20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
nad end Jordani jões uuesti ristida, kandes valgeid surilinasid milledes nad end matta lasevad. Palverännaku kõrghetk on püha tule tseremoonia, mil nad ootavad Püha Haua kirikus Kristuse haua kohal pimeduses küünaldega ülestõusmise hetke. Ajalugu Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab
kurde, assüürlasi, turkomane, tšerkesse, armeenlasi jt. Kurde on Süürias küll erinevatel andmetel vaid 5-9 %, kuid nad kontrollivad suuri väheasustatud territooriume Kirde-Süürias. Sunni moslemeid on üle poole riigi rahvastikust. Oluline usuline vähemusgrupp Süürias on druusid, šiia moslemitest eraldunud, kuid rituaalid sisaldavad mitmeid kristliku liturgia elemente. Kristlasi on Süürias umbes 10% , arvukaim kristlik konfessioon on Antiookia kreeka õigeusu kirik. Riiki valitsev Assadi klann kuulub alaviitide hulka. Alaviidid on Süürias selge vähemus ja vähemalt formaalselt peetakse neid šiiitide haruks, kuid keda ei usalda sunniitide kõrval ka mitte kõik šiiidid, kuna paljud nende rituaalid on vastuolus mitmete islami põhimõtetega. Alaviidid tunduvat liiga klannilikud. Kindlasti ei ole tegemist vähearenenud „kolmanda maailma“ riigiga, vaid ühe tänase Euroopa ja Idamaade tsivilisatsiooni sünnipaigaga
kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning ed...
pealinn Ravenna. Kuid siis toibunud Ost-goodid astusid vasturünnakule andeka kuninga Totila juhtimisel ning saavutasid edu. Tulemusena võit jäi küll lõpuks Bütsantsile, kuid 19 aastat kestnud sõda mõjus rängalt riigile. Samal ajal Pärsia ainuvalitseja nähes, enda jaoks võimalust, algatas mastaapse kampaania Bütsantsi vastu idas, rikkudes sellega "Igavest rahu". Pärslasi saatis edu ning nad okupeerisid Süüria ja rüüstasid Antiookia linna. Lõpuks oli Justinianus sunnitud sõlmia uuesti Pärsiaga rahu veelgi rohkem Bütansti alandavatel tingimustel. Andami koorem suurenes, kuid Keisrer siiski suutis läbirääkimiste käigus säilitada Bütsantsi idaregioone ning isegi võtis Pärslastelt lubaduse need riigi aladel elevate kristlaste tagakiusamise lõpetada, omapoolse kristliku misjooni Pärsias lõpetamise tingimusel. Paraleelselt pidi Bütsants tõrjuma põhjast ründavai slaavlaseid, kes rüüstasid Konstatinoopoli
haridussüsteem on üks tuntuimatest. ,,mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest" 10) Mis eesmärgil loodi keskajal vaimulikud rüütliordud? Selgitage mõne lausega. Pärast esimest ristisõda, mida võiks nimetada edukaks, moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa ordu. 11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet.
kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Kristlased ja rooma kirik Kui ristiusk lubatuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalteenistuseks vajalike hoonete - kirikute (kirikuhoonete) - rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma äri- ja kohtuhooned basiilikad.
