haigestuda ühte või teise haigusesse. Transgeensete organismide loomine Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi,
veri muutub antiseerumis tükkideks- toimub aglutinatsioon ( kokkukleepumine), kui seguneb antiseerumiga korralikult, on tegu sama grupi verega, milline on antiseeerum, kas A või B. Kui veri seguneb mõlemas antiseerumis korralikult, on tegu AB veregrupiga, kui veri mõlema vereseerumiga muutub tükkideks on tegu 0 veregrupiga, see tähendab, et selles veres pole ei A ega B antikehi. 26. Reesuskonflikt tähendab järgmist: kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspoitiivset loodet, järgmisele reesuspositiivsele lootele võib olla ohtlik, kuna ema antikehad võivad tungida loote vereringesse ja põhjustada aglutinatsiooni. 27. Veregruppe koduloomadel on praktikas vaja teada selleks, et a) teostada vere ülekannet b) põlvnemise selgitamisel c) tõuaretuses 28. Lümf tekib verekapillaaristikust väljanõrgunud vereplasma koostisosadest ja
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
competitivemarkets.com/index.php? Itemid=28&id=4&option=com_content&task=section Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat, kartul, suhkrupeet, tubakas, kabatsokk, lutsern, melon ja papaia, samuti tehakse mitmeid põldkatseid nii toidu- kui nn farmataimedega. Farmataimed ja tööstustaimed on inimeste ja loomade ravimeid, vaktsiine ja antikehi tootma loodud ning erinevaid ensüüme, õlisid, plastmasse ja uurimistööks vajalikke keemilisi ühendeid sünteesivad GM taimed. Kus kasvatatakse GM taimi? Rahvusvaheline GMO-de kasutuselevõttu edendava agentuuri International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA) andmetel on GM kultuure 2008.a. seisuga külvatud 125 miljonile hektarile, millest umbes 50% kasvatatakse USA-s. USA
kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule e. söötmele. · Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. · Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. · Juuurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse 31. Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi? · Teatud kindla aine olemasolu tuvastamiseks mingis keerulises bioloogilises segus (vereseerumis, uriinis). · Vastava antigeeni esinemise ja konsentratsiooni määramiseks rakus. · Meditsiiniliseks javeterinaarseks diagnostikaks (rasedustestid) 32. Kuidas toimub embrüosiirdamine ja mis on sellise tegevuse eesmärgiks? Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüs ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Loomal:
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
glükoproteiinid, mis tunnevad ära antigeene - mitmekesise struktuuriga makromolekule, mis enamasti on kehavõõrad. Küpsel (naiivsel) B-rakul esinevad antikehad e. immunoglobuliinid (Ig) rakupinnal B-raku retseptori (BCR) koosseisus. Peale kokkupuutumist antigeeniga ja lisasignaalide saamist T- abistajarakkudelt diferentseeruvad B-rakkudest plasmarakud, mis produtseerivad sama spetsiifikaga sekreteeritavaid antikehi. Iga B-rakk ja tema järglaskond (kloon) produtseerib täpselt ühesuguseid antikehi. 51. Mis on roheline fluorestseeruv valk, milleks ja kuidas seda kasutatakse? GFP (green fluoroescent proteiin), see on hea marker geeniekspressioonil ja valgu asukoha kindlaksmääramisel. Töö põhimõte seisneb selles, et GFP hakkab rohelise valguse käes helendama. GFP viiakse plasmiidse DNA sees rakku ning tänu temale seotud
küünised, kabjad, juuksed ja ka kõõlused. Ka ämblike niit koosneb valkudest. o Transport- transportvalgud aitavad ainetel liikuda. ainete spetsiifiline transport rakku ja sealt välja. Nt hemoglobiin transpordib hapniku o Retseptorid- vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. o Energia- kui pole enam süsivesikuid ega lipiide, siis saadaks energiat valkudest o Kaitse- toodavad antikehi Antigeen- haigustekitaja, (,,halb") võõrvalgud haigustekitajate eest. Antikeha- kaitsevalk antigeeni vastu. Aktiivne transport- ainete liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat Retseptor- info vahendaja raku ja väliskeskkonna vahel 26.Millistest toiduainetest saab rohkesti valke, süsivesikuid, rasvu? o Valku saab: - liha, muna, piimatooted, oad o Rasvu saab: - pähklid, kala, seemned
