teel,nt:gripp,tuulerõuged,punetised,leetrid,herpesjt.AIDSi ja mõnedesse hepatiidivormidesse nakatumine toimub põhilislt haige inim.verega või sugulisel teel.Toidugalastehalvatus,mõned hepatiidivormid.Loomad marutaud,ajukelmepõletik(puuk). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis mood.antikehad.Kasu.Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias. Viir us e d ... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Viir Antikehad us e d ... seonduvad viirustega ja LÜSOGEENNE viivad lagundamisele. TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile
· Kannavad hapniku kopsudest kõigidesse kudedesse. · Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. · Aitavad toidu maitset tunda retseptor. · Valkudel on ka kaitse funktsioon. · Valkudel on ka energeetline funktsioon. Valkude lagunemisel tekib energia mida on vaja kõikide teiste protsesside läbi viimiseks. · Valkude ülesandeks on ka toota antikehi igasugu erinevate haiguste vastu. · Igasugu loom organismi juhtimne on sammuti valkude ülessanne.
AIDS inimorganismis avalduv haigus, tekitajaks HIV viirus, mille käigus ei suuda organism enam vajalikul määral antikehi toota ning immuunsüsteem nõrgeneb pidevalt. Lõpuks ei suuda organism enam haigustekitajatega võidelda. AIDS lõpeb alati surmaga. Aminohape koosneb aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid.
· sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude · nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras · sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu · antikehi valmistavad lümfotsüüdid on valgelibled · milliste kudede rakud ei uuene- närvikudede · reasta erituselundkond, alustades organismist kõige rohkem vett eemaldavast elundist- neerud, soolestik, nahk, kopsud
Kõrvalkilpnäärmed Neli herneterasuurust Reguleerivad kaltsiumi- ja fosforiainevahetust. ovaalset moodustist kilpnäärme tagaküljel Harkelund e. tüümus Rindkeres Reguleerib immuunsust ja kasvuprotsesse, toodab teisi lümfotsüüte mõjutavaid, antikehi mõjutavaid lümfotsüüte. Neerupealised Neerude peal, Koor toodab aldosterooni (Na+, K+, koosnevad koorest ja ainevahetus). säsist Säsiaine toodab adrenaliini (ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust)
3.Rakukobarast areneb emakas idulane. 4. vali õige lauselõpp 1)Idulane on kõigi mõjutuste suhtes tundlik sest, a)Ta on liiga väike b)ta organid ja kehaosad alles kujunevad c)ta ei liiguta 2)Naise munarakkude valmimine lõpeb umbes a)40aastaselt b)50aastaselt c) 60 aastaselt 3)Idulasest kujuneb loode a)6 elukuu alguseks b)5elukuu alguseks c)3elukuu alguseks 5. a)Kirjuta mida saab loode emalt platseta kaudu -ema verest hapnikku, toiteaineid ja antikehi b)Kirjuta 1 ülesanne, mida täidab loodet ümbritsev lootevedelik -kaitseb loodet põrutuste eest. c)Kirjuta 3 põhjust miks loode võib kahjustuda.-ema tarvitab narkootikume, joob alkoholi ja suitsetab, võib olla sünnitamiseks liiga vana. 6.Miks peavad just tütarlapsed ja naised oma tervist hoidma ja jälgima hoolega tervislikke eluviise? kuna tütarlaste munarakud tekkivad vaid looteeas ja neid elujooksul juurde ei tekki. 7. a)Nimeta kindlaim rasestumisvastane moodus kondoom+..
