seega Konstantinoopoli igast küljest. 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. Keiser Basileios Ii valitsusajal (976-1025) vallutasid Bütsantsi väed Bulgaaria riigi ja sel perioodil oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-idas.Kultuurielu, kaubanduse ja käsitöö õitseng oli. Välise võimu ja sisemise heaolu haripunkt. 1054 oli suur kirikulõhe e) Bütsantsi kultuur ja kirik Ristiusu keskusteks olid Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, mis langeisd Bütsantsi võimu alla. See tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühtsust, sest konstantinoopoli patriarh oli nüüd vailedamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all.Patriarh valisid küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikd krikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Keiser või ebasoovitava patriarhi ka ametist tagandada. Kirik oli tähtis, kes hoolitses vaeste ja haigete eest
likvideeris Pärisa impeeriumi, vallutas ka Kesk-Aasia; suri varakult, järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel, riik lagunes kolmeks väiksemaks Egiptus, Seleukiidide riik (vallutused Aasias esialgu, hiljem Süüria), Makedoonia (ka Kreeka polised) Kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Ida maadesse, elasid sealsetes vanades linnades, rajati ka uusi, uus linn Egiptuses Niiluse suudme lähedal Aleksandria Vahemeremaade suurim keskus; Antiookia Süürias; vanadest linnadest Pergamon Väike-Aasias; levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid, staadione, kreeka keel peamine keel, kreeklased juhtpositisoonil Hellenismiperiood lõppes 1.saj. eKr, kui Vahemere idaranniku vallutasid roomlased. 15.Rooma: Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus Itaalia asub Apenniini poolsaarel, seda läbib pikuti Apenniini mäeahelik. Vähem mägine, rohkem tasandikke, rannajoon pole nii liigendatud.
3. Egiptus seal läks võim Ptolemaiosele, räägitaksegi Ptolemaiose Egiptusest 4. Mesopotaamia+Pärsia Seleukiid hakkas valitsema, Seleukiidide riik · Hellenism sai alguse sellega, et toimus kreeklaste väljaränne. Eeskätt rändasid välja sõdurid. Välja rändasid ka kaupmehed ja käsitöölised · Kõige tähtsamaks kultuurikeskuseks kujunes Aleksandria. Veel olid tähtsad ka Pergamon ja Antiookia · Koinee idamaiste mõjutustega Kreeka keel Muutused · Riik - klassikalises Kreekas olid linnriigid. Nüüd tekkisid nende asemel suurriigid. · Valitsemine linnriikides toimus kollektiivne valitsemine (linnakodanikud), aga suurriikke hakkas juhtima piiramatu võimuga monarh. Monarhi samastati jumalaga · Sõjavägi Linnriikide sõjavägi koosnes kodanikest, aga suurriikides palkasid monarhid sõjaväe
Täiesti immuunne kristlike mõjude suhtes. Rooma ja Bütsantsi vägev idanaaber. Prohvet Zarathustra, sealt pärit Atropatene . · Zarathustra tulejumal, rajas pühatule religiooni. · Atropatene asub Kaspia mere kaldal. See maa võttis ta omaks.Muutus Pärsia pühaks maaks (ulatus Hiinast Bütsantsini) Pärsia valitseja Husrav Õiglane, Kubadi järeltulija hävitas pool Bütsantsi, purustas Antiookia, sai võitu keiser Justinianuse armeest. · Bütsantsi ja Pärsia vahel valitses aastaid sõda. Võitlus noore kristluse ja suure tulejumala vana usus vahel. · Pärsia saavutas suurimad võidud Bütsantsi üle siis, kui Husrav II vallutas Damaskuse ja Jeruusalemma. Bütsantsi troonil tol ajal Herakleios. · Herakleios tungis Atrophatene pühale maale ja ründas preestreid ning hävitas templi. · 628 sõlmisid Herakleios ja Husrav II rahu
Ta avaldas ettekirjutusi reformide läbiviimiseks eelkõige jumalateenistuse korras. ° Kuidas kummardada ° Kuidas risti ette lüüa (3 sõrme) ° Kuidas kolm korda halleluujat laulda Osa vaimulikke keeldus uuendusi läbi viimast ja Nikon vabastas nad ametist. Peagi heideti kahesõrmelised kirikust välja. Alguse sai vene kirikulõhe e raskoll. Vanausulised e raskolnikud. Nikon üritas saada ka suuremat ilmalikku võimu. Lõpuks mõistsid Nikoni süüdi Konstantinoopoli, Jeruusalemma, Antiookia ja Egiptuse kirikupead. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased. Ukraina mungad pidasid hariduse aluseks ladina keelt, mõju avaldasid ka Türgi valdusest põgenenud kreeklased. Moskvas kujunes välja kaks vastandlikku suunda: ° Ladina keelele toetuvad haritlased ° Kreeka keelele toetuvad haritlased Kriznanicu eesmärgiks oli kõigi slaavlaste koondamine saksa hädaohu vastu. Pidas parimaks kirikute uniooni, mis alluks Rooma paavstile
381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine:
381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine:
381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine:
Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Olukord Ateenas. Aitoolia liit. Achaia liit. Sisevõitlused Spartas (Agis; Kleomenes). AITOOLIA LIIT: Uute jõududena tõusid Kreekas esile kaks föderatiivset riiki: Aitoolia ja Ahhaia liit
järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. Kõikidest ristisõdadest oli komas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste. Keiser Friederich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekümneaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades. Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada. Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusgea. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda ( 1202. 1204. ) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius 3
Aastal 416. võisid riigiteenistujateks olla ainult kristlased. Kirikul pidi olema üks õpetus apostellik usutunnistus usutakse isa, poega ja püha vaimu, u 2.-3.saj; Niakaia usutunnistus 325) 1054. aastal oli kirikulõhe: moodustusid Lääne Kirik (Katoliku), millest moodustusid ka protestantlikud kirikud ja Ida Kirik (Õigeusu/Ortodoksi) ning kaks kirikut panid üksteist vande alla, ei tunnistanud enam teineteist. Kirik jagunes: Rooma patriarhaat, Konstatinoopoli, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat. Õigeusu kirik asub valdavalt idas Kreekas, Venemaal. Väliseks sümboliks on tal rist, millel ülaosas on inri märk ja alaosas viltune puu, mille peale Kristus jalgu toetas. Õigeusu kirikul on patriarhid ja patriarhaadid. Kõige olulisemaks on Konstatinoopoli ehk Oikumeeniline patriarhaat. Selle kõrval on teiseks suureks Moskva patriarhaat (1589), millel on poliitilist ja muud jõudu.
pöörduda algse kristuse juurde. Põhiliselt tekivad kogudused Lääne Roomas, kindlalt on see olemas 49. aastal. Claudius saatis välja Rooma linnas olevad juudid. Ka Rooma lähiümbruses olid kogudused olemas. Ida osas kujunevad ka kogudused, aga seal on see tihedam, sest ema religioon on ristiusul juutlus. Testamentidel on mõned lahknevused. Septuacinta järgi tehti ristiusus pühakiri vms. Kõige olulisemad keskused olid Aleksandria, Rooma ja Antiookia. Roomast saab Konstantinoopol. Varajane kristus on laiem kui algkristus. Kõik need kogudused hakkavad pürgima esimesele kohale. Läänes saabki Rooma ainsaks keskuseks, mis on säilinud. Erinevaid kirkikuid on sp palju, sest olid erinevad voolud ja keeled jne. Lääne ja ida osa kulgesid erinevat raja pidi. Kolmandaks tuleb siis protestant. 22 Kolm suur liigitust 1) katoliiklik usk 2) õigeusk 3) protestantlik.
neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel. Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt. Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 – 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 – 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 – 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
seda ehitati 400 aastat, see on halvasti säilunud, kasutati komposiitkapiteeli, mis oli jooniavoluudid ühendatud korintose peekriga mis on kaetud akantuse lehtedega. püütakse taastada artemise templit kui maavärin hävitab ka selle. vallutatud aladele tormad tphutu mass kreeka kolonialste, ehitatakse uusi suuri linnu, neid tehakse niiluse deltasse. selle plaani olevat liivale kavandanud aleksander suur ise. uueks moeks on geomeetriliselt korrapärase loominguga linnad. Antiiksetest antiookia linnadest on säilunud vaid püene. Hellenistliku ajastu skulptuuris areneb uus haru, mida klassikalisel ajastul üldse ei kujutata. Selle ajastu suurim skulptuur on hävinud, see oli rhodose koloss, see oli ~40 meetrit kõrge, samuti maailmaime. Aleksandria tuletorn, mis oli kivist ja kokkukukkunud. rhodose koloss on olnud eeskujuks vabaduse kujudele New Yorgis, Pariisis ja kusagil veel. Kõige suuremana on säilunud pergamoni zeusi altar, altar oli lahtine ehitis, millel oli suur
81. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Perioodi alguseks on umbes periood, mil surid Aristoteles ja Demosthenes, samuti Aleksander Suure surm 323. aastal eKr. Sel perioodil eristusid loodusteadused filosoofiast, üksikteadused nagu botaanika ja zooloogia, maateadus lahknesid klassikalisest haridusringist. Samuti nihkusid teaduskeskused itta, rajati Aleksandria, Antiookia ja Pergamoni suurlinnad. Maailmakeeleks sai kreeka keel, rajati Aleksandria raamatukogu, tollane tähtsaim teaduskeskus. Luulest, kunstist ja filosoofiast kaob poliitiline temaatika, ka teatrist uus ja rahvapärasem atika komöödia, mis sai hiljem eskujuks Rooma komöödiale, oli perekeskne ja seebiooperlike teemadega. Perioodi iseloomustavad kokkupuuted Rooma ja kreekaliku kultuuri vahel. 82. Mis oli Aleksandria museion?
