soe veri tuleb asemele) Pärast mingit viirust jäävad kehassse nn mälurakud ja selle arvelt tekib omandatud immuunsus. Kui nakatuda uuesti haigusega, siis mälurakud (lümfotsüüdid e valgeid vereliblesid) hakkavad kiiresti paljundama - T-lümfotsüüdid on fagotsüüdid e on võimelised nakatunud raku ümber mässida ja ära lagundama. On alles ka antikehi tootvaid B-lümfotsüüdid. Antikehad humoraalne reaktsioon antikehad blokeerivad ära nakatunud raku e antigeeni, ei tapa ära kuid märgistavad ära ja suunatakse t-lümfotsüütide poolt lagundamisele e Tapjarakud lagundavad nad ära. Allergia Organismi kiiks e reageerib ülitundlikult täiesti ohutule ainele - Allergeen aine mis põhjustab allergilist reaktsiooni o Organismis endas o Väliskeskkonnast - Allergeenid võivad olla o Toiduained: Tsitrulelised, piimavalk
Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. · ÜLESANDED Energeetiline esmane energiaallikas,ehituslik Struktuurne selgroo välistoes, taime, seeneraku kestas Varuaine tärklis, glükogeen Osalemine biosünteesil DNA, RNA Bioregulatoorne hormoonid Kaitse antikehad loomadel, taimedel külmumise vastu. · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist; õhust kergemad ja hüdrofoobsed, ei lahustu vees. · Ehitus: Orgaanilised ühendid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter) Lihtlipiidid on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. JAGATAKSE: lihtlipiidid ehk naturaalrasvad
15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid
erütropoetiini manustamisel. Reesusantigeen erütrotsüütide pinnal valguline aine, mis põhjustab vastavate antikehade teket (kõige tugevam D-antigeen, selle järgi jaotatakse reesuspositiivseks olemas ja reesusnegatiivseks puudub). Reesusantigeenide (D-antigeeni) kokkupuutel verega moodustuvad antikehad immuunsüsteem, reesuskonflikt. 7.Mis on leokogramm ehk leukotsütaarne valem? Leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe, mis saadakse värvitud vere äigepreparaadi rakkude diferentseerimisega. Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu ning selle värvumise, samuti tuuma struktuuri põhjal. Arvestatakse ka plasma ja tuuma eristumise teravust. Kasutatakse tugeva suurendusega õliimmersioonobjektiivi. 8.Kuidas mõjutab neerutalitust vere happe-leelisseisund? Põhjendus
Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna, piim) 7. Energia 8. Kahjustuste funktsioon. Albumiinid seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) 10. Kaitse. Antikehad, kes võitlevad haigustega ja haigustekitajatega 11. Geeniregulatoorne funktsioon Struktuurid: 1. Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus kulgeb sirgelt (juuksekarv on sirge) 2. Sekundaarstruktuur spiraal e biheeliks (juuksekarv on lokkis) 3. Tertsiaarstruktuur kera 4. Valgu kvaternaarstruktuur omavahel ühendatud kerad (kui keeta muna)
..4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid, lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad vastusena organismi tunginud haigustekitajatele, on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid. · Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgu molekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid
..4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid, lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad vastusena organismi tunginud haigustekitajatele, on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid. · Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgu molekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid
Põrna kude on pehme ja vererikas- punane üdi (pulp): erütrotsüüdid (RBC), vere filtratsioon, valge üdi (pulp): lümfotsüüdid, spetsiifilised immuunreaktsioonid, lümfotsüütide aktiveerumine, proliferatsioon ja diferentsioon ning antikehade süntees. Lümfisõlmed: Püüavad antigeene kudedest, vastavalt koele tuleneb ka nende nimetus. Aferentsoone kaudu saabub ag ja eferentsoone kaudu lahkuvad lümfivedelik, antikehad ja rakud. Lümfi funktsioon: Lümfisõlmede filtreerimine (bakterite, viiruste ja vähirakkude transport). Liigse vedeliku transport kudedest verre. Toitainete, eriti lipiidide transport. Lümfiringe ja vereringe võrdlus: Lümfiringes voolab lümf, vereringes veri. Lümfiringe on ühesuunaline (kudedest südame poole), vereringe kahesuunaline. Lümfikapillaarid on läbilaskvamad kui verekapillaarid. 5. Kirjelda vereloome arengut ning joonista vastav skeem. Nimeta
Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioone •Osa valkudest on ensüümid. •Ensüümid reguleerivad kõiki üldtähtsaid protsesse organismis: rakkude kujunemine, hormoonide töö, seedimine jne. •Ensüümid toimivad katalüsaatoritena. Enamus ensüüme on katalüsaatorid. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni kiirust. 2. Valgud kui organismi ehituskivid. 3. Valkude tähtsus raku tasandil. •ainete transport (nt. Hemoglobiin) •kaitse – antikehad ja valged verelibled Aminohapped •Kõik valgud koosnevad aminohapetest. •Aminohappeid on organismis vaid 20 erinevat. •Kõiki aminohappeid on väga vaja, et saaks moodustada kõik vajalikud valgud. •Aminohapped liituvad omavahel ja moodustavad valgu. Valgu ülesehitus 1. Primaarsektuur: aminohapete järjestus 2. Sekundaarsektuur: spiraal või paralleelselt 3. Tertsiaalsektuur: kerajas molekul 4. Kvaternaarsektuur: mitu valgumolekuli koos
Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. See tähedab, et valkudel on kõigis organismides ehituslik funktsioon. Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid. Näiteks, kui vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Ensüümid on biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Näiteks mõnede ensüümid aktiviseerimiseks on vaja vitamiine. Ma söön vitamiine, sest muidu võib mitmete oluliste ensüümide töö pidurduda ja sellega võib kaasneda tõsised tervisehäired
Pärilikkus-looduse seaduspärasus, mille järgi järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.Geneetika-teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.Genoom-ühesuguses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genotüüp-ühele isendile omaste geenide kogum(sellest sõltub tunnuste esinemine). Fenotüüp-vaadeldavate tunnuste kogum.Replikatsioon-DNA süntees. Eelneb raku jagunemisele. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Transkriptsioon- RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transport...
Paralüütiline: 2-10 päeva Astsendeeruv paralüüs Sümmetriline kvadroparees Tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste halvatused Mõõdukad tundlikkushäired Laboratoorsed uuringud Haiguse alguses ebaspetsiifilised Kliiniline veri korras Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused Diagnostika Mõelda marutõvele ! Spetsiifilised antikehad RT-PCR väga sensitiivne ja spetsiifiline Antikehade uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast, kaelapiirkonna nahabiopsiast või sarvkestalt, süljes ja liikvoris Postmortaalne aju histoloogiline uurimine Negri kehake Profülaktika Metsloomade ja koduloomade vaktineerimine Haava pesemine vee ja seebiga,surnud koe eemaldamine, teetanuse vastane profülatika Passiivne ja aktiivne vaktsineerimine peale kokkupuude
BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loote väärarenguid põhjustavad tegurid on teratogeenid. Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp. eest, Stabiilne sisekeskkond Platsenta ülesanded: Ainevahetuslik, Platsentabarjäär, Antikehad, Hormoonid Areng: Sündimine, Juveniilne, Fertiilne, Seniilne -> Surm PIIRAMATU organism kasvab elu lõpuni (taimed) PIIRATUD organism saavutab teatud mõõtmed (imetajad) PERIOODILINE organism kasvad etappidena (puud) Rasestumisvastased vahendid: Kondoom (2), Spermitsiidid (3-5), Pessaar (2), Spiraal (1.5), Steriliseerimine (M-0.15, N-0.04)
MEIE EHITUSAINE - VALK ( inglise keelest tuletatud samatähenduslik mõiste: PROTEIINID) Valke saadakse nii loomsetest kui taimsetest toiduainetest, kuigi parimate allikatena tuntakse just loomseid toiduaineid: piimatooteid, lihatooteid, kala ja linnuliha. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Toiduvalgus esineb ligi 20 erinevat aminohapet, millest 8 on inimesele asendamatud, sest organism pole ise võimeline neid teistest toiduosistest sünteesima järelikult tuleb neid saada toidust. Seedimise käigus laguneb valk taas aminohapeteks, millest keha toodab uued vajalikud valgud. Toiduainetes oleva valgu väärtuse määrab nende aminohappeline koostis ja seeditavus. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Loomsetes toiduainetes on asendamatuid aminohappeid rohkem. Näiteks saame me juustu ja kohupiima süües ...
