St. Helenal -> Viini tantsiv kongress -> restauratsiooniaeg Heitlikud ajad *1814 Baurbonide restauratsioon (Louis XVIII) -> valge terror *1830 Juulirevolutsioon -> konstitutsiooniline monarhia *1848 Revolutsioon -> nn. II vabariik *1852 President hakkab keisriks -> keisririik Ikka heitlikud ajad *1870-1871 Prantsuse-Preisi sõda -> Prantsusmaa häving -> III vabariik * Palju parteisid: parem- ja vasakpoolsed * Antisemitism: 1902 Dreyfus 10ks aastaks vangi Muutused majanduses * Siiditootmise vähenemine -> vabrikutooted * Veinitootmise vähenemine -> Itaalia konkurents, odavad hinnad * Metallurgia, mootorite tootmine edenevad * Kolooniate tooraine kasutamine *1887-1889 ehitati Pariisi maailmanäituseks 300,5 m kõrgune Eiffeli torn Kiriku suur roll *Enne I maailmasõda umbes 1500 vaimulikku ordut *Kirik osales majandustegevuses
1910. aastal tema pension lõppes, kuid selleks ajaks oli ta tädilt raha pärinud. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud IdaEuroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse. 7)Millist sündmus...
revolutsiooni puhkemist. *Bosnia kriis 1908a. Austria-Ungari liitis vägivaldselt Bosnia-Hertogoviina, mis kuulus ametlikult Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all, kriisi tulemusena Saksamaa sõltuvus Austriast tugevnes, Entente ei lõdvene ja pinged Balkanil jäävad püsima. 5. Millised olid tähtsamad ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul? (nimeta, selgita, too näiteid). Selgita: revisionism, enamlus, anarhism, antisemitism. - *Proletariaad palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama. *Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. *Enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Venesotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus teesotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.
Weimari vabariik Saksamaa 19191933, kuni Hitleri võimule tulekuni. Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Hitlerjugend Noorsooliit Saksamaal, kus toimus noorte kasvatamine. Pioneerid Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 1014aastased noored. Kes kõik pidid kandma punaseid kaelarätte. Oktoobrilapsed Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 710 aastased lapsed. Antisemitism juudivihkaja, neid leidus Saksamaal, kuna seal taheti saavutada rassilist puhtust. ,,Mein Kampf" Hitleri kirjutatud raamat, kus olid tema põhimõtted, nt, et Saksamaa peab saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Alustas 1924 aasta kevadel vanglas. 2. Isikud. Stalin NSVLi juht.Tuli vastu tahtmist võimule Venemaal 1922. Diktaator. Jossif Dzungasvili, lasi ennast kutsuda Kobaks(raudmees), esimest korda kasutas ta nime Stalin 1913. Ajaleht "Pravda" toimetaja
Vie. During his work as a writer and a politician, Lennart Meri was elected a Foreign Member of the Kalevala Society, a Corresponding Member of the Finnish Literary Society; he was also a Member of the Board of the European Academy of Arts, Sciences and Humanities and Co-President of its Committee of Honour, and a Member of the Board of the International Council of the Memorial Foundation for the Victims of Communism and Member of the Inter- Parliamentary Council against Antisemitism. Lennart Meri was the Estonian President from 1992 to 2001. Later life After giving up the office of President Lennart Meri continued his active social activity: lecturing, and calls interacted with representatives of foreign countries, as well as simple citizens of Estonia. In 2001, Lennart Meri was elected a full member of the Estonian Academy of Sciences. From 2002 to 2003, he was the Estonian Government's representative to the Convention on the Future of Europe.