ometi Jeesust peksta ning poos ta risti nagu kurjategija. Ristilöömine leidis aset Kolgata mäel. Keskpäeval toimus suur päikesevarjutus, mis kestis kolm tundi. Pärast seda olla Jeesus hüüdnud: "Elii! Elii! Lemaa sabahtaani?" (Mu Jumal! Mu Jumal! Miks oled Sa mind maha jätnud?) Seejärel ta suri. Selleks, et kontrollida, kas ta ikka on surnud, torkas rooma sõdur Jeesust odaga külje sisse. Püha oda leiti hiljem - I ristisõja ajal - maetuna ühe Antiookia kiriku põranda alt. Joosep Arimaatiast andis Jeesusele oma hauakambri. Kambri ukse ette veeretati raske kivi ja rooma sõdurid pandi hauda valvama, et jüngrid ei saaks surnukeha varastada ning siis öelda, et näe, tõusiski üles nagu lubas. Kolmandal päeval pärast surma leiti aga hauakamber siiski tühi olevat, Jeesus oligi oma ennustuse kohaselt üles tõusnud. Mitmel korral ilmutas ta end oma jüngritele, kes tema hakkasid
Müsteeriumite osatähtsuse tõus. Religioonide segunemine. g) Arhitektuuris: Korintose sammas, ilmalike hoonete domineerimine. Suurlinnade sünd: Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. h) Skulptuuris: inimese induvidaliseerimine, tunnete rõhutamine. Naise kujutamine, ka alasti. Keskused olid: Aleksandria: kultuurikeskus, kogu Kreeka õpetlaste koondumiskoht. Museioni (muusade tempel, teaduskeskus ja raamatukogu) loomine. Pergamon, Antiookia. 13. Mõisted: Kraater veinisegamisnõu Akropol kõrgemale kaljule rajatud kindlus Türann ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja Heloot orjastatud Sparta põliselanikud Perioigid isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10. Agoraa koosoleku- ja turuplats Andreion meeste ruum Himation soe pealisriie
pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. Kristlasi hõlmas üleüldine e. katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks
vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. Kristlasi hõlmas üleüldine e. katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks
* Ülikud samuti kreeklased * Õukonna kombed ja tavad enamasti kreekapärased aga juures ka idamaade jooni Näide. Egiptuse hellenistlikud valitsejad ka jumalad * Linnad kreekalikud, maal samaviisi nagu Idamaades(maal jäävad kombed alles) * Sõjavägi koosnes palgasõduritest (professionaalsem, ratsavägi asendab faalanksi, sõjaelevandid, muu tehnika areng) Hellenistlikud linnad * Palju kreeklasi rändab Idamaadesse ning asustab sealseid linnu. * Niiluse lähedal Aleksandria, Süürias Antiookia, Väike-Aasias Pergamon. * Linna välisilme kreekapärane * Kaubandus elavneb tohutult * Orjapidamine kasvab * Linnu valitsesid linnaametnikud(mõnes linnas ka rahvakoosolekud) * Ainult kreeka linnad iseseisvad Rooma keisririik *Roomlased kutsusid oma riiki 'Res Publica' Vabariik-riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel * Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan (nt. parlament) või valijad. Rahva jagunemine
kaMakabeide)riik taasiseseisvub a-ni 63 mil alistub Roomale 140-37 Hasmoneide kuningriik.Variseride, saduseride ja esseenide kujunemine 132 Roomas algab pea 100 aastat kestnud kodusõda- de ajajärk 88 Peale kodusõdade lõppu saab Sulla diktaatoriks 64 Rooma vallutab Antiookia. Seleukiidide riigi (323-64) 58 Caesar alustab keltide alistamist. Edukas sõjakäik Gallias (58-51) 43 Rooma alistab Britannia lõuna- ja keskosa
kanaliseerimine (ristisõjad). Ristisõdade suunad läänemere äärde, läänemere lõunakaldale, idamaadesse. Idamaade ristisõdade põhjused Jeruusalemm ja Palestiina Jeesuse kohad; et saata tülikam seltskond sõtta; alade tagasivallutamiseks; kaubateede taasavamiseks; kristlastest ristisõdijatele lubati eriti häid asju ja pattufdest vabanemist. I ristisõda: 1096-1099, 40 000 sõdalast, Ainuke õnnestunud kampaania ristisõdade ajaloos. Vallutati Edessa, Antiookia ja Jeruusalemm. II ristisõda: Osalesid Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. II ristisõda nurjus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. III ristisõda: ajendiks oli Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. IV ristisõda: algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III, kelle nimega seostub ka
