Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19. sajandi alul. Hulgaliselt selles stiilis hooneid oli Tartus. Need ehitati pärast 1775.a. tulekahju. Kohaliku ehitusmeistri J. H. B. Walteri projekti järgi valmis 1789. aastal raekoda. Oma üldilmelt on see sarnane paljude Põhja- Euroopa väikelinnade raekodadele. Teine tuntud ehitis oli suurtest graniitplokkidest valmistatud Kivisild. Selles oli aimata antiiksete võidukaarte imposantsust. Paraku sild hävis II maailmasõjas nagu paljud hoonedki. Tallinnas oli ehitustegevus nimetatud ajajärgul teistsuguse suunitlusega. Kui Tartus ehitati eelkõige uusi maju, siis Tallinnas tehti palju ümberehitusi. Muudeti keskaegsete hoonete fassaade, väiksemaid naabermaju ehitati kokku üheks suuremaks (nt. Lai t. 32, Lossi pl. 4, Kiriku t. 2). ). Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Toompea loss, vana linnuse ümberehitus kubermanguvalitsuse hooneks. Töid
Rooma linna elanikele kättesaadav ning seega kuulus ka täitmisele. Argumentatsiooni laad Sätetelt on kaheteistkümne tahvli seadused väga pedantsed. Oma sanktsioonide poolest on antud seadus üpris karm. Legislatiivne vorm on puhas: epigraafiline lühidus, absoluutsed käsud ja keelud, mis on imperatiivsed oma fakultatiivses vormis. 7 AJALOOLINE TAGAPÕHI Rooma ühiskonda on antiiksete kultuuride seas nimetatud õigusühiskonnaks. Nimetus õigustas ennast juba väga varajasest ajast, enne Rooma õigussüsteemi õitsengut. Viienda sajandi keskpaigast eKr pärit Kaheteistkümne tahvli seaduse arvukad fragmendid on ilmselt vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis. Nii vana aega Rooma kultuuri ajaloos meenutavad veel vaid üksikud raidkirjad ning arheoloogiline materjal. Viiendal sajandis eKr oli Rooma ühiskond põhijoontes veel agraarne, mille tõttu on ka
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND XII TAHVLI SEADUSED Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 1 AJALUGU................................................................................4 1.1.Väljaandmise põhjus..................................................................4 1.2.Vaidlused seadustiku olemasolu üle............................................4 1.3.Seadustiku originaalkeel............................................................5 2 ALLIKA ANALÜÜS....................................................................6 2.1. Sätete laad..............................................................................
ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik". BAROKK-KUNSTI MÕISTED Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik
Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedate, pruunide ja punakate kujudega. Eraldi tuleb mainida jahti, lahinguid, bakhanaale ja röövimisstseene kujutavaid maale. Siia kuuluvad "Leukippose tütarde röövimine", "Metsseajaht" ja "Lõvijaht". Inimese võitlus loodusega huvitas Rubensit juba noorusest alates. 7 Rubens püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuigi ta tundis hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Selle näiteks on Antwerpenis
on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik". Klassitsism Klassitsism18. sajandi II poole ja 19. sajandi I poole kunstistiil.
