Asutav kogu . Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11...
1. Millised on parlamendi (Riigikogu), presidendi ja vabariigi valitsuse ülesanded? Parlamendi (riigikogu) – seaduste vastuvõtmine; esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja huvisid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Presidendi – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi valitsuse - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthää...
Saksa okupatsioon kestis 1918. aastal veebruarist novembrini. Siis kukutati Saksamaal keisrivõim ning Eesti kasutas seda ära ja Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille ees oli Jaan Anvelt. Lühikese ajaga sai Venemaa enda kontrolli alla suurema osa Ida- ja Lõuna- Eestist, kus kehtestati enamlaste range kontroll. Eesti vägede ebaedu põhjuseks oli puudus nii varustusest kui ka meestest, samuti vilets moraal vähe oli neid, kes uskusid, et Eesti võiks saada Venemaa suuruse riigi vastu. Olukord muutus aga iga nädalaga bolsevike poliitika vallutatud aladel, eriti kirikutegelaste hukkamised ja varade natsionaliseerimine tekitasid vastuseisu kohalikes elanikes. Eesti
Mõnda aega rahulduti autonoomiaga, kuid järk-järgult hakati ka rääkima täieõiguslikust Eesti osariigist, unistati ka iseseisvast riigist. See tekitas aga konflikte. Esile kerkisid ka enamlased, kes haarasid Venemaal oktoobripöörde käigus võimu. Nad tulid venemaal võimule 25,26.oktoobril ning 27.oktoobril võttis Viktor Kingissepp Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus oli Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Enamlased hakkasid ka vastaseid arreteerima ning represseerima, majandusettevõtted riigistati ning rahvusväeosi püüti asendad Punaarmee üksustega. Laiali kästi minna ka maanõukogul, kes seda ei teinud. Järjest rohkem kardeti saksaokupatsiooni. Jõuti järeldusele, et Venemaa ei suuda Eestit selle eest kaitsta ning ainus võimalus end päästa on Venemaast lahku lüüa. 15. Novembril 1917. aastal kuulutas maanõukogu end Eesti kõrgeimaks võimuks ning katkestas sidemed Venemaaga
Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutas Maanõukogu end kõrgemaks võimuks Eestis ja katkestas sidemed Venemaaga, samal päeval aeti Maanõukogu Enamlaste poolt jõuga laiali, järjest enam leiti, et on vaja täielikult iseseisvuda. Eestlased otsustasid ärakasutada Saksa
edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst puudumises, madal võitlusmoraal. Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega. *Pärast Narva vallutamist lõid enamlased Eesti Töörahva Kommuuni. Kujunes NõukVm sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juht Jaan Anvelt (Pede). Natsionaliseeriti suurettevõtted, mõisad konfiskeeriti ja moodustati põllumajanduslikud ühistud(kommunid). Repressioonid 500 hukkus terroris; kirik ja usuorg sattusid põlu alla. *Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus. Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas põhjustasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Jaan keskel üle 13 000 mehe väes. Üha vähem deserteerumisi, mood vabatahtlike väeosi
*kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid ,,revolutsioonilisest südametunnistusest" *piirati poliitiliste vastaste tegutsemisvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgeti ajalehed, vangistati juhte. *kehtestati Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine Millega läksid 1917.a ajalukku ... Poska? Kubermangukomissar Laidoner? 1. Eesti polgu ülem Viktor Kingissepp? Võttis võimu üle 27.10 Poskalt Jaan Anvelt? Eestimaa nõukogude Täitevkomitee eesotsas ainus kõrgema võimu kandja, saadeti laiali > 1917-1918 põranda alla Iseseisvumine
Oktoobripööre - *Enamlased haarasid Petrogradis võimu ning kuulutasid välja Rahu-ja Maadekreedi, tagasid sellega endale elanike enamuse toetuse või passiivsuse. *Taheti haarata võim suuremates keskustes sh. Tallinn. 25. oktoobril viidi lõpule veretu võimuhaaramine. *Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati kodanike sõna-ja südametunnistus vabadust. Suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi. 16. Viktor Kingissepp oli Sõja-Revolutsiooni komitee eesotsas. 17. Jaan Anvelt oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesotsas. 18.Eesti Päästekomitee - Maapäev tahtis ära kasutada juhust ja soodsat rahvusvahelist olukorda ning kuulutada Eesti iseseisvaks. Selleks moodustati Eesti Päästekomitee. Sinna kuulusid K. Päts, Jüri Vilms, K. Konik. 20.Vabadussõja algus - 28. November. Enamlased vallutasid Narva, Kus kuulutasid välja Eesti Töölisrahva Kommuuni. Sõda algas Eestile kehvasti. Eesti rahvas ise ei olnud valitsusega ühte meeld
esindajad lääneriikidesse, et iseseisvumise osas maad kuulata. II Oktoobripööre Eestis Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. Eestis toimus pööre tegelikult kaks päeva varem kui Petrogradis, enamlased koos oma relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal (23. okt). Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad · maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei jagatud, taheti luua suurmajandid. See oli enamlaste suur viga, sest talupojad seepeale lakkasid neid toetamast NB! Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret!
Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku võtta paari lausega: inimest juhivad varasest lapsepõlvest peale
Roland Keiso 12a 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. Eesti Vabariigi olukord oli meeleheitlik. Sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Ometi otsustas Eesti valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga võitluseta mitte alistuda. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed ainult taganesid.
28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan
Valitsuse peaminister. · Jaan Tõnisson Tartu Liberaalide eestvedaja · Jaan Raamot Maavalitsuse (otsuste täidesaatev organ) juht. · Johan Laidoner 1.Eesti Diviisi juht, mis asutati 1917a dets. Sõjaväe ülemjuhataja. · Aleksander Tõnisson Esimese Eesti polk´i juht Tallinnas, mis viidi üle Rakverre. · Viktor Kingissepp Eestimaa Sõja-Revolutsiooni komitee juht · Jaan Anvelt Enamlaste esilekerkimine, neid toetas ajaleht Kiir, mille eestvdaja ta oli. Oli ka Eestima Nõukogude Täitvakomitee juht. · Juhan Kukk Koostas ,,Manifset kõigile Eestimaa rahvastele" · Hugo Kuusner Luges Pärnus esmakordselt ette iseseisvus manifesti · Konstantin Konik Üks Päästekomitee liikmeid · Jaan Soots Staabiülem · Julius Kuperjanov Eesti väejuht, kes langes Paju Lahingus. · Rüdiger von der Goltz Landeswehri juht.
saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused ( seal hulgas ka sadu koolipoisse ) Narva alla, kus toimusid nende tuleristsed. 29 November Hommikuks oli Narva Punaste käes ning raekoja trepil kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille valitsuse esimeheks sai Jaan Anvelt. Eestis alas punane terror, üle viiesaja inimese tapeti, mitu tuhat küüditati, kiusati taga vaimulikke, kehtestati taas enamlikud reformid. Eriti ulatuslik veretöö pandi toime Rakveres. Pööre sõja käigus Detsember möödus pideva punaväe pealetungi täheall. Järjest langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu jõululaupäeval tähtis raudteesõlm, Tapa. Inglismaalt Tallinnasse saabunud ekstraat tõstis Vabariigi kaitsjate tuju, kuid olukord Tallinnas jäi pingeliseks
Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Vladimir Velman, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Valeri Korb, Priit Toobal, Kalev Kallo, Toomas Vitsut, Lauri Laas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjast valitud: Sven Mikser, Rainer Vakra, Ivari Padar, Helmen Kütt, Eiki Nestor, Andres Anvelt, Mihkel Raud, Jevgeni Ossinovski, Tanel Talve, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Hannes Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud: Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Aivar Kokk, Priit Sibul, Jaak Aaviksoo, Viktoria Ladõnskaja, Maire Aunaste. Vabaerakonna nimekirjast valitud: Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Külliki
Viktor Kingissepp-eestimaa Kommunistliku partei juht ja rajaja. Üks esimesi nõukogude kultusrevolutsionääre. Jaan Anvelt-jurist, botsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja ajakirjanik Johann Laidoner-vene ja eesti sõjaväelane, eesti poliitik. Välispoliitilises tegevuses oli läbirääkimiste pidaja. Kehtestas autoritaarse riigikorra. Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane....