Hiirt immuniseeritakse antigeeniga, eraldatakse põrnarakud, fuseeritakse müeloomi rakkudega, kasvatatakse HAT söötmel (Aminopteriin blokeerib nukleotiidide sünteesi põhiraja ning HGPRT defekti tõttu ei saa müeloomirakud kasutada alternatiivseid substraate ja surevad, vanuse tõttu hukkuvad ka põrnarakud. Alles jäävad vaid hübridoomid.), isoleeritakse üksikutest hübridoomidest pärinevad rakukloonid, mis produtseerivad ühesuguste omadustega monokloonseid antikehi immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastu, paljundatakse, säilitatakse ja kasutatakse antikehade tootmiseks koekultuuris. Kasutatakse astma, autoimmuunhaiguste ja kasvajate ravis. Edukas ravim peab olema spetsiifiline- toimima ainult teatud rakkude grupile. Ei tohi olla immuunogeenne (ei tohi põhjustada enda vastast immuunvastust). Peab olema ilma kõrvaltoimeteta. Peab jõudma mõju avaldada enne kui ta organismis lagundatakse. Ei tohi ladestuda ja peab
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine....................................................................................... 5 1.2.Pudelist toitmine....................................................................................... 6 1.3Lisatoit....................................................................................................... 7 2.JOOMISE ELAMISTO...
organismidega või nende toodetud toksiinidega. d) Reovete puhastamisel kasutatakse biopuhasteid ( aeroobsed bakterid paljunevad), mis lõhustavad orgaanilisi reoaineid. 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida? Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude omaduste ühendamist. Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: diagnostikaks (viiruste ja bakterite tuvastamine ), ravimite hulga mõõtmiseks proovides, vererühmade määramiseks, vähkkasvajate ennetamiseks. 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist. a) munajuhade umbsus, ei rasestu b) sperme vähe ja väheliikuvad c) viljakushäired 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Ebaõnnestunud abort abordijäänused. Ei pruugi hiljem lapsi saada Ema hilisemad psühholoogilised probleemid
gripp, ohatis. Vere jt kehavedelikega : AIDS, viiruslik maksapõletik (hepatiit). Õhu kaudu tillukeste piiskadega : Viiruslik nohu, gripp. Viiruste tungimist organismi takistavad keha kaitsetõketest kõigepealt nahk ja hingamisteede limaskestad. Seedekulgasse sattunud viiruseid hakkab hävitama happeline maosisu. Loomulikud kaitsetõkked aga ei suuda takistada kõikide viiruste sissetungi organismi. Kui viirused satuvad verre või rakkudesse, hakkab organism tootma antikehi. Antikehad on organismis moodustavad erilised kaitsevalingud, mis haigusetekitajatega (nt viirusosakestega, bakteritega) sestudes nõrgendavad nende toimet. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad ka erilised õgirakud, mis haaravad endasse viirusosakestefa nakatunud rakke ja lagundavad neid. Vaktsiinid on ained, mis valimstatakse vastavat haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimisel hakkab
Kasutusel on ka otsene immunofluorestsentsmikroskoopia. Hõbetamismeetodil värvimist tänapäeval praktilises diagnostikas ei kasutata. SERODIAGNOSTIKA. Esmase sõeluuringuna teostatakse EIA treponemaalne test - T pallidum’i IgM ja IgG antikehade määramine. Negatiivse tulemuse korral väljastatakse vastus: negatiivne ja rohkem analüüse ei teostata. Positiivne tulemus tuleb kinnitada. Esimeseks kinnitavaks uuringuks on treponemaalne testsüsteem, mis eristab IgM ja IgG antikehi. Kinnitavate analüüside positiivse tulemuse korral teostatakse haiguse kulu ja ravi efektiivsuse jälgimiseks RPR. Kaasasündinud süüfilise diagnostika Vastsündinul kasutada ainult veeniverd. T.pallidum’i antikehade tiitri määramine RPR, TPHA abil paralleelselt ema verega. Kui lapse sõeluuring positiivne , siis eraldi määrata IgM kahel erineval meetodil. Nelja –või enamakordne tiitri tõus võrreldes ema tiitri väärtusega viitab kaasasündinud süüfilisele.
