Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3
Antikeha valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antiseerum vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu antigeenide vastu. Somaatilise rakkude hübriidimise meetod eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised); meetod, mille puhul liidetakse imetajate rakud üheks, ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Hübridoomtehnoloogia: antikehi tootvatest antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Kasutatakse kasvajarakke, millel on piiramatu paljunemise võime. Näiteks: Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Tekib rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks
liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk) on jagunemisvõimelised. Seda kasutati inimese geenide kromosoomide geenikaartide loomisel. Uus leid! 1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, mis toodavad antikehi). Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad:
Monokloonsed antikehad ja antiseerum Heleri Järve Ekaterina Kouru Monokloonsed antikehad Kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon Metoodika loodi 1975. a. Köhleri ja Milsteini poolt, mille eest neile omistati ka Nobeli preemia Metoodika lahendas probleemi, kuidas saada erinevate antigeenide vastu täiesti homogeenseid antikehi suures koguses. Metoodika rakuliseks aluseks on fakt, et iga üksik B-lümfotsüüt on vimeline sünteesima ainult ühesuguste omadustega antikehi. B-lümfotsüüt on aga diferentseerunud rakk ja tema jagunemisvime koekultuuris on väga piiratud. Selleks,et panna soovitud antikeha tootev B- lümfotsüüt jagunema, ühendatakse ta pahaloomulise kasvajarakuga, mille tulemusel tekib hübriidne rakk e. nn. hübridoom Hübridoomil on mõlema eellasraku tunnused:
ühe antigeeniga. See reaktsioon saab toimuda, kuna ristreaktiivsel antigeenil on ühine epitoop immuniseerimise antigeeniga või sellel antigeenil on ehituselt sarnane epitoop immuniseeriv antigeeniga Antigeen- antikeha vastasmõju Organismi satub võõrkeha, mille küljes on antigeen. Võõrantigeeni toimel asub organismis kiiresti paljunema üks konkreetne B-lümfotsüüt, tekitades klonaalse rakupopulatsiooni. Selliseid B-lümfotsüüte, mis on asunud antikehi sekreteerima, nimetatakse ka plasmarakkudeks. Need on terminaalselt diferentseerunud rakud (täiskasvanud rakud, ei arene enam edasi) ja nende eluiga pole pikk. Kui organismist see antigeen kaob, siis kaovad ka antikehi tootnud B-rakud. Kuid siiski, väike osa nendest rakkudest jääb pikaealisteks nn. mälurakkudeks. Nende funktsioon seisneb selles, et kui organism hiljem kohtab samasugust antigeeni, siis tekib immuunvastus sellele palju kiiremini ja efektiivsemalt
Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus lä...
A Rh +verel on A antigeenid ja Rh antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. Kui inimene A Rh + verega saab verd, mis sisaldab B antigeene, siis veri läheb klompi. A Rh -verel on A antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. A Rh - veri saab moodustada ka Rh antikehi.Kui inimene A Rh - verega saab verd, mis sisaldab B või Rh antigeene, siis veri läheb klompi. B Rh +verel on punaste vererakkude pinnal B antigeenid ja Rh antigeenid ja A antikehad plasmas.Kui inimene B Rh + verega saab verd, mis sisaldab A antigeene siis veri läheb klompi. B Rh -verel on punastel vere rakuudel B antikehad ja A antikehad plasmas. B Rh - veri saab moodustada ka Rh antikehi. Kui inimene B Rh - verega
Organismis tekivad tema enda kudede vastased antikehad, mis reageerivad kudedega ja kahjustavad neid. 5. Mis on antigeen? – aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ning mis põhjustab immuunvastuse teket. 6. Mis on epitoop? – antigeeni koosseisu kuuluv aminohape, oligosahhariid või lipiidimolekul. 7. Mis on antikeha? – globuliinide hulka kuuluv valk, millel on võime reageerida ainult tema teket põhjustanud antigeeniga. 8. Kuidas nimetatkse vereseerumi antikehi? – immuunglobuliinid. 9. Nimeta 5 liiki vereseerumi antikehi. – IgA, IgD, IgE, IgG, IgM. 10. Milliseid antikehi tekib esimesel nakatumisel/ kordusnakkusel/allergia korral? - Esimesel nakatumisel: IgM - Kordusnakkusel: IgG - Allergia korral: IgE 11. Missugused on immuunsüsteemi elundid? – harknääre, luuüdi, lümfisõlmed, põrn 12. Kuidas jagunevad lümfotsüüdid? – T- ja B-rakud ning loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. 13
4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud. Somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eri liikide rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega ja tekivad hübridoomid. Rakke kasvatatakse söötmel. Hübridoomitehnoloogia-somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Hübridoom toodab antikehi kasutatud antigeeni vastu ja suudab piiramatult paljuneda. Hübridoomkloon toodab ainult üht tüüpi antikehi (monokloonsed antikehad), neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada antikehi suures koguses, piiramatu jagunemise võime. Lümfotsüüt- vere valgeliblede hulka kuuluv rakk Antigeen-mis tahes teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antikehi sünteesivad ja eraldavad vere
tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks.