28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan
a) Augustis 1917.a. Venemaa võimuvahetus. b) Sept.-okt. 1917.a. Enamlaste võimuvõtt. Miks kasvas enamlaste ( bolsevike ) populaarsus ? Nende edu põhines vastutustundetul demagoigial, sõda talunud rahvast paelus loosung ,,Maha sõda", maakehvikuid paelus maa ümberjagamise lubadus, neid rahastas Saksamaa. 1917.a. Oktoobripöörde tulemusena Petrogradis läks võim enamlastele (bolsevikele), kelle võimuorganiks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. mida juhtis Jaan Anvelt. Linna- ja vallaomavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Kujunes välja ühe partei (enamlaste) diktatuur st. vägivallavõim. Tuua näiteid enamlaste reformidest Eestis: Pangad riigistati, suurärid, hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, mõisatest püti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel.
Teiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlikvõim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle.Erakondi oli palju mis tõi kaasa parlamendi killustumise ja muutis püsiva valitsuse moodustamise ülikeeruliseks.. Sagedased valitsusvahetused tekitasid mulje poliitilisest ebastabiilsusest. 1924. detsembrimäss 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Tallinnast ründas u. 300 relvastatud võitlussalka, mässajatel puudus aga rahva toetus ja see suruti maha Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramist Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Mässu järel kaotas EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei)rahva seas poolehoiu, Venemaa loobus siseriiklike mässude orgqaniseerimisest. 1.detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud
Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Teatas, et Venemaal on vaja luua „ühtne töörahva ja sotsialistlik võim“, mida tuleb toetada kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. 20. novembril peeti Tallinnas Eesti
Eesti riigijuhist Nikolai Karotamme elust on kirjutanud kaks raamatut: ajaloolane Voldemar Pinn, "Kes oli Nikolai Karotamm?" (1996) ja Kes oli Nikolai Karotamm? II raamat. Nikolai Karotamm suri 21.septembril 1969.aastal. Valitsemine Revolutsionääri elu Venemaal ei olnud turvaline. Stalini haiglasliku puhastus- tapatalgu käigus lasti maha sellised juhtivad eestlastest revolutsionäärid nagu Anvelt ja Pöögelmann, Karotamm vahistati. Istus mõned nädalad vangis, aga jäi imekombel ellu ja pärast seda sai temast veelgi suurem Stalini austaja ning tema ideede eest võitleja. Pärast Eesti vallutamist NLiidu poolt sai Karotammest juhtiv kommunist ning pärast II Maailmasõda Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär.See tähendab Eesti NSV tegevjuht, kelle võim oli suurem kui tänasel presidendil, valitsusel ja parlamendil kokku. Sellegipoolest oli ta vaid nukuvalitseja, kel tuli
kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis. Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar. Tallinn: Perioodika, LR 2004, nr 40, 56 lk; Kirjandus Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998 Aleksandr Subbotin, "Francis Bacon". Vene keelest tõlkinud Aino Lukas. Sari Suuri mõtlejaid, ER, Tallinn 1980, 132 lk (lisa lk 115125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...") Donald Gillies. Philosophy of Science in the Twetieth Century: FourCentral Themes, Blackwell 1993 (allikas).
Kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11nov 1918 alla Compiegne/i Vaherahule.11nov1918 Johan pitka ja kindral ernst Põdder põranda all loodud eesti kaitseliit. Vbadussõda 28nov1918Punaarmee rünnakuga Narvale .Pürast I kallaletungi tagasilöömist Asusid saksa väed Narvast lahkuma.29nov marssis Punaarmee narva sisse. Eesti töörahva kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik Selle iseseisvumist tunnustas aga venemaa,eesotsas seisis Jaan anvelt.Kommuun jätkas saksa okupatsiooni tõttu Katkenud enamlaste poliitikat,natsioloseriti suurettevõteid Ja panku ning moodustati põlumajanduslikke ühisettevõteid. Eesti vabarigi sõjalise ebaedu põhjus:vastase ülekaal, Rahva meeleolu.valitsusel polnud kedagi punaarmeele Vastu saata.sõjaväe loomist takistas relvade,laskemoona nappus. Rahval puudus usk sõjapidamisse,ülehinnati ennnast,teisalt ülehinnati Vastast.meeleolu üldine sõjatüdimus,vabatahtlikud üksused
kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle
Samuti võib saada tugevaks vaidluskohaks ka SDE polt pakutud lastetoetusetõus igale lapsele vähemalt 60, aga Reformierakonna poolt 45 euronini. Kolitsiooniläbirääkimiste pemised vaidluskohad on haridusministri portfellikoht. 5. Milline on uue valitsuse koosseis? Uude valitsusse, eesotsas peaminister Taavi Rõivasega kuuluvad: Välisminister - Urmas Paet Rahandusminister- Jürgen Ligi Haridusmnister - Jevgeni Ossinovski Justiiitsminster - Andres Anvelt Kaitseminister - Sven Mikser Kultuuriminister Urve Tiidus Majandusminister Ivari Padar Keskkonnaminister Keit-Pentus Rosimannus Siseminister - Hanno Pevkur Minister (tervise- ja tööminister Urmas Kruuse Sotsiaalminister Helmen Kütt Minister (väliskaubanduse- ja ekspordiminister) Annr Sulling Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo 6. Anda omapoolne hinnang uue valitsuse moodustamise protsessile.
1917. a sügiseks oli Venemaa olukord muutunud väga kriitiliseks. Septembris 1917 jõudis sõjategevus esimest korda Eesti aladele . Sakslased hõivasid Saaremaa ja saarestiku. Mandrile nad too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon. Eestis läks võim üle Sõjaväerevolutsiooni kommiteele eesotsas Viktor Kingisepp. Eesti bolševikud: V.Kingisepp, Jaan Anvelt. Bolševikud olid väga terrolistlikud. Nad hakkasid kodanikuõigusi piirama. Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad, mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid. Bolševike jaoks oli suureks probleemiks Eesti rahvusväeosad, kes keeldusid laiali minemast. Neid väeosi juhtid Johann Laidoner. 1918 algul sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahu
Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda juhatab Kadri Simson , Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon ja seda juhtab Martin Helme, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres Herkel, Isamaa Res Publica Liidu fraktsioon ja seda juhatab Priit Sibul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres Anvelt 3. Kellest koosneb Riigikogu juhatus? (nimeliselt ka) Riigikogu koosneb : Riigikogu esimees Eiki Nestor, Riigikogu 1aseesimees Helir- Valdor Seeder ja Riigikogu 2 aseesimees Jüri Ratas 4. Mis on parlamendirühmad ja miks neid luuakse? Parlamendirühm on Riigikogu liikmete rühm, mis tegeleb teise riigi parlamendiga suhtlemise tõhustamise, Eesti välispoliitiliste eesmärkide elluviimise ja Eesti tutvustamise toetamisega selles riigis. 5
4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt . 6. Eesti iseseisvumise eelduses kohalikul (3) ja rahvusvahelisel tasandil (3) rahvusvahelisel tasandil: impeeriumide lagunem I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu 7. Millal ja millise dokumendiga kuulutati välja Eesti Vabariik ? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril,1918. Aastal Iseseivusmanifestiga, 8. Millist rolli mängis selles Päästekomitee, kes sinna kuulusid ? Konik, päts, ja vilms
"Karujaht Pärnumaal". Esimene olümpiamedal Eestil oli maadluses 1912 a. Martin Klein. 10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. Formaalselt kujunes kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju. Maapäeva, mida taheti ka kinni panna, koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kõrgeima võimukandjaks Maapäev. 1918 jaanuaris loodi kontakt vene,
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
* Soome lahe rannikul tekitasid enamlaste tagalas paanikat meredessandid *mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi *vägede juhtimine korraldati ümbes sõjavägede ülemjuhatajale *võitlusmoraali tugevdas teadmine, et Eesti saab ka välisabi Inglismaalt, Soomest, Taanist, Rootsist. Eesti Töörahva Kommuun- juhiks oli Jaan Anvelt, Päästekomitee- sinna kuulusid K.Konik, K.Päts, J.Vilms. Enamlased- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. interventsioon- välisriigi sõjaline vahele segamine teise riigi siseasjadesse Landeswehr- loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste Loodearmee- Nikolai Judenitsi juhtimisel moodustatud