toitainetega varustamise eest, kaitsevad loodet väliste mõjutuste ja kuivamise eest. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. See ühendab ema ja loodet. Loode on ühendatud nabaväädi kaudu. - Hoolitsevad toituise ja jääkainete eemaldamise ees. - Kõik piisavalt väiksed molekulid liiguvad läbi platsenta lootele (vajalikud ja mittevajalikud) - Loode saab emalt hapnikku, vett, toitaineid, hormoone ja antikehi. Kõldkest - kui loode kinnitub emakasse, tekib platsenta Kusekott - ülesandeks on jääkainete kogumine ja gaasivahetu, kujuneb nabaväät Vesikest - asub arenev loode. Vedelik kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest ning hoiab kuivamise eest. 99% lootevesi Kui loode väljub raseduse 22. nädala alguses või kallub 500g või rohkem, on tegemist sünnitusega. 1. Avanemisperiood - avaneb emakakael emakaseina kokkutõmmete tagajärjel 10cm-seks 2
jääb inaktiivseks. Viiruste ravimine Kõrgematel loomsetel organismidel on viiruste hävitajateks antikehad, mis on valgulise ehitusega ja mida moodustatakse organismi lümfotsüütides. Antikehad annavad organismile immuunsuse ehk vastupanuvõime viirustele. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp.
Annab emale rohkem vabadust 10. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. · Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 11. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul. Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 12. Riikliku vaktsineerimiskalendri vaktsiinid Riiklik vaktsineerimine:Tuberkuloos, B-viirushepatiit, Difteeria, Teetanus, Läkaköha, Poliomüeliit ehk lastehalvatus, Leetrid, Punetised, Mumps, Hemofilus influenza b-tüüp 13. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid
kromosoomistikuga ja jääb inaktiivseks. Viiruste ravimine Kõrgematel loomsetel organismidel on viiruste hävitajateks antikehad, mis on valgulise ehitusega ja mida moodustatakse organismi lümfotsüütides. Antikehad annavad organismile immuunsuse ehk vastupanuvõime viirustele. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp.
pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. On loodud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jm. Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivuantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, ilma, et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua
Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb vere punalibledel asuv valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, nad on reesuspositiivsed Reesusnegatiivsetel see puudub Reesusfaktori olemasolu (Rh+) on dominantne tunnus ning puudumine (Rh-) retsessiivne tunnus Reesuskonflikt Tekib ema ja loote vahel, juhul kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne Võõra antigeeni sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi Järgneva reesuspositiivse loote puhul läbivad antikehad platsenta ning hakkavad loote punaliblesid kui võõrvalkudega rakke lammutama Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda ning see jaguneb pärilikuks (geneetiline) ja mittepärilikuks (modifikatsiooniline) muutlikkuseks. Kombinatiivne muutlikus- vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel
kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. (substraat ühineb ensüümiga) 2. Ehituslik funktsioon rakuorganellides( ribosoomid koosnevad RNAst ja valkudest), karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. a. Aktiivne kaitse immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi. b. Passiivne kaitse nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest. 4. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, nt insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. 5. Liikumisfunktsioon (kontraktsioonvalgud lihasrakkudes) 6. Transportfunktsioon (Hemoglobiin ja albumiinid veres; transportvalgud rakumembraanid) 7. Retseptorfunktsioon (Retseptorvalk rakumembraanis) 8
sentimeetrit pikk, kaalub 2,5 kilogrammi, pea läbimõõt on ligi 9 sentimeetrit. Beebi soolestik on täidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. Kolmekümne seitsmes rasedusnädal Beebi kaalub ligi 2,8 kilogrammi ning on valmis ilmale tulema. Lootevett on ligi üks liiter. Kuigi beebi ise oli kehaliselt ilmaletulekuks juba nädalapäevad tagasi valmis, siis immuunsüsteem veel areneb ning jätkab arenemist ka peale sündi emapiimast omastab laps haigustega võitlemiseks vajalikke antikehi. Kolmekümne kaheksas rasedusnädal Beebi harjutab jätkuvalt hingamist ja pissib lootevette. Ta oskab tugevalt haarata, kuigi kõhus ei ole midagi peale iseenda ja nabanööri, mille külge tugevalt klammerduda. Kolmekümne üheksas rasedusnädal Beebi kopsud töötavad intensiivselt, nad toodavad ainet, mis hoiab beebit lämbumise eest, kui ta oma esimese hingetõmbe teeb. Keha katnud lootevill on kadunud. Beebi jätkab vähehaaval kaalus juurde võtmist.
