BIOLOOGIA KÜSIMUSTE VASTUSED 2.Sekundaarstruktuur annab valgule keerdunud või kokku volditud ruumilise vormi.Tertsiaarstruktuur annab valgule keraja kujuga ruumilise vormi-nimetatakse gloobuliks. 3)Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 4)Denaturatsioonis hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.Renaturatsioonis kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 5)Süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist.See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklisemolekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklise monomeerideks-glükoosi molekulideks.Samal ajal ei laguna amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendeid.Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. 6)HIV on AIDS-i lõppstaadium.AIDS-i põhjustab HIV viirus,mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes,mis tähendab,et inimene haigestub järjest sagedamini mitmesugustess...
Monokloonsed antikehad ja antiseerum Heleri Järve Ekaterina Kouru Monokloonsed antikehad Kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon Metoodika loodi 1975. a. Köhleri ja Milsteini poolt, mille eest neile omistati ka Nobeli preemia Metoodika lahendas probleemi, kuidas saada erinevate antigeenide vastu täiesti homogeenseid antikehi suures koguses. Metoodika rakuliseks aluseks on fakt, et iga üksik B-lümfotsüüt on vimeline sünteesima ainult ühesuguste omadustega antikehi. B-lümfotsüüt
1. Biotehnoloogia valdkonnad: 1. toiduainetööstus hallitusjuust 2. taimekaitsevahendid rotstop 3. pesuvahendid ariel; sisaldavad bakterite/seente poolt sünteesitud ensüüme, millel valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. 4. tekstiilitööstus - vetthülgavad kangad 5. ravimid antibiootikumid, vaktsiinid 6. Funktsionaalne toit nt kaltsiumiga rikastatud piimatooted, jodeeritud sool. 2. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? Geenitehnoloogia DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro (kehaväliselt) ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneeti...
Antigeen- antikeha vastasmõju. Eri tüüpi antikehad Antikeha Antikeha e. Immunoglobuliin (Ig) on valk. Need molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Antikeha on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena antigeenide tungimisele organismi ning nende ülesandeks on võidelda nimetatud sissetungijatega. Vahel, kui organismi normaalne talitlus on miskipärast häiritud, võib see produtseerida antikehi ka kehaomaste ainete vastu, siis nimetatakse neid autoantikehadeks ja selle protsessi poolt põhjustatud haigusi autoimmuunhaigusteks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Antikehi toodetakse kindlat tüüpi küpsetes valgevererakkudes B-lümfotsüütides
Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega b...
Kui inimese munarakud on defitsiitsed, siis katsetavad teadlased embrüo tüvirakkude saamiseks nn. Hübriidkloonimist, nt. inimese rakutuuma liitmist lehma munarakuga. Suurbritannias sellealane uurimine hiljuti seadustati. Terapeutilise kloonimise teise tüübina on pakutud võimalust ühendada see geeniteraapiaga. Kuid selle rakendamine on vägagi kaheldav, sest nii tekkisid transgeensed indiviidid. 3.4 Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad 1960. aastate keske leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid, Saadud hübriidrakud oon jagunemisvõimelised. See on somaatilise rakkude hübriidimise meetod. Tõelise rakendusbioloogilise tähenduse ja laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui leiutati hübrodoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks.
4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. 11.Glükolüüsi olemus ja tähtsus. Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Tähtis on, sest organism saab selle abil energiat. 12.Antikehade mõiste ja tähtsus. Antikeha kaitsevalk; neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. Antikehad on ilmtingimata vajalikud viirushaigustest tervenemiseks, need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid. Sugulise paljunemise vormid: kehaväline (näiteks kaladel ja kahepeaiksetel) ja kehasisene viljastumine (imetajatel, roomajatel, lindudel). Mittesuguline paljunemine jaguneb: vegetatiivne (pooldumine bakteritel, pungumine pärmseentel jm) ja eoseline paljunemine (vetikatel, sõnajalgtaimedel). 14.Tüviraku mõiste
ALLERGIA Geili Enok Tallinna Reaalkool 9.b ALLERGIA Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. ALLERGIAS OLEMUS Allergia on organismi immuunsüsteemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. SAGEDASED ALLERGEENID q Teraviljad Muutke teksti laade q Mitmesugused pähklid Teine tase q Loomade karvad Kolmas tase q Ravimid Neljas tase Viies tase q Toi...
0 veregrupp Punastel verelibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0.0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele. Kui Sa oled "0" veregrupiga inimene, siis on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui B kui ka AB-grupi vere vastu. 0-grupi esindajate genotüüp on: 00; O-veregrupi inimestel on tugev tervis- neid ähvardavad ainult mao- ja soolehaigused. Seejuures elavat nad teiste veregruppide esindajatest 60 protsenti suurema tõenäosusega vanemaks kui 75 aastat. Põhjus on nende tugevas psüühikas. Kuid siiski ähvardavad O-veregrupi inimesi aga peamiselt kõikvõimalikud põletikud, allergia ja haavandtõbi. O-veregrupi inimesed on
Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. a) KAASA SÜNDINUD b) OMANDATUD kujuneb elujooksul. *vaksineerimine *nakkushaiguse läbi põdemine VAKSIIN surmatud või nõrgestatud haigustekitajad AKTIIVNE IMMUUNSUS Kui vaksineerimise tulemusel moodustavad organismis antikehad. PASSIIVNE IMMUUNSUS Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad SISENÕRENÄÄRMED * On elundid mis toodavad hormoone Hormoonid * On aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad. SISENÕRENÄÄRE SÜNTEESITAVATE HORMOONIDE ÜLESANDED ORGANISMIDES *AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS
Miks nikkel põhjustab allergiat? Allergia on organismi ülitundlikkus mingi teguri, kõige sagedamini kehavõõra aine, eriti võõrvalgu (allergeeni) suhtes. Pärast esmakordset kokkupuudet allergeeniga tekivad organismis antikehad, mis koosnevad globuliinide hulka kuuluvast valgust. Allergeeni ja antikeha korduval kokkupuutumisel vallandubki ülitundlikkusest tingitud allergiline reaktsioon. Sel juhul allergeen ühineb rakkude pinnale kinnitunud antikehadega, rakk kahjustub ja temast väljuvad bioloogiliselt aktiivsed ained häirivad paljude elundite talitlust. Nikkel ja nikliühendid ei põhjusta organismis antikehade tekkimist, kuigi nad võivad nendega reageerida
küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta (oluline on vastata ausalt kõigile küsimustele, et mitte panna ohtu enda ja patsiendi tervist). Doonor kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga. Andmed on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avalikustamisele. Missuguseid analüüse doonori verest tehakse? Igal doonoril määratakse veregrupp AB0-, reesus-, ja kell-süsteemis ning erütrotsütaarsed antikehad, HI-viiruse ja hepatiidi C-viiruse antikehad, hepatiidi B-viiruse pinnaantigeen ning süüfilise tekitaja antikehad. Pildid Täname kuulamast!
Leeuwenhock bakterid suukoopas E.Jenner rõuge vastane vaktsiin L. Pasteur ( kõik elus tekib elusast ) käärimised, siidi tootmine avastas pärmseemned [pastöriseerimine, vaktsineerimine,marutaud] R. Koch uuris Siberi katku, arvastas tuberkuloosi tekitaja A. Fleming antibiootikumid uuris gripiviirust Thomas Morgan püstitas hüpoteesi, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Greorg Mendel avastas geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis-ja valikumeetodid. Tänu millele taime-ja loomaaretus muutus märksa edukamas. Tema avastust kasutati ka taime aretusel, tänu millele suurenes oluliselt saagikus, mis aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias- see on tuntud kui roheline revolutsioon. Ian Wilmut kloonis teadusinstituudis täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Biotehnoloogia bioloogiliste protsessid...
poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA lahenduste uurimises ja teostamises. molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond 3.Biotehnoloogia, bioonika, küberneetika moodustab klooni. Biotehnoloogiaks nimetatakse 8.Hübridoomitehnoloogia, hübridoomid, rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, monokloonsed antikehad mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse Hübridoomitehnoloogia - Rakutehnoloogiliste kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste võtete kogum hübridoomide loomiseks ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine; pärilikkuse muutmiseks. Viimastel aastakümnetel immunoloogiline testimine ja monokloonsete on neile lisandunud tehnilis-matemaatilised antikehade podutseerimine.
A Rh +verel on A antigeenid ja Rh antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. Kui inimene A Rh + verega saab verd, mis sisaldab B antigeene, siis veri läheb klompi. A Rh -verel on A antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. A Rh - veri saab moodustada ka Rh antikehi.Kui inimene A Rh - verega saab verd, mis sisaldab B või Rh antigeene, siis veri läheb klompi. B Rh +verel on punaste vererakkude pinnal B antigeenid ja Rh antigeenid ja A antikehad plasmas.Kui inimene B Rh + verega saab verd, mis sisaldab A antigeene siis veri läheb klompi. B Rh -verel on punastel vere rakuudel B antikehad ja A antikehad plasmas. B
AB0-süsteemi antigeene on kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks; B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks; AB antikehad puuduvad; 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele
Antigeenideks võivad olla viirused, bakterid ja kõik rakud, mis ei ole sellele organismile omased. Kui mingi antigeen sattub inimese verre, siis toodetakse temaga võitlemiseks antikehad, mis sobivad ainult selle antigeeni hävitamiseks (nagu võti lukule). Näiteks, kui laps haigestub tuulerõugetesse (tekitaja on viirus), siis organism hakkab tootma antikehi selle viiruse vastu. Kui mingi aja pärast sattuvad organismi uuesti tuulerõugete viirused, siis antikehad on olemas ja viirused hävitatakse kiiresti ning inimene ei haigestu. Organisteks, mis toodavad immuunsüsteemi töös osalevaid rakke on: luuüdi; harknääre ehk tüümus (toodab T-lümfotsüüte), mis on suurim murdeeas ja siis hakkab vähehaaval taandarenema, kuid ei kao ka vanemas eas päriselt; lümfisõlmed (toodavad B-lümfotsüüte); põrn, mis toodab erinevaid vererakke. Kuna neid vererakke toodavad ka teised elundid, siis
Hübridoomi tehnoloogia Antikehad ja antigeenid · Antigeen on mistahes kehavõõras aine, mis põhjustab organismis vastreatsioonina antikehade tekke · Antigeen satub orgnismi kas vabalt või viiruse/bakteri koostises · Antikeha on erilise koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisel organismi. · Antikehad kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest · Antikehad sünteesivad vereplasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveerunud lümfotsüüdid · Antikehad ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi Lümfotsüüdid ehk verevalgelibled · Kuuluvad vere valgeliblede hulka · Pärinevad luuüdi tüvirakkudest o B-lümfutsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja põrnas o T-lümfotsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja harkelundis
Reesussüsteem Avastaja Landsteiner. Tema näitas, et koerahvi Maccacus Rhesus veres on erütrotsüütidel antigeen, mida ta nimetas reesusantigeeniks. Hiljem sai antigeen nimeks D-antigeen. Landstenier leidis et osa on ka inimestel, kellel on antigeen, see on reesuspositiivne, kellel mitte, see reesusnegatiivne. Reesusantigeeni suhtes võivad tekkida vastavad antikehad reesusantikehad. Reesusantigeeni ja antikeha kokkupuutel tekib aglutinatsioon. Vere ülekandel tulek vältida, et ei kantaks üle vale veregrupi verd!!!! 1. Kui negatiivsesse verre pannakse positiivset reesusverd siis alles pikema aja vältel võib tekkida aglutinatsioon. Reesuspositiivsel võivad tekkida antikehad, teisel ülekandel kui negatiivne sab positiivselt verd, ootavad antikehad juba seal, ja tekib jälle aglutinatsioon. 2
Kui tõvestajad on läbinud kaitsebarjäärid ja organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei asu võitlusesse tuberkuloosibakteritega. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsus. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsusvormid Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes
söötmele. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavad kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral võrsunud võrsed istutatakse sobiva koostisega pinnasesse. Põhjused, miks hakati meristeempaljundusmeetodit kasutama: 1) võimalik raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali kiire tootmine 2) meristeemrakud on tavaliselt viirusvabad 3) looduskaitse (hävimisohus taimeliikide kaitse) Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad Lümfotsüüdid vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen mis tahes võõrkehas asuv aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antiseerum vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu antigeenide vastu. Somaatilise rakkude hübriidimise meetod eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised);
Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Omandatud immuunsuse võib jaotada kaheks: humoraalne immuunsus, milles on kesksel kohal antikehad ning rakuline immuunsus, milles on väga olulised tsütotoksilised Tlümfotsüüdid. LÜMFOTSÜÜTE ON KAKS RÜHMA: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid). B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T- lümfotsüüdid aga tüümuses. Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi,
antikehade poolt märgistatud valgud immuunsus- keha võime mitte haigeks jääda. olemas loomulik(kaasasündinud) ja omastatud immuunsus(läbipõdemisel, vaktsineerimisel) vaktsineerimine-organismile tutvustatakse haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi(suunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu) kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja siis seonduvad temaga need antikehad. hingamisteed-viiruslik nohu, gripp seedekulgla-viiruslik maksapõletik, kõhulahtisus nahk-tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem-marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus õgirakud-haaravad endasse viiruseosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid antikehad-erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt
P- sakk P-Q intervall Märgi ja nimeta ventrikulaarosa sakid ja ????????? intervallid Märgi joonisele antigeenide ja antikehade nimetused ja asukoht (erütrotsüüdil või vereplasmas ) ja veregrupp ABO- süsteemis ja Rh- süsteemi antigeenid ja antikehad (6p) 3 Erütrotsüüt ABRh+ Veregrupp Antigeen Antikeha
OMANDATUD KAASASÜNDINUD Pärandub vanematelt AKTIIVNE PASSIIVNE järglastele IMMUUNSUS IMMUUNSUS Tekib pärast nakkus- Tekib pärast haiguse läbipõdemist vaktsineerimist, kui või vaktsineerimist, organismi viiakse kui organism toodab valmis antikehad ise antikehi KUIDAS TUGEVDADA IMMUUNSÜSTEEMI? TASAKAALUSTATUD TOITUMINE TERVISLIKUD ELUVIISID TÄIENDAV VITAMIINIDE SÖÖMINE KÕRGE SUHKRUSISALDUSEGA TOIDU VÄLTIMINE KROONILISTE PÕLETIKE VÄLJARAVIMINE KÜLMETUSEST HOIDUMINE KAITSE VIIRUSHAIGUSTE EEST: LISAKS TUGEVALE IMMUUNSÜSTEEMILE KAITSEVAD ORGANISMI KA BIOBARJÄÄRID JA ANTIKEHAD. BIOBARJÄÄRIDEKS ON TERVE NAHK JA LIMASKESTAD (MARRASKIL NAHA VÕI LIMASKESTADE KAUDU VÕIVAD ANTIGEENID KEHASSE TUNGIDA).
Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes)
(Inimesel üle 42 kraadi) Inhibiitorid- ained, mis takistavad ensüümide tegevust. (antibiotikumid, arseen, tsüaniid, närvigaasid). 2)Regulatoorne (hormoonid) kõhunääre e pankras H: insuliin neerupealsed H: adrenaliin ajuriptas e, hüpufüüs H: somatotrpiin 3)Kaitsefunktsioon Antikehad- valgumolekulid, mis tekivad valgetes vererakkudes organismi tunginud viiruste tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke. 4)Liikumisfunktsioon lihasvalgud 5)Transportfunktsioon Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi 7)Ehituslik funktsioon Rakumembraan annab luudele elastsuse. (valgud, liipidid)
Teiseks hävitatakse nakatunud rakud. Tapja-T-rakkudel on spetsiaalsed antigeeniretseptorid millega nad eristavad haigustekitajaid. Viiruse leviku takistamisega leiavad tapja-T-rakud nakatunud rakud ning hävitavad need. Kolmandaks viisiks on antikehadega katmine. Kuna bakterid peale paljunemise toodavad ka kehale kahjulikke aineid, siis B-rakud katavad need antikehadega, et takistada bakteriaalsete toksiinide toimimist. Samuti kinnituvad antikehad bakteritele ja märgidtavad need, et makrofaagid saaksid need alla neelata. Kuna antikehad liiguvad vere kaudu kogu kehas siis, nad on võimelised nakkuse juurde kiiresti liikuma. Immuunsüsteemil on võime jätta meelde varem kohatud haigustekitajad. Kuigi enamus B-rakke muutub haigustekitajaga kokku puutudes antikehi tootvateks rakkudeks, siis mõnede B-rakkude ülesanne on jätta meelde uus haigustekitaja, neid nimetatakse mälu-B-rakkudeks. Kohtudes uuesti
St, et väikestest koetõkist võib kasvada terviklik taim.Hübridoomid-antikehad sünteesivad lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hürbidoome saadakse. Kui lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Hübridoomtehnoloogia loodi monokloonsete antikehade tootmiseks. See lahendas sellised probleemid nagu paljude haiguste, raseduse tuvastamine. Samuti võimaldas ravi nii nakkus- haiguste kui vähi puhul. Monokloonsed antikehad erinevad tavaliselt antiseerumid spetsiifiliste omaduste poolt.Meristeempaljunemine: 1)võimaldab saada viirusevabasid taimi 2)ohustatud taimeliikude saamiseks 3)raskesti paljunevate istutusmaterjalide saamiseks.Hübridoomidoomitehnoloogia-keha rakkude hübriitimise meetod võimaldab eriliikide rakkude ühendamist. Kasutati esmalt monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehad ühendatakse kasvajarakkudega, tekivad hübridoomid. Rakke kasutatakse söötmel. Hübridoom toodab
Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised, limaskestad) 2. Immuuns�steem (fagots��did: �girakud, mikroovidevastsed valgud omandatud immuunsus: antikehad, tapjarakud, kaasas�ndinud immuunsus) 3. Valikuline ehk omandatud immuunvastus (l�mfots��did, antigeenid/antikehad) Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi mikroobide eest? - Mikroobidel on raske p��seda l�bi tiheda ja mitmekihilise naha, peale selle sisaldavad naha higi-ja rasun��rmete eritised paljusid baktereid h�vitavaid ens��me. - Limaskest koosnev �hukesest rakukihist, mida kuivamise ja l�henemise eest katab
(desmosoomid) ja kontaktides basaalmembraaniga (hemidesmosoomid). (Aunapuu., 2016) Haigust põhjustavad IgG autoantikehad, mis tekivad naha basaalmembraani normaalsete komponentide desmogleiin 1 ja 3 vastu, mistõttu epidermises katkevad keratinotsüütide vahelised seosed ning tagajärjeks on laiaulatuslike villide ja erosioonide teke limaskestadel ja nahal. Koerte PFi antigeene sihtmärk on desmogleiin 1 (DSC1), vastavad antikehad on nakatunud koertest ligi 75% kirjeldatud juhtumitel. (Bizikova et al., 2014a) Varasemates uuringutes on kindlaks tehtud, et IgG sünteesimine sõltub T-helper 2 (Th2) tüüpi tsütokiinist, mis on seotud ka IgE tootmisega. Antud asjaolu suurendab võimalust, et PFi tekitavad ka antikeratitsüüte ja DSC1 sihtivad IgE antikehad. IgA ja IgM antikehad on väga harva esinevad PFi puhul. Uuringud näitavad, et koertel tuvastati PF positiivsetel koertel
rasvkoega.Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone, ning toodab lümfotsüüte. MIS JUHTUB, KUI TÕVESTAVAD MIKROOBID ON ORGANISMI TUNGINUD 1.Valged vererakud haaravad mikroobid endasse, lagundavad need ära. 2.Lümfotsüüdid (teist tüüpi valged vererakud) valmistavad antikehasid, mille ülesanne on liituda viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada, nõrgestada. Igat liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. ÕGIRAKUD(koostöös) + ANTIKEHAD (tagavad) = IMMUUNSUS IMMUUNSUSVORMID Eristatakse kaasasündinud ja omandatud immuunsust. Kaasasündinud immuunsus on meil juba sündidest peale.See pärandub vanematelt järglastele ning kestab kogu elu.Näide (haigustekitaja kohta) - koertekakk Omandatud immuunsus kujuneb 1)haiguse läbi põdemisel 2)vaktsineerimise tagajärjel.See ei pärandu vanematelt järglastele ning kestab enamasti elu lõpuni.Näide punetised jne. VAKTSINEERIMINE KAITSEB PALJUDE NAKKUSHAIGUSTE EEST
Kutsuvad esile T4 rakulise vastuse. Kudede sobivuse määramiseks doonori ja retsipiendi vahel kasutatakse mitmesuguseid uuringuid: 1) ABO-veregruppide määramine retsipiendil ja doonoril; 2) HLA-antigeenide määramine retsipiendil ja doonoril; (HLA I klassi antigeenide määramiseks kasutatakse T rakke, HLA II klassi antigeenide määramiseks B rakke) 3) Doonori koesobivusantigeenide vastaste antikehade määramine retsipiendil. Need antikehad võivad tekkida allogeense HLA vastu raseduste, vereülekannete korral. Antikehad seonduvad antigeeniga lümfotsüütide pinnal, seovad komplemendi ja vallandub lüüsireaktsioon tänu tekkinud MAC (membraani ründekompleks) s.o. II tüüpi allergiline reaktsioon = tsütotoksiline reaktsioon). Antikehade määramiseks kasutatakse komplemendist sõltuvat lümfotsütotoksilisuse testi
Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui puugihammustusest on möödunud vähem kui kuus kuud b) Hilist vormi- korral on haigussümptomid kestnud üle kuue kuu ) Haiguse algusjärgus on paranemine hõlbus ) Avastamata jäämisel on olukord keerulisem Kuidas saada teha kindlaks, et tegu on puukborrelioosiga? Puugi hammustus koht hakkab punetama ja laienema Vereproov Seljaajuvedeliku analüüs Antikehade moodustumine IgM antikehad hakkavad tekkima mõni nädal pärast erüteemi (max 3-4 nädala pärast) püsivad 3-6 nädalat, raviga kaovad kiiremini IgG antikehad hakkavad tekkima umbes 1 kuu pärast nakatumist Ravi Burrelioosi ravi on antibiootikumid Kuidas kaitsta end borrelioosi eest Borrelioosi vastu vaktsiini ei ole inimestele Koeri saab aga vaktsineerida- Biocan B vaktsiiniga Tuleb metsas kanda pikki heledaid riideid, et vältida kokkusattumist puukidega
sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed osad on enamikul antikehadel ühesuguse aminohappelise järjestusega. Varieeruv osa määrab ära atikeha spetsiifilisuse, sest selle koostises olevad aminohappe jäägid seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad
Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub gaasivahetus, hapnik siirdub läbi alveoolideja kappillaaaride seinte verre, süsihappegaas liigub vastassuunas hingamist regul.:hingamiskeskus (e. peaaajus asuv närvikeskus)
katsete tulemused jäid mõistatuslikeks, sest ainult üksikutel juhtudel täheldati vereülekande tervendavat toimet. Paljudele haigetele lõppes see surmaga. Uurimuste tulemusena selgus, et eduka vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel sobima, st patsiendil ja doonoril peavad olema võimalikult sarnased veregrupid. Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad spetsiaalsed ained – antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Käesolevaks ajaks on teada rohkem kui 17 erinevat veregrupisüsteemi, mille igas süsteemis on palju erinevaid antigeene. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 1. AB0-süsteem Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks – A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A
on kestnud pikemat aega. Kasvupeetus võib aga olla esimeseks ja ka ainsaks tsöliaakia väljenduseks. Kaasneda võivad ka teised toitainete, vitamiinide, mineraalainete vaeguse nähud näiteks naha kuivus ja ketendus, küünte murdumine, igemete veritsemine, juuste väljalangemine jne. Sageli leitakse tsöliaakiahaigetel ka rahhiiti. Tsöliaakia diagnoosimine Kõikidel, kellel esineb kahtlus tsöliaakiale on vajalik määrata veeniverest haiguse märktuled nisuvalgu vastased (gliadiini) antikehad ning ka organismi oma kudede vastu tekkinud endomüüsiumi ja koe transglutaminaasi antikehad. Kui nimetatud märktulede hulk on suurenenud, viitab see tsöliaakia võimalusele ning on kindlaks näidustuseks edasisele tsöliaakia diagnoosi kinnitavale või eitavale uuringule peensoole biopsiale. Selle uuringuga võetakse peensoole limaskestalt proovitükk kas sptesiaalse kapsliga või gastroskoobi kaudu. Kui proovitüki mikroskoobiga uurimisel ilmneb limaskesta kahjustus, on
Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel
nende hulgast VALKUDE JAGUNEMINE Koostise järgi: o Lihtvalgud ehk proteiinid, näiteks munavalge ja zelatiin o Liitvalgud ehk proteiidid, näiteks hemoglobiin Ruumilise ehituse järgi: o Fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja kihilise ehitusega. Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi Osalevad paljude ühendite transpordis, Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. VALGU FUNKTSIOONID Ensümaatiline e. katalüütiline ensüümid aitavad reguleerida biokeemilisi protsesse, kõik ensüümid on valgud
lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad antikehad, on tegemist aktiivse immuunsusega, kui aga organismi viiakse valmis kujul antikehad, siis on tegu passiivse immuunsusega.
- Mikroobidevastased valgud - Fagotsüüdid Fagotsüteerimine Omandatud immuunsus Ei pärandu vanematelt järglastele Reageerib aeglasemalt Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsus Humoraalne reaktsioon (antikehad) - Reaktsiooni korral eristatakse organismi antikehasid, mis määravad patogeeni hävitamisele. Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud) - Reaktsiooni korral hävitavad organismi tunginud patogeeni spetsiaalsed rakud. Humoraalne reaktsioon Vaktsineerimine Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsüsteem õpib nende antigeene ära
tõenäoliselt ei tule und ja järgmine päev oleme väsinud. Et kaitsta ennast eriti ohtlike viiruste eest, peame me end aegajalt vaksineerima. Vaksiin annab selle viiruse vastu immuunsuse ja kaitseb meid. Vaktsiini põhimõte seisneb selles, et kui me oleme haigusetekitajasse nakatanud, siis hakatakse meie kehas vastavaid antikehi tootma, kuid inimene ei ole tegelikult nakatanud. Kui nüüd peaks inimene sellesse naktuma, siis kehas on juba antikehad olemas ning me oleme selle haiguse suhtes immuunsed. Antikehad hävitavad haigusetekitajaid. Vaktsiine on kahte tüüpi elusvaktsiinid, inkativeeritud vaktsiinid ja komponentvaktsiinid. Pärast vaktsiini manustamist, võtab aega, enne kui keha harjub immuunsusega.
Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. 1)Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad nad ära. 2)Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. NB! Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei astu võitlusesse tuberkoloosibakteritega. Imuunsusvormid! o Kaasasündinud imuunsus- organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele.nt inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. o Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta
moodutab 50% kogu lümfoidsest koest. Teda võib vaadelda kahe omavahel interakteeruva osana: a) organiseerunud koed, kus antigeene seotakse e MALT- mucosa associated lymphoid tissues (saab jagada veel omakorda kolmeks: GULT- gut (sool) associated lymphoid tissue, nasal (nina) ehk NALT ja bronchial (bronhiaalne) ehk BALT (viimased on seotud respiratoorse traktiga) ja b) difuussed lümfoidsed koed, kus vastavad rakud ja antikehad talitlevad kaitsjatena. MALT iseloomustus: NALT ja BALT - nasaalne ja bronhiaalne limaskestadega seonduv lümfoidne kude: need mikroobid, mille tungimist kopsu ei suudeta ära hoida sekreteeritud lima ja ripsmete liikumise abil, satuvad kontakti lümfoidsete agregaatidega nagu mandlid ja adenoidid ning bronhiaalsed sõlmekesed, milles nende elimineerimine toimub sarnaselt soolega. GULT - Soole limaskestaga seonduv lümfoidne kude: kõige paremini uuritud MALT, mis sisaldab Peyeri
· Kui see on kasvama hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele · Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. · Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostiseda pinnasesse. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks (nt. Orhideed, viljapuud) Hübrodoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine ehk somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. · Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga · Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid, millest osa toodab vastavat antikeha. Need rakud ei suuda kaua väljaspool organismi elada · Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse, mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel tekivad hübridoomid
kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse vereringlusesse sisenemise eest. Kui viirusosakesed on juba vereringluses, siis rakku sisenemise eest. Kui viirus on juba rakus, siis antikehad enam aidata ei saa. Sellisel juhul kaitsevad rakku rakusisesed kaitsemehhanismid. 4. Millised on viiruse paljunemise faasid? Peiteperiood - viirusosakesi pole võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. Rakusisese paljunemise periood - raku sees toodetakse suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja.
madalam. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. Immuunsüsteemi osad: lümfisõlmed, põrn, harkelund. Immuunsüsteemi liigid: kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus- kujuneb elujooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel, ei pärandu vanematelt järglastele. Jaguneb kaheks aktiivne: kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. Passiivne: kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Aktiivne kestab kauem kui passiivne.
valke sünteesima- lüütiline olek. Tulemuseks on viiruse genoomi kahekordistumine, kapsiidi moodustumine ja viirusosakeste väljumine rakust. Peremeesrakk hukkub. Viiruse genoom võib endaga kaasa võtta peremeesraku geene ning viia neid teise organismi rakkudesse- transduktsioon. Viiruse genoom on väga sageli muutuv ja seetõttu viiruste vastu võitlemine on keeruline. Viiruste hävitamisega tegelevad kõrgematel loomadel antikehad, mis hävitavad viiruste valke. Inimene tõhustab organismis antikehade hulka vaktsineerimisega. Viirushaigused 1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3
Süsteemne erütematoosne luupus Luupusnefriit Jaak Timberg Tartu, 2011 Süsteemne erütematoosne luupus · Autoimmuunne silelihaskoehaigus · Krooniline elukvaliteeti kahjustav haigus · Nahk, liigesed, kardiovaskulaarsüsteemis, neerud kopsudes, KNS, maks · N:M 9:1 · Fertiilne iga ( 15 44) · Aasia, Aafrika päritolu · Geneetiline taust (1q23-24) · Antikehad ANA, anti-dsDNA, anti-Sm jt Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis · Geenid: CRP ja seerumi amüloid P geenid, FCR retseptorid · Silikaat, pestitsiidid, elavhõbe Luupusnefriit · Tõsine SLE tüsistus · 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse edasise kulu jooksul · Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad neerudes: komplement-vahendatud kahjustus leukotsüütide infiltratsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