Vaktsiin Ig (seerum) Definitsioon Immuunsuse Immuunsuse tekitamiseks kasutatav tekitamiseks kasutatavad aine, mis sisaldab ained, mis sisaldavad antigeene. antikehi ühe või mitme antigeeni suhtes. Milline immuunsus tekib Kunstlik aktiivne Passiivne immuunsus immuunsus Kuna tekib Tavaliselt paar nädalat Koheselt hiljem Kaua püsib Oleneb vaktsiinist, 1-2 ndl aastaid Milleks kasutatakse Et ei haigestuks enam, et Immuunpuudulikkusega
2)ohustatud taimeliikude saamiseks 3)raskesti paljunevate istutusmaterjalide saamiseks.Hübridoomidoomitehnoloogia-keha rakkude hübriitimise meetod võimaldab eriliikide rakkude ühendamist. Kasutati esmalt monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehad ühendatakse kasvajarakkudega, tekivad hübridoomid. Rakke kasutatakse söötmel. Hübridoom toodab antikehi kasutatud antigeeni vastu ja suudab piiramatult paljuneda. Hübridoomkloon toodab ainult ühte tüüpi antikehi, neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada suures koguses. Monikloonseid antikehi kasutatakse: 1)teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus(vereseerum, uriin) 2)vastava antigeeni esinemise ja konsent- ratsiooni määramiseks rakus 3)meditsiiniliseks ja vetenaarseks diognostikaks(rasedustest).Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu.
2. Millistele kehavõõrastele objektidele immuunsüsteem reageerib? Nimeta 6. Võõrvalkudele, mikroobidele ja vigastele rakkudele 3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus? Omandatud immuunsus on immuunsus, mis kujuneb pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanemaltelt järglastele. 7. Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vaktsineeritud organism hakkab pärast vaktsineerimist valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. 8
Meristeempaljunduse kasut: saadakse viirusvabad taimed, raskesti paljundatatavate taimede istutusmaterjali saamiseks (orhidee), hävimisohus taimeliikide kaitseks, kartulid, maasikad, viljapuud, pohlad, nelgi d jne. Meristeempaljundamine: meristeemrakkude võtmine, rakud pannakse kasvama kasvusöötmele, rakkudest kujunenud võrse, võrsed üksikuna toitelahusesse, istikud istututatakse. Hübridoomtehnoloogia: teatud antigeen viiakse hiiresse, hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid, B-l viiakse kokku kasvajarakkudega need on hübridoomid, selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid, nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monokloonsete antikehade kasut: antigeenide määramine, teatud valkude puhtaks eraldamiseks, haiguste avastamiseks, rasedustestis.