A 1. 1 MS algas 28 juuli 1914 seoses atentaadiga Austria_Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja kolmikliit (Keskriikideks). Nende põhilised eestvedajad olid üheltpoolt Inglismaa ja teiselt poolt Saksamaa ning Austri-Ungari. I MS tuntakse ka positsiooni- ehk kaeviku sõjana. Sõjas kasutati esmakordselt tanke, gaasi ja automaatrelvi. Sõda lõppes 11 nov 1918, kui saksamaa alistus ja nõustus compiegnei vaherahuga. See valmistas ette 1919 allakirjutatud versailles'i. I MS tulemusena lagunes neli impeeriumi: Austria-Ungari, venemaa, saksamaa ja türgi. Sõjas hukkus u 10 miljonit sõdurit. 2. Nimeta vähemalt kolm sisult erinevat Esimese maailmasõja põhjust: 1) sarajevo atentaat Franz ferdinanile. 2) taheti ülemvõimu euroopas ja maailmas, samuti balkanil 3) alahinnati ohtu, ei usutud suure sõja võimalikkusesse. 4) suurriikide soov kindlustada oma positsioone maailmas....
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et ...
During his work as a writer and a politician, Lennart Meri was elected a Foreign Member of the Kalevala Society, a Corresponding Member of the Finnish Literary Society; he was also a Member of the Board of the European Academy of Arts, Sciences and Humanities and Co-President of its Committee of Honour, and a Member of the Board of the International Council of the Memorial Foundation for the Victims of Communism and Member of the Inter- Parliamentary Council against Antisemitism. Lennart Meri was a Estonia President from 1992 to 2001. Later life After giving up the office of President Lennart Meri continued its active social activity: lecturing, and calls interacted with representatives of foreign countries, as well as simple citizens of Estonia. In 2001, Lennart Meri was elected a full member of the Estonian Academy of Sciences. From 2002 to 2003, he was the Estonian Government's representative to the Convention on the Future of Europe.
..........................................................................................13 1930-1935...................................................................................................................14 1935-1940...................................................................................................................15 Itaalia II maailmasõjas................................................................................................16 2.7 Antisemitism ja rassism..............................................................................................17 2.8 Haridus ja kultuur fasistlikus Itaalias......................................................................... 17 2.9 Diktatuuri sotsiaalsed mõjud......................................................................................19 2.10 Mussolini langemine.................................................................................................20 KOKKUVÕTE........
1) Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel, Versailles'i süsteem, rahvasteliit, konverentsid ja kokkulepped. Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel- 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis...
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882)
Kaevikusõda olukord, kus mõlemad pooled on kaevunud tugevalt kindlustatud positsioonidesse, rinne püsib paigal väga kaua Blokaad tegevus, mis takistab vaenlase territooriumile ligipääsu või väljapääsu Bolsevik VSTDP radikaalse tiiva esindaja Rassism ideoloogia, mille kohaselt on üks rass teistest parem Enesemääramise õigus rahvuslikku kuuluvust tundva grupi luba rajada riik ja valida selle valitsemisvorm Antisemitism vaenulikkus juutide vastu tulenevalt nende religioonist, kultuurist ja rahvusest Liberalism poliitiline suund, mis tähtsustab isikuvabadust Konservatism poliitiline suund, mis väärtustab ajaloost üle võetud seadusi ja traditsioone ning mis ei poolda liiga kergekäelisi riigikorralduse muutusi Monopol seisund majanduses, kus ainult üks müüja pakub mingit teenust või toodet Kapitali väljavedu vara, millest saab tulu, ära viimine riigist
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10