Ulatuslik paikne reaktsioon Süsteemne toksiline reaktsioon hulgi nõelamise tagajärjel, 70 kg = 1500 nõealmist Hüposensibiliseerimine Raske reaktsiooni riskitegurid Anamnees Diagnostika Nahatestid, vereseerum IgE, provokatsiooni test elus putukas Kerge urtikaaria Adrenaliinisüst EpiPen, doos täiskasvanutel 0,3 mg, lastel 0,15 mg. Sääskede süljes valke palju IgE antikehade tootmine Korduvate sääsehammustuste korral toodab oragnism IgG tüüpi antikehi, reaktsioon väheneb või puuduvad sümptomid Sipelgad allergiat põhjustavad eriti rautsikud, oluline anafülaksia põhjus Ameerikas Sääsed reageerivad östrogeenile Sümptomite (sügelus) vastu aitab Zn sisaldav kreem, hormoonkreemi (kortikosteroidkreemid) [paikselt] Putukad inhibeeritava allergeenina prussakad, liblikad, rohutirtsud Ämblikallergia võrguga kokku puutudes anafülaksia Tropomüosiin selgrootute panallergeen silelihastes, tingib ristallergiat (putukate) selgrootute
(oksühemoglobiin). Hemoglobiin seob enesega kudedes CO2-e , CO2 transporditakse kopsu: Hb + CO2 -> HbCO2 (karbohemoglobiin). Vingukaasi sattumisel organismi: HbCO (karboksühemoglobiin), see enam ei lagune vähem tekib hapnikuga seondatud ühendit HbO2-te ja veres tekib hapnikupuudus. Valgeliblede funktsioon kaitsefunktsioon; lähevad käiku siis, kui mikroobid organismi satuvad (võõrkehade fagotsüteerimine rakkude õgimine); Osa valgekehadest töötavad välja antikehi (antikeha kaitsekeha mikroobide suhtes, neutraliseerivad mikroobid ära). Mis laadi erinevaid vorme valgelibledel on? Kranolütsiidid: 1) neutrofiilsed leukotsüüdid reageerivad neutraalsetele värvainetele 2) eosinofiilsed happeliste ainetega 3) basofiilsed aluseliste ainetega, sinakad Lümfotsiidid kuuluvad akranolütsiidi hulka: plasma ei sisalda terakesi, tuum suur ja ümaramat laadi Laboratoorne määramine võimaldab saada korralikku informatsiooni erinevate haiguste kohta
Äratundmis spetsiifika on äärmiselt kõrge. Kui meil on valgumolekulid, siis ükskõik millise nende molekuli vastu, kui meil on olemas antikeha, siis me võime värvida või hübridiseerida seda geeli konkreetse antikehaga, siis antikeha seondub selle valgu molekuliga, mida ta ära tunneb. Kui antikeha ise oli märgitud fluoriseeruva ainega, siis nüüd on valk näha. Neid kõikvõimalike antikehasid toodavad meile hiired. Et neid vajalikke antikehi teistest eraldad, siis teeme sellise kolonni, kus meil see antigeen on seotud kolonni ja katselooma seerum lastakse kolonni ja vajalikud spetsiifilised antikehad seonduvad antigeeniga. 5 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX 03/12/09 Blottimine, hübridiseerimine
kubemes. ..asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanutel taandareneb. ..asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke. ..tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte. .. hävitavad haigustekitajatest baktereid ("söövad ära"). .. toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke. 38 7 Hingamiselundkond 7.1 Hingamiselundid Järjesta hingamiselundid õiges järjekorras. Märgi joonisele bronhid, hingetoru ja ninaõõs. Hingetoru ehk trahhea Neel Kõri Kopsud Ninaõõs Bronhid ehk kopsutorud 7.2 Hingamine Seleta kuidas inimene hingab. Pilt on toodud abiks. ______________________________________ ______________________________________
Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2-ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda
Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eest...
