- Ensüüme - Energiat (ATP, UTP jne.) - Kõiki aminohappeid (valgud toidust) - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur) - Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp) - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA koos aminohappega - Teise koodoni juurde (UCA) liigub teine tRNA koos aminohappega - Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside - Protsess (3.-5.) kordub, kuni ribosoom jõuab nn stoppkoodonini (mustvalgel - joonisel märgistus üks must täpp, õpikus punane täpp) - Stoppkoodonile ei vasta ükski tRNA ega aminohape ja valgusüntees lõpeb - Näide: DNA: TAC GTC CGA ↓ mRNA: AUG CAG GCU ↓
- Ensüüme - Energiat (ATP, UTP jne.) - Kõiki aminohappeid (valgud toidust) - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur) - Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp) - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA koos aminohappega - Teise koodoni juurde (UCA) liigub teine tRNA koos aminohappega - Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside - Protsess (3.-5.) kordub, kuni ribosoom jõuab nn stoppkoodonini (mustvalgel - joonisel märgistus üks must täpp, õpikus punane täpp) - Stoppkoodonile ei vasta ükski tRNA ega aminohape ja valgusüntees lõpeb - Näide: DNA: TAC GTC CGA ↓ mRNA: AUG CAG GCU ↓
tugev peptiidside. · Toimub ribosoomis GEN. KOODI OM. · Osalevad mRNA, tRNA, rRNA · Sün. 1 amninoh. Võib määrata mitu koodonit · mRNA seostub ribosoomiga · algab alguskoodoniga AUG · Ühetähend.- 1 koodon määrab vaid 1 aminoh. paigutuse valgu primaarstruktuuri. · kompl. antikoodoniga tRNA toob esimese · Mittekatt.- sama nukleotood ei kuulu 2 järjestikuse aminohape ribosoomi. Teine DNA RNA koodoni koosseisu. tRNA mahub ka A U T A · Univers.- vastavus koodonite, amonohap. Vahel G C kehtib kogu eluslooduses
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? 7. Millega tegeleb geneetika? II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p) III Paranda vead: (2p) a) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse komplementaarsuse printsiibiks. b) Ühele nukleotiidile vastavat mRNA molekuli aminohapp...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. 2. Kuidas on seotud mõisted geen, pärilikkusaine, kromosoom? Kromosoom sisaldab parilikku informatsiooni,Kromosoom koosneb pärilikkusaine molekulist,mis on valguga kokku pakitud, 3. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? Igas sugurakud on 23 kromosoomi 4. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi 5. Too näiteid inimesel esinevatest tunnustest, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. 6. Millist rolli mängib geenide avaldumises meid ümbritsev keskkond? Too näide. Keskkond k...
Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleoti...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju - 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. 6. Kui palju on inimese su...
/Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. - ehk koodipäike. 11. tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid. On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape. Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga. tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras. Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks. 12. Valgu küpsemine. Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur.
DNA replikatsioon Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G...