peremeesrakk sureb HI-viirus LülitubLÜSOGEENNE pärilikkusainesse ja algab pidev mõõdukas viirusosakeste teke LÜÜTILINE Ägedad viirusnakkused • Toimub viiruse kiire paljunemine • Viirused tapavad peremehe ruttu, niipea kui viirusosakesed on moodustunud • Rakkude suremise tõttu kuhjuvad jääkained, need põhjustavad põletikke ja haiguslikku seisundit • Peremeesorganism hakkab intensiivselt tootma antikehi ja T-lümfotsüüte, selle tagajärjel väheneb viirusosakeste levik • Osade haiguste puhul kujuneb eluaegne immuunsus (näiteks tuulerõuged, leetrid jt) Kroonilised nakkushaigused • Viiruse paljunemine organismis toimub aeglaselt • Viirused küll tapavad peremeheesrakke, kuid see toimub aeglaselt • Organism toodab antikehi . Immuunsüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist • Viirus nakatab üha uusi rakke. Organismi
nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html antikehade viimine organismi, millega tekitatakse immuunsus teatud nakkushaiguse suhtes. Kaasasündinud Pärandub vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kasutatud materjal: Koostatud: http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anat
Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe läbib tervet keha.Vere ülesandeks on hapniku transport.Eurotsüüdid sisaldavad valku nimega hemoglobiin.Immuunsüsteemi ülesandeks on kaitsata keha haigustekitajate ja viiruste eest.Kaasasündinud immuunsus saadakse kohe sündides.Keskmise inimese kopsumaht on umber 6-7 liitrit.Sisse hingamisel roietevahelised
uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus. Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab kauem kui passiivne immuunsus.
AB0-süsteem Esimest korda tutvustas AB0-süsteemi 1901. aastal Austria patoloog ja seroloog Karl Landsteiner, kes sai avastuse eest Nobeli preemia meditsiini valdkonnas. Ta väitis, et punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valgulisi aineid, glükoproteiine, mida ta hakkas nimetama veregrupiteguriteks. Vereplasmas leidub peaaegu alati antikehi neile veregrupiteguritele, mida ei leidu inimese enda punalibledes. Niisiis esineb A-veregruppi kuuluva isiku plasmas antikehi B-veregrupitegurite vastu ja vastupidi. 0-grupiga isikul on antikehad nii A kui ka B vastu, AB-veregrupiga isikul need puuduvad. Seda peab jälgima vereülekannete puhul. Üldiselt püütakse haigele anda tema enda veregrupiga verd, kuid ülekanded väiksemates kogustes on võimalikud ka vastavalt järgnevale tabelile:
seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool.
kõigile isenditele OMANDATUD IMMUUNSUSkujuneb elu jooksul, haiguse läbi põdemisel või vaksineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt lastele AKTIIVNE IMMUUNSUStulemus, mis tuleb kui vaktsineeritakse ja organism põeb haiguse kergel kujul läbi. Kestab kauem kui passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid antikehi. MIS TOIMUB ORGANISMIS VAKTSINEERIMISEL? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. LÜMFISÜSTEEM moodustavad lümfotsüüdid, hävitatakse organismi tunginud haigustekitajaid. PÕRN- 12cm, piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad erütrotsüüdid. Vere varupaik. HARKELUND- rinnaõõne ülaosas. Kontrollib kehasiseseid kaitsereaktsioone.Valmivad lümfotsüüdid. Suguküpsuses muutub rasvkoeks.
lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus Aktiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kestab kauem. Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Kestab vähem. Südame- ja veresoonkonna haigused Südameinfarkt tuleb süüa vitamiine ( E, D3, C) ja magneesiumi. Kõrgvererõhutõbi Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukaskehaline aktiivsus, tervislik toitumine,
· HÜBRIDOOM= LÜMFOTSÜÜT + KASVAJARAKK o Lümfotsüüdid ei ole võimelised jagunema ja väljaspool organismi eksisteerima o Toodavad antikeha kasutatud antigeeni vastu o Kasvajarakk on piiramatu jagunemisvõimega · Hübridoomide tootmine o Hübridoomirakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja kasvavad ainult hübridoomid (Laboris) o Hübridoomide kloonimine o Hübridoom produtseerib ainult üht tüüpi antikehi monokloonsed antikehad · Monokloonseid antikehi kasutatakse: o Teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus (nt vereseerumis, uriinis) o Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus (nt düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus) o Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid; viiruste, bakterite või protistide tuvastamine)
läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest! Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest(viirused, bakterid) või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuuunsus. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus, mis muideks, kestab vähem kui aktiivne immuunsus