Granulotsüüdid omakorda: eusinofillid (2%), basofillid (alla 1%), neutrofillid (59%) Ülesanded: ¤ fagotsütoos – bakterite hävitamine (teostajad peamiselt neutrofillid, neil võime liikuda veresoonkonnast kudedesse: leukodiapedees) ¤ valgulise päritoluga võõrkehade (viirused, bakterid, toksiinide) töötlemine ja lagundamine (teostajad peamiselt monotsüüdid) ¤ Immunoloogiline kaitse (teostajad lümfotsüüdid) - B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu, nn kaitsekehasi) T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) (nt tervel inimesel 1000-1500mm3, AIDSi haigel langenud alla 200 mm3, neil esineb lümfotsüütide vähesus) 10. Vere muutused kehalisel tööl 1.Reaktsiooni (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) 2.Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg%lt kuni 200 mg%-ni 3. Vere viskoossus suureneb 10% või enam. Sõltub higi eritumisest! 4
Katsetada ei tohi ilma arstiga nõu pidamata. Omapäi proovides võib laps jääda toitainete vaegusesse või saada uuesti proovides ülitugeva reaktsiooni. Uurimise teeb keeruliseks see, et sageli põhjustavad toiduallergiat samaaegselt mitu toiduainet. Lapse kasvades tuleb üha rohkem arvestada lenduvate ja olmeallergeenidega. Abistavate uuringutena saab teha nahateste toiduallergeenidega ja määrata üksikute toiduallergeenide vastaseid antikehi veeniverest. Nendest uuringutest ei ole abi, kui on tegemist toidutalumatusega. Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult oe - 1 aastat. Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite. Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja. Sobiv menüü kujundatakse igaühele individuaalselt toidupäeviku abil koostöös arsti ja lapsevanema vahel
tooda · passiivne immuniseerimine on ajutise iseloomuga · jaotatakase: 1. Loomulik passiivne immuunsus antikehad emalt lootele raseduse ajal transplatsentaarselt või immuunglobuliinid, mida vastsündinu saab rinnapiimaga Passiivselt ülekantud antikehad pakuvad kaitset infektsioonide vastu ca 3-6 kuud Aktiivne immuunsus: · immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes · immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis · Jaotatakse: 1. Loomukik aktiivne immuunsus immuunvastu tekib ja antikehad ilmuvad nakkuahaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerimisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks 2. Kunstlik aktiivne immuunsus
limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid. Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai). Kui vaktsineeritakse samal ajal, kui maternaalsete antikehade tiiter on kõrgel, ei teki immuunvastust ning ei saa tekkida antikehi – seega tulebki vaktsineerida nii palju, sest ei tea, kuna need antikehad ära kaovad ning see võib erineda ka pesakonna sees. Täiskasvanud koera vaktsineeritakse aastaselt kompleksvaktsiiniga ja marutaudi vastu (ajastatkse nii, ert marutaudi vaktsiinist ei läheks üle aasta; vaktsineeritakse erinevatel aegadel marutaudi ja ning kompleksvaktsiiniga, et probleemide korral on teada, kumb vaktsiin selle põhjustas) edasipidi sõltub riskist – kui ei reisi ega ole riskirühmas, siis
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
vajalikud rakutsükli jätkumiseks üleminekuks ühest tsükli faasist teise. tsükliin-kinaas kompleksid rakkudesse, siis 4. Tsükliinid ja tsükliinist sõltuvate kinaaside komplekside lüheneb rakutsükkel muutus rakutsüklis. · Kui rakkudesse viia tsükliin-kinaas komplekside · Tsükliinide hulk ja koosseis varieerub rakus vastaseid antikehi, siis rakkude jagunemine pidurdub tsükliliselt · Tsükliinidest sõltuvad kinaasid on püsivad ühendid rakutsüklis, nende aktiivsus muutub vastavalt tsükliinide regulatsioonile. 5. p21 kui universaalne inhibiitorvalgu kompleks. Tema sünteesi regulatsioon. Loeng 3. Rakkude · signalisatsioon.Signaaliülekanne 3
immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta.