Piisknakkuse teel (nt. gripp). Otsese kontakti korral viirushaigega (nt. leetrid, tuulerõuged). Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku põletikud). Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS). Emalt lootele (nt. punetised). Siirutajate teel (nt. puukentsefaliit). Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV. Marutaudi põhjustav viirus. Marutaudis koer. Marutaud inimesel. Papilloomviirus. Rõugeid põhjustav viirus. Rõuged. Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus
6. Kirjelda 6. magusamaitselist proteiini. Taumatiin, monelliin, mabinliin, pentadiin, brazzeiin, curculiin. 7. Mis on funktsionaalne toit?Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel või bioaktiivse mõjuga toiduaine. 8. Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi möjutamisel või valitakse bioaktiivse möjuga toiduaine. 9. Mis on looduslik funktsionaalne toit?Mesi, küüslauk, astelpaju marjad. 10. Kus kasutatakse monokloonseid antikehi? Antigeen viiakse hiirtesse 11. Milles seisneb embrüosiirdamise kasulikkus loomadel? Rohkem järglasi; külmutatud embrüote trasportimine on odavam, kui elusloomi kaugete vahemaade taha. 12. Missugustel juhtudel kasutatakse embrüosiirdamist inimestel? Naise tavalisel viisil rasestumist takistab mingi terviserike; mehel esinevad viljakushäired. 13. Mis on kloonimine? Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine. 14. Kui suur on kloonimise edukus
26. Passiivne kaitse nahk (rakud tihedalt, normaalne mikrofloora, pH natuke happeline, veri hüübib), limaskestad; süljes, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismide arengut; maomahl hävitab seedetrakti sattunud patogeenid 27. Immuunsüsteemi töö: Rakud: Neutrofiilid vigastuste korral nahas asuvad kohe haigustekitajaid ründama Makrofaagid õgirakud (kopsudes, maksas, sooltes, nahas) B-lümfotsüüdid toodavad antikehi Abistaja-T-rakud aitavad toota antikehi ning suurendavad makrofaagide võimet rünnata Tapja-T-rakud hävitavad viirusega nakatunud rakke Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitajad tervelt alla. B-lümfotsüüdid katavad bakteriaalsed toksiinid antikehadega. 28. Allergia tekib, kui immuunsüsteem reageerib liiga tugevalt pealtnäha ohututele ainetele. 29
organellid. Sisaldavad hemoglobiini. Uued tekivad tüvirakkudest. Transpordivad hapniku ja süsihappegaasi. Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride. Valgelibled- Punalibledest suuremad, neil on tuum jt organellid. Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid. Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid. Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40- 50 korda rohkem kui valgeliblesid. Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps? Neuroni ehitus- närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem. Sünaps- koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on
Haiguse väljaselgitamisel on vajalik teada, kas on olnud kokkupuudet hepatiidihaigega või on hiljuti reisitud mõnda välisriiki. Maksapõletikku saab kahtlustada ka välimuse kollase naha ja silmavalgete järgi. Kõhu katsumisel on maks tavalisest suurem ning hell või koguni valulik. Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov kontrollitakse maksa töövõime näitajaid ning uuritakse, kas viiruse vastu on tekkinud antikehi ehk vastuaineid. Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Ägedas haiguse faasis peab piisavalt puhkama, vältida tuleb alkoholi tarvitamist ning maksa koormavaid ravimeid (näiteks paratsetamooli). Prognoos HepatiitA kestab mõni nädal kuni paar kuud ja lõpeb täieliku paranemise
0 veri sobib kõigile. AB saab olla doonoriks ainut iseenda rühmale. Vere hüübimise vajalikud tingimused on: Ca soolade olemas olu; trombotsüütide purunemine; fibrinogeen- fibriin- haava sulgemine; K- vitamiin. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi moodustavad: 1)lümfisõlmed; 2)põrn; 3) harkelund; 4) valged vererakud Kiire reaktsioon; õgirakud hävitavad tõvestajad Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi (muudavad tõvestaja kahjutuks) Loomulik immuunsus: • kaasasündimisel; haiguse läbipõdemisel (leetrid; rõuged) Kunstlik immuunsus: • vaktsineerimisel vakstineerimine on surmatud või nõrgastatud mikroobide või nende toksiinide viimine organismi. Toksiin- mikroobide poolt toodetud mürgid. Vaksineeritakse: puukentsefaliit; gripp; sarlakid; mumps, leetrid Allergia- ülitundlikus mingile välisele või organismis olevale tegurile. (allergeenid)