Hübridoom rakkude hübriidid. Kasvajarakud. Antikeha sünteesiva lümfotsüüdid ja müeloomiraku hübriid. Luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia somaatiliste rakkude hübriidimise meetod, mis võimaldab eri liikide rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. Monokloone antikeha kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon. Toodab üht tüüpi antikehi. Liidetakse 2 rakku. Tavalisel antiseerumil puudub paljunemisvõime. Antikehi rohkem ning ei saa kasutada konkreetselt ühe antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse 1) vastava antigeeni määramiseks,2) teatud valkude puhastamiseks, 3) haiguste avastamisesks, 4) rasedustestis. 1.Hübridoom rakkude hübriid. Antikeha sünteesiva lümfotsüüdid ja müeloomiraku hübriid. 2.Kloon isendi, raku või DNA kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. 3
järglaskond. Meristeem algkude, mis asub taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeempaljundus üks taimede kloonimise meetod, kus kasutatakse ühe taime meristeemrakke, et saada suur arv vegetatiivseid järglaseid. Totipotentne rakk on arenguliselt täisvõimeline. Hübridoomitehnoloogia tehnoloogia, mis põhineb B-lümfotsüütide ühendamisel kasvajarakkudega, et luua hübridoome. Hübridoom B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Antikehad B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, millel on omadus ,,ära tunda" ja seonduda antigeenidega. Superovulatsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalsetel tingimustel ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Surrogaatema loom, kes on sünnitanud teiselt loomalt pärit embrüotest järglaseid. In vitro viljastamine munarakud viljastatakse väljaspool organismi.
võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis
2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. 4. Selgita lühidalt taimede meristeempaljundus, miks saab seda nimetada kloonimiseks? Millist kasu (mis eesmärgil teostatakse) saab sellest tehnoloogiast? 5. Mida tähendab hübridoomi loomine, too üks näide, milleks seda kasutatakse. 6. Hübridoomide abil ,,toodetakse" monokloonseid antikehi. Mis need on ja millised on nende rakenduslikud võimalused? 7. Kaasajal rakendatakse põllumajandusloomadel sageli embrüosiirdamist. Millega on sel juhul tegemist (selgita metoodika käiku). Miks seda rakendatakse? 8. Selgita millistel juhtudel on embrüosiirdamine inimesel on põhjendatud. 9. Millise võimaluse andis FSH (folliikule stimuleeriva hormooni) avastamine imetajatel põllumajandusloomade paljundamisele. 10
asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimine-Selle ajal hakkab inimese keha tootma viiruse vastu antikehi. Siirutaja-viiruste edasikandjad. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism. Mükoplasma-kõige väiksem bakter. Spoor-eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk. Aeroob-bakter, kes elab hapnikuga keskonnas ja kasutab selle toitaineid lagundamiseks. Anaeroob-elab hapnikuta keskkonnas ja hapnik mõjub talle hukkavalt. Sinikud-tsüanobakterid. Mügarbakter-rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Steriilimine- konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril
ARVESTUSEKS HAIGUSED 1. Mõisted: PATOGEEN - haigustekitaja FAGOTSÜTOOS õgimine, rakumembraan läheb ümber patogeeni ja lagundab selle LEUKOTSÜÜT valge vererakk ANTIGEEN organismile võõras molekul ANTIKEHA kaitsevalk MÄLURAKK valge vererakk, mille geenis on info haigustekitajate vastaste antikehade kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4
a)nõrgestatud haigustekitajatest b)surnud haigustekitajatest c)haigustekitajate mürkidest Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehasid kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu.Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks organismi ja tulemuseks on AKTIIVNE immuunsus.Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu valmis antikehi on tulemuseks PASSIIVNE immuunsus. Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni. Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant.Sellega alustatakse juba varases lapseeas. Meie riigis on programm, mille alusel vaktsineeritakse inimesi nende haiguste vastu: duberkuloos, lastehalvatus, difteeria, läkakõha,
kõikvõimelised! LK.21-23 1.Mille poolest erinevad somaatilised rakud ja sugurakud? Somaatlistel rakkudel pole ülesannet paljuneda, aga sugurakkudel ongi ainult see ülesanne. 2.Kuidas nimetatakse meetodit, kui ühendatatakse erinevad keharakud( isegi erinevatel liikidel), milleks seda tehti, umbes millal (saj.). HÜBRIIDIMINE. See leiutati 1975. 3.#Millel põhineb kromosoomide geenikaartide loomine? 4.Millised rakud ja milleks toodavad antikehi? Mis need on (kehad, ained...)? Antikehad on valgud, mis kaitsevad organismi pahalaste eest. Antikehi sünteesivad verre plasmarahud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud b-lümfotsüüütidest. 5.Mis on antigeen, mis võib olla konkreetseks antigeeniks? Antigeen on mis tahes kehavõõras, teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustav vastureaktsioonina antikehade tekke. Valgud, nukeliinhapped. 6.Millised on inimese vererakkude põhitüübid, nende nimetused ja ülesanded.