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus Aktiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kestab kauem. Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Kestab vähem. Südame- ja veresoonkonna haigused Südameinfarkt tuleb süüa vitamiine ( E, D3, C) ja magneesiumi. Kõrgvererõhutõbi Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukaskehaline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest ningalkoholi tarbimisest loobumine. Veenilaiendid tuleb palju liigutada, jalgu masseerida, aga seda täiesti terveks ei saagi. südame rütmihäired südameklapi rikked -
● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab proteiini, takistab selle denturatsioonist, võimaldab hüdrofiilse keskkonda, kus saab tekkida reaktsioon Kiipide tüüpid I Analüütilised ● Antikehad kinnitatakse pinnale ● Lisatakse valgu lahus (nt lüüsunud rakkudega) ● Saab määrata ekspressiooni, afiinsust, aktiivsust ● Eriti hea ekspressiooni võrdlemiseks erinevate lahuste puhul Kiipide tüüpid II Funktsionaalsed valgukiibid ● Kasutatakse puhtaid valke ● Uuritakse valk-valk, valk-DNA, valk-RNA, valk-fosfolipiid vastastikmõju ● Samuti hindamaks ensüümide aktiivsust, leidmaks antikehasid ja näidata nende spetsiifilisust Kiipide tüüpid III
põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained- interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine )Reageerib aeglasemalt )Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel )Spetsiifiline )Võib olla lühiajaline või kesta läbi kogu elu )Ei pärandu vanematelt järglastele )Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne rakuline Mõlemis reaktsioonis osalevad lümfotsüüdid Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid Küpsevad harkelundis ehk tüümuses Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke B-lümfotsüüdid Küpsevad luuüdis Toodavad antikehi –antigeenidele Lümfisõlm ed • on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised moodustised lümfisoonte teel
Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine, lihastes. DNA 1)üksikahel 2) levinum Lihtlipiidid: Rasvad E allikas, kaksikspiraalis 3)DNA + valgud = säilitab keha tᵒ Õlid taimedes E kromosoomid ÜL päriliku inf
Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga struktuuri kohta tuua näite, millistel valkudel leidub? V: Primaarstruktuur Aminohappeline järjestus valgu molekulis. Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel Sekundaarstruktuur Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded? V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-, karvadevalgud), transpordifunktsioon (hemoglobiin), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon 13. Mis on nukleiinhapped?
Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 10. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisse viidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul ja seda tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. Aktiivne immuunsus jaguneb kaheks: Loomulik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad nakkushaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerumisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks. Kunstlik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad sihipärase tegevuse – vaktsineerimise ehk kaitsepookimise tulemusena. 11. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia on kalduvus ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine ehk
15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) α-heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) β-struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid
Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, ...
Tähtsaim nendest on K- antigeen. Inimesed kelle punalibledel esineb see antigeen on K- positiivsed ja kellel ei ole need on siis negatiivsed. Positiivseid on 9% ja negatiivseid 91%. Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Inimese veregrupi määravad ära kaks antigeeni mis paiknevad inimese punalibledel ja need on antigeenid ja antikehad. Veregrupp on pärilik ja see inimese elu jooksul ei muutu. Vereülekande puhul peab tähele panema seda et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Muidu tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele.
Rakkudes hapnik(igasuguseks elutegevuseks, ainevahetuseks), süsinik (kehas orgaaniliste ühendite koostises), vesinik(biomolekulide ehitusüksus) fosfor-DNA oluline ühend. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi muudustumises. Vesi on organismis hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri. Org ained organismis: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Põhilised ensüümid, vimaniinid, hormoonid. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed. C arv aatomi molekulis on 3-6. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru.jääk) laktoos(galaktoosjääk+ fru.jääk) polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on e...
ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad vill juuksed, küüned suled jne) 3. transport nt rauda , hapniku transporditakse 4. retseptorfunktsioon väliskeskkonna info edastamine raku sisse 5. regulatoorne 6. kaitse moodustuvad antikehad 7. liikumis lihaste võime kokku tõmbuda ja lõtvuda 8.energeetiline kui nälg siis hakkab keha valke kasutama energia saamiseks 9.varuaine Struktuur primaarne struktuur-aminohapete jada, insulin sekundaarne struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks ahelate voltimisel, ämblikuniit, looduslik siid, küünte ja juuste valgud tretsiaal struktuur- glookulid,fribiilid ,kollageen kvarternaarstruktuur- liituvad mitu erinevat valgumolekuli,hemoglobiin omadused
Vereringeelundkond ja südame ehitus 1.Mis ülesanded on organismis vereringel? See kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained ja hapniku ning osaleb jäkainete eemaldamises, seob kõik organismi osad tervikuks. Kannab lailai hormoonid, antikehad ning kaintsesüsteemi rakud.Lisaks aintab see ühtlustada keha temperatuuri. 2.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus?
Lk 38-Valgud 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone...
Füüsikalised mõjutajad (nt rappumine, põrutused, kitsad riided, löögid, kiirgused) Ema haigused (nt süüfilise bakterid, toksoplasma, punetised) Keemilised ühendid (nt lahustid, nikotiin, alkohol, ravimid Platsenta roll emalt lootele ja vastupidi Platsenta kaudu toimub loote ja ema vahel ainete vahetus. Ema annab lootele vajalikke aineid ja võtab lootelt vastu jääkaineid Ema annab lootele hapniku, toitained, antikehad, hormoonid, ravimid, osa mürke ja haigusetekitajaid. Loode annab emale süsihappegaasi, kusiaine ja teised jääkained, vee, hormoonid. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid. Terminid Imik- kuni üheaastane inimlaps Loode- alates kolmandast arengukuust emakas arenev inimorganism. Vastsündinu- sünnile järgnev elujärk (esimesed 10 päeva) Nooruk- inimene kes areneb täiskasvanuks (u.21-22.a). selles eas kasv aeglustub
Organismide koostis kontrolltöö (küsimused ja vastused) (11.klass) 1) Valkude ülesanded ja näited. - ensümaatiline funktsioon – inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. - ehituslik funktsioon – ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotses...
bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist...
kiiritamine" ning see haakub otseselt keha toitaine vajadustega. Tabav oli ka sõnade mäng kiiritatud vs ärritatud. Ega see niivõrd vale ei olegi. Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekümneteks aastateks. Kohe kuhjaga. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga
Bakterite tähtsus inimese elus: aitavad lõhustada toitaineid, asustavad elupaika (tõvestavate mikroobide asemel), tehakse toitaineid, tehakse piimatooteid, toidustuses. 11. Organismi kaitsemehhanism: vigastamate nahk ja limaskestad, söögis, joogis leiduvatest bakteritest hävinevad seedeelundites:sülje kaitseensüümide, mao tugevalt happelise keskkonna ning maksast erituva sapi mõjul.Õhus leiduvaid baktereid hävitab hingamisteede lima. Verre sattunud baktereid hävitavad antikehad ja õgirakud. 12. Bakteri elutunnused: niiskus, soodne temperatuur, toitainete olemasolu, jääkainete hulk(peaks olema väike), keskkonna happelisus, õhu hapnikusisaldus, teised bakterid.
Piimatooted nt juust ja kodujuust Moosid Mahlad Küpsetised maiustused Valkude funktsioonid organismis: Ainete transport hemoglobiin Regulatsioon insuliin, ajuripats, kasvuhormoon Info vahendamine retseptorid /raku ja väliskeskkonna vahel Keemiliste reaktsioonide kiirendamine ja aeglustamine ensüümid (amülaas) Ehitusmaterjal paljud rakuosad, suled, vill, sõrad, küüned Kaitse antikehad, hüübimisfaktor, madala ja kõrge temperatuuri eest Liikumine müosiin, aktiin (võimaldab lihaste lõtvumist ja pinguldumist) Energia erandjuhud Varuaine arenevad organismid
sõrad, kabjad · Transport · Retseptor rakumembraanis esineb valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (keele limaskesta retseptorvalgud nt aitavad maitset tunda) · Regulatoorne hormoonid reguleerivad nt insuliin vere suhkrusisaldust · Kaitse organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad · Liikumis nt lihasvalgud, nt algloomade liikumine ka · Energeetiline 10. Kuidas kaitseb organism valgu molekule väliste ja siseste mõjutuste eest? Molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: aminohappejääke ühendav peptiidside on küllaltki stabiilne. 11. Võrrelge! DENATURATSIOON RENATURATSIOON valk kaotab kõrgemat järku struktuurid valk taastab oma struktuurid 12
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära ained, mis kutsusid esile nende sünteesi
· Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasiit. · Siirutaja tõvestaja edasiandja teisele organismile. · Antikehad moodustavad kehas olevad kaitsevalgud, haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. · Vaktsiin viiakse organismi surnud/nõrgestatud viiruseosakesi. · Viirustel on tunnused, mis liigitavad nad elusorganismideks ja ka tunnuseid, mism välistavad seda. · Tähtsamad elusorganismile sarnanevad tunnused pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda. · Elutud objektide tunnused puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, iseseisev
Valkude tähtsus 1. Ensümaatiline ensüümid kiirendavad reaktsioone, jäädes ise muutumatuks. Nt amülaas 2. Struktuurne kõikides rakuorganellides, karvad, küüned, suled, viiruste kapslid 3. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides 4. Regulatoorne hormoonid (nt insuliin) 5. Retseptoorne rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 6. Liikumine algloomade viburid, lihaste valgud 7. Varuaine munavalge, piimas kaseiin 8. Kaitse antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 9. Toksiinne putukate ja madude mürgid 10. Energeetiline väga madal Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. 1. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA 1. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
madalam). SGLT2-inhibiitorid · Dapagliflosiin(Forxiga) · Empagliflosiin(Jardiance), empagliflosiin+metformiin(Synjardy) Kõrvaltoimed: · Infektsioonid (kuse-ja suguteede infektsioonid) · Võimalik maksakahjustus? · Kusepõie-ja rinnavähk? · Tagasihoidlik vererõhu langus 2. tüüpi diabeediga patsientidel. · Empagliflosiinilon tõestatud kardioprotektiivnetoime. KÕRGE KOLESTEROOL · HMG-CoAreduktaasiinhibiitorid ehk statiinid · Esetimiib(Ezetrol) · Monoklonaalsed antikehad STATIINID Vähendavad oluliselt LDL kolesterooli sisaldust, esmavaliku ravimid Toimemehhanism: · kolesterooli sünteesi takistamine ensüümi HMG- CoAreduktaasi inhibeerimise kaudu maksas. Kõrvaltoimed · Seedetrakti kõrvaltoimed(kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia), müalgia(lihasvalu, nõrkus ilma kreatiinkinaasitõusuta u 5%), peavalu- enamasti mööduvad. · Maksa transaminaaside tõus (ASAT, ALAT)-normaliseeruvad enamasti. · -tõus
1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 21.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 22.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline/katalüütilineensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist.
Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised". Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. http://oregonstate.edu/potatoes/CSS322WebNotes.html Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad · Teatud antigeen viiakse hiiresse. · Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B- lümfotsüüdid. · B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega need on hübridoomid. · Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. · Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monoklonaalsete antikehade Antigeen tootmine
Arvatakse, et väga intensiivne viiruse paljunemine ja viirusvalkude tootmine mõjutavad taimedes, fotosünteesi, hingamist ja toitainete kättesaadavust. 1.5 Viirused ja inimene Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis (immuun- süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Inimeste ja loomade viirusnakkused
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
3.Retseptor ülesanne rakumembraanis esineb mõningaid valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine,maitse tundmine). 4.Liikumisülesanne valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (algloomade ripsmete ja viburite liikumine). 5.Regulatoorne ülesanne regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. 6.Kaitse ülesanne organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. 7.Energeetiline ülesanne valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides.
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad...
Valgu molekul moodustab : 1aminohappe karboksüülhappe ja teise aminohappe. Mitu erinevat struktuuri: valgustruktuur, primaarstruktuur, aminohappeline järjestus, sekundaar e testjärku struktuur . denaturatsioon renaturatsioon . valgu ül:1.reguleerivad biokeemilise reaksioonide kiirust( nt amilaas süljes lagundab tärklist). Iga emsiin seostub kindla lähtainega 2.ehituslik funktsioon rakumembraani ehituses( karvad juuksed, küüned)3.kaitse ül antikehad mood võõrkehade vastu . Nukleiinhappeid on 2suguseid DNA desoksüribonukleiinhape ja RNA. Dna koosneb süsinikust vesinikust, hapnikuts ja lämmastikust. Dna on kõrgmolekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest nukleotiid on 3 osaline ( suhkur- desoksüriboos,fosfaatrühm, lämmastikalus(adeniinA, guaniinG, tsütosiinC, tümiinT )c-g,d-a DNA ehitus 1.kaheahelaline nukleotiididerivi see tekib vastavusprintsiibi järgi 2. teistjärkustruktuur tekib
- enteroviirused(kõhugripp). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad).NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit. HINGAMISTEED - adenoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), SISEELUNDID - hepatiit(maks), SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral. c) vaktsineerimine. 3. õgirakud e fagotsüüdid - hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke. Õgirakud hävitavad ka viiruste ja antikehade komplekse.
Homöostaas. Inimesel püsiv veresuhkur, keha temp, vererõhk, vere O2 sisaldus, organismi PH, veehulk kehas. Kehatemperatuuri eest vastutab-nahk, lihased, peaaju, vereringe Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