Elongatsioonil toimub aminohapete lisamine peptiidahelasse. Terminatsioonil vabaneb sünteesitud valk ribosoomist. 6 See toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja rRNA, mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. mRNA seostub ribosoomiga. Ribosoom liigub piki mRNA ahelat ja kopeerib koodonite kaupa informatsiooni. Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega. 25. Informatsiooni RNA (mRNA) ja transpordi RNA (TRNA) ülesanne valgusünteesil? Ribosoom liigub piki mRNA ahelat ja kopeerib koodonite kaupa infot. Et sünteesida palju valgumolekule, seostub üks mRNA paljude ribosoomidega. tRNA on komplementaarse antikoodoniga ja toob esimese aminohappe ribosoomi
Valgusünteesiks vajatakse ühte mRNA molekuli, erinevaid aminohappeid ja ensüüme, energiaallikatena ATP ja GTP molekule ning erinevaid tRNA molekule. tRNA molekulide põhiülesandeks on aminohapete toomine tsütoplasmast ribosoomidesse. Iga uus aminohape lülitatakse sünteesitavasse peptiidahelasse vaid siis, kui seda aminohapet toonud tRNA molekuli antikoodon suudab komplementaarselt paarduda mRNA koodoniga. 1. Ribosoomile kinnitunud mRNA alguskoodonile kinnitub vastava antikoodoniga tRNA. Selle küljes on alguskoodonile vastav aminohappejääk – metioniin. 2. Järgmisele koodonile seostub sellele vastav tRNA ning nendega seotud aminohappejääkide vahele sünteesitakse peptiidside. 3. Peptiidsideme sünteesil vabaneb esimene tRNA enda küljes olnud aminohappejäägist. Esimene aminohappejääk on nüüd teisega seotud ja teine aminohape on omakorda teisele koodonile vastava tRNA küljes. 4. mRNA kulgeb läbi ribosoomi, tehes ruumi järgmistele tRNAdele
Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) tRNA molekulist, d) mRNA molekulist. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:
Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) tRNA molekulist, d) mRNA molekulist. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:
vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül- tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA'ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii translatsiooni käigus kui peale seda. Valgud viiakse organismis vajalikesse kohtadesse valkude transpordi teel. 12
Metionüül-tRNAfMet interakteerub initsiatsiooni-faktoriga IF-2. Täielik initsiatsioonikompleks moodustub metionüül- tRNAfMet/IF-2 ning mRNA/30S subühik/IF-3 komplekside kombineerumisel IF-1 ja GTP juuresolekul. Enne 50S subühiku lisandumist vabaneb IF-3. 50S subühiku liitumisel 30S subühikuga tarbitakse GTP energiat ning kompleksist vabanevad IF-1, IF-2 ja GDP. Seejärel liigub metionüül-tRNAfMet ribosoomi peptidüül-saiti (P-saiti), olles seondunud antikoodoniga initsiaatorkoodonile AUG mRNA molekulil Kui metionüül-tRNAfMet on jõudnud P-saiti, on mRNA-s AUG kõrval asuv koodon ribosoomi A-saidis valmis vastu võtma aminoatsüül-tRNA molekuli, mis sisaldab sellele koodonile vastavat antikoodonit. Eukarüootides on translatsiooni initsiatsioon võrreldes bakterites toimuvaga komplekssem ja seda eeskätt initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu. Kaks erinevust võrreldes bakteritega:
Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; ...
5. Translatsioonil sünteesitakse valku. Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) t RNA molekulist, d) mRNA molekulist. 13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:
5. Translatsioonil sünteesitakse valku. Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) t RNA molekulist, d) mRNA molekulist. 13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:
vastab üks aminohape. Valgusüntees algab alati initrsaatorkoodoniga. Transplatsiooni etapid: 1. Tuumast tsütoplasmasse sattunud mRNA kinnitub ribosoomile, kus ta jõuab initsaatorkoodonini. Seejärel jääb ta tRNA-d ootama, kes protsessi tõlkima hakkaks. 2. Selle jaoks, et tõlkida mRNA informatsiooni on vajalik tRNA molekulide olemasolu (mRNA-l on koodon, tRNA-l antikoodon). mRNA koodonis olev AUG ühineb initsaator-tRNA antikoodoniga UAC. 3. Süsteemi siseneb järgmine tRNA (mille küljes on uur aminohape) ning ensüümide abil sünteesitakse aminohapete vahel peptiidside. Seejärel esimene tRNA lahkub. Järjest liitub tekkiva ahelaga juurde tRNA abiga uusi aminohappeid. 4. Lõpuks jõutakse stoppkoodonini, sellega on sünteesimine lõppenud. 5. Seejärel eraldatakse komponendid ensüümi abiga ning on valmis moodustunud valgu primaarstruktuur
kodeerivatel tRNA'del on antikoodoni 1. positsioonis U. Mitokondrite koodide evolutsiooniline suhe on kujutatud joonisel 9.6. Lisaks mitokondritele esineb üksikuid kõrvalekaldeid UGK'st ka teistes oragnismides. Eriti sage asendus on stop koodoni UGA asendumine Trp koodoniga. Neil organismidel on ainult kaks stop koodonit. Mõnedel pärmseentel Candida perekonnast esineb universaalse koodi leutsiini koodoni, CUG transleerimine seriinina. Seejuures transleerib CUG koodonit seriini-tRNA antikoodoniga CAG. Erakordne siinjuures on aga fakt, et see tRNASerCAG lülitab peptiidahelasse nii seriini kui leutsiini, viimast küll väikese sagedusega. Seega on Candida pärmidel leutsiini koodon CUG mitmetähenduslik. Selline olukord võis tekkida evolutsiooni käigus seetõttu, et koodonit CUG kasutatakse pärmides harva ja selle muutus ei omanud mingil evolutsiooni perioodil letaalset mõju. Huvitav fenomen on ka koodonite ning vastavate tRNA'de puudumine. Mycoplasma
Järgnevalt RNA-molekul lahkneb DNA-ahelast ja liigub raku tsütoplasmas asuvatele ribosoomidele, kus valgusüntees tegelikult toimub. Kuna sisuliselt on tegemist geneetilise materjali edasitoimetamisega, nimetatakse DNA-maatriksil sünteesitud RNA-d informatsiooni-RNAks (mRNA). 15 Seejärel aktiveritakse vabad aminohapped rakus. Need seonduvad teist liiki RNA-ga, mida nimetatakse transpordi RNAks (tRNA). tRNA on varustatud antikoodoniga, mis on komplementaarne mRNA-le DNA-lt ülekantud koodoniga. Iga aminohape seondub vaid teatud antikoodoniga varustatud tRNA molekuliga. Järgneb translatsioon: geneetilise info tõlkimine valgu aminohappeliseks järjestuseks. Translatsiooni käigus liituvad aminohappe molekuli kandvad tRNA molekulid oma antikoodonile vastava mRNA koodoniga. Seondumine algab mRNA 5´-otsast ja tRNA molekulid lisanduvad mRNA koodonite järjestusega määratud järjekorras
Koodoni positsioonis. A-minoor I. A1493 täidab väikese vao kogu ulatuses. A1493 kontakteerub koodoni 1 nt, antikoodoni 3. Nt. See on A-minoor I interaktsioon. A minor I on tundlik k-ak paari geomeetria suhtes. G-U mismatch kaotab H-sideme A1493 ja U1 2’-OH vahel. Mismatchi energeetiline hind 16-40 kJ/mol. 2. Koodoni positsioonis.A1492 täidab poole väikesest vaost. A1492 kontakteerub koodoni teise nt ja antikoodoniga läbi G530-i. See on A minor II interaktsioon. Oluline on ka valgu S12 Ser50. G-u mismatch kaotab A1492 kontakti koodon- antikoodon paariga, selle hinnaks on 15-20 kJ/mol. 3. Koodoni positsioonis. Wobble. 16S rRNA ei interakteeru koodon-antikoodon paariga. Dekodeeriv tsentr k-ak paari kuju suhtes „tundetu“. Koodoni kolmandas positsioonis on võimalikud ebastandartsed aluspaarid – Wobble (G-U, I-A, I-C).