Alfonso VI vallutas tagasi Toledo 1085 ... 1479 ühendati abieludega Hispaania ja liideti väed 1236 Cordoba, 1248 Sevilla, 1492 Granada 11. Ristisõjad paavstiautoriteedi tõstmine (Peetruse järeltulija); pingete suunamine Euroopast välja; kaubandus Vahemerel kontrollida; Püha Maa vallutamine 1. Sõda 1096-1099 Toulouse krahv Raymond, Lotringi hertsog Gottfried, Edessakaotati 1144, Antiookia, Jeruusalemm (1099) 6k rüütleid, 34k jalamehi Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni (Saksa) ordu 2. Sõda 1147-1149 Louis VII Prantsusmaalt, Konrad III Saksamaalt Ebaõnnestumine, Jeruusalemmkaotati 1187 3. Sõda 1189-1192 sks Friedrich I Barbarossa, pr Philippe II Auguste Ebaõnnestumine, reeturlus, Lõvisüda võitles välja väikese
Umbes 30. pKr Jeesus vahistati ja hukati ristilöömise läbi Kolgata mäel, kuna sattus Juudi arstokraatiaga vastuollu Varakristlik kirik Kui Constantinius Suur ristiusu Rooma impeeriumis legaliseeris, oli kristlastel juba välja arendatud kogu riiki haarav ja hästi toimiv organisatsioon ristiusukirik. Peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad, mis hõlmasid ühte linna koos ümbruskonnaga, esialgu oli neid 4: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma, 4. sajandil lisandus Konstantinoopol. Tähtsaimate asjade otsustamiseks üleriigilised kirikukogud sinodid. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Peetrus oli Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, esimene Rooma piiskop. Paulus oli Peetusest noorem, käis missjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse
moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. 1144.aastal kaotati üks suurimad haldusüksusi Edessa riik moslemitele. See ajendas paavsti uue ristisõja algus Ristiusu levitajatel teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik,
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia Ptolemaiose soosingu all võimas raamatukogu. Lisaks rajati kuninga õukonna juurde Museion, teaduslik asutus, mis seisis muusade kaitse all. Eri teadusharud eraldusid üha enam filosoofiast. Aristotelese õpilane Theophrastos - "botaanika isa". Aleksandria matemaatikutest oli kuulsaim Eukleides (III) saj. Ta õpetas Museionis geomeetriat
sõjaväeasulatesse. · Idamaade omane talupoja allutatud seisund. 3. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. a) Keskused: · Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). · Antiookia (Süürias) · Peryamon (V. Aasias) · Ateena (Kreeka) b) Teadus: · Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. · Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. · Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!"
· Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. · Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. b. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: · Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. · Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. · Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. · Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). · Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine).
langemine oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Jälle õhutas paavst relvi haarama ning nendega valeusuliste vastu minema.Kõikidest ristisõdadest oli kolmas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid SaksaRooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe II Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekünmeaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades.Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada.Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusega. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda(1202-1204) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius III.