all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes. ● Harkelund asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb. ● Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke. ● Luuüdi tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte. ● Õgirakud hävitavad haigustekitajatest baktereid (“söövad ära”) ● Lümfotsüüdid toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke. ● ADENOID, MANDLID, LÜMFISOONED IMMUUNSUS- vastupanuvõime haigusetekitajale ORGANISMI KAITSEBARJÄÄRID- ● nahk ● ripsepiteel ● limamembraan ● mikroobivastsed valgud pisaras jne ● hape ja pepsiin maomahlas ● head bakterid nahal MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSÜSTEEM- ● reageerib kohe peale vigastust ● vigastatud rakud eritavad histamiini (laiendab veresooni) -> valu, punetus jms
Nende läbimõõt võib olla kuni 15cm Põrna lümfisõlmekesed ei ole püsivad, need võivadf muutuda suuruselt ja ka hoopis kaduda ja teises kohas moodustuda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lümfotsüüdid ja immuunsus On immunokompetentsed rakud, mis sünteesivad antikehi või kutsuvad esile raku poolt vahendatud immuunsuse nähte Väikeseid lümfotsüüte on organismis 1% kehakaalust Võimaldavad immunologilist mälu üle kanda Kõige enam antikehi toodavad põrna rakud, seejärel lümfisõlmede rakud T- & B-lümfotsüüdid B-lümfotsüüte sünteesitakse imetajatel luuüdis T-lümfotsüüdid on tüümusest sõltuvad, on B-rakkude abistajad Antikehade süntees põhineb nende vahelisel koostööl
või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele · Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid · küpsevad luuüdis (bone · Küpsevad harkelundis ehk marrow) tüümuses (thymus) · Toodavad antikehi erilisi · Abistavad B-rakke ja valgumolekule, mis on tapavad organismi võimelised märgistama viirusnakatunuid rakke organismi tunginud võõrmolekule või rakke tänu patogeenide pinnal B- olevatele eriomastele lümfotsüüt molekulidele ehk antigeenidele
HÜBRIDOOM kahe erineva organismi rakkude ühend, HÜBRIIDRAKK hübridoomi rakk, mis on jagunemivõimeline, ANTIKEHA erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi, ANTIGEEN mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke, MONOKLOONNE ANTIKEHA spetsiifilise omadusega antikeha, SOMAATILINE RAKK organismi ehitusse kuuluv keharakk e. Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga ,
Vereringe ülesanded : 1.Kannab kehas laiali toitaineid 2.Kannab laiali hormoone 3.Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. 4.Transpordib veres sisalduvaid kaiserakke ja antikehi,mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. 5.Viib ära rakkudes tekkinud jääkaineid, tagades sellega pideva ainevahetuse 6. Kannab Kehas laiali hapnikku.
umbes 30 eri rühma. Vererühmad on päritavad. Nõnda jagunevad inimesed pärilike vereomaduste poolest erinevatesse vererühmadesse. Iga vererühmasüsteem on määratud erinevate geenide poolt kromosoomis. Õnneks ei põhjusta enamik erinevusi vererühmades tugevaid antigeenseid reaktsioone ehk vere sobimatust. Selles osas tuleb silmas pidada vaid AB0 ja reesussüsteemi, millel on väga aktiivsed antigeenid, tõrjumaks teist laadi verd. Nende vastu moodustab organism antikehi, mille toimel kleepuvad võõra vere rakud kokku ja peened veresooned ummistuvad. Sellepärast on paljudes riikides tavaks määrata kõigil elanikel AB0-rühm ja reesusrühm ning need andmed passi kanda. AB0-süsteem Paljudest erinevatest süsteemidest on enim kasutusel AB0 süsteem. AB0 vererühmad avastati kõige esimesena. Just seda vererühmasüsteemi uurides selgus, et inimese immuunsüsteem on mitmekujuline ehk teaduskeeles öeldes polümorfne. Selle vererühmasüsteemi avastas
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad, nimetatakse arteriteks. Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ...