Hakkab teatavat osa mängima kaarehitis – eriti praktiline terrassidena Väike-Aasia mägilinnades, kus see esineb mitmekorrusseliste hoonete alumisel korrusel. Põhiplaani kujundamisel omandab suureneva tähtsuse ümarvorm. Uuendused tõid lõpuks kaasa kreeka klassikaliste stiilitraditsioonide lagunemise. Hellenistlikust ehituskunstist võrsus rooma arhitektuur. KUJUTAV KUNST: Juhtivad kunstikeskused olid Egiptus, Väike-Aasia ja Süüria suurlinnad (Aleksandria, Pergamon, Antiookia, Rhodose saar jt). Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suureneva tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate
* 3. Osa: Egiptus väepealik Ptolemaios. * 4. Osa: Mesopotaamia & Pärsia väepealik Seleukos (Seleukiidide riik). * Hellenism sai levida seetõttu, et toimus Kreeklaste väljaränne. -) Välja rändasid Kreeka sõdurid, käsitöölised, kaupmehed. * Kujunesid välja uued Kreeka kultuurikeskused. * Kõige tähtsam oli Aleksandria Egiptuses (täiesti uus riik, mis loodi Aleksander Suure käsul) * Pergamon oli samuti tähtis. * Kolmas linn, mille tähtsus tõusis, oli Antiookia. * Kreeka keel sai mõjutatud väliste idamaiste keelte poolt. -) Seda keelt nimetati koinee'ks. * Linnriikide asemel sai hakata rääkima suurriikidest. * Suurriikide valitsemine toimus erinevalt kui enne oli kollektiivne valitsemine, siis nüüd oli piiramatu võimuga monarh. * Monarh valitseja, kui jumal. * Muutus sõjaväekorraldus kui enne tegelesid polise kaitsmisega kodanikud, siis nüüd oli eraldi palgasõjavägi, mille palkasid monarhid.
moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid · Seda korrapärast planeeringut nimetasid kreeklased Hippodamose stiiliks · Aleksandri impeerium lagunes kohe pärast vallutaja surma · Tekkis kümmekond tema väejuhtide riiki · Suurimad riigid: Süüria kuningriik seal valitsesid väejuht Seleukose järeltulijad seleukiidid, pealinn oli Antiookia Egiptuse kuningriik + Liibüa seal valitsesid väejuht Ptolemaiose järeltulijad Makedoonia ( + Kreeka) · Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias · Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn
ja teoseid nimetamata). Üldjoontes 4.-1. saj eKr Alguseks peetakse ajalooliselt tavaliselt Kreeka langemist Makedoonia võimu alla 338 eKr (või Aleksander Suure surma 323 eKr). Lõpuks Kreeka langemine Rooma võimu alla. Hellenismi kultuuri üldjooni Loodusteadused eristuvad filosoofiast Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon) ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel (koinee) Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud) Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks" 83. Mis oli Aleksandria museion? Rajas 3. saj eKr Ptolemaios I (või II), antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli
saj. 2.1.3. Kirikukogude otsused Esimesed kindlalt teadaolevad ja õiguslikult siduvad kaanonite kogumikud koostati esmalt partikulaarsetel kirikukogudel (sinoditel) või nende kogude poolt vastuvõetud otsuste baasil. Kirikukogud toimusid nii Idas kui Läänes, kuid olulisem roll oli idaprovintsides toimunud kogudel. - apostlik kirikukogu Jeruusalemmas (49), Antiookias (328). Esimesi Läänes toimunud kirikukogusid oli Serdika (343). Üks esimesi kaanonite kogumikke oli Antiookia piiskopi Melethiose koostatud kogumik 4. saj. Eriti olulised on esimesed 7 oikumeenilist kirikukogu: 1. Nikaia 325 2. 1. Konstantinoopol 381 3. Efesos 431 4. Chalkedon 451 5. 2. Konstantinoopol 553 6. 3. Konstantinoopol - 680-681 5/6 e. Trullo (Trullanum) 691 (toimumispaik Konstantinoopol) 7. 2. Nikaia - 787 Neid kirikukogusid (õigemini nende otsuseid) tunnistasid nii Lääne kui ka Ida kirik, vaidlusi
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Viimane osa retkest läbiti mererannikul. 1099. aasta juuni algul nägid ristirüütlid esmakordselt Jeruusalemma müüre. Asuti linna piirama, millele järgnesid verised tapatalgud. Ristisõdijad rajasid Jeruusalemma kuningriigi, mis ei püsinud kuigi kaua. Ristisõdijate riigid Kui ristisõdijad vallutasid 1099. aastal Jeruusalemma, siis rajasid nad Palestiinasse mitmed riigid, nt Jeruusalemma kuningriigi, mille alla kuulusid ka Edessa, Antiookia ja Triipoli krahvkonnad. Ristisõdijatega tuli Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkord ning sinna ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavaheline rivaalitsemine põhjustasid väikeriikide nõrkuse ja ebakindluse. Ristisõdijate asutatud riigid püsisidki vaid tänu sellele, et ümbritsevad islamiusuliste riigid olid nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
sõdima. · Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatest kreeklastega võõrsil kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid = nad sulandusid ühtseks kreekakeelseks massiks · AS vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni = hellenismiperiood · Peale AS surma kujunes 3 hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide (Süüria) riik, Makedoonia (Kreeka linnriigid) · Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike-Aasia) uued linnad kreekapärased · Hel valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Kutsuti lähikonda poeete ja õpetlasi kogu hel maailmast · Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule · Kreeklased armastasid endiselt teatrit igas suuremas linnas teater · Filosoofid juurdlesid üksikisikut puudutavate probleemide ja hingevajaduste üle nüüd.