Stoikud viivad selle idee oma loogilise lõpuni, väites, et välistel oludel ei ole õnnega mingit pistmist, vaid see on leitav ainult inimese sisemuses teatava õige hingekorralduse ja maailmasse suhtumise korral. Õige hingekorraldus ja õige suhtumine maailmasse on stoikude järgi saavutatav tänu ühte erilist liiki teadmisele. Lugejale on vist juba selge, et see teadmine on filosoofide tagaotsitud sofia. Järelikult, kui keegi tahab õnnelik olla, tuleb tegeleda filosoofiaga. See antiiksete filosoofide sugugi mitte tagasihoidlik järeldus jääb tooniandvaks kogu filosoofia ajaloos tänapäevani välja. Selleks, et õnnelik olla, tuleb midagi mõista, millestki aru saada ja midagi osata. Platoni õpilane Aristoteles väitis, et inimene saab õnnelikuks juhul, kui ta teeb seda, mis on talle sama iseloomulik, nagu laevale on iseloomulik merd sõita ja noale on iseloomulik lõigata. Inimene peab saama teha seda, mis on talle loomupärane
kinnitanud, mõistavad ka nii valetada, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset. Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit. "Odüsseias" viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste sissejuhatused sisaldasid harilikult pöördumist muusade poole. Andrea Mantegna tempera: ülal Mars ja Venus, paremal Bellerophon Pegasusega Apollon muusadega dionüüsial Muusade templit nimetati kreeka keeles musaioniks. Sellest tuleb sõna 'muuseum'. Plejaadidega oli seotud neli mäge: Helikon Olümpos Parnassos Pieros Pieriamaal, kus nad sündisid Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures.
Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. · Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks.
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
Mõne teate kohaselt ehitas sultan Ahmad ibn Tulun (868-884) ülakorruse asemele kupliga mosee, kuid see ei sobi geograaf Muhammad al-Idrisi teatega, et tema külaskäigu ajal 1115. aastal toimis ehitis endiselt tuletornina. 956. aasta maavärinas sai hoone tugevalt kannatada, sama kordus 1303 ja 1323. Jäänused hävitati 1480. aastal, kui Egiptuse sultan Qaitbay ehitas tuletorni platvormile viimastest kividest kindluse. Eluea pikkuselt oli Aleksandria tuletorn antiiksete maailmaimede seas kolmas (1600 aastat) Halikarnassose mausoleumi ja tänaseni säilinud Giza püramiidide järel. 1480. aastal kasutati viimaseid tornist säilinud kive Qaitbay kindluse rajamisel samasse paika. 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas. 14 Kokkuvõte Oma töös sain väga palju uusi teadmisi vanaaja maailma imede kohta, kuigi me neid kunagi
kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ühe osa antiiksete orjanduslike ühiskondade ajaloost ja uurib Vahemere-äärse antiikmaailma kõige võimsama ning silmapaistvama orjandusliku riigi tekkimist, arenemist ning hukkumist. Rohkem kui tuhandeaastase Rooma ajaloo näol, mis jaguneb mitmesse ajajärku, on võimalik jälgida orjandusliku ühiskonna ning riigi sündimist, arenemist ja allakäiku selle kõige väljakujunenumates, klassikalistes vormides. Maailma-ajaloolist tähtsust ei saavutanud Rooma kaugeltkii otsekohe
40. Milline oli Michelandelo da Caravaggio, P.P. Rubensi ja Rembrandt´i looming. Mida uut nad andsid kunstikultuurile Euroopas? 1. Tema barokkstiilis piibli ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, 2. Rubens püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuigi ta tundis hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. 3. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat 41. Kuidas on barokk mõjutanud eesti rahvakunsti? 17
jälgimas, võib arvata, et maadlus ja poksimatse peeti koos "bullleap'iga" vaatajaskonna ees, kes kindlasti seda vaatemängu nautis. Fresko, mis kujutab poisse poksimas, näitab, et peale täiskasvanut huvitas poks ka noorukeid. Fresko pärineb umbes 16. sajandist e.Kr. See on küll rohkem kui tuhat aastat peale vastavate teadete olemasolu Mesopotaamias või Egiptuses, ent siiski peaaegu 800 aastat enne esimeste antiiksete olümpiamängude korraldamist kreeklaste poolt. 2.4. AntiikKreeka Homerose "Ilias" Homeros mainib "Iliases", et Achilleus korraldas spordivõistluse oma parima sõbra Patrocluse mälestuseks, kes hukkus Achilleuse asemel lahingus. See üritus, kui ta toimus, on vanim teadaolev korraldatud spordimäng ajaloos. See oli mõeldud Patrocluse matusetseremooniana. Peale jooksmise, kaarikuvõistluse, odaviske, kettaheite ja relvastatud võitluse olid programmis ka maadlus ja poksimine
(1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561) Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga rikas materjali osas. Toetub antiiksete autorite autoriteedile. Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta "teiseks jumalaks". Poeesia on moraalselt kasulik. - Barokk. Jätkab renessansspoeetika traditsioone. (Scaliger , Martin Opitz) Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger , Martin Opitz ,,Buch von der deutschen Poeterey" (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid: - Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda - Kasvatus ja haridus:
valdasid vastaval ajajärgul kehtivat Ladina keelt, kuna Ladina keel oli pidevas muutumises. 1.5 Allika adressaat XII tahvli adressaadiks olid kõik Rooma kodanikud. 1.6 Allika sätete laad XII tahvli seadused reguleerivad poolte vahelist õigust, kohustust ja sanktsioone. Sanktsioonid olid karmid ja õiguslikku õigust kohldati ainult siis, kui pooled omavahel ei suutnud sõbraliku kokkuleppeni jõuda. 2.1 Allika ajalooline tagapõhi Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks, sest 5. sajandi keskel eKr pärineva XII tahvli seaduse arvukad fragmendid on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis. Kirjakultuuri tõeline areng algab alles 3. sajandil eKr, seda eelkõige naaberriigis Kreekas, kus kirjakultuur oli jõudsalt arenenud juba paar sajandit säilitades nõnda rahvapärandis peituvat luulevara, kuid Roomas leiti tähtsamaks säilitada just õigusalast materjali ehk seadusekogut.
Marx pidas silmas lääne Euroopat, leidis, et viis arenguastet: primitiivne kommunism, orjanduslik kord, feodaalne kord (pärisorjus), kapitalism, kommunism (üleminekuvormiks kommunismile on sotsialism). Miks Marx ja Engels hakkasid huvi tundma, olid debatid selle kohta isegi Ameerikas. Engels kuulutas uurimise väga hädavajalikuks kogu inimprotsessi ajaloos. Orjuseta poleks olnud Kreekat, Vana- Roomat, modernset Euroopat. Marx Weber leidis, et orjus takstas antiiksete tsivilisatsioonide tehnoloogia, majanduslikku ja kapitalistlikku arengut. Kui orjus oluline vana aja institutsioon, siis pärisorjus oluline feodalismi jaoks. Marxistid rõhutasid majanduslikke aspekte. Orjusest erines pärisorjus majanduslikus aspektis, pärisorjal oma tlu, pere ei kuulunud isanda perre. Otseseö tootjal (talupojad olid oma tootmisvahendid, orjal mitte). Pärisorjad sulasrahvas, mõisateenijad, linnades elavad inimesed. Allikates pärisorjad õiguslik-sotsiaalne termin
Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades
Siiski oli kujudel suur puudus- nad kõik olid mõeldud vaid eestpoolt vaatamiseks. Revolutsiooniliseks osutus Lysippos, kes lõi oma kujud igalt küljelt vaatamiseks. Esimeseks hellenistlikuks skulptoriks võib pidada Skopast, kelle teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Vaasimaal Kuigi antiiksete kirjanike toestest võib lugeda, et Vana-Kreekas tegeldi ka maalimisega pole kahjuks selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest enam midagi järel. Kreeka maalikunsti on tänapäeval võimalik imetelda üksnes vaasimaalidelt. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena
Esimene maailmasda. Kulus veel kolm aastat, enne kui Kuningate orus sai alata suur seiklus. Kuni selle ajani polnud htki lesthendust selle kohta, kes, millal ja mida oli otsinud. Howard Carter pani puhtinstinktiivselt ette, et Tutanhamoni hauda tuleb otsida kolmnurgast, mis jb Ramses II, Merenpathi ja Ramses VI hauakambri vahele. Kogu talv kulus tohutu rusumassi krvaldamiseks, mis oli siia tekkinud seniste vljakaevamiste tagajrjel. Otse Ramses VI hauakambri jalamilt leidis Carter antiiksete hauaehitajate httide kivivundamendid. Need koosnesid suurtest rnipankadest. Seni olid rnikivikogumid alati eksimatult tunnistust andnud lhedalasuvast hauakambrist. 1920. aastaks oli kogu kolmnurk lbi uuritud kuni tlishttide vundamentideni. Carnarvon ja Carter prasid oma thelepanu enam naaberorule, ilma et leidnuks sealt midagi mrkimisvrset. Nad olid kuus aastat otsinud midagi, millest nad ei teadnud, kas see ldse olemas on. Kuus aastat, mil neid
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
ehitamisel. Renessansi peamiseks teeneks oli antiigi klassikalise orderi ehituskunsti eeskujuks võtmine. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. Arhitektuuri tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon ja ümarkaar ning sambad. Hoonete projekteerimisel lähtuti kuldlõikelistest proportsioonidest. Iga ehitis oli oma kunstilise väljenduslikkusega, selle kuuluvus kindlasse ehitustüüpi oli teisejärgulise tähtsusega. Antiiksete sammaskäikude eeskujul juurdus renessanssarhitektuuris kaaristu. Sakraalehitiste kõige iseloomulikumaks koostisosaks on kuppel. Kupliga olid kaetud kõik tsentraalehitised. Basilikaalse kiriku puhul paigutati kuppel kooriosa kohale Kuplid laoti tellistest (tihti kahe koorikuna, mis olid omavahel roietega ühendatud). Rõhtjõudude vastuvõtuks rakendati tõmbevööd, mida vaadeldi kui kunstilist detaili Kesklöövis talalagi, mida tihti kaunistati dekoratiivsete kassettidega
millega meditsiin võitleb. Surma diagnoos hägustub ajusurma kontseptsioon (tekib 1960. aastatel) ei välista ju muude organite töös hoidmist, st surm ei ole osa elust, ega elu eitus. Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline. 2. LOENG Araabia/islami kultuuri panus meditsiinilukku Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Samuti oli neil ka suur rakendus. Araabia tsivilisatsioonist sai I aastatuhande teisel poolel ja I aastatuhande alguses antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja (ülikoolid- Euroopas esimesed vastavad haridusasutused, matemaatika ja astronoomia). Islami ja ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad ja elushoidjad. Meditsiinis- humoraalteooria. 9. sajandil Bagdadis tekkis islami kultuuriruumis ilmalik haigla. Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline ja organiseeritud- kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11
Muistendites esitanud fiktiivse mängu - tal on õnnestunud muistedeid kuulda seetõttu, et ta eesti keelt hästi tundis. See on romantiline võte. Tegelikult on need muistendid tema enda loodud. Kõige kaunimaks ja kuulsamaks müüdiks on ,,Koit ja Hämarik", alus rahvapärimuses romantilis-klassitsistlikus kõrgstiilis. Kui ilus, tekitas üleüldise hämmastuse, et sellise kõrgusega poeetiline lugu maarahhva hulgast. Kirjutas ka luulet, et tõestada eesti keele sobivust antiiksete värsivormide jaoks. Selle tõestuseks 1840 ilmunud piibu jutt - dialoogi vormis luuletus. Teada, et F ise oli kirglik suitsetaja, ülistab piipu kui head sõpra. Räägib sellest, et suits sümboliseerib õnne kiiret kadumist, inimhinge kõrgele püüdmist, sõprade kadumist jt. 8. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" ,,Kalevipoeg" Fahelmann pärandas eepose idee Kreutzwaldile. Algselt oli Kreutzwaldil plaan luua eepos proosavormis. Ent 53. Aastal tutvus K Soome eepose ,,Kalevala" saksakeelse tõlkega
Arhailine- tähendab esialgselt: varajast, algset, algupärast.Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole põhjust arvata, et iga arhailine kultuur areneb kord kõrgkultuuriks. Neid iseloomustab stabiilsus: ei taotleta progressi, olukorra muutumist, reforme ega revolutsiooni. Arhailised kultuurid säilitavad traditsioonilist, hoiavad kinni isandi pärandist. Õhtumaa tekkis kuna põhjamaade arhailised kultuurid said kokku Vahemere-äärsete antiiksete kristliku kultuuridega.Ajaloos tuleb ette ka kõrgkultuuride taasarhaiseerumist. Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad ka aastasadade pärast taas võimule pääseda. Vale on ettekujutus arhailiste kultuuride olemusest kui „varasematest vormidest“ Arhailised kultuurid on vormirikkamad kui kõrgkultuurid.Nende keel ja normide põimik on keerulisem. Nad on küll erinevad kõrgkultuurist, kuid ei ole paremad v halvemad, tugevamad v nõrgemad jne
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik" Pilet 10 1. Vanavene kunst Vanavene ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks on kirikud
tarvis end üldse vaevata." -) 1740 aasta autoriteetses leksikonis seisab: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust." -) 1600 aastate paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) keeles ladina keelest võetuna käibele mõiste kriitika. See kujuneb 17. 18. sajandi keskseks mõistet. Alul tähendab ta lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Tööd tekstidega. Alul oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. Seejärel pöördutakse kiriku vastu, edasi riigi vastu ja lõpuks ka vabaduse ja valgustuse enda vastu. -) Teism tavapärane kristlik õpetus jumalast. -) Deism ratsionaalne käsitlus, et jumal on maailma perfektsena loonud, seejärel aga ei sekku enam selle käiku. -) 1620 kui esimesed inimesed Ameerikasse randusid, oli see aeg, kust edasi kolisid paljud
Locki õpilane. · 1600 a. paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse Too oli rõhutanud rohkem isiklikku vabadust, selle (critique) ladina keelest ülekantuna käibele. kaitsmist ja säilitamist. · Kriitika mõiste kujuneb 17.-18. saj. keskseks · Religioon mõisteks. · Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed · Alul tähendab see lihtsalt asjatundlikku antiiksete positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku tekstide hindamist. Seega oli tööd tekstidega. lepingu ja seaduste pühaduse. · Kriitika · Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde · Niisiis oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. küsimus. · Seejärel pöördutakse kiriku vastu.
Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Taolise ehituskunsti näiteks on Palmse mõisa Lahemaal. 1770 alustas Eestis võidukäiku klassitsistlikus stiilis arhitektuur, kus 1773a valis Toompealoss ja 1784 lõpetati Tartus raekoja ehitus. Tartus sai valdavaks klassitistlik ehituskunst oma range proportsionaalusega, antiiksete kaarte ja sammaste kasutamisega ning senise detaili rohkuse hülhamisega. Toomemäele ja selle jalamile püstitai ülikooli hoone, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses Probleemid tekkisid siis kui mõisnike tarbimistase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Hakati järjendama Saksalikku elulaadi mis nõudis uusi suuri kulutusi.
laseb ehitusel kergemana mõjuda. Ka Pisa Piazza dei Miracoli arhitektuuriansamblis mõjub romaani stiil kerge ja õhulisena, seda eeskätt tänu mitmekorruselistele kaaristutele, mis sileda seinapinna peaaegu täiesti ära katavad. Ometi on nendeski ehitistes selgelt rõhutatud romaani stiilile iseloomulikke silindrilisi ja kuubilisi mahte ning nende kooskõlast sündinud horisontaalsust. Pisa toomkirik on viielööviline (lameda laega kesklöövi pikkus on 100 m) basiilika, lööve eraldavad antiiksete kapiteelidega sambad. Pikalt eenduv transept on suhteliselt kitsas, nelitise kohal kõrguva ovaalse põhiplaaniga kupli eeskujusid tuleb tõenäoliselt otsida kokkupuudetest islami arhitektuuriga. Välisseinad on kaetud valgete ja tumeroheliste marmorplaatide ribadega, üle kogu fassaadi ulatuvad aga sammasgaleriid. Toomkiriku kavatisega haakub baptisteerium, mille kaks madalamat korrust on klassikalises romaani stiilis, ülemistel korrustel ilmneb aga juba gooti stiilile omaseid võtteid
· Kolmandaks Araabia kultuuriruum sisaldas mehhanisme, kuidas integreereida võõrusulisi. Niiviisi juhtus, et Antiik-Kreeka tsivilisatsiooni riismete kandjad põgenesid oma ajaloolisel kodumaal ja Väike-Aasias võimule pääsenud kristluse eest (milline represseeris võõrusulisi) araablaste aladele. · Araabia tsivilisatsioonist (ning sellega rahumeelselt koos eksisteerinud juudi omast) I aastatuhande teisel poolel, II aastatuhande alguses, sai antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja. · Araabia ülikoolidest (Hispaanias) said Euroopa esimesed vastavad haridusasutused. · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg). · Islami (Avicenna, elas 980-1037 Teos Meditsiinikaanon ja Rhazes, 10. sajand Meditsiini Raamat), aga ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad (eksperiment) ja elushoidjad. Meditsiinis humoraalteooria.
Isegi seinalülitid (palee ehitamise ajal tunti juba elektrit) on ehtsad ja restauraatorid pole siin just palju jõudnud käia kätt harjutamas. Huvitav on vaadata planeeritud lossi maketti ja võrrelda seda valmisehitatud pooliku hoonega. Lõpetamata tiivast on valmis välissein, mis ühelt poolt kenasti krohvitud-dekoreeritud, aga välisküljest meenutab oma palja kivimüüriga mõnd lagunevat hoonet. Ja oh üllatust, kui avastad teisel pool sõiduteed rohtu kasvanud marmorsammaste jm antiiksete ehitusmaterjalide hunniku. Ime, et keegi neid sadade aastate jooksul laiali pole tassinud (või ongi need veel viimased allesjäänud riismed..) Tassike bicat ja magus koogike Belemi linnaosa külastus ei oleks täielik kuulsaid Pastej de Belem'e maitsmata - nii et tellin lähimas tänavakohvikus tassikese bicat ja paar imemaitsvat koogikest. Portugali kookidele (nagu ka muudele magustoitudele) on iseloomulik rohke muna- ja suhkrusisaldus. Südantsoojendav on näha iga
ridadesse. Neid parke kasutati ka turgudeks ja laatadeks, samuti üliõpilaste mängudeks. Sarnaseid näiteid on ka Pariisist, Madriidist, Viinist. Ka Versailles' Suur Park oli linnakodanikele avatud. SAKSAMAA LINNAPARGID 19. SAJANDIL Hirschfeldt oma teoses "Aiakunsti teooria" (1779-85) paneb ette rajada parke, kus kõikidest ühiskonnakihtidest pärit inimesed võiksid loodust nautida. Selliseid parke oleks tema arvates otstarbekas ilustada mitte antiiksete monumentide ja templitega, vaid mälestusmärkidega rahva oma ajaloost. Üks esimesi, kes seda soovitust kuulda võttis oli: Peter Joseph Lenné (1789-1866), botaanik ja professionaalne pargikujundaja Bonnist Saksamaalt. Pani aluse aednikukoolile Potsdamis - Kuninglik Aednike Õppeasutus (Königliche Gärtner-Lehranstalt), mis on üle pooleteise sajandi olnud aia- ja maastikukujunduse ning maastikuhoolduse vaimseks selgrooks kuni tänapäevani. Lenné oli huvitatud ka kodumaiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