Uutest linnadest üks suurimaid oli Ptolemaioste riigi pealinn Aleksandria Niiluse jõe deltas, millest kujunes üks Vahemeremaade tähtsamaid kaubandus-, haridus- ja kultuurikeskuseid. Aleksandrias asus Museion (kr k muusade pühamu; teaduskeskus koos antiikaja suurima raamatukoguga) ja Pharose saarele rajatud 110 m kõrgune tuletorn (üks antiikaja seitsmest maailmaimest). Rahvarohked ning olulised kultuuri- ja majanduselukeskused olid ka Antiookia Süürias, Pergamoni linn Väike-Aasia läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele
Uutest linnadest üks suurimaid oli Ptolemaioste riigi pealinn Aleksandria Niiluse jõe deltas, millest kujunes üks Vahemeremaade tähtsamaid kaubandus-, haridus- ja kultuurikeskuseid. Aleksandrias asus Museion (kr k muusade pühamu; teaduskeskus koos antiikaja suurima raamatukoguga) ja Pharose saarele rajatud 110 m kõrgune tuletorn (üks antiikaja seitsmest maailmaimest). Rahvarohked ning olulised kultuuri- ja majanduselukeskused olid ka Antiookia Süürias, Pergamoni linn Väike-Aasia läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele
-2. saj. vahetusel kristlasi u 5% Rooma rahvastikust, vastandumine riigiusule > vaen ja kristlaste tagakiusamine · 313 Milano edikt (Constantinus Suur) kristlus sai Rooma riigis lubatud religiooniks, 380 keiser Theodosius kuulutas kristluse riigiusuks, 391 kõik paganlikud usundid keelati. Ristiusu kiriku korraldus - peapiiskopkond: eesotsas peapiiskop e metropoliit, Jeruusalemma, Aleksandria, Antiookia ja Rooma peapiisopkonnad + Konstantinoopoli peapiiskopkond, piiskopkond: eesotsas piiskop, alluv piirkond diötsees, sinod: üleriigiline kirikukogu, Pühakirja sünd - Uust Testament - kujunes 2. sajandil (kreekakeelne) - 60ndatel aastatel evangeeliumid (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese) + lood apostlite tegudest · Mõisted · Ajalooline aeg- alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest)
Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist"
Pachomiuse kloostrites oli 4. sajandi lõpuks 7000 meest, emaklooster asus Pabaus, Egiptuses. Kloostreid juhtis abt (sõnast 'abba' isake), Pachomius ise oli generaalabt. 7. Õpetusküsimused ja kristlik vagaduselu 5. sajandil. Kristoloogiline tüli. Koolkonnad. Kui neljandal sajandil keskenduti triniteediteoloogiale, siis nüüd ainuüksi Jeesus Kristuse isiku küsimusele kuivõrd oli ta Jumal ja kuivõrd inimene ja kuidas need kaks loomust tema sees korraga eksisteerisid. Eristatakse Antiookia ja Aleksandria koolkonda, mille vahel puhkes terav konflikt. Antiookia koolkonna juhtkujuks oli munkpresbüter Nestorius, Aleksandria koolkonnal teoloog Kürillus. Küsimuse all oli Jeesuses oleva jumala ja inimese loomuse suhe. Antiooklased pooldasid düofüsiitlikku ehk kahe loomuse õpetust, mille järgi eksisteerisid mõlemad loomused Kristuses lahutatud kujul. Siiski liitis neid moraalne side. Antiooklased tunnistasid Nikaia õpetust Jeesuse ja Jumala olemusühtsusest
Ka Egiptuses valitseti enamvähem samamoodi nagu enne. · Muutus sõjaväekorraldus. Palgasõdurid. Aasia elanikke ei usaldatud, palgati kreeklasi ja makelasi. Tõusis armee professionaalsus. Ratsaväe tähtsus suurenes. · Idamaade eeskujul sõjaelevandid. · Ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Sõjalaevad kiiremad ja suuremad. Hellenistlikud linnad: · Uutest linnadest tähtsaim Aleksandria. Vahemeremaade suurim linn. · Antiookia Süürias. · Pergamon Väike-Aasias. · Kreekapärastumine. Templid, teatrid, gümnaasiumid, sammaskäikudest piiratud väljakud, staadionid. · Kaubanduse elavnemine. Orjapidamise suurenemine. · Linnanõukogud. Valiti riigiametnikke, rahvakoosolekud. · Võimuorganite volitused piirdusid enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes alluti suurriigi valitsejatele. · Linnad sõltusid kuningavõimust. Kultuur:
Philippos II vandenöulaste käe läbi suri, hakkas Makedoonia riigi valitsejaks Aleksander Suur (valistses 336-323 eKr). Ta alistas Pärsia impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Indiat. Peale Aleksander Suure surma jagati tema hiigelriik kolmeks suuremaks osaks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia (sh Kreeka). Need kolm riiki olid alatasa söjajalal. Kreeklased hakkasid välja rändama Euroopast Lähis-Idasse. Tähtsamateks linnadeks kujunesid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Nii pani Aleksander Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood (323-30 eKr). Seda ajastut kujundas Kreka kultuur Lähis-Ida maid ja natuke ka vastupidi. Muutused Kreekas hellenismiajastul: 1. Riigikorralduses: Suurriikide valitsejateks said piiramatu vöimuga makodoonlastest monarhid. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Ulatuslik
arhitektuurist. Aliénor lebab oma teise abikaasa Henri (Henry) kõrval. Kuigi nende maine kooselu polnud roosiline, Aliénori lohutuseks puhkavad tema juures ka lemmiklapse Richard Lõvisüdame maised jäänused. Koolijuht külastas Fontevraud' kloostrit 28. juunil 2012. __________ 1 Biskaia laht pr. k. le golfe de Gascogne 2 Keskmassiiv (le Massif Central) mäestikuala Prantsusmaa kesk- ka lõunaosas 3 frivoolne kergemeelne, nilbe 4 Antiookia tänapäeval Türgi linn Antakya; antiikajal oli Antiookia suurlinn, tähtis sadam; keskajal oli vahelduva eduga kord kristlaste, kord moslemite käes 5 domeen maavaldus, valdus 6 Plantagenêt sõnadest: planter istutama; le genêt leetpõõsas; Anjou krahvide vappi kaunistas leetpõõsa oks MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kes on trubaduur? Kust see sõna pärineb? 2. Akvitaania hertsogriik paiknes samas, kus praegu paikneb Akvitaania tasandik. Kus siis? 3
Aastal 1096 kuulutas Rooma paavst Urbanus II välja püha sõja Kristuse haua vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja. 4.2. Ristisõdade tulemused: Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas (1096 – 1099), mille käigus vallutati 1099 tormijooksuga Jeruusalemm ning Lähis-Ida vallutatud aladele rajati ristisõdijate feodaalsed väikeriigid- Jeruusalemma kuningriik (1099 – 1291), Edessa krahvkond (1098 – 1144), Antiookia vürstiriik (1098 – 1268), Tripoli krahvkond (1109 – 1289) ning kolmanda ristisõja ajal moodustatud Küprose kuningriik (1192 – 1498). Alates 12.saj alustasid moslemid vastupealetungi ning 1187 vallutas Egiptuse valitseja Salah al-Din Jeruusalemma tagasi. Järgnenud katsed Kristuse haud taas eurooplaste kontrolli alla võtta ebaõnnestusid. Ristisõdade mainet kahjustas lisaks lüüasaamistele ka neljanda ristisõja (1202 – 1204)
Pärsia impeeriumi. Aleksander Suur pidas end kogu maailma valitsejaks. Ta suri varakult, kuid jätkusid tülid tema väepealike vahel, mis kestsid ligi pool sajandit. Selle tagajärjel lagunes hiigelriik kolmeks väiksemaks (Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia kuhu kuulus ka Kreeka). Kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses asuv Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Lisandusid Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaosas levis kreeka arhitektuur, levis kreeka keel ning kreeklased olid kõrgel positsioonil. Kreekat ennast mõjutasid idamõjud. Oli alanud hellenismiperiood, mis lõppes 1. saj eKr kui roomlased vallutama tulid. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polised kaotasid oma tähtsuse. Kõiki hellenistlike suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, vaid Makedoonias pidid nad arvestama
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
4. Oli tekkinud suur hulk maata ja tegevuseta rüütleid Euroopas. Lubadused: · kes läheb sõtta uskmatute vastu saab patud andeks · vabastatakse võlgadest ristisõjas oleku ajaks · pere ja vara kiriku kaitsel alla kuni mees ristirõjas · kes langes, pidi saama kohe paradiisi 1096-1099.a- Esimene ristisõda pühale maale , toimus kahes järgus: a) lihtrahva ristiretk b) elukutseliste ristiretk- 6000 rüütlit, 3400 jalameest, vallutati Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm. Loodi 4 ristisõdijate haldusüksust, neist suurem oli Jeruusalemma kuningriik. Pühal maal rajati 3 vaimuliku rüütliordut: Teutooni e Saksa ordu(pärast ristisõdade ebaõnnestumist asusid levitama ristiusku vägivaldselt Balti rahvastele), ....., ..... 1147-1149.a- Teine ristisõda, kus õnne läksid proovima Prantsusmaa kuningas LouisVII ja Saksa keiser KonradIII, nad tegutsesid eraldi. 1189-1192
o Käsitöölased ja kaupmehed töötasid vabadena, ent koondusid riigi korraldatud kolleegiumitesse, kus kogu kaubanduslik tegutsemine oli kontrollitud. Käsitöölased töötasid väikeettevõtjatena, müües ka ise kaupa. Kaupmeeste seas oli kõrgeteks riigiametnikeks saanuid, ning ka vaeseid. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR KIRIK JA USUELU o Endised suured usukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia olid langenud, ning läinud kaotsi ning Konstantinoopoli patriarh oli vaieldamatult kõrgeim kirikutegelane riigis. Ehkki patriarhi valisid rahvas, vaimulikud ja metropoliidid ehk kirikujuhid, jäi viimne sõna keisrivõimule. o Tekkisid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Isast. Läänes usuti, et ta lähtub Isast ja Pojast. 1054. aastal panid paavst ja patriarh üksteist
- 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida Rooma riigi juhtimine - Keiser ehk BASIELUS omas kõrgemat sõjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvõimu - Keisrit abistasid riiginõukogu ja senat - Bürokraatlik riigiaparaat (teenistusastmete tabel) - Bütsantinism
kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Uue Testamendi Apostlite tegude raamatu (11:26) järgi hakkasid Kristuse järgijaid kristlasteks nimetama algselt Antiookia (praegu Antakya) linna mittekristlased: Ja see oli Antiookias, kus Jeesuse õpilasi hakati esimest korda nimetama kristlasteks. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristluse sümbolid Riigipea:
Hilise keisririigi ajal vähenes järk-järgult linnade ja linnaelanike osa Rooma riigis. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. Rikkad eelistasid linnadele oma uhkeid maamõisaid. Provintsid elasid üha enam igaüks oma elu, järjest vähe, sõltuti mujalt sissetoodatevatest kaupadest. See oli pikaajaline protsess ja puudutas eelkõige keisririigi lääneosa. Ida osas püsisid paljud linnad, näiteks Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria suurte rahvarohkete keskustena. Augustinus Hilise antiikaja silmapasitvaim kristlik õpetlane oli Aurelius Augustinus. Ta sai paganliku kasvatuse ja hariduse, kuid pöördus jumalikku ilmutust saades ristiusku. Sellest kirjutas ta autobiograafilises mõtiskluses ,,Pihtimused". Ta pühendas oma teadmised Kreeka ja Rooma kirjanusest ja filosoofiast, kristlike õpetlaste töödest ja Idamaade religioossetest õpetusest
Arslani poolt. 1097 ristisõdijad, keda juhivad Normandia Robert (põhjaprantslased), Godfroi de Boullion, Flandria Baudouin, Robert II (lotringlased ja flaamid), Raymond de Toulouse (lõuna-prantslased) ja Taranto Bohenond ning Apuulia Tankerd (Lõuna-Itaalia normannid), jõuavad Väike-Aasiasse. Augustis 1097 vallutavad ristisõdijad Konya (Rumi ehk Ikonioni ehk türklaste pealinn) 1098 ristisõdijad vallutasid Antiookia 15. juuli 1099 ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma tormijooksuga ja korraldasid seal massilised tapatalgud. 1096-99, rahva ristivägi, Peetrus Eremiit,põhjaprantslased,lõunaprantslased,lotringlased-flaamid,L-I normannid, vallut. Antinookia&Jeruusalemm Ristisõdijate riigid: Jeruusalemma kuningriik, selle piires ka Triipoli, Antiookia ja Edessa krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad). Ristisõdijad tõid Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkorra ja juurutasid selle seal
Seda põhiliselt seetõttu, et vägedes oli suur osakaal barbaritel, kes sealset tsivilisatsiooni ei mõistnud ning omakasust lähtudes tegutsesid. Ristiusu legaliseerides olid kristlastel juba kirikud ning sealne piiskopkond, mis kujunesid pika aja jooksul lähipiirkonna kristlastest. Nende seast tähtsamate, peapiiskopkondade eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropolidid, kel oli suurem otsustusõigus. Algsele 4 peapiiskopkonnale lisandus 4 saj ka viies: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma + Konstantinoopol. Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kristluse legaliseerimisega kasvas kristlaste arv ning seda nähti ka karjääri tegemise võimalusena. Ka sai kirikust üks suurimaid maavaldajaid, hoolitses vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Diötsees tetud piiskopkonnale alluv piirkond. Veel siis, kui kristlus oli keelatud kerkisid esile seda õigustavad ning eeliseid esile toovad kirjamehed ehk apologeedid
väepealike vahel. Sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks: Egiptus, Seleukiidide riik (hõlma algul suuremat osa Aleksandri vallutatud Aasiast, kuid kahanes Süüria piiresse) ja Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki olid pidevalt omavahel sõjas. Koos vallutusretkedega algas massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaimateks linnadeks tõusid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Levis kreeka arhitektuur ja keel. Mida ida poole seda harvemaks kreekapärasuse domineerimine läks, kuid kreeka valitsejate kohalolu oli näha isegi Kesk-Aasias ja Induse kallastel. Nii pani A Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperioodile, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idarnniku vallutavad roomlased. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polis kaotas oma senise tähtsuse
metafüüsika ("Metafüüsika") poliitikateooria ("Poliitika") loodusteadused ("Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest", "Mehaanika" jm) psühholoogia ("Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm) 82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Loodusteadused eristuvad filosoofiast. Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist. Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon). ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel. Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks". 83. Mis oli Aleksandria museion? antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina.
Pärast apostlite aega hiilisid teisedki ettekujutatud üleoleku elemendid kristlikesse õpetustesse ja varastasid Iisraeli sünniõiguse. Barnabase kiri (I sajandi lõpust või II sajandi algusest) muutis Vana Testamendi vaimseks ja väitis, et see kuulutas ainult Kristust ette: Ärge lisage midagi oma pattudele ega öelge, et leping kuulub nii neile kui ka meile. Jah! See on meie oma, aga nemad kaotasid seeläbi lepingu igaveseks. See ja sarnased tundeavaldused sisaldusid ka Antiookia Ignatiuse (70-107 AD) kirjades, mis tõstatasid teooria kogudusest kui uuest Iisraelist. Hiljem kuulutas keiser Konstantinus, et Iisraeli maa ei kuulunud enam juudi rahvale. Sellest ajast alates kuulus see tema sõnul kristlikule kogudusele. Kõik see on lihtsalt asendus- või lepinguteoloogia embrüonaalses seisundis. Levides kiiresti 1400-ndate ja 1700- ndate aastate vahemikus, valitseb see arvamus tänapäevani.
Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme. - Protestantlikud/usutunnistuslikud kirikud: protestandid, anglikaanid, vabakogudused. Kokku 585 miljonit protestanti, nelipühilased 600 miljonit. Kõige rohkem kristlasi Euroopas, üle 500 milj, u sama palju Lõuna-Ameerikas. Ilmselt varsti kõige rohkem Aafrikas
arvates B´l puudus piisav sõjavõimsus piirdub B vaid kaitsega. B vasturetked piirdusid P – Süüriaga (1068). Romanos IV Diogenes B väepealikud reetsid keisri. Pärast Mantzikerti lahingut vallutasid seld ´d 1075 Konya, 1080 jõuti Marmara mere rannikule. 1081 tungisid Posporose väinani kaldale püstiatati valvepunktid. Edasi mindi lõunapoole. 1082 vallutati Tauruse mäed, 1083 Adana, 1085 Antiookia. Legendikohaselt läks väepealik Philaretos pärast linna langemist Malik Šahhi juurde ja võttis vastu islamiusu, talle anti maavaldus. Ametlikult moodustati esialgu Suurte seld riigi koosseisu kuuluv An seld riik 1077. a. Alguses oli selle pealinn Iznik, 1084 Konya. Esimeseks sultaniks Süleyman Kutlamõs ( 1077 – 1086) – oli sugulistessidemetes Tug´rul beyga (vanaonu). An seld riigi arengufaasid:
· Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) Kirikukogud ja usutunnistus (Apostellik u-t 2-3.saj; Nikaia usutunnistus 325) 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine 416 riigiametnikeks ainult kristlased · Lääne tsivilisatsioon ja kristlus Õigeusk, ortodoksiad · Ida-kirik · Patriarhaadid ja patriarhid (Rooma patriarh ehk Rooma paavst) Konstantinoopoli patriarh Aleksandria patriarh Antiookia patriarh Jeruusalemma patriarh Bulgaaria patriarh (1235; 1953) Serbia patriarh (1346; 1920) Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1589; 1917) Rumeenia patriarh (1925) · Konstantinoopoli e Oikumeeniline patriarhaat Patriarh Bartholomaios I · Moskva patriarhaat (1589) Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill Ristiusustamine 988 (Kiievi vürst Vladimir) Katoliku kirik · Katoliku ( "üleüldine")
Enamiku bütsantsi elanikest moodustasid maaharijad, kelle olid kindlad maksud, mis oli suurem osa riigi tuludest. Võeti palju laene ja mindi rentnikeks või linna elatist otsima. Võis olla üheks langemise põhjuseks. Konstantinoopol jäi kaubavahetuslinnaks , kaubandussidemed ulatusid indianini, hiinani ja soome-ugrilasteni. Tõeline suurlinn... Kolleegiumid mõeldud käsitöölistele ja kaupmeestele, riigi kontrolli all. Jeruusalemm, Aleksandri ja Antiookia langesid araablaste võimu alla, siis Bütsantsis tõstis see kiriklikku ühtsust, nüüd oli Konstantinoopoli patriarh kõrgeima võimuga. Patriarhi valis, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid, viimane sõna keisril. Tekkisid ka erinevused ida- ja läänekiriku vahel, 1054 panid patriarh ja keiser üksteist kirikuvande alla, lõhe, lääne- roomakatoliku ja ida- kreekakatolikuks kirikuks. Bütsantsi õpetlased viisid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Talupojad
· Hakkab kujunema tihe koguduse võrgustik - Vanim kogudus on Rooma kogudus(u 49 pKr) - Kreekas Korintose kogudus - Idas Efesose kogudus · Maakogudute tekkimine oli hilisem - Maainimesed olid rohkem konservatiivsed ja vastu uutele muutustele · Jeruusalemm valitses kui religioosse keskusena, sest seal olid olnud Jeesuse esimesed õpilased ja seal oli ta hukatud - Tähtsad keskused olid veel Aleksandria, Rooma, Antiookia. · Oikumeeniline liikumine-olemasolevate kirkikute koostöö ja üksteise tunnustamine - Suhteliselt hiline nähtus - · Ristiusk levib kahte teed pidi: - Loomulikul teel: kaupmehed, sõdurid jt. Niimoodi levisid ka erinevad kultused. - Misjon(maailmausundite iseloomulik joon). Kristlus levis juba alguselt peale misjoni kaudu. · Proselüüdid- inimesed, kes võtsid juudi usu omaks- juurdetulnud.
eurooplased tutvusid idamaade teadmistega, käsitööoskustega jne. Islamimaadest võeti palju eeskuju (mood, välimuse eest hoolitsemine, kangad, diivanid, ehted, peeglid, rüütlikultuur, vesi- ja tuuleveskid) Esimene ristisõda osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma ainus edukas Jeruusalemm vabastati, mis oli ka eesmärgiks lisaks said ka Edessa ja Antiookia Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust, kus kehtestati koloniaalfeodalism asutati ka 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaalide Ordu ja Saksa Ordu islami- ja kristliku maailma veheline vaen suurenes Kolmas ristisõda on andnud ainet filmidele ja romaanidele põhjuseks oli Jeruusalemma langemine osalesid Richard I Lõvisüda ja Friedrich Barbarossa (Punahabe) Saksa, Prantsuse ja Inglise väed Jeruusalemma tagasi ei saadud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