sest kõik tema tuumaga rakud peaksid sisaldama transgeeni. -Kui integratsioon kromosoomi toimub hiljem, siis on antud loom mosaiikne, st. mõnedes rakkudes on transgeen ja mõnedes mitte. 4)Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. 5)video SLAID 10 : TRANSGEENSED ORGANISMID TÄNAPÄEVAL: 1)Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. 2) Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. 3) Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis
Peale P- selektiiniga kinnitumist, mida leidub rohkelt bakteri pinnal, siseneb bakter endotsütoosi teel neutrofiilidesse. Seal patogeen jaguneb binaarse lõhustumise teel, moodustades morulae (ing k.). See lõhub fagosoomi ja nakkus liigub edasi järgmistesse neutrofiilidesse. Immuunsüsteemi häiritus võib põhjustada sekundaarseid infektsioone. (Kohn et al., 2008) Rootsis tehtud uuringu järgi esines 18 protsendi kliiniliselt tervete koerte veres A. phagocytophilumi antikehi. Suur osa nakkuse saanud koeri on selle märkamatult läbi põdenud. (Vera et al., 2014) Anaplasma phagocytophilumi põhjustab koertel akuutset põletikku, mida iseloomustavad palavik ja trombotsütopeenia. On täheldatud ka subkliinilist põletikku. (Vera et al., 2014) Samuti põhjustab see lonkamist, liigesevalu, täppverevalumeid, letargiat ja isutust, harvem oksendamist, kõhulahtisust, köha ja krampe. (Ward, 2012)
ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu.
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga 4) Passiivne kunstlik immuunsus: pärast immuunglobuliinide manustamist. Immuunvastus: immuunotolerantsus, autoimmuunsed reaktsioonid, immuunpuudulikkus, allergilised reaktsioonid. Mükoplasmad-väiksemad looduses elavad bakterid,puudub rakusein,põhjustavad k...
organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks. B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi. Antikehad on spetsiifilised valgud või immunoglobuliinid.Nende roll seisneb selles,et nad seovad kokku antigeene ja aktiveeruvad komplemente,et hävitada võõraid rakke. Antigeen on aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ja mis põhjustab immuunvastuse teket. Rakulise immuunsuse puhul on organismivõõraste struktuuride äratundmise ja kõrvaldamise funktsioon teatud rakkudel. Organismi kõige esmane kaitse võõrorganismide vastu toimub fagotsüütide abil. Peamised
Platsenta tähtsus: Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi. Läbi platsenta siirduvad loote verest ema verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Platsenta on omalaadne kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Platsenta eritab naise organismi erinevaid hormoone, mis reguleerivad emakalihaste kokkutõmbumist, st sünnitegevuse algust. Emalt lootele: · Hapnik · Toitained, sh vesi · Antikehad · Hormoonid
viiruste, toksiinide jms.) eest. Hübirdoomi omadustest on olulised kaks: Aktiveeritud lümfotsüütidest pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib ühte tüüpi antikehi- monokloonsed antikehad. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: Vastava antigeeni (mida kasutati hiire immuniseerimisel) olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL
viiruste, toksiinide jms.) eest. Hübirdoomi omadustest on olulised kaks: Aktiveeritud lümfotsüütidest pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib ühte tüüpi antikehi- monokloonsed antikehad. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: Vastava antigeeni (mida kasutati hiire immuniseerimisel) olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL
HÜBRIDOOM kahe erineva organismi rakkude ühend, HÜBRIIDRAKK hübridoomi rakk, mis on jagunemivõimeline, ANTIKEHA erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi, ANTIGEEN mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke, MONOKLOONNE ANTIKEHA spetsiifilise omadusega antikeha, SOMAATILINE RAKK organismi ehitusse kuuluv keharakk e. Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga ,
Immuniseeerimine, vaktsiinid Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