LIIKUMINE Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu ÜLESANNE Hapniku transportimine Võitleb võõrkehade ja Osalevad vere võõrmikroobidega hüübimises ARV 1 mm-s Umbes 4,5-5 miljonit Umbes 8000 Umbes 250 000 LÜMF · immuunsüsteemi elund · valmistab lümfotsüüte (kaitserakk) · lümfotsüüdid sünteesivad antikehi 5. KOPSUD JA HINGAMINE · toitainete lõhkumiseks vaja hapnikku · hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine
moodustumine, punetus). Nahatesti vastuse saab 15-20 Minutiga. · Epikutaantest ehk lapitest Testi kasutatakse kontaktallergia diagnoosimiseks. Erinevate kahtlusaluste ainetega plaastrid kleebitakse nahale ning jäetakse sinna. Reaktsiooni hinnatakse 48 ja 72 tunni pärast. Kontaktallergia on aeglast tüüpi ülitundlikkusreaktsioon ning seepärast võtab vastuse saamine rohkem aega. · Vereanalüüsid Veeniverest saab määrata spetsiaalse, allergiale iseloomuliku klassi (IgE) antikehi, mis on suunatud mõne kindla allergeeni vastu (toiduallergeenid, sissehingatavad allergeenid) Allergia raviviis Kõige efektiivsemalt saab allergiat ravida nii, et väldite kokkupuudet allergeeniga. Näiteks kontaktallergia puhul tuleks kasutada kindaid ning vältida kokkupuudet koduloomade, keemiliste ainete, ravimite, teatud toiduainete, nikeldatud esemete ja konkreetsete riidematerjalidega. Kahjuks on see aga võimalik vaid osade allergeenide puhul. Raske on aga
8. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. · Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 9. Mis on aktiivne immuunsus? · Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sesseviidud antigeeni suhtes. · Immuunusus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 10. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond TOIDUALLERGIA Referaat Juhendaja: dotsent Kaie Papple Tallinn 2011 1 SISSEJUHATUS ,,Mis lõunaks on?", ,,Kas ma saaksin ka?". Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus. (L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9). Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb? ,,Teil on allergia!" Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne. Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi to...
tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Sellist seisundit nimetatakse allergiaks. Allergia on seega ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergiat põhjustavaks ärritajaks ehk allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained, nende hulgas ka ravimid, looduslikud taimedelt (õietolm) ja loomadelt pärit (karvad) ained. Kuidas allergiline seisund välja kujuneb? Allergeeniks oleva antigeeni mõjul sünteesitakse organismis immunoglobuliin E (IgE) tüüpi antikehi, mis kinnituvad nuumrakkude membraanidele. Nuumrakud paiknevad veresoonte epiteeli alumises kihis ja sisaldavad bioloogiliselt aktiivset ainet histamiini. Kui vastavad IgE antikehad on tekkinud, ongi allergiline seisund ehk valmisolek allergilise reaktsiooni tekkeks olemas. Kui nüüd antigeen (allergeen) taas organismi satub ja teda küllalt kiiresti nii öelda „heatahtlike“
immuunvastus. Vastuseid on sageli väga raske interpreteerida: selleks, et näha antikehade teket, on vaja kirjeldada nende tekke dünaamikat kahe järjestikuse prooviga (võetakse nt nädalase vahega), mis analüüsitakse korraga. IgM antikeha tekkimisel on alguses kõik viis erinevat raske ahela tüüpi. Pärastpoole lülitatakse ümber teistele antikehatüüpidele. Vastus on alati polükloonne e palju eri antikehi tekib sama epitoobi vastu. Kui nakkus pikka aega püsib, valitakse kõik paremad ja aktiivsemad antikehad välja. Seda afiinsuse olulist muutust tihti laborites ei arvestata. Seroloogilist meetodit soovitatakse rangelt kasutada ainult teadusuuringutes, mitte kliinilistes! 3. proteoomika meetodid 4. PCR suht kiire vastus, ülitundlik (isegi natuke liiga tundlik), väga tootlik,
Neutrofiilid atakteerivad ja hävitavad suhteliselt väikseid rakke, monotsüüdid aga suuri. Nad on võimelised amööbselt liikuma (ka veresoonest välja ja kapillaaridest rakkude vahelisse alasse, kus on põletik). Neutrofiilsed granulotsüüdid on vere mittespetsiifilise kaitsesüsteemis tähtsamad. II Agranulotsüüdid -eluiga näd.- aastad., 1 mm3-4000, 30-50% leukots.-st:: *lümfotsüüdid - kaitsefunkts., immuunsüsteemi oluline komponent, vajadusel produtseerivad antikehi . Täiskasvanul organismis 25 40 % kõigist leukotsüütidest. Eristatakse T ja B rakke. Umbes 80 % Ca moodustavad t- rakud. Kui organismi tabab mingi valguline võõrkeha, kutsub see esilelümfotsüütide kiire paljunemise , suureneb ka nende aktiivsus ja nad on võimelised produtseerima antikehi. Viimastel on mälu, kui antud reaktsioon on esimest korda, kulub aktiveerimiseks nädal või enam, korduval kiiremini, sest organism tunneb selle ära.* monotsüüdid - fagotsütoosi võime
Samal ajal kui terve inimese liigutused on sujuvad, ta on täis tahet midagi elus saavutada, tal on teravad meeled.( Helemäe Pille-Mai, 2008) Allergia ehk ülitundlikus on organismi reageerimine keha sisesele või väliskeskkonna poolt mõjutavate teguritele. Selleks, et säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust, püüab organism väliskeskkonnast tulenevate teguritega kohaneda, selleks toimuvad keerukad kaitsereaktsioonid. Nende reaktsioonide käigus töödeltakse antikehi, mis tagavad organismi vastupanud kahju tekitavatele teguritele. Mõnedel inimestel on loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid inimese organismis kulgevad teisiti, selle tulemusena kujuneb välja ülitundlikus. Kuna meie organism on liialt happeline, siis on meie sees seenmürgid, mis samuti võivad tekitada meis allergia sümptomeid. Kui meil ei ole sümptomeid tootvaid pärmseeni , siis ei ole võimalik ka allergiaid saada, selleks tuleb aga
aeglaselt. Allergeeniks võivad olla toiduained, ravimid, keemilised ained, bakterallergeenid krooniliste põletikukollete olemasolul. Soodustavateks teguriteks on psüühiline stress, madal ja kõrge välistemperatuur. Kas allergia on pärilik? Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organismis kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi (IgE). Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena. Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumuse kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine. Kui vanematel ei ole allergiahaigust, siis esineb neid lastel 1:10. Põeb üks vanematest allergiahaigust, siis võib lastel esineda allergiat 5:10. On mõlemad vanemad allergiahaiged, siis võib lastel olla allergiat 8:10. Kas allergiahaigust saab ära hoida?