1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD SEGU VIIAKSE VÄIKESTESSE KANNUDESSE KASVUSÖÖTMESSE (SELEKTIIVSÖÖTMELE), MILLES ELAVAD JA PALJUNEVAD HÜBRIDOOMID. TEKKINUD HÜBRIDOOMIKLOONE TESTITAKSE VAJALIKU ANTIKEHA SÜNTEESI SUHTES. KLOONE PALJUNDATAKSE JA KASVUKESKKONNAST ERALDATAKSE ANTIKEHI. SAAME PUHTAD MONOKLOONSED ANTIKEHAD, MIS ERINEVAD TAVALISES ANTISEERUMIS SIALDUVAST ANTIKEHADE SEGUST KITSASTE SPETSIIFILISTE OMADUSTE POOLEST. MONOKLOONSETE ANTIKEHADE KASUTAMINE: 1) ANTIGEENIDE KINDLAKSTEGEMINE; 2) MEDITSIINILINE JA VETERINAARNE DIAGNOSTIKA. KLAMÜÜDIA RÜHM RAKUSISESEID PARASIITBAKTEREID, MIS PÕHJUSTAVAD KOPSU- JA SILMAPÕLETIKKU NING SUGUHAIGUSI. EMBRÜOSIIRDAMINE ARENGU ALGUSJÄRGUS OLEVA EMBRÜO ÜLEKANNE INDLEVA EMASLOOMA VÕI RASESTUMISVALMIS NAISE EMAKASSE
Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma · Plasmarakud pärinevad vere tüvirakust B lümfotsüütide eelrakkude kaudu · Plasmarakud on humoraalse immuunsüsteemi efektorrakkudeks. Nende ülesanne on toota antikehi. Nuumrakud · Nuumrakud on kumera või väljavenitatud kujuga. Tuum on suhteliselt väike, intensiivselt värvuv ja paikneb raku keskel · Tsütoplasma sisaldab hulgaliselt varieeruva suurusega sõmeraid, mis värvuvad basofiilselt ja metakromaatiliselt (metüleen- või toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb lokaalses põletikureaktsioonis ja turse tekkes
LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoob...
arengu ning selle kaudu loote arenemise meheks. Doonori veres ei tohi olla ABO-süsteem antigeene, mmis I määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtjal puuduvad, sest I määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtja lümfotsüüdid i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale hakkavad tootma antikehi nende vastu ja punased vererakud lagunevad, kleepuvad ja tekivad trombid A- veregrupp I I või I i B- veregrupp I I või I i ema on Rh-, loode Rh+, 1. O veregrupp ii
kehas tagab termoregulatsiooni läbitavusomadused. hemomeetriga.Standardvärvile Hüübimisfaktorid · Vereplasmas, Sisekeskkonna homöostaas 3. kaitsefunktsioon, mille tagavad erütrotsüüdid märgistatakse Cr ja F vastava lahjenduse põhjal saab veresoonte endoteelis ja · Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad optimaalse moodustavad valgelibled ning tagasi organismi ja määratakse Hb sisalduse. Algul pannakse spetsiifilised valgud (ensüümid),>
Pasteur´i ja A.Flemingu tähtsamad avastused (+ aastaarv). Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? 5. Mida tähendab kloonimine? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias? 6. Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse. 7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8. Too näiteid, kus kasutatakse hübridoomitehnoloogia abil toodetud monokloonseid antikehi. 9. Viljastamiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit (vt.õp.lk.26-27 j.1.14). Millist neist eelistaksid Sina, kui vaja peaks olema ja miks? 10. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? 11. Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13
· Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Ei paljune ilma Evolutsioneeruvad peremeesrakuta
piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) Viirused... Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus Peremeesrakk puruneb Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke Viirused... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad lagundamisele. Viirused... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku
mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv. Vigastatud rakkude poolt eritatav histamiin põhjustab eeltoodud
eestlastel A IAIA ja IAi A A, AB-le 35,3% B IBIB ja IBi B B, AB-le 23,2% AB IAIB A ja B AB-le 7,2% O ii _ 0,A,B,AB 34,3% Konflikt Doonori veres ei tohi olla antigeene, mis vastuvõtjal puuduvad, sest vastuvõtja lümfotsüüdid hakkavad tootma antikehi nende vastu ja punased vererakud lagunevad, kleepuvad ja tekitavad trombe (aglutinatsiooni). Reesussüsteem Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüüdile. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesupositiivne (Rh+) on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp kas RR või Rr Reesusnegatiivne (Rh-) on inimene, kellel puuduvad reesusantigeenid. Tema genotüüp on rr.
Veri koosneb punastest ja valgetest vererakkudest ja vereliistakutest. Tänu punaste vererakkude kettakujulisele kujule ja elastsusele, on neil kerge transportida hapnikku ka kõige peenematesse veresoontesse. Tänu valgete vererakkude amööbjale kujule on neil kerge liikuda ning võidelda võõrkehade ja mikroobide vastu. Vereliistakute korrapäratu kuju aitab verel hüübida. Selgita immuunsüsteemi talitlust. 1)Õgirakud hävitavad tõvestajad. 2)Lümfotsüüdid toodavad antikehi, mis seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. Miks on vaktsineerimine vajalik? Vaktsineerimine on vajalik, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut.
· Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus
bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis lümfotsüüte juurde toodavad, nt lümfisõlmed ja põrn ning noorel inimesel ka harkeelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik,
Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on:
Kui analüüsitav organism on homosügootne, siis lahknemist ei toimu, kui heterosügootne, siis saame ühesugused geno- kui ka fenotüübiilised lahknemissuhted (1:1). 56. Mis on hübridoomi meetod ning milleks seda kasutatakse? Detailsed kirjeldused. Töötati välja 1975. Selleks liitsid teadlased hiire kasvajalised müeloomirakud (B rakuline kasvaja), millel on võime piiramatult jaguneda, immuniseeritud hiire põrnarakkudega, mille hulgas on immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastaseid antikehi tootvad B rakud. Ainult tekkinud hübriidsed rakud e. hübridoomid suudavad kasvada selektiivsel söötmel ning neil säilivad vanemrakkude kasulikud omadused võime piiramatult jaguneda ja samas toota kindlate omaduste ja spetsiifilisusega antikehi ehk monokloonseid antikehi. Soovitud spetsiifikaga antikehi produtseerivad hübridoomide kloonid on võimalik isoleerida ning kasvatada rakukultuuris antikehade tootmiseks. Kasutatakse haiguste raviks,
Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro. Munarakud jäetakse katseklaasis söötmele, kus nad arenevad moorulateks, moorulad viiakse surrogaatemasse, kus kasvatab oma kehas teise looma järeltulija. Moorula ehk kobarloode. Transgeensed loomad ja mikroorganismid on inimestele tähtsad, sest nende abil saame me katsetada nt mõne ravimi mõju, kuidas see mõjuks inimesele. Saame sünteesida erinevaid antikehi haiguste või viiruste vastu. Saame sünteesida valke, mida mõne inimese keha haiguse tõttu enam ise ei tooda. GMO organisme saab kahte moodi, kas teise organismi geeni viimisega organismi või geenivaigistuse meetodiga. Esimese meetodiga saab muuta taimi nt taluvamaks herbitsiidide ehk umbrohumürk suhtes. Teise meetodiga saab mõjutada nt tomatite riknemise kiirust. Nende erinevus seisneb selles, et esimesel meetodil tekib täiesti uue ja võõra organismi geeniga organism
-transpordib aineid -organismi kaitse -�htlustab organismi sisetemperatuuri -seob organismi tervikuks L�MF - v�rvuseta vedelik, mis voolab l�mfisoontes ja koosneb peamiselt vereplasmast IMMUUNS�STEEM - organismi v�ime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende m�rke enne haiguse p�hjustamist Moodustavad VALGED VERERAKUD, L�MFIS�LMED, P�RN JA HARKEELUND �girakud haaravad sissetungijad endasse ja lagundavad need L�mfots��did valmistavad antikehi, mis liituvad viirustega, et neid n�rgestada Omandatud immuunsus kujuneb p�rast nakkushaiguse l�bip�demist v�i vaktsineerimist VAKTSINEERIMINE - organismi vaktsiini viimine ALLERGIA - organismi ebatavaliselt �ge reageerimine v�lisele v�i organismis olevale tegurile ALLERGEEN - allergiat tekitav tegur
OMANDATUD KAASASÜNDINUD Pärandub vanematelt AKTIIVNE PASSIIVNE järglastele IMMUUNSUS IMMUUNSUS Tekib pärast nakkus- Tekib pärast haiguse läbipõdemist vaktsineerimist, kui või vaktsineerimist, organismi viiakse kui organism toodab valmis antikehad ise antikehi KUIDAS TUGEVDADA IMMUUNSÜSTEEMI? TASAKAALUSTATUD TOITUMINE TERVISLIKUD ELUVIISID TÄIENDAV VITAMIINIDE SÖÖMINE KÕRGE SUHKRUSISALDUSEGA TOIDU VÄLTIMINE KROONILISTE PÕLETIKE VÄLJARAVIMINE KÜLMETUSEST HOIDUMINE KAITSE VIIRUSHAIGUSTE EEST: LISAKS TUGEVALE IMMUUNSÜSTEEMILE KAITSEVAD ORGANISMI KA BIOBARJÄÄRID JA ANTIKEHAD. BIOBARJÄÄRIDEKS ON TERVE NAHK JA LIMASKESTAD (MARRASKIL NAHA VÕI LIMASKESTADE KAUDU VÕIVAD ANTIGEENID KEHASSE TUNGIDA).
ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid-terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad, higi. B)Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus, temperatuur.Histamiin-mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine. Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ''tundma õpitud'' s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste
on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks. Esimesed pakuvad kaitset nt nahk ja limaskestad. Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos · Pinnase kaudu Haigustekitajad sisenevad organismi · Läbi naha ja limaskestade
1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10. Miks alles peale 1931 aastat õpiti tundma viiruste ehitust? Siis leiutati elektronmikroskoop 11. Millise kujuga võivad viirused olla, too näiteid! Viiruste suurus on 0.01 0.3 mikromeetrit
säilima nendes kaua aega. See on analoogne bakteriviiruste lüsogeense elutsükliga. Viirusnakkust nimetatakse pidevaks ehk krooniliseks, kui hoolimata organismis tekkivast immuunvastusest jätkub viiruse paljunemine organismis. Reeglina kulgevad taolised nakkused aeglaselt, sest viiruse omadused muutuvad nakkuse käigus kiiremini, kui organism suudab nakkusest jagu saada. 2. Kuidas kontrollib loomade ja inimese immuunsüsteem viiruse paljunemist organismis? Immuunsüsteem toodab antikehi, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Tütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. 3. Milles seisneb vaktsineerimine? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvatuse. 4. Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? Tuulerõugeid, Epstein-Barri virus võib põhjustada nõrga immuunsüsteemiga inimestel kasvajaid. 5
viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. Vt 4. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosakeste vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või hävitavad haigestunud raku 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, or- ganismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - herpesviirus -> kontaktnakkus; villid huultel
- Lüütiline tsükkel-viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb peremeesraku surm. - Lüsogeenne tsükkel – viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosaketse vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või 1 hävitavad haigestunud raku. 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? (2 viisi) - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, organismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust
trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail.
VERERÜHMADE SÜSTEEMID (AB0 ja Rh.) AB0 süsteem Inimese vererühmade AB0-süsteem, esimene tunnustesüsteem. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. a. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel. Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vast...
Istutad: * tuleb kasutada vahekultuuri teisest sugukonnas, nt teravili koos kartuliga * ei tohi istutada vana põllu serva 10. Mis on hübridoomid ja kuidas neid saadakse? Milline roll on hübridoomi loomises kasvajarakul? Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriid; toodetakse hübridoomitehnoloogiaga; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 11. Millised probleemid lahendas hübridoomitehnoloogia loomine. (Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi?) Monokloonsed antikehad on spetsiifiliste omadustega antikehad, mida saab kasutada: * kindla valgu väga täpseks määramiseks * kindla valgu väga puhtaks eraldamiseks * meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas (võimaldavad väga täpselt eristada patogeeni kitsamat tüüpi)
1 Millest seisnevad spetsiifilise ja mittespetsiifilise keskkonna bakteritega harjunud ning on haigustele Elektrolüütide tasakaal on oluline südame lihasrakkude töö kaitsesüsteemi erinevused? vastuvõtlikum jaoks, nihked võivad südame tööd häirida lihasraku . fagotsüüdid, tasemel. dendriitrakud, NK-lümfotsüüdid. 6 , viirus elab peremees rakus ja ei suuda ise paljuneda, 13. Millist ohtu kujutab endas hüpotermia? MCH bakter aga suudab paljuneda, ning moodustab tagajärgi (1. ·Hingamine mõõdukas hüpotermia suurendab kopsude ...
· Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest 3)toodab melaniini 4)välisärrituste vastuvõtt 5)kaitseb alumisi kudesid vigastuste, sissetungi ning vee eest IMMUUNSÜSTEEM Toodab T-lümfotsüüte-hävitavad antigeene ehk patogeene koos nakatunud rakuga(fagotsütoos) Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Mäluvormid: ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni.
trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail
(meristeempaljundus, embrüosiirdamine, rakuteraapia, tüvirakud, kloonimine) Taimede meristeempaljundus- taime algkoest kasvatatakse uusi taimi. Kasutatakse, et kiiresti toota taimi ning aretada viirusvabasid taimi (jõulisema kasvuga, lopsakamad, rikkalikuma saagiga) Hübridoomitehnoloogia- antikehade kiire tootmine (kasvajarakud ja lümfotsüüdid(mis ei paljune pmst) viiakse kokku, tulemuseks hübridoomid kiiresti paljunevad antikehi kandvad lümfotsüüdid) Nt rasedustestid, antiseerumid Embrüosiirdamine- embrüo viimine surrogaatemasse, e kunstlik seemendamine. Nt tõupullide aretamine in vitro viljastamine-katseklaasiviljastamine. Geneetiliselt väärtuslikelt loomadelt paljude järglaste saamine; hõlbus transport Rakuteraapia- ravimeetod, mille puhul organismi härvinud rakke vüi organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega
Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia Aire Tael K06a Pärnu 2009 Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia file:///C:/Users/Kalev/Desktop/geen.bmp Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel. Kõik need meetodid on rakendust leidnud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, keskkonnakaitses, metallurgias ning meditsiinis. Biotehnoloogia, kui rakendusteadus, tugineb peamiselt mikrobioloogia, molekulaargeneetika, biokeemia, biofüüsika ja tehnikateaduse saavutustele. Bio...
Kolesterool-molekul rasvade hulga, millel on tähtsad ülesanded organismis, kuid veresoontele lupjudes põhjustavad ateroskleroosi. VALGUD-transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsioni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, rakkude ehitusmaterjal, muudavad kahjutuks haigusi.Valgud koosnevad aminohapetest. Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaarstruktuur, kvaternaarstruktuur. Kaitsefunktisoon-valgud moodustavad antikehi antigeenide vastu. Ehituslikfunktisoon-valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekied on ainult valgulise ehitusega. Valgu järgu alanemist nimetatakse denaturatsiooniks. NUKLEIINHAPPED-kannab raku tegevusjuhiseid edasi järgmisele põlvkonnale. DNA-molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. A-T-T-T-G-C-G-T-A-C-G-C-T RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest. U-A-A-A-C-G-C-A-U-G-C- G-A
omanikud, AB gruppi need, kellel on punalibledel mõlemad antigeenid ja O (null) gruppi need, kellel pole kumbagi.ABO süsteem erineb kõigist teistest veregrupisüsteemidest selle poolest, et antikehad puuduva antigeeni vastu on veres juba olemas, see tähendab, et A veregrupiga inimestel on antikehad B antigeeni vastu, B grupiga inimestel A- antigeeni vastu ja O grupiga inimestel nii A- kui B- antigeeni vastu. Samas AB grupiga inimestel neid antikehi pole. Doonoril määratakse tema ABO veregrupp, sest sobivust ABO süsteemis peab vereülekandel kindlasti arvestama. Kui seda ei tee, lõhutakse antikehade poolt kõik üle kantud punalibled. See reaktsioon on kiire ja nii tugev, et kahjustab tervet organismi ja võib põhjustada inimese surma.Teiste veregrupisüsteemide puhul tekivad antikehad siis, kui on kokkupuude võõ-ra verega. Kõige sagedasem on antikehade teke RhD-antigeeni (vanasti kutsuti seda reesusfaktoriks) vastu
Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) v õ i sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. · T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahe tult
Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised ning moodustavad punases luuüdis. Traspordivad hapnikku. Valged vererakud värvusetud,amööbiad. Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe.Valmistavad antikehi. Vereliistakud värvuseta,korrapäratu kujuga,moodustavad puanses luuüdis ja osalevad vere hüübimises. Õgirakud aktiivsed vererakud,mis osalevad mikroobide ja võõrkehade hävitamises. Hingamiselundkond. 1) HINGAMISTEED * ninaõõs * neel * hingetoru * kopsutoru * kopsutorukesed * kopsud 2) NINA ja NEEL * ninaõõs * nina limaskesta veresooned soojendavad õhku
tekitamine. kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. asendusema ehk surrogaatema- emaimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase
Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. Aretus loomatõugude või taimesortide loomine ja parandamine mitmete geneetiliste või biotehnoloogiliste võtete abil. Asendusema ema, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.aka surrogaatema. Bioloogiline kell mehhanism, mis reguleerib ennekõike organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