Majanduskriisi aastad 1920ndate lõpus ja 1930. aastate alul andsid Hitlerile võimaluse meelitada sakslasi lubadustega majandus taas järjele saada, kaotada tööpuudus, vaadata ümber Versailles rahutingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus. 13. Iseloomusta natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ja natside rassiteooriat Natside ideoloogia natsionaalsotsialismi vaimsed alged on mitmekesised ning osalt moonutatult. Domineerivaks muutub antisemitism: kuna sakslust ähvardavat hävitamine juudi rassi poolt, nõuab Hitler vere ja maa kaitsmist ning juutide hävitamist, samuti põhjarassi tugevdamist, mis peab härrasrahvana valitsema alaväärtuslikke üle. Rassiteooria järgi on "aaria rass" eelkõige sakslased, kes on üle kõigist teistest rassidest. Natsionaalsotsialism rõhutas üldrahvalikku, nõudes üksikisiku tingimatut alistumist kogukonna huvidele ning jutustab karismaatilist usku juhisse. 14
Kultuur ja eluolu · 20.saj algul oli maailma väga euroopa keskne. · USA ja Jaapan pidid oma võisust teistele tõestama. · Maailmaalusteks tavadeks peeti euroopalike teid ja väärtusi. · Kogu inimkond tugevalt mõjutatud Läänemaailmast ( läänelikut tarbeesemed, mood, rõivad) · Väga moodne rääkide progressist. · Progressi kõrval seisnes pessimism. · Laienes juudi vastane vaen ehk antisemitism. · Vastukaalikus antisemitismile tekkis sionislik liikumi( koodnas juute ) Tehnikaja teadus · 1900. Avastati geenide olemasolu · Avastati kvant mehhaanika. · Aatomi ehituse välja selgitamine. · Avastati erieloliieem teooria A. Einsteien poolt. · Meditsiinis avastati süüfilise ravim. · Rootsi iinsener Alfred Nobel avastas lõhkeaine ja teenis ülisuure varanduse
Nimetatakse vahel ka rahvussotsialismiks jms. Natsionalism- Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Enamik rahvuslastest usub, et riigi piirid peaksid üldiselt kattuma rahvuse asuala piiridega. Antisemitism- juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes. Hitleri Saksamaal oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). Duce- Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; ) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Marss Rooma- 1922. Fasostid eesotsas Mussoliniga marsivad Rooma, et saada oma tahtmist, 5 kohta valitsuses.
· info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tugevnemine · riikide sõltumine teineteisest · tööstus muutus rahvusvaheliseks(rahandus, kaubandus) · ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur · kihistumine(rikkad ja vaesed) · rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur). · antisemitism e. juudivastasus (venemaal oli neil keelatud osades kohtades elada ning töötada) 2) Imperialism ja selle tunnused. Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Tunnused: · Monopolide teke(suur ettevõted kes annavad enamuse ja määravad hinna) · Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo · Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõjusfäärideks. · Maailma turud on jaotatud monopolide vahel.
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ...
ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise Preisi poliitilise politsei ühest osakonnast kasvas välja Gestapo (Geheime Staatspolizei ehk Salajane riigipolitsei), mis allutati SS-ile. Tekkisid ka esimesed koonduslaagrid, mida juba 1933. a. lõpuks oli umbes 50. Et NSDAP programmis oli silmapaistval kohal antisemitism, said rassistliku tagakiusamispoliitika objektiks kohe juudid. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest ning piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduse kui kultuuri vallas (nn. Nürnbergi seadused). Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused. Abielud "aarialaste" ja juutide vahel olid keelatud. 15. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1929 1937 2. II 1932. a. toimus Genfis Rahvasteliidu desarmeerimiskonverents, kui samal
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit. 9) Teine rinne pärast Teherani konverentsi avatud rinne Lääne-Euroopas, eesmärk Saksamaa olukorda raskendada. 10) Holokaust juutide massiline hävitamine. 11) Nürnbergi kohtuprotsess kohus sõjasüüdlaste üle. Toimus vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 12) Antisemitism juudivastasus. 13) Geto juutidele mõeldud eriline linnaosa. 14) Juunipööre Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre. 15) Baaside leping NSVL-i, Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud leping, mis lubas NL'l oma väed Balti riikidesse sisse viia ja seal baasid teha. 16) Narva diktaat - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt, algas Nõukogude okupatsioon.
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga vi...
proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. 1923.a. sügisel organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaarias ja Poolas. 1.12.1924 Eestis, kuid need lõppesid ebaõnnestunult. 9. Saksamaa: Weimari vabariik ja selle vastased, Hitleri võimuletuleku põhjused, Hitleri sise-, majandus- ja välispoliitika, antisemitism Weimari vabariik Kui Wilhelm II loobus troonist kuulutati Saksamaa vabariigiks. Kuna see vabariik kuulutati välja Weimari linnas, siis hakati ka riiki üldiselt nimetama Weimari vabariigiks. Presidentaalne vabariik. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ning Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a. üritas Hitler
................................................................. IV. Lisad.............................................................................................................................................. I. Sissejuhatus Rassismi all mõeldakse tavaliselt diskrimineerimist naha tooni ja teiste rassiliste tunnuste alusel, vahel loetakse rassismi all ka rahvuslike ja kultuuriliste tunnuste alusel diskrimineerimist. Sellisel juhul kasutatakse küll teisi termineid, nagu russofoobia ja antisemitism. Paljudes riikides on rassism olnud vägivalla, ksenofoobia ja isegi genotsiidi põhjustajaks. See tõttu võideldakse rassismi vastu väga agaralt, eriti Põhja-Ameerikas. 1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
alles III jäi püsima Eluolu 20.sajandi alguses: MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto) RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha) Valmisõiguse nõudmine naisõiguslased, feminism Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid Sotsiaaldemokraadid, liberaalid, konservatiivid, leiboristid Teaduse ja tehnika areng teadusrevolutsiooni aeg aatomi, kvant- ja relatiivsusteooriad, alateadvuse analüüs, kõrged hooned, aurikud (Titanic), pikad sillad, autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid) Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS)
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate ja Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust,
Question loyalty to socialism. Vast disproportion w J-sounding names. Ended 50s. Mid-50s, almost complete cessation of anti-Semitic statements from above. Resurrection of state Yiddish Theatre, 55, network. Birobidzhan, Chernowitz, Minsk. Doesn't look like it used to in hey-day, biggest figures were gone. Audience disappearing. Cultural platform, in true market economy may not have survived, SU propping up. Counterbalance, easing of pressures. Political prisoners freed. Antisemitism grew more from below. Minor pogroms in EE, Czechoslovakia and Romania. Farther E, less anti-Semitism fewer Js, less history. Islam there more tolerant. W Ukraine, perhaps always will be anti-Semitism. Protests in Maidan? Putin called protests in Ukraine pogroms. Fascist, may not mean intellectual offspring of Hitler. More way of life or rule, mob forcibly overthrowing elected governments. Threat of perpretual war, such people never satisfied. Yanukovich was democratically elected
Tööpäeva pikkus oli 10 – 12 hnädalas töötati 6-7 päeva. Siiski oli linaas elu kergem kui maal linnades hakati piirama tööpäeva pikkust ja laste tööd. Vaesus ja tagakiusamise tõttu läksid osad inimesed euroopast usase ja kanadasseasde Kt küsimused. 1. rahva arv 20 sajandil 2. iseloomusta 8. suurruiiki 3. antant 4. keskriigid 5. iseloomusta maailma majandust 20 saj alguses 6. imperialism 7. rassism 8. antisemitism 9. šovinism Eesti 20 saj alguses 1. 20 saj alguses kasvas eestlaste haritlaskond ja keskklass 2. üha rohkem oli tööstustöölisi 3. suurenes eestlaste majanduslik jõukus 4. paranes eestlaste haridus ja kultuuri tase 5. tartu kõrvale tõusis eestluse teise keskusena tallinn poliitilised voolud 20 saj alguses 1. rahvuslus mõõdukad radikaalid
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi a...
Miks just neid? Antandi riike. Versailles'i rahuleping ??? 6. Kes oli Hitler päritolult? Austerlane 7. Millise parteiga ühines Hitler 1919. a.? Saksa töölisparteiga 8. Millised olid natside ja Hitleri põhiseisukohad? Puhta Aaria rassi loomine, Saksamaa allasurutuse lõpetamine, rahvuse huvid, kord, diktaatorlik valitsemiskord 9. Too välja natsionaalsotsialismi ideoloogilised alused (5-10). Üks rahvusriik, rassism, antikommunism, demokraatia vastasus, rahvuse terviklikkus, antisemitism, suures osas vabaduste kaotamine (ajakirjandus jne). 10. Miks kiusati natside valitsetud Saksamaal juute taga? Natsid olid antisemitistid, juute nähti tööpuuduse ja kõige halva süüdlasena. 11. Kes kuulusid alama rassi hulka? (2-3) Kõik peale aaria rassi juudid, neegrid, asiaadid jne. 12. Too näiteid, et natside ideoloogia on segu sotsialismist ja natsionalismist. Natsid järgisid nii eelmainitud natsionalismi, kui ka Marxi tõdesid ja küllaltki palju tegutseti sarnaselt venalastele
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond ...
Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahva...
1. Pealkiri, autor, žanr Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“ 2. Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht). Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks. Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute. Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval ...
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
· Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid. · Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja · Kaupade hinnad tõusid · Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus. · Taastati Omakaitse · 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku. Vabadussõda Algab 28.november.1918 Lõppeb 02.veebrurar.1920 36. Mõisted e) antisemitism - juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). f) isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse. g) ultimaatum - dokument, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab ultimaatumi esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid (nt sõjaline jõud, blokaad).
inimeste vastu) fenomen Sissejuhatus Rassismist ja sallimatusest tulenevad ohud: Agressiivne element selles ideoloogia valdkonnas läheb üle uutele võitlusmeetoditele Rassistlike kodulehekülgede arv Internetis Ekstremistlikud ideoloogid propageerivad rassismi ja sallimatuse stereotüüpe Valitsevad poliitilised jõud ja ühiskond ei pööra mitte alati ja igal pool küllaldast tähelepanu, et kasvav sallimatus, rassism ning antisemitism kujutavad endast tõelist ohtu rahulikule kooselule Sissejuhatus Koos kõrvuti sallimatuse ja rassismi ilmingutega on püsivalt aktuaalsed teised inimõiguseid ja põhivabadusi pärssivad väärteod: Nagu genotsiid, apartheid, antisemitism, piinamine ning muud julmad, ebainimlikud või inimväärikust alandavad kohtlemis ja karistamisviisid Mõisted Rassism (pr.race tõug) ja rassiteooria :
aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst). Hitleri kõrval kuulusid natsipartei ladvikusse veel majandusasjade eest vastutav Hjalmar Schacht ja tema järel Hermann Göring, propagandaspetsialist Joseph Paul Goebbels /göbels/, ideoloogia alal tegutsev Alfred Rosenberg, parteitööd juhtis Rudolf Hess. · juutide tagakiusamine. Antisemitism ehk juudivaenulikkus oli tähtis NSDAP idee. Hitleri võimule tõustes hakati juute kõrvaldama juhtivatelt ametikohtadelt, neilt võeti kodakondsus, poliitilised õigused. Kandsid spetsiaalset juudimärki. 9.-10. novembril 1938 toimus ulatuslik juudivastane pogromm (=rüüsterünnak), nn. Kristalliöö. Palju juute emigreerus Saksamaalt. Teise maailmasõja ajal asuti "juudiküsimust lõplikult lahendama" tapeti 6 miljonit juuti. Juutide tagakiusamist ja
Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Planck mõtles välja kvantmehaanika. Aatomi ehituse väljaselgitamine. Albert Einsteini erirealktiivsusteooria ja Sigmund Freudi Psühhoanalüüs.
tööliste verised mässud, rahutused, streigid, meeleavaldused muutusid tavalisteks nähtusteks. · Ultranatsionalismi/sovetismi, marurahvusluse kujunemine, rahva eneseteadvus kasvas ning paljud rahvused pidasid ennast ikka teistest paremaks, püüdes teisi rahvuseid ümber rahvustada. Näiteks panslavism slaavi rahvaste ühendamine ühtseks riigiks eesotsas Venemaa, pangermantism e. Saksamaa natsionaalsotsialism, soov ühendada germaani rahvad, eesotsas Saksamaa ja antisemitism juudivaenulikkus, sest nad olid targad ja kui olid rikkad siis väga. Selline marurahvuslus tõi kaasa vastuolusid eestvedaja riigi vastu, mille tagajärjel teravnesid poliitilised sidemed ja rahvuslikud suhted, pinge kasvas.Näiteks nõudis Poola rahvas enesemääramise õigust, mida teoreetiliselt Venemaa, Saksamaa, Austria tunnistasid, aga praktiliselt ei tahtnud Poola aladest loobuda.
# 1902 aasta asutati Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, see on esimene Eesti rahvuslik pank. #1905 aasta kirjanduslik rühm Noor Eesti: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Lipukiri ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." # 1907 Eesti Kirjanduse Selts eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine. # 1909 loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. # Avati uus Vanemuise maja ja 1913 uus Estonia teatri hoone. Antisemitism juudivaen, eriti Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Sionistlik liikumine Theodor Herzi juhtimisel. Koondas juute ja taaselustas heebrea keelt. Juugendlikud teosed lüüriline kujundikeel. Nt. Kiplingi lühijutud, M. Gorki loomingu tekstid. Ekspressionism närviline, subjektiivne, dramaatiline. Nt. Edvard Munch norrakas. Abstraktsionism ei kujutanud tegelikkust Fovism- Nt. Henri Mattise. Eesmärk mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine
proletariaadid on palgatööjõud (enamus kes linnadesse koondunud, töölisklass) linnad ebasanitaarsed tööpäevad pikad jõutakse kommunismini Euroopast rännatakse välja põhjuseks majanduslik kitsikus ja tagakiusamine palju mindi Ameerikasse juutide väljaränne, tahtsid oma ajaloolist kodu taastada (Iisrael) juute kiusati, tundsid end ebaturvaliselt peamine sihtpunkt USA Juute ajendab rändama tugev antisemitism pogrommid Venemaal antisemitism - juudiviha Dreyfussi afäär Prantsusmaal Dreyfuss - Prantsuse armee kapten hakatakse süüdistama saksamaale kaitseplaanide maha müümises süüdistatakse tõenditeta, sest ta oli juut, hakatakse teda alandama peale 10 aastat süüdistamist jäeti rahule Theodor Herzl loob sionistliku liikumise 19. saj esimene sionistlik kongress Theodor uskus et 50 aasta pärast on juudiriik olemas
reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. Lisana ajalehest: Euroopa silmad avanevad Läänes hakatakse lõpuks aru saama, et kommunismil ja fashismil ei ole erilist vahet. Enamgi veel - kommunismiohvrite arv 100 miljonit on fashismiohvrite omast neli korda suurem.
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.........................................
oma teenis vaid rahvuslikke huvisid. Hitleri lõppeesmärgil rassideoloogilisel hävitusretkel ,,eluruumi vallutamiseks idas" polnud Ribbentriopi mõttemaailmas kohta. Kuigi ta järgis ka selles tingimusteta füürerit, ei taotlenud Ribbentrop ometi ,,rasside võitlust". Mistahes ideoloogiad olid talle vaid siis tähtsad, kui ta sai need lülitada omaenda võimusüsteemi. Lisaks ei olnud Ribbentropile omane Hitleri verejanuline antisemitism, mille nimel füürer oli valmis kõik mängu panema. Ribbentrop hoiatas küll alatasa ,,bolsevistliku maailmaohu" eest, ent idee haakristiretkest itta oli talle esialgu võõras. Tema jaoks oli esmatähtis Saksamaa võimu poliitiline kindlustamine Euroopa südames. Eriti seldelt avaldus tema ja Hitleri nägemuse erinevus Inglismaa poliitika suhtes. Kui selgus, et Suurbritannia pole üldsegi nõus sõlmima Saksamaaga relvaliitu, muutus Ribbentropi välispoliitika lausa Briti-vaenulikuks
Progress-katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele antisemitism-termin, mida kasutatakse tähisamakaks vaenulikkust juutide suhtes sionism-T.Herzl rajatud juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal ja heebrea keelt juutide ühiskeelena Nobeli preemia-rootslasest A.Nobeli testamendi põhjal asutatud rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind Sarajevo mõrv-ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Schlieffeni plaan-A. von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud Saksamaa sõjaline plaan, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel suunata kõik jõud Venemaa purustamiseks plaan 17-Prantsusmaa sõjaplaan, mis taotles Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist,Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist ja sissetungi Saksamaale positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