Erütrotsüüt ABRh+ Veregrupp Antigeen Antikeha Vereplasmas antikehi ei ole. 0 Ei ole Anti-A Anti- B A A Anti-B B B Anti-A AB A ja B Ei ole
HINGAMISELUNDKOND: tagab kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi süsihappegaasi kehast eemaldamise. Hingamisel osalevad vahelihas ja roietevahelised lihased. Õhu liikumine: ninaõõs > kõri > hingetoru (trahhea) > kopsutorud (bronhid) > kopsud (> alveoolid). Hingamine ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajalikku energiat. RINGEELUNDKOND: kindlustab pideva ainevahetuse, kannab edasi toitaineid, hormoone, antikehi ja hapniku, osaleb jääkainete eemaldamises, aitab ühtlustada temperatuuri. Moodustavad veri, veresooned ja süda. Veresooned: Arterid viivad vere südamest kudedesse, elastsete seintega, seinet lihaskiht paks, vererõhk kõige kõrgem. Veenid toovad vere südamesse, pehmete seintega, seinte lihaskiht õhem, klapid, rõhk kõige madalam.
keemilised ained (kosmeetikavahendid, ravimid) ning bakterid ja viirused. Allergiline nohu võib esineda koos teiste allergiliste haigustega, eriti sageli koos bronhiaalastmaga.(1) Kas allergia on pärilik? Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organismis kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi (IgE). Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena. Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumuse kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine.Kui vanematel ei ole allergiahaigust, siis esineb neid lastel 1:10.Põeb üks vanematest allergiahaigust, siis võib lastel esineda allergiat 5:10.On mõlemad vanemad allergiahaiged, siis võib lastel olla allergiat 8:10.(1) 1.1. Päikeseallergia mis see on?
kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. OMANDATUD IMMUUNSUS · Lümfotsüüdid toodavad antikehasid. · Antigeenid on haigustekitajad või teised kehavõõrad vormid. · Antikehade tootmine võtab küll rohkem aega, aga hävitab haigustekitaja kindlamini. · Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul; sissetungijate info salvestatakse. · Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab antigeenide vastu antikehi ja suudab tulevikus sama haigustekitajat hävitada. NB! Vaata õpik lk 128! Iga vaktsiin annab kaitse ainutl kindla haigustekitaja suhtes. ' IMMUUNSUS PROBLEEMID SISEKESKKONNA STABIILSUST TAGAVAD MEHHANISMID Mõisted. Homöostaas- organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Veresuhkru tase- glükoosi hulk veres Insuliin- veresuhkrust reguleeriv pankreasehormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme tõusu korral. KÕHUNÄÄRME HORMOON, MIDA TOODETAKSE VERERUHKRU TASEME TÕUSU KORRAL.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute i...
Need on enamasti plasmamembraanist väljaulatuvad glükokonjugaadid. Kui antikeha on antigeeniga seostunud, käivitub organismi imuunvastus, mille käigus võõrrakk hävitatakse. Antigeenid on kui molekulaarne allkiri, mille abil omi rakke võõrastest eristatakse. Väga efektiivne autoimmuunsete haiguste ravis nagu nt reumatoid-artriit. NSAID- id, kortikosteroidid võitlevad vaid tagajärgedega, mitte põhjustajate ning kõrvaltoimetega. Probleem on luua antikehi inimrakkudele olukorras, kus inimorganismis nad ei teki. Need genereeritakse mõne looma organismis ja eraldatakse, ravim seotakse antikehale ning antikeha kasutatakse ravimi transpordiks sihtmärkrakuni või manustatakse infusioonina. 4 Esimesena: lümfotsüütide antigeeni vastu loodud antikeha. Seostub lümfotsüütidega, mis olid muutunud kasvajarakkudeks ning mobiliseeris organismi immuunsüsteemi neid hävitama. Ensüümkatalüüsi olemus
Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja sokk. · Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana. Diagnoos on täiuslik, kui tehakse kindlaks viirus. · Rootsis on avastatud veiste koronaviiruse antikehi lammastel. · Kliiniliselt terved lehmad on viiruskandjad ja potentsiaalsed nakkusallikad vasikatele. · 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
