv. · Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. · Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. · Eros lad. Amor - armastuse jumal, Aphrodie ja Arese poeg. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. · Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim.
,,Kõrtsis" ja ,,Armastusest". Teost raamib koorinumber ,,O, Fortuna" (,,Oo, saatus"), kujutades katkematult pöörlevat fortuunaratast, mida ühelt poolt pöörab ingel, teiselt poolt kurat. ,,Catulli Carmina" (,,Catulluse laulud") on loodud solistidele, koorile, tantsijatele, neljale klaverile ja löökpillidele ning selle aluseks on Rooma poeedi Caius Valerius Catulluse värsid tema armuloost tujuka ja truudusetu kaunitari Clodiaga. ,,Aphrodite triumf" koosneb hümnidest armastusjumalanna Aphrodite kiituseks ja teksti aluseks on antiikpoeesia. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Tekstid olid kogutud
Paljude jumalate kohta on erinevaid arusaamu. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklaste arust ei loonud jumalad maa ega taeva, vaid see oli juba enne neid olemas. Jumalad olid Kreeklastele nagu esivanemad, kuid kõige võimsama olid titaanid ehk vanajumalad, nende võim oli piiramatu. Kaksteist olümplast olid Zeus ehk peajumal; tema kaks venda: Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning Artemis ja Hera. Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama, kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks
TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena
Hekate oli noorkuu jumalanna, pimedate ööde perenaine. Kui kuu ei paistnud. 10 Aphrodite (Venus) Oli armastuse ja ilujumalanna. Oskas võrgutada nii jumalaid kui ka inimesi. Armastas naerda ja naeris pilkavalt nende üle kes tema võludele alistusid, vastupandamata jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar. Hiljem jutustatakse, et Aphrodite sündis merevahust ja tema nime seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Merest sündimine olevat leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale. Teda kutsutakse ka nende saarte nimedega nii tihti kui ta päris nimega. Poeedid on Aphroditet kirjutanud sellisena, et Venusega kaasnes ilu. Tänu temale tikiti maapind imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust. Ilma Aphriditeta polnud kuskil rõõmu ega armastust.
· Zeus peajumal, valitses taevast ja maad · Hera Zeusi naine, taeva valitsejanna · Athena tarkusejumalanna, · Poseidon merejumal · Aphrodite armastusejumalanna, ilujumalanna · Hermes kaubanduse jumal, tiivulised sandaalid · Hephaistos sepatööjumal · Dionysos viljakuse ja veini jumal · Eros Aphrodite poeg, armastuse jumal · Ares möirgav verejanuline sõjajumal · Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga
Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos. Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole pöörduti paiaaniga, Dionysose poole ditürambiga. Rooma jumalad · Abundantia- õnne- ja küllusejumalanna
Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,naistemees Zeusil oli palju armukesi. Näiteks: Zeus ja Io Zeus ja Leto Zeus ja Semele jne. http://images.fanpop
Koldetule ja kodurahu jumalanna, seeläbi ka perekonna kaitseja. Kreeklased uskusid, et Hestia viibib alati koduse tulekolde juures, seepärast kandsid kreeka neiud ka tule eest hoolt. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Hestiast ei ole väga palju lugusid, kuna ta ei lahkunud kunagi Olümposelt. Surelikud armastasid Hestiat kõikidest jumalatest kõige rohkem, talle toodi toidu- ja joogiohvreid. Hestia sümboliks on koldetuli. Ares Sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg, Aphrodite kallim. Ares oli julm, hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Ta oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust. Arest kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Athena Sõja- ja tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust. Tuntud ka kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud
valge päikesehelk sädeles ta seintel. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus( Jupiter), peaju m al 2. Pos eid o n (Neptunu s ), Zeusi vend 3. Hade s (Pluto), Zeusi vend 4. Hestia ( Vesta), Zeusi, Pos eid o ni ja Hade s e õde 5.Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars) , Zeusi ja Hera poe g 7. Athen a ( Minerva), Zeusi laps 8. Apollon (Apollo), Zeusi vend 9. Aphrodite (Venu s ), Zeusi vend 10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja
Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia- (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ---- Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed. Athena- (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid kunstid, poiste initsiatsioonrituaalide kaitsja.), Aphrodite (Idast päris Inanna-> Istar->jne. Armastus ja erootika, Ares (nö paha sõjajumalus. Temalt paluti säästmist, Hephaistos (sepp, maa sisejõud, pole ilus), Hermes (piiride ületamine, ka vargus, karjaviljakus) Dionysious (vein ja joomine, teispoolsus, surm, aitas saavutada eelist sellessuhtes. Jaotatakse omakorda taevasteks jumalateks ja ktoonilisteks (chton) ehk maa-alused, seonduvad surma ja maaviljakusega. Võisid vahetada sfääre. Sama jumalus võib olla ühes kontekstis taevane,
Trooja sõda Kõik algas Thetise ja Peleuse pulmapeol. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta
Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega näol nn "salapärane arhailine naeratus" tavaliselt lokkisjuukselise soenguga Praxiteles. Knidose Aphrodite. Müncheno Glüpotek. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Lysippos. Sandaalisiduja. Louvre, Pariis. Hellenistlik skulptuur Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni
Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Aphrodite (Venus) Armastuse- ja ilujumalanna. Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg. Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus)
Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Aphrodite (Venus) Armastuse- ja ilujumalanna. Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg. Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus)
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
,,Ilias" on Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII sajandi keskel. Sisaldab üle 15 600 värsi. Prometheuse ennustuse järgi oli üks naine, kellega Zeus ei tohtinud last saada, sest see oleks ta troonilt kukutanud. Kui Zeus sai teada, kes see naine on, andis ta Thetise surelikule naiseks. Nende pulma ei kutsutud tülijumalanna Erist. Tema saatis pulma kuldõuna. Hera, Athena ja Aphrodite läksid õuna nimel riidu. Vahekohtunik Paris võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, millega ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu. 10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse, mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast
Kuid mul on ka endal tiivad, mis on kaetud valgete sulgedega. Minu safrani värvi rüü on kaetud tikitud või kootud lilledega ning minu pea on kroonitud sädeleva, ümber pea ulatuva diadeemiga. Minu sümboliteks on kollased nelgid ja kastepiiskadega täidetud veeanum. Mind teatakse kui kõigi tähtede ja planeetide ema ning minu pisaratest on tekkinud hommikune kaste. Nagu räägitakse, oli minu armukeseks sõjajumal Ares. Kuid Aresel oli ka naine, armastus-,ilu- ja viljakusjumalanna Aphrodite. Suurest armukadedusest needis Aphrodite mind lõppematu seksuaalse ihaga. Sellel põhjusel omastasin ma mitmed noored mehed. Silmapaistvaimad neist olid Cephalus, Tithonus, Orion ja Cleitus. Minul ja Tithonusel oli ka kaks last, Memnon ja Emathion, kellest said Etioopia kuningad. Ühel päeval pöördusin ma Zeusi poole, palvega muuta Tithonus surematuks. Kuid ma unustasin paluda tema igavest noorust ning seega muutus ta ajapikku vanaks meheks, kes siiski aina edasi elas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