Enamlaste siht: vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26. oktoobril , saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Venemaast lahkulöömine. Eesti ala haldusjaotus Vene riigi koosseisus enne autonoomiat :Eestimaa kubermang ja Põhja-Liivimaa kubermang ja pärast autonoomiat : Eestimaa ühtne rahvuslik kubermang ( seda juhtis kubermangukomissar Jaan Poska). Eesti kujunes omalaadne kaksikvõim. Ensmilike asutuste kõrval tegutsesid Maanõukogud ja Maavalitsus ning algasid ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Maanõukogu 15.novembri otsus : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
impeeriumi endised piirid ja ühtlasi korraldada revolutsioonid teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida ja LõunaEesti. Eestlaste üks ebaedu põhjusi oli see, et rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I msst sõjatüdimus ja majanduslik kriis. Puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv. *poliitiline areng venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, ,,Tartu Renessans" koondus ,,Postimehe" ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased...
· Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov. 1918 Nõukogude väed ründasid Narvat Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder
Päts. 15. "Postimees" oli ajaleht, mis jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärvkvel hoida püüdvaks ajaleheks, mida toimetas K. H. Hermann. 1881. aastal muutus see esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 16. "Uudised" 1903. aastal Tartus ilmumist alustanud ajaleht, mille üheks asutajateks ja toimetajateks oli Peeter Speek. 17. "Kiir" 1913. Aastal Narvas ilmuma hakanud eestikeelne enamlik töölisajaleht, mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. 18. Eesti Rahva Muuseum 1909 J. Hurda mälestuseks loodud muuseum, milles koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara: tarbeesemend, rahvarõivad, ehted, kunstiteosed.
koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga Tõnisson. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane Jaan Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Siseminister- Andres Anvelt (Sotsiaaldemokraadid); ● Sotsiaalkaitseminister- Kaie Iva (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Tervise- ja tööminister- Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraadid); ● Välisminister- Sven Miker (Sotsiaaldemokraadid). Lubadused: ● Suurendatakse ajateenistust läbivate noorte arvu. ● Muudetakse toimetulekutoetuste süsteemi, et tööl käimine oleks motiveerivam kui toetuse saamine.
1917 otsustasid vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise valitsuse kukutada. Tema plaani kohaselt tuli mõnes paigas juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jne. Pärast Petrogradilt võimu üle võtmist tehti seda ka Eestis: Toompeal allkirjastas Viktor Kingsepp dokumendi, millega ta asjaajamise Jaan Poskalt üle võttis. Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased lootsid endiselt valimised võita, nad said valimistel üle 40% häältest. Tõnissoni ja Pätsi liit sai 29% häältest Olukord jäi ebamääraseks, sest juhtima jäid mitu üksteist välistavat võimu. 37. peatükk Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918 Maanõukogu otsus 1917 hilissügisel sai rahvuslikult meelestatud poliitikute seas selgeks, et Venemaa laguneb ja Eesti jääb omapead, võimu võimalikud võtjad olid baltisakslased,
sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti
36(2004) 1:58-66. 10. Visnapuu, M. (2008). Käsipall, Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 11. Verhoshanski, J. (1996). Spetsiaalse jõuettevalmistuse metoodika. AS Spin Press. 11. Weineck, J., Jalak, R. (2008). Kehalised võimed ja organism. Treenerite tasemekoolitus. Tartu. 12. Ööpik, V. (2007). Aklimatiseerumine spordis. Mehide, I. (Eds.). Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. III tase (31 - 40). Tallinn: Eesti Olümpiakomitee 13. Õhtuleht. Rannakäsipall. Eesti, V. Anvelt,1998, O.Järvela, 2013. http://www.ohtuleht.ee/536078/rannakasipall-ei-mingit-muramist-aga-rohkelt- lennukaid-piruette , 23.01.2014 http://www.ohtuleht.ee/22286/rannakasipall-arendab-koostood , 23.01.2014 10
Sõjaseisukord Baltikumis kaotati 1908, siiski jäi püsima "kõvendatud" kord. Revolutsioonile järgnesid reaktsiooniaastad (=tagasilöök, tagasilangus) keelati streigid ja poliitilised koosolekud, kehtestati range tsensuur. Enamik poliitilisi organisatsioone ja ametiühinguid oli keelatud. Eestis tegutses ainsa legaalse parteina Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti sotsiaaldemokraatia oli maha surutud, juhid vanglas või asumisel. Poolehoidu võitsid enamlased (bolsevikud). Jaan Anvelt andis Narvas välja eesti- keelset enamlikku ajalehte "Kiir".
Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Veebruari revolutsiooni tagajärjel kukutati Venemaal keiser. Samal ajal puhkesid ka Eesti suuremates linnades tööliste rahutused. Tekkinud segaduses nägid võimalust rahvuslased, kes hakkasid Ajutiselt Valitsuselt taotlema Eestile autonoomsust. Kui AV kõhkles, korraldasid eestlased Petrogradis protestimarsi, kus osales umbes 40 000 eestlast. 30. märtsil kuulutas AV välja Eesti Autonoomia Venemaa koosseisus. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsi...
Tööleht: Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11. novembril, kui Saksamaa Compiegne'i vaherahuga Antantile a...
Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner.
revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 20. detsembril 1917 Erakorraline Komisjon (Tsekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal
inimesed, kes Stalinil oli aidanud terroriaparaati üles ehitada 1934.a langes Stalini käsul korraldatud atendaadis üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale vastast 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemrahvuslased, hukati enamasti esikommuniste, eestlastest Jaak Anvelt, Hans Pöögelmann Loodi ülemaailme sunnitöölaager GULAG, ebainimlikud tingimused, paljud surid Kommunistlik diktatuuri võib pidada kõige verisemaks 20.sajandi ajaloos, ajaloolane Robert Conquest on tapetud ja hukkunute arvu on hinnatud 20 miljonile, aga andmed viitavad 40miljonile
* täidesaatva võimu esindajaks valitsus * parlamentaarne riigikord * valitsuse eesotsas riigivanem, kellel olid ka riigipea ülesanded _____________________________________________ Eesti Töörahva Kommuun. Narvas 29. novembril 1918 väljakuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919. aastal eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Tegelikul oli tegu Nõukogude Vene "ripatsriigiga" (puudusid enamus riigile omased tunnused). Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ning Nõukogude Venemaa Punaarmee. Asutav Kogu. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Valimised: Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud
) põgenesid välismaale. KAHE REVOLUTSIOONI VAHEL Poliitilised olud Sõjaseisukord tühistati alles 1908. aastal. Jätkus kirjasõna tsenseerimine. Poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud. Suleti revolutsioonipäevil omaalgatuslikult loodud organisatsioone. Ainsa legaalse erakonnana jätkas Eesti Rahvameelne eduerakond. Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtumise enda kätte. Enamlaste häälekandjaks töölisajaleht Kiir (Narvas), toimetajaks Jaan Anvelt. Esimest korda Venemaa ajaloos kutsuti kokku valitsev rahvaesindus Riigiduuma. I Riigiduumasse (1906) valiti 4 eestlast ja 1 venelane. II Riigiduumasse (1907) valiti 5 eestlast. Valitsus saatis mõlemad laiali juba enne tööle asumist. Muudeti valmisseadust suurem vara, rohkem hääli. III ja IV duumasse pääses vaid 2 eestlast. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisetel. Baltisakslased pidid tagasi tõmbuma Talinnas, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Võrus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
