Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"anton thor helle" - 191 õppematerjali

thumbnail
10
pptx

Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel

Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel Anton thor Helle elulugu Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Anton Thor Helle

Hariduse omandas ta Tallinna Gümnaasiumis ja Kieli ülikoolis Saksamaal. Pärast Saksamaalt naasmist valiti ta Jüri kihelkonna pastoriks (1713), ning mõni aasta pärast (1715) seda sai temast Eesti kirikuelus mõjuvõimas inimene. Pärast Jüri koguduse õpetajana, veetis ta aastakümneid aega eesti kirjakeele arendamisega . 1732. aastal sai ta valmis eesti keele gramatika, ja lisaks veel 7000-sõnalise sõnaraamatu koos näidislausetega. Gramaatika raamat oli mõeldud teistele kirikuõpetajatele, et need saaksid õpetada rahvale edasi eesti keelt. Tema kirjutatud raamat jäi kasutusele eesti kiriku keeles terveks kaheksaks sajandiks. 1736. aastaks sai valmis korrektse eesti keelega käsikirja piibel, mida kirjutati või tõlgiti umbes 4 aastat. Seda hakkati kirjutama kohe peale gramaatika raamatu valmimist. Nii on siis Helle...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Anton Thor Helle

aprill 1748 Jüri Elulugu Saksa päritoluga vaimulik, keele ja kirjamees. Helle tundis elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. Õppis esialgu Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale end täiendama. 1713. aastast Jüri koguduse õpetaja. Tänu vaimulikule kõrgharidusele Kieli ülikoolist ning oma isale ehk Tallinna kaupmehele. 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Esimene eestikeelse Piibli tõlkija. Isiklikku 1713. aastal abiellus Helle Jõhvi kirikuõpetaja tütre Catharine Helene'ga. Neil oli üks tütar. 1724. aastal abiellus Helle teistkordselt, Tartu bürgermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega ta sai viis poega. Helle järglastest pole siiani midagi teada, seega arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud...

Uurimistöö
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti 18. sajandi isikud (Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle jne.)

sajandi isikud Peeter I Peeter I vallutas 1704. aastal Narva. Samal aastal vallutati ka Tartu linn ja pideva pommitamise tagajärjel linn purustati. Tallinna vallutamist 1714. aastal alustas Peeter I sõjasadama rajamisega. Peeter I rajas manufaktuure, rahavabrikuid, saeveskeid ja söögikodasid nii Tallinnasse, Narvasse ja Pärnu, mis omakorda tõstis Eesti majandust. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Katariina II Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele V...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Eesti Keele kirjasõna ja Anton Thor helle

1535 ­ Wandradt ­ Koelli "Katekismus" esimene säilinud eestikeelne raamat. 1637 ­ Rootsi ajal valmis Heinrich Stahli esimene eesti keelne grammatika. 4 1686 ­ Anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament,mille tõlkis ja toimetas Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 1739 ­ Ilmub esimene eesti keelne piibel Anton Thor Helle juhtimisel. 5 Eestikeelne trükisõna q 1525.aastal trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti,liivi ­ ja lätikeelse selgitava tekstiga. q Peaaegu kogu triaaz hävitati Lüübeki rae poolt. q Seepärast pole raamat tänaseni säilinud,kuid loetakse siiski esimeseks eestikeeleseks teadaolevaks trükiseks. 6 Wanradti ja Koelli katekismus...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Anton Thor Helle

aastani ainult seitse trükki (Annus 2000: 183; Paul 1999: 843­844), aga grammatikaraamat polnudki mõeldud eestlastele, vaid sakslastest pastoritele endile ja selle uustrükk ilmus alles aastal 2006, siis pole mingit kahtlust, et oma ajas kõige populaarsem ja eestlaste hulgas kõige loetavam Thor Helle osalusel valminud raamat oli just too kodu- ja kirikuraamat. Anton Thor Helle juhtimisel tõlgitud ja üllitatud esimene eestikeelne piibel 1739. aastast. Tallinnas ilmunud "Piibli Ramatu" sõnaleidlik tõlgeavaldas olulist mõju eesti kirjakeelele. Oma keeletarvituses on...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Anton Thor Helle

 Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor.  Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise.  1732. aastal koostas keelekäsiraamatu  „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti  keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut  (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525  vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid  kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle  väljaandmist.  „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Thor Helle

Thor Helle , Anton 1683 - 1748 Jüri koguduse õpetajatest on sügavaimad jäljed nii Jüri kihelkonna ellu kui ka kogu Eesti kultuurilukku jätnud Anton Thor Helle, kes asus Jüri pastori kohale 1713.a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti keelse piibli ilmumisest

See plaan jäeti aga õnneks varsti katki. Tallinna mehed asusid üksi tööle. Jumal saatis neile abiks hea heebrea ja eesti keele tundja Anton Thor Helle , kes oli Jüri kiriku õpetaja. Tema võttis kogu tõlkimise juhendamise enda peale. Talle oli abiks Kullamaa õpetaja Heinrich Gutsleff. Mitmed teised õpetajad võtsid jõudu mööda tõlkimisest osa. Anton Thor Helle vaatas aga kõik tõlked ise üle ja võrdles heebrea algtekstiga. Kuigi Anton Thor Helle tundis eesti keelt suhteliselt hästi, tekkis mitmete mõistete tõlkimisel siiski raskusi, sest eesti keeles puudusid vastavad sõnad. Niisugustel puhkudel käis Anton Thor Helle talusid mööda ringi ja püüdis rahva küsitlemise teel õiget sõna kätte saada. Kui seda ikkagi ei leitud, jättis ta heebrea või kreeka väljendi eesti tõlkesse sisse ja püüdis seda ära seletada...