Egeusel püüdsid Ptolemaiosed nõrgestada Makedoonia Antigoniidide positsioone ja toetasid seetõttu Kreeka linnriike nende iseseisvuspüüdlustes. Ptolemaiosed võisid kindlalt loota oma liitlasele Rhodosele. Koile-Süüria pärast tuli Ptolemaiostel pidada Seleukiidide vastu mitu nn Süüria sõda. Suurim edu saatis neid kolmandas Süüria sõjas (246 241), mille käigus Ptolemaios III Euergetes (Heategija; 246 221) kasutas ära troonivõitluse Seleukiidide vahel, vallutas Antiookia sadama Seleukeia Orontese jõel ja tungis kaugele Mesopotaamiasse. Neljandas Süüria sõjas (219 211) mobiliseeris Ptolemaios IV Philopater (Isaarmastaja; 221 205) esmakordselt armeesse suurema hulga egiptlasi ja purustas Seleukiidide väe 217. a. Raphia lahingus Lõuna-Palestiinas. Paraku ei võimaldanud ülestõus riigi lõunaosas, millele võis aidata kaasa egiptlaste sõjateenistusest tulenev suurem iseteadvus, edu Süürias täiel määral ära kasutada. 200. a. sai Ptolemaios
Põhiallikas on Rooma keisririigia ajal kirjutanud kreeka autor Arrianos, kes kirjutas Alexi sõjakäikudest. Teda täiendavad ka mitemed teised autorid, nende hulgas ka Diodoros, kirjutas ,,Maailma ajaloo" Augustuse ajal, millest on Alexi osa hästi säilinud. Plutarchose Alex S-e eluloos ka kirjutatud (veidi koomiliselt). Loomulikult püsisid ka vanad idamaised linnad, aga ka sinna asus kreeklasi. Babülon, Uruk, Nippur, Jeruusalemm jne olulised ikkagi. Aga nt vanad foiniikia linnad jäid Antiookia ja Seleukeia varju. Selliseid kreekapäraseid linnu Indiani välja. Kreeka kultuuri kandjad Mõnel pool Kesk-Aasias tekkis pikaajaline Kreeka Baktria riik, mis lõi 3. saj keskpaigal Seleukiidide riigist lahku (teisel pool Partiat). Seal kreeka kultuur (kaugel idas). Teised linnad ka helleniseerusid. Kreeklased ja makedoonlased sulasid ühte kreekakeelne elanikkond (neid rohkem). Ühine murre koine (,,ühine"). Peamiselt atika murde põhjal kujunenud
Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia Ptolemaiose soosingu all võimas raamatukogu. Lisaks rajati kuninga õukonna juurde Museion, teaduslik asutus, mis seisis muusade kaitse all. Eri teadusharud eraldusid üha enam filosoofiast. Aristotelese õpilane Theophrastos - "botaanika isa". Aleksandria matemaatikutest oli kuulsaim Eukleides (III) saj. Ta õpetas Museionis geomeetriat.
alates levis Vahemere idaosa maades. Hellenismiperioodiks nimetatakse perioodi Aleksander Suure vallutustest 334. eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. eKr. Aleksander Suure vallutusretkede tagajärjed: vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani, mis tähendas, Idamaades kehtestati makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõim; vallutatud aladele hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu, n’iteks Aleksandria ja Antiookia. Kultuuriliselt edenes aga eriti vana linn Pergamon; Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt; paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas Idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujuneski omapärane kultuuride segu – hellenistlik kultuur. Homerose eeposed-Trooja sõjast jutustavad muistsed lood „Iilias“ ja „Odüsseia“, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Hominiidid – vt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