kompleksi IF3 juuresolekul. Metionüül-tRNA inaktiveerub initsiatsioonifaktoriga. Täielik initsiatsioonikompleks moodustub metionüül-tRNA ning mRNA/30s subühik/IF3 komplekside kombineerumisel IF1 ja GTP juuresolekul. Enne 50s subühiku lisandumist vabaneb IF3 50s subühiku liitumisel 30s subühikuga tarbitakse GTP energiat ning kompleksist vabanevad IF1, IF2 ja GDP. Seejärel liigub metionüül- tRNA ribosoomi P-saiti, olles seondunud antikoodoniga initsiaatorkoodonile AUG mDNA molekulil. Kui metionüül-tRNA on jõudnud P-saiti, on mRNA-s AUG kõrval asuv koodon ribosoomi A-saidis valmis vastu võtma aminoatsüül-tRNA molekuli, mis sisaldab sellele koodonile vastavat antikoodonit. Eukal: kompleksem, eelkõige initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu · Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga
org/wiki/Rakutuum Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 28. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. · mRNA seostub ribosoomiga. · Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. · Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. · Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega http://et.wikipedia.org/wiki/Valgus%C3%BCntees 29. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest, nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest.Ribosüüm- ensüüm, mis ei
Mis on supressor-tRNA? Supressor-tRNA on stopkoodoniga paarduv mutantne tRNA. Koodon – tRNA interaktsioonid: tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNAs asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidigaa paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks. Nii saab nt seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid. DNA replikatsiooni täpsus; DNA reparatsiooni efektiivsus; mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kui mutatsioonisagedus oleks liiga kõrge, koormataks populatsioon kiiresti üle kahjulike mutatsioonidega ja isendite arvukus populatsioonis hakkaks vähenema. Füüsikalised tegurid: UV kiirgus, röntgenkiirgus, kemikaalid. Somaatilised mutatsioonid ei pärandu
org/wiki/Rakutuum Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 28. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. · mRNA seostub ribosoomiga. · Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. · Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. · Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega http://et.wikipedia.org/wiki/Valgus%C3%BCntees 29. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest, nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest.Ribosüüm- ensüüm, mis ei
30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 31. Valgusünteesi regulatsioon • Toimub ribosoomis. • Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. • mRNA seostub ribosoomiga. • Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. • Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. • Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega Selle kohta võtsin lisainfo wikipediast, kus valgusünteesi regulatsioon oli transkriptsiooni tasandil ja translatsiooni tasandil. 32. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga
30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 31. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. · mRNA seostub ribosoomiga. · Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. · Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. · Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega Selle kohta võtsin lisainfo wikipediast, kus valgusünteesi regulatsioon oli transkriptsiooni tasandil ja translatsiooni tasandil. 32. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga
70. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? Supressor-tRNA on stop koodoniga paarduv mutantne tRNA. Koodon tRNA interaktsioonid. tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks. Nii saab näiteks seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. Mitmed tRNA molekulid sisaldavad antikoodoni positsioonis, mis paardub koodoni viimases positsioonis oleva nukleotiidiga, lämmastikalust inosiin. 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid. Kui mutatsioonisagedus oleks liiga kõrge, koormataks populatsioon kiiresti üle kahjulike mutatsioonidega ja isendite arvukus populatsioonis hakkaks vähenema.. Füüsikalised tegurid : UV kiirgus, röntgenkiirgus, kemikaalid.
Põhjus, miks ta koosneb kahest subühikust on see, et mRNA käib kahe subühiku vahelt läbi. valgu biosünteesi etapid (lühidalt): osalevad valgulised faktorid, ATP, GTP. vajame ribosoome, AH seotakse spetsiifilise tRNA molekuliga ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaasi (ARS) või aminoatsüül- tRNA ligaasi (ARL) – vahendusel. 1. preribosomaalne etapp: aminoatsüül-tRNA süntees (aa-tRNA) 2. ribosomaalne etapp: (ribosoomides) mRNAs pakinev koodon seatakse vastavusse tRNA sisalduva antikoodoniga koodon – koosneb kolmest järjestikusest nukleotiidist ribosoom sünteesib AH vahele peptiidsideme (tRNA küljes AH-d). Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus kovalentselt seotud tRNA-ga. Geen - pärilikkuse ühik, DNA lõik (nukleotiidsed järjestused, järjekord määrab info), mis kodeerib eralduvat produkti (RNA või valk) - DNA kodeerib iseend, aga pole eralduv produkt – jääb matriitsahelaga seotuks (poolkonservatiivne replikatsioon)
a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele 70. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks. Nii saab näiteks seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. Supressormutatsioonid – asendusmutatsioon ühes geenis surub maha e. supresseerib teises geenis tekkinud mutatsiooni avaldumise: Näiteks mutatsioonid tRNA geenides, mille tulemusena mutatsioon tRNA antikoodonis võimaldab tRNA-l paarduda mRNA-s oleva stop koodoniga ja taastada täispika polüpeptiidi sünteesi. Stop koodoniga paarduvat mutantset tRNA-d nimetatakse supressor-tRNA-ks 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid.