Uurimistöö
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita ­ unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik ­ talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik ­ 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT kordamine

Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad ­aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendam...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vene aeg( 18.saj)

Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, tugevdas sidemeid Lääne-Euroopaga, tagades kiirema arengu võrreldes muu Venemaaga, välistas kolonisatsiooni. Balti erikord kehtis kuni 1783.aastani. 2) Jüri kirikuõpetaja, Anton Thor Helle andis 1739.aastal välja esimese põhjaeestikeelse tervikpiibli. Esimene tervikpiibel oli välimuselt väga ilus kahevärvitrükis raamat. Märkimisväärne oli ka piibli trükiarv:6000 eksemplari. 3) 1762 tõusis Venemaal troonile Katariina teine, kelle valitsusaeg tõi kaasaolulisi muutusi balti aadli ja vene riigivõimu suhetes. Tema peaeesmörgiks oli kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ning allutada need piiramatule keisrivõimule. 1764 rõhutas Katariina...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

18 sajandi isikuid, kes on seotud Eestiga

Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma · Pidevaid tülisi mõisnikuga, sest mõisnik hiilis kõrvale oma kohustustest · Kirjutas 1764 Katariina II soovitusel anonüümse artikli Liivimaa agraarolusest · Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus" Anton Thor Helle · Jüri kirikuõpetaja 1683-1748 · Tõlkis piibli tervikuna ära ja ilmutas aastal 1739 · Kirjutas ka eestikeele õpikuid, kuid piiblis nähtud keelekasutus on ära solgitud korrespondentide poolt · Pietistlik kirjutamisstiil Peeter I · Vene tsaar 1672- 1725 · Aken euroopasse, viibinud Eestis 9 korda...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Religioonid ja ehitised

Hellenism on kreekamõjuline kunst vahemeremaades (330­30 e.Kr). Lõppes, kui tuli Rooma riik. 70­72 tõlki tõlgivad 70­72 päeva. Tekib identne tõlge septuaginta ­ seitsmekümne-tõlge. 2) Maailm oli muutunud ladinakeelseks (Rooma riik). Püha Hieronymus tahtis saada paavstiks, ei saanud. Oli kloostris. Tõlkis 4. saj e.Kr Vana Testamendi ladina keelde. Ladina keel oli rahvakeel st rahvapärane vulgaarne vulgata. Gutenberg trükkis 1452­1455. Eesti keeles Anton Thor Helle 1739. 5. Meka Islami kõige püham linn, kus asub Suur Mosee Kaabaga. Meka on hajj e palverännukeskus. Ta ei ole püha üksnes sellepärast, et seal sündis prohvet Muhamed. Koraani järgi lõi Jumal Meka maailma keskpunktiks. Islamiusulised palvetavad viis korda päevas Meka suunas, olenemata sellest, kus nad on. Jumal oli Aabrahamile tõotanud, et ta järglaskond on rohkearvuline. Saara oli sigimatu. Pikast...

Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo töö küs. vastused

Välja anti ajakiri tervishoiust. A.W.Hupel ­ Osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Kirjutas mitmeid teoseid kohalikest, andis välja esimese tervishoiuteemalise ajakirja. 5. Mida nõudis Browne 1765a. patent? Browne oli iirlasest kindralkuberner. See patent puudutas ainult Liivimaad. Mõisad olid kohustatud koole avama ning lapsed pidid õppima lugema. Lugemisoskus tehti kohustuslikuks. 6.Eestikeelne piibel, väljaandjaks Anton Thor Helle . 1739a. anti välja esimene eestikeelne piibel. Piibli väljaandmine venis kuna vaieldi, mis keeles see välja anda, kas Põhja-Eesti või Lõuna-Eesti keeles. Ilmalikeks trükisteks olid juturaamatud ja kalendrid(väikesed raamatud)...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Taani oli sunnitud rahu paluma Rootsi ­ kaitsta enda territooriumit 1703 ­ Sankt-Peterburgi rajamine 1709 ­ Poltaava lahing Ukrainas 1710 ­ Vene võim Põhja-Eesti üle, Rootsi ei suuda enam Liivimaad enda käes hoida 1721 ­ Uusikaupunki rahu. Rootsi oli sunnitud loobuma kõikidest oma valdustest Liivimaal. Algas Vene aeg Sõda andis tagasilöögi rahvaharidusele 1739 ­ Piibel eesti keeles. Anton Thor Helle 18. sajandil Eestis levinud usuvoolud: Pietism ­ levis siinsete kirikuõpetajate hulgas, olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas Hernhuutlus ­ levis talurahva hulgas, pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahti ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile ka jutlustaja...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kirjanduse Kontrolltöö

Joachim Rossihhius ­ lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. ­ Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. ­ I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" 1708.a. ­ esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. ­ Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE . Põhjaeestikeeles. 19.saj.- üleminek kirikukirjanduse keelelt rahvapärasemale keelele. 1806.a.- ilmus esimene eesti keelne ajaleht, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ilmus lühikest aega, lõunaeestikeelne. Roth & Oldekop. 1821-23, 1825.a. ­ Otto Wilhelm Masing andis välja esimese järjepidavama eesti ajalehe ,,Marahwa Näddala-Leht". Otto Wilhelm Masing ­ eesti keele uuendaja, tõi eesti keelde ,,õ"-tähe. Tema...

Kirjandus
152 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun