seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik. Inkubatsiooniperiood Inkubatsiooniperiood on 4 6 nädalat, sümptomid kestavad tavaliselt 1 2 nädalat. EBV jääb persisteeruma B-lümfotsüütidesse ja umbes 6%-l inimestest võib nakkus reaktiveeruda. Nakkusohtlik periood Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäo- liselt kaitsevad last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Nakkusallikas Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. Viirus võib kanduda patsiendi tervisele, mis käest läbi ja saastatud objektidelt väljaheidetes (kokkupuutel) ning piiskade, köhimine ja aevastamine. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes
[ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel tekivad tapjarakud, mis lõhuvad antigeeni (tsellulaarne). B-lümfotsüüdid klammerduvad antigeeni külge moodustades selle abil antikeha, mis tapab ülejäänud antigeenid (humoraalne). Immuunvastuse korral jäävad osad B ja T rakud püsima, mis teisel puutel sama antigeeniga tekitavad kohe vastureaktsiooni.
im. vastus ja põletik; aktiveeritakse dendriitrakud ning viimasena antigeen-septsiifilien vastus. b. Collectins valgud, lõhuvad bakteride lipiidmembraane; aitavad moodustada agregaate. OMANDATUD IMMUUNSUS ei muutu eluea jooksul; toimib kiirest ning olemas on mälu. Ei kandu edasi. On seotud just lümfotsüütidega s.t B- ja T-rakkudega ehk antigeen-septsiifiline lümfotsüütide vastus. Vajab toimeks erilisi rakke/organeid: · B-rakud antikehad · Th-rakud abistavad · Tc-rakud tapavad · Dendriitrakud võimaldavad T-rakkudel antigeeni ära tunda · Makrofaagid - fagotsüteerivad · Neutrofiilid fagotsüteerivad Th ja Tc tasakaal 2:1, kui rikutud see, siis autoim haigused ja im.puudulikkus. O.i. on iseloomulik: 1. Spetsiifilisus 2. Mitmekesisus 3. Immunoloogiline mälu 4. Oma vs võõra eristamine
15.Vaktsineerimise eesmärk · saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguste vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu · immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist · vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguiste levikut 16.Passiivne ja aktiivne immuunsus Passiivne immuunsus: · organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi enda immuunsüsteem neid ei tooda · passiivne immuniseerimine on ajutise iseloomuga · jaotatakase: 1. Loomulik passiivne immuunsus antikehad emalt lootele raseduse ajal transplatsentaarselt või immuunglobuliinid, mida vastsündinu saab rinnapiimaga Passiivselt ülekantud antikehad pakuvad kaitset infektsioonide vastu ca 3-6 kuud Aktiivne immuunsus:
2. Sekundaarstruktuur- moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks. Näiteks küünte ja juuste valgud on sekundaarstruktuuri valgud 3. Tertsiaarstruktuur- moodustub valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks 4. Kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu ühinemisel. Näiteks hemoglobiin on IV järk Valkude ülesanne: · Ensüümiline funktsioon · Struktuurne funktsioon ( küüned, karvad, kõõlused, suled ) · Kaitsefunktsioon ( antikehad, verehüübimisvalgud ) · Varuaine funktsioon ( munavalge ) · Energeetiline funktsioon · Transpordi funktsioon ( hemoglobiin transpordib hapnikku )
2. Millistele kehavõõrastele objektidele immuunsüsteem reageerib? Nimeta 6. Võõrvalkudele, mikroobidele ja vigastele rakkudele 3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus? Omandatud immuunsus on immuunsus, mis kujuneb pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanemaltelt järglastele. 7. Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vaktsineeritud organism hakkab pärast vaktsineerimist valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. 8
B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-). 85% inimestest on Rh+, st neil esineb D-antigeen. Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, et Rh-, see on ainult u 15% elanikkonnast. Erinevalt AB0-süsteemist ei ole Rh- inimesel algselt antikehasid D- antigeeni vastu. Esimesel kokkupuutel Rh+ verega hakkavad alles antikehad tekkima (veri sensibileerub), seega esimene Rh- kokkupuude Rh+ verega ei üõhjusta antigeen-antikeha reaktsiooni. 1 Ema ja loote vahel tekib reesuskonflikt siis, kui lapse ja ema veri kokku puutuvad (kui verd mitte läbilaskva platsenta kaudu on D-antigeenid siiski sattunud ema organismi ja ema veres on tekkinud anti-D antikehad). Kui ema verest jõuavad anti-D antikehad loote verre, tekib lootel massiline
Ensüümide modifitseerimine Kaasaegne insenergeneetika pakub hulgaliselt võimalusi: Suunatud mutagenees, otsitakse: uudne substraadi spetsiifilisus kõrgendatud stabiilsus erinevate keskkonnatingimuste suhtes eelkõige pakub infot katalüüsi molekulaarsete mehhanismide kohta Hübriidsed valgud liitvalgud (ingl. fusion proteins) Probleem primaarstruktuuri järgi ei osata veel ennustada valgu ruumilist struktuuri Katalüütilised antikehad ehk absüümid aktiveeritud kompleksi analoogide vastu tehtud antikehad omavad vahest katalüütilist aktiivsust Kokkuvõte - loodus on siiski parem ensüümide kujundaja kui inimene
moodustumine ja vabanemine DNA genoomiga viiruste paljunemine: 1)raku nakatumine viirusosake seondub rakumembraanile, kapsiid siseneb rakku, DNA liigub rakutuuma 2)paljunemise varane staadium raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees 3)paljunemise hiline staadium DNA replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viiruse kapsiidi moodustumine, organismi võitlemine viirusosakeste vastu antikehadega, antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunavad nad lagundamisele Lüütiline elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber 3)Peremeesrakus paljundatakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud 4)Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed 5)Peremeesrakk hävib Lüsogeenne elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka
kehas endas loomulikult ei esine. Neid molekule kutsutakse antigeenideks. Antigeenide äratundmiseks toodetakse spetsiaalseid valke (antikehasid). Tänu immuunmälule toimib ka vaktsineerimine. Organismi viiakse väiksel kogusel kahjutut haigustekitajaid ning käivitub antikehade tootlus ja tekivad mälurakud. Nt rasedustestil kasutatakse samuti antikehade süsteemi. Rasedustest on põhimõtteliselt filtripaber, millele on lisatud antikehad, mis reageerivad raseda inimese kehas esinevate hormoonidega. Rasedustestil on kaks triipu, millest ühele pole neid antikehasi lisatud, kuid mõlemale on lisatud värvi. Seega kui naine on rase, lähevad mõlemad triibud punaseks, kuna raseda naise uriinis esinevad molekulid, mis aktiveerivad antikehad, kui raseduse puudumise korral seda ei juhtu. Samuti on paljud teised meditsiinis kasutatavad testid sedasi üles ehitatud.
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid) 4) Elund e organ (Need moodustavad organeid, mis täidavad kindlat ülesannet) 5) Elundkond e organsüsteem 6) Organismi tasand (Sisekeskkonna stabiilsus e homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist) 7) Populatsiooni tasand 8) Liigi tasand 9) Ökosüsteemi tasand 10) Biosfääri tasand Populatsioon Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organi...
1) Aineringe läbiviijad 2) Muudavad mulla viljakaks 3) Lagundajad 8. Mis ja miks juhtuks Maal, kui järsku kaoksid kõik bakterid? Ei oleks enam muld nii viljakas, taimestik sureks välja, loodus upuks oma jääkide sisse 9. Nimeta kolm viisi, kuidas vähendada nakatumist bakterhaigustesse. a) Ei tohiks kokku puudutda haigust levitava inimesega b) Tuleb pesta igal võimalusel oma käsi c) Peab ennast vaktsineerima, siis hakkavad antikehad kaitsma sind 10. Bakterite kaasabil valmistab inimene mitmesuguseid tooteid. Koosta skeem bakterite kasutusaladae kohta. Toiduained, kasutatakse piimatööstutes, valmistatakse erinevaid jogurteid, Neid kasutatakse ka hapendamisel, on abiks käärmise protsessil, on roll ka lihatööstuses, tehakse salaamivorsti. Viirused ja algloomad 1. Nimeta tunnused, mille järgi võiks viirusi pidada elusorganismideks.
allergia on organismi ebanormaalne ja “liigne” vastus mingile antigeenile, mis tekib peale tema teistkordset sattumist organism. - Immuundefitsiitsus – e. immuunpuudulikkus on kaasasündinud või omandatud immuunsüsteemi defekt, mis avaldub organism nõrgenenud vastureaktsioonis kahjustavate faktorite toimele. - Autoimmuunsus – on immuunreaktsioonide kvalitatiivne muutus, mille korral immuunsüsteem hakkab AG-ks pidama kehaomaseid aineid. Organismis tekivad tema enda kudede vastased antikehad, mis reageerivad kudedega ja kahjustavad neid. 5. Mis on antigeen? – aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ning mis põhjustab immuunvastuse teket. 6. Mis on epitoop? – antigeeni koosseisu kuuluv aminohape, oligosahhariid või lipiidimolekul. 7. Mis on antikeha? – globuliinide hulka kuuluv valk, millel on võime reageerida ainult tema teket põhjustanud antigeeniga. 8. Kuidas nimetatkse vereseerumi antikehi? – immuunglobuliinid. 9. Nimeta 5 liiki vereseerumi antikehi
Immuunreaktsioon Sümptomid Peiteaeg 48 nädalat Eelkooliealistel lastel kulgeb enamasti sümptomiteta Palavik, kurguvalu Mandlite põletik Kukla, kaela ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine Põrna suurenemine ja maksapõletik Peenetäpiline lööve kehal Diagnoosimine Vereanalüüsi kaudu EpsteinBarri vastu suunatud antikehad Ravivõimalused Enamasti pole spetsiifiline ravi vajalik Tugeva kurguvalu puhul võib tegu olla kurgupõletikuga antibiootikumiravi penitsilliini või erütromütsiiniga Kui kõriturse takistab hingamist manustatakse kortisooli Prognoos ja ennetamine Enamasti kahjutu ja mõne nädalaga ise paranev Suurenendud lümfisõlmed paranevad kiiresti,
● toimib kiiresti ● kõigil loomadel ● pärandub ● meie ei haigestu loomsetessed nakkustessse ja vastupidi TAGAVAD: organismi kaitsetõkked; immuunsus OMANDATUD IMMUUNSUS: ● reageerib aeglasemalt ● tekib nakkuste läbipõdemise/vaktsineerimise tagajärjel ● spetsiifiline- kindla haigustekitaja suhtes ● lühiajaline (nt gripp); pikaajaline läbi elu (nt mumps) ● ei pärandu ● vahendavad T ja B lümfotsüüdid ja antikehad B- LÜMFOTSÜÜDID toodavad antikehi; küpsevad luuüdis T- LÜMFOTSÜÜDID lagundavad valesid valke tootvaid rakke, abistab B-rakke; küpsevad tüümuses ABISTAJA T- RAKUD aitavad toota antikehi AKTIIVNE IMMUUNSUS: tekib pärast nakkuse läbipõdemist/vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. PASSIIVNE IMMUUNSUS: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. / emalt lapsele Elusvaktsiinid ● olemasoleva viiruse kasutamine (nõrgestatud)
...................................................................................9 2.5. Retseptorfunktsioon ........................................................................................................ 9 2.6. Regulatoorne funktsioon..................................................................................................9 2.7. Kaitsefunktsioon.............................................................................................................. 9 2.7.1. Antikehad................................................................................................................10 2.8. Liikumisfunktsioon ....................................................................................................... 10 2.9. Energeetiline funktsioon ............................................................................................... 10 3. VALKUDE VAJALIKKUS ...............................................................................................
teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid Lammaste pügamine Poegimisel aitamine Kariloomade kaitse Poegimine Poegimine on termin lambakasvatuses talle sündimiseks.
Polümeerid. ühendid, mille molekul koosneb koalentsete sidemetega seotud korduvad struktuuriüksused. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis või osaleda polümerisatsiooni protsessis. elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Saamine, 1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamii...
1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab t...
uus haigus e. tüsistus. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Immuunsüsteemi tähtsaimad rakud on lümfotsüüdid ja peamised elundid on harknääre, põrn ja lümfisõlmed, kus valmivad lümfotsüüdid. Põrn piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrn on vere varupaik ja ka immuunelund. Põrnas lagunevad vananenud punased verelibled ja moodustuvad lümfotsüüdid ja antikehad. Antikehad- erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke. Organismi kaitsetõkked: Inimorganism kaitseb end bioloogiliste haigusetekitajate eest passiivselt ja aktiivselt. Passiivselt kaitsevad organismi nahk, hingamisteede limaskestad ja seedeelundkonna erinevad osad. Aktiivselt kaitseb immuunsüsteem.
vesivillid. Eristatakse kaht vormi: 1)H.simplex, harilik ohatis näol, ninal, huultel ja suguosadel täheldatakse umbes hirsiterasuurusi ville, mis kipitavad ja mõnikord põhjustavad palavikku, enamasti nende teke kordub. 2)H.zoster, vöötohatis tekib ühe närvi piirkonnas, alati ühepoolne, väga valuline. Ravi: viirusevastased ravimid. HSV1 on väga levinud viirus. Erinevatel andmetel on selle viiruse antikehad veres kuni 80% kõigist inimestest. Antikehade olemasolu annab paraku vaid tunnistust, et me võime ka edaspidi nakatuda, kuna antikehad tekivad immuunsüsteemi vastureaktsioonina kehast leitud viirusele. Seega - herpesesse nakatunu sellest enam kunagi lahti ei saa. Õnneks kannatab oraalse herpese puhangute all vaid kolmandik HSV1 kandjatest. Ülejäänud 2/3 on vaid viirusekandjad. Peale oraalsete haiguste võib HSV-1 põhjustada ka silma sarvkesta põletikke
Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid
bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. biokatalüütiline roll (ensüümid ja fermendid) - juhtida ainevahetust; regulatoorne roll (hormoonid) ehk ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine 6) Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud, valged verelibled. Nt: valged verelibled õgivad viirused, võõrkehad ära. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine. Antikehad hävitavad antigeene. 7) 7) Hemoglobiin transpordib hapnikku kudedesse, on veres. Transportvalgud transpordivad aineid rakumembraani sisse ja välja. Ioonpump on rakumembraanis asuvad transtportvalk.
sümptomid avalduvad. Juba sellel peiteperioodil võib nakatunu haigust edasi kanda ka teistele loomadele. (Bannantine ja Bermudez, 2013) Kudede mikroskopeerimist ja PCR meetodit on kasutatud paratuberkuloosi sõeluuringuteks pikemat aega. Kuigi tulemused on üsna spetsiifilised ja tundlikud ei ole need testid siiski parimad suuremahulisteks uuringuteks. ELISA-meetod tuvastab kergesti Mycobacterium paretuberculosi antikehad kui ei suuda siiski eristada vaktsineeritud ja haigusega nakatunud looma. (Chaubey et al; 2016) Paratuberkuloosi nakkuse allikaks on teised nakatunud loomad, kes võivad eritada mikroobe koos fekaalide, sperma ja piimaga. Nakatumine toimub peamiselt alimentaarsel teel. Paratuberkuloos nakatumine võib toimuda ka emalt lootele või enamasti, kui loomad on alles vasikad ja kõige vastuvõtlikumad haigustele. (Koets et al; 2015) Vasikatel on -, -, T-rakud ülekaalus, kuni 6 elukuuni
3p. b) sahhariidide pdhiiilesanne rakus on: 1) pariliku info siilitamine 2) alla energeetiliseks varuaineks 3 ) biokataltitisi teostamine 4) membraantranspordi tagamine c) steroidid on: 1) vees mittelahustuvad lipiidid 2) organismis moodustuvad antikehad 3) retseptorvalgud 4) monosahhariidid 3. Leia omavahel sobivad paarid ja lihenda numbrtd fiihtedega: 1) antikehad a) humoraalne funktsioon 2) hormoonid b) kaitsefunktsioon 5p. 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensiiiimid d) valgu kompleks nukleiinhappega
Vere liikumist organismis nimetatakse vereringeks Vere paneb soontes liikuma süda. Vereringeelundkond koosneb: veri, veresooned ja süda Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse ...
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrj...
Bioloogia Molekulaargeneetika Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Kromosoom koosneb DNAst ja valkudest, asuvad rakutuumas. DNA lämmastikaluseid on 4 erinevat: A; T; C; G GC; AT Komplementaarsus nukleotiidide vastavus üksteisele. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A; U; C; G AU; CG DNA replikatsioon Inimeste keharakkudes 46 kromosoomi. Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. Toimub tuumas, tuumapiirkonnnas, kloroplastides, mitokondrites. Replikatsioon etapid: · Ensüüm keerab DNA lahti ja lõhub vesiniksidemed. · Teine ensüüm sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. · Replikatsioon lõppeb kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul. DNA transkriptsioon Toimub rakutuumas, saadakse DNA nukleotiidide järj...
Inimese immunsüsteem on kui keeruline masinavärk, miskaitseb organismi väljast tulevate kahjulike ainete eest. Osasid neist kaitsjatest nimetatakse antikehadeks. Viimaseid on mitut liiki: IgA-antikehad takistavad viiruste ja bakterite sissetungi, IgM-antikehad tulevad appi nakkuse alguses ning kaovad seejärel, IgG-antikehi leidub organismis veel pikka aega pärast põdemist. Allergiliste reaktsioonide korral on organismis tegevuses enamasti IgE- antikehad sellisel juhul nimetatakse seda IgE vahendatud toiduallergiaks. Kui inimene sööb midagi, mille suhtes ta on ülitundlik, tekib toidus leiduvate allergeenide ja IgE-antikehade vahel reaktsioon. Selle tulemusena vabanevad sidekoerakust bioloogiliselt aktiivsed ained ehk mediaatorid, mis põhjustavadki haigusnähte. Neist enam tuntud on histamiin ja serotoniin, mis põhjustavadki allergilisi kaebusi (vesine nina, nahalööve, seedehäired jne).
kiirusega, *Ehitus- Valgud on heaks ehitusmaterjalks : nad kuuluvad paljude rakuosade koostisse. Valgulise ehitusega on lindude ja lomade suled. *Transport- Transportvalgud aitavad ainetel liikuda.Transport rakku ja välja.Vere punalibledes esinev valk hemoglobiin transpordib hapnikku ja osaliselt ka süsihappegaasi, samuti on veres kindlad valgud rasvahete ja raua transportimiseks. *Retseptorid- Vahendab infot raku ja väliskeskonna vahel. *Kaitse- Moodustubad veres kaitsevalgud- antikehad. Antikehad seovad endaga kindla singaalmolekuli- antigeeni. Eantikehaga kokku puutudes seondub antikeha sellega niing takistab sissetungja elutegevust. *Organismi reglulaatorid – Osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats ja insuliin. Kõhunäärmes toodetav insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust, muutes toidu seedmise tulemusena verre kogunenud glükoosi varuaineks glükogeeniks ja avades glükoosimolekulidele tee lihasrakkudesse.
Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel rasedusnädalal ei juhtu midagi. Esimese sünnituse käigus satub osa looteverest ema vereringesse, loote reesusantigeenide mõjul tekivad ema veres antikehad. 2)Teise ja kolmanda raseduse ajal on ema veres need antikehad olemas, need satuvad loote organismi, tekib reesuskonflikt, hakkab pihta punaliblede lagunemine loote veres, sõltub sellest, kui palju on antikehi ema veres. Loode võib surra, või laps sünnib ajudefektiga. Samas ei pruugi loode üldse kahjustada saada. Küll aga võib vastsündinul tekkida hemolüüs. Punaliblede purunemisel väljub pliirubiin, mis värvib naha ja limaskestad kollaseks(vastsündinu ikterus). Vastsündinule
Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed – “kõikvõimelised”. Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad • Teatud antigeen viiakse hiiresse. • Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid. • B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega – need on hübridoomid. • Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. • Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monoklonaalsete antikehade Antigeen tootmine
Pärilikkus GENEETIKA-teadusharu,mis uurib org. pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. GENOOM- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal (inimese genoom koosneb 24kromooomist) GENOTÜÜP-ühele isendile omane geenide ja selle erivormide kogum (nt.minu ainult) FENOTÜÜP- isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Molekulaargeneetika VALGUD- ENSÜÜMID- bikatalüsaatorid, TRANSPORTVALGUD-(membraanis, hemoglobiin), RETSEPTORVALGUD-(membraanis), HORMOONID-(nt.insuliin), ANTIKEHAD-(antigeenide v võõrmolekulide vastu), LIIKUMISVALGUD- (lihastel), EHITUSLIKUD VALGUD-(karvad..), (ENERGIA TOOTMISEKS) Molekulaargeneetika põhiprotsessid REPLIKATSIOON-DNA SÜNTEES(DNA matriitsi järgi) TRANSKRIPTSIOON-RNA SÜNTEES (DNA matriitsi järgi) TRANSLATSIOON-VALGUSÜNTEES (mRNA matriitsi järgi) GEEN- DNA lõik, mis määrab ühe RNA(promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator) mRNA seost...
Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n....
7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1. Terved bioväärid 2. Bioloogiliselt agressiivne keskkond (Happeline nahk, maosisu, sapp) 3. Immuunsusüsteem · Antikehad · Teatud valgete vereliblede vormid Bakteriraku ehitus. · Limakapsel ei esine kõikidel liikidel. Seda on niiskuse säilitamiseks vaja. · Vibur Liigub sellega. Ei esine kõigil liikidel. · Rakukest võib olla erinev, aga see on kõigil olemas. · Plasmiid on DNA molekul. · Bakteril ei ole rakutuuma, DNA on lahtiselt tsütoplasmas.
Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfotsüüdid, mis sünteesivad kõrge afiinsusega retseptoreid, mis tunnevad ära miljonit erinevat ligandit, enamasti peptiide. B- ja T-lümfotsüütidel on võtmeroll omandatud immuunsuses. Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid
Organismis tekkib vigaseid rakke, kui selline väljub kontrolli alt, moodustub kasvaja, mis vere ja lümfi kaudu levib üle organismi. Organismi kaitsevad nahk, limaskestad, maohape. Immuunsus · Kaasasündinud haigused, mida inimene ei põe, ei nakatu, nt koerte katk · Omandatud elu jooksul saadud haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise teel Aktiivne immuunsus organism põeb haiguse läbi, mistõttu moodustuvad antikehad vaktsineerides viiakse organismi nõrgestatud haigustekitajad, mistõttu organism põeb haiguse kergel kujul läbi ja moodustuvad antikehad Passiivne immuunsus organismi viiakse vaktsineerimise käigus valmis antikehad nt marutaud Immuususe kandjaks on lümfotsüüdid vere valgeliblede hulka kuuluvad rakud · Moodustuvad luuüdis, on paljunemisvõimelised
· VEGF-i produktsiooni stimuleerivad: hüpoksia tsütokiinid (IL-1,-6) ja hormoonid (östrogeen) kasvufaktorid (EGF) ja nende retseptorid (HER-1) onkogeenid (Ras) ja tuumor-supressor geenid (p53) · Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud signaali inhibeerimine 2. Märklauaks intratsellulaarne VEGFR Türosiin-kinaasi inhibiitorid ja retseptori vastased antikehad Puudus: teiste retseptor kinaaside poolt vahendatud signaaliradade inhibeerimine VEGF-i inhibeerimisel põhineva teraapia efektid · Veresoonte kasvu peatumine · Olemasolevate tuumori veresoonte taandumine
Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt. kui antigeen satub limaskesta – IgA, kui satub siiski läbi limaskesta – IgG.
hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid?
Valkude süntees toimub ribosoomides. VALGUSTRUKTUURID 1) Primaar – valgu aminohappeline järjestus 2) Sekundaar – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. 3) Tertsiaar – tulenevalt sek. strukt. Pakkimismeetodist tuleneb järgmine(seda struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed): Gloobul (ümarvalgud) - nt ensüümid, antikehad, vereplasma Fibrill – Vere hüübimisvalgud 4) Kvaternaarstruktuur(ainult gloobulid) – tekivad mitme polüpeptiidi ühinemise. Mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. DENATURATSIOON E. VALGUSTRUKTUURI MUUTUS - Laguneb valgu kõige kõrgemat järku struktuur: juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. - Palavik denaturiseerib inimese kehas haigusetekitajate valke.
aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. 18. Millised on valkude ülesanded organismis? Ensümaatiline funktsioon, ehituslik funktsioon ( Küüned,karvad,soomused ) (Valgud on ka rakumembraani koostises ), Kaitsefunktsioon ( antikehad, antigeenid ), Transpordifunktsioon ( hemogloniin vere punalibledes ) (molekulide transport rakku ja rakust välja ), Retseptorfunktsioon, rakumembraanis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. ( Inimesel aitavad keelel olevad retseptorvalgud tunda toidu maitset ) Energeetiline ülesanne ( valkude täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle
3. Membraani visualiseerimine. · Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraat (SuperSignal West (Pierce) mõlemad 0,5ml) ja ootame 5 min. · Visualiseerime membraani. Tulemus näitab meile, et kogu meie valk on kondenseerunud ühe piirkonna ja katse oli sooritatud korrektselt. Direct ELISA. Direct ELISA puhul sorbeeritakse antigeenid otse plastikule, seejärel antigeenile külge ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö eesmärk: Kartuli viiruse X määramine. Töö käik: · Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehte ja mugula proovid viirusega või viiruseta. ELISA plaat 1 2
ühendeid omandatud immuunsus, kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel kaasasündinud immuunsus, Pärandub vanematelt järglastele. aktiivne immuunsus, Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. passiivne immuunsus Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. 1. Mis moodustavad vereringeelundkonna? Süda, veri, veresooned 2.Mis ülesanded on organismis verel? Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. 3.Südame ülesanne. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere veresoontes liikuma. 4.Südame asukoht.
aastal Austria patoloog ja seroloog Karl Landsteiner, kes sai avastuse eest Nobeli preemia meditsiini valdkonnas. Ta väitis, et punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valgulisi aineid, glükoproteiine, mida ta hakkas nimetama veregrupiteguriteks. Vereplasmas leidub peaaegu alati antikehi neile veregrupiteguritele, mida ei leidu inimese enda punalibledes. Niisiis esineb A-veregruppi kuuluva isiku plasmas antikehi B-veregrupitegurite vastu ja vastupidi. 0-grupiga isikul on antikehad nii A kui ka B vastu, AB-veregrupiga isikul need puuduvad. Seda peab jälgima vereülekannete puhul. Üldiselt püütakse haigele anda tema enda veregrupiga verd, kuid ülekanded väiksemates kogustes on võimalikud ka vastavalt järgnevale tabelile: Patsiendi veregrupp Doonori veregrupp 0 0 A A või 0
SUUR VERERINGE · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · ...
Feromoonid- putukate lõhnaained, olulised siginemisperioodil. Piimavalk-kaseiin. TAIMEDE MERISTEEMPALJUSUS: Kloon->geneetiliselt identse järglane,kromosoomistik identne. Kui paljundame taimi vegetatiivselt,saab klooni. Totipotentsed rakud: rakud,mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks,nendest võib areneda terve organism. Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis ...
Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse ...
NH2CH2C + NCH2COOH = NH2CH2CNCH2COOH + H2O OH N Peptiid on on molekul, mis koosneb ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid koosnevad aminohappejääkidest. Valgud on biopolümeerid, mis koosnevad väga paljudest aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Funktsioonid elusorganismides: · valgud on organismi ülesehitamise materjal · antikehad (nende koostises?) · transpordib hapnikku · ensüümid ja hormoonid · lihaste liikumine Valkude tähtsamad omadused: · Kindla ruumilise struktuuriga valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused Denaturateerimine valgu struktuuri lagunemine primaarstruktuuriks temperatuuri mõju mehhaaniline mõju kiirgus raskemetallide soolad (elavhõbe, plii, nikkel, mangaan CuSO4)
adhesiooniks ehk kinnitumiseks/kleepumiseks. Mikroob võib koloniseerida kas kindlaid peremeesorganisme (inimesed, kalad, loomad) või sama peremehe erinevaid kudesid Seerumtundlikkus – komplemendi kaskaadi lõpuosas moodustub membraani ründekompleks (membrane attack complex – MAC), mis suudab kinnituda erinevate rakkude membraanile. Mikroobide tundlikkust MAC-ile nim seerumtundlikkuseks. Humoraalne immuunsus – antikehade poolt vahendatud immuunsus IMMUNOGLOBULIINID on antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud (IgG, IgA, IgM, IgD, IgE). * Seotud B-lümfotsüütidega. (tüümusest sõltumatud lümfotsüüdid) Rakuline immuunsus – immuunvastus, mille tagavad peamiselt T8- lümfotsüüdid ja tsütokiinid; suunatud eeskätt viiruste ja kasvajate vastu Rakulises immuunvastuses osalevad lümfotsüüdid diferentseeruvad tüümuses – tüümusest sõltuvad Immunoglobuliinid - antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