Valgu biosünteesi viib läbi ribosoom, RNA'st ja valkudest koosnev organoid. Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside vahendusel. Ribosoomides seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii translatsiooni käigus kui peale seda. 1. Transport-RNA struktuur Transport RNA (tRNA) avastati 50. aastate lõpul. tRNA oli esimene RNA, mille primaarstruktuur kindlaks tehti ja samuti
(isoaktseptoorset tRNA-d)- sünonüümsed koodonid. Geneetiline kood on degenerantne Igas rakus on 20 erinevat süntetaasi ja üks süntetaas peab ära tundma ja ühe ning sama spetsiifilise aminohappega aminoatsüleerima mitut erineva antikoodoniga tRNA molekuli. 21 Kõik süntetaasid tunnevad ära 4. nukleotiidi 3' otsast- isoaktseptooretel tRNA'del identsed nn. diskriminaator-aluseks. Samuti on identsuse elemente ka antikoodon lingus, nende nukleotiidide osas, mis on identsed. 6. Aminoatsüül-tRNA süntees, kirjelda protsessi ja
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Täielik initsiatsioonikompleks moodustub metionüül-tRNA fMet/IF-2 ning mRNA/30S subühik/IF-3 komplekside kombineerumisel IF-1 ja GTP juuresolekul. Seejärel lisandub ribosoomi 50S subühik, kuid eelnevalt peab IF-3 kompleksist vabanema. 50S subühiku liitumisel 30S subühikuga tarbitakse GTP energiat ning kompleksist vabanevad IF-1, IF-3 ja GDP. Metionüül-tRNA fMet liigub nüüd ribosoomi peptidüül-saiti (P-saiti), olles seondunud antikoodoniga initsiaatorkoodonile AUG mRNA molekulil. Metionüül-tRNA fMet on ainuke aminoatsüül-tRNA molekul, mis liigub otse P-saiti, ilma et oleks eelnevalt läbinud A-saidi. Kui metionüül-tRNAfMet on jõudnud P-saiti, on mRNA-s AUG kõrval asuv koodon ribosoomi A-saidis valmis vastu võtma aminoatsüül-tRNA molekuli, mis sisaldab sellele koodonile vastavat antikoodonit. Eukarüootides on translatsiooni initsiatsioon võrreldes bakterites toimuvaga komplekssem ja seda eeskätt
Täielik initsiatsioonikompleks moodustub metionüül-tRNA fMet/IF-2 ning mRNA/30S subühik/IF-3 komplekside kombineerumisel IF-1 ja GTP juuresolekul. Seejärel lisandub ribosoomi 50S subühik, kuid eelnevalt peab IF-3 kompleksist vabanema. 50S subühiku liitumisel 30S subühikuga tarbitakse GTP energiat ning kompleksist vabanevad IF-1, IF-3 ja GDP. Metionüül-tRNA fMet liigub nüüd ribosoomi peptidüül-saiti (P-saiti), olles seondunud antikoodoniga initsiaatorkoodonile AUG mRNA molekulil. Metionüül-tRNA fMet on ainuke aminoatsüül-tRNA molekul, mis liigub otse P-saiti, ilma et oleks eelnevalt läbinud A-saidi. Kui metionüül-tRNAfMet on jõudnud P-saiti, on mRNA-s AUG kõrval asuv koodon ribosoomi A-saidis valmis vastu võtma aminoatsüül-tRNA molekuli, mis sisaldab sellele koodonile vastavat antikoodonit. Eukarüootides on translatsiooni initsiatsioon võrreldes bakterites toimuvaga komplekssem ja seda eeskätt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
