äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Kaugushüppe ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Kaugushüppe treening
1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928
katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kolm katset. Need kolm, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv parematele kohtadele platseerunuid võistlejaid (tavaliselt 8 esimest), saavad veel kolm katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe on kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka seitsmevõistluse ja kümnevõistluse üks osa. Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu. Sumised visati enne maandumist taha, et hüppajat kaugemale viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656.a eKr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Treening
mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Olid ka fantastilised näokatted herilased, konnad jne. Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole meetri kõrgused, seest õõnsad ning kõrgete kandadega jalanõud, mis suurendasid näitlejate kasvu. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Esinejate kostüümid vastasid näidendi laadile. Komöödiategelased kandsid
kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu: Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. 2. Treening: 2.1
oones pidada. Kasvuhoonetingimusi talub jõulutäht edukalt. Jõulutähe kasvatamisel kasvuhoones on keelatud öösel isegi lühikeseks ajaks tuld põlema panna: see takistab oluliselt lehtede punaseks muutumist. Jõulutäht hangitakse sageli koju jõulude tähistamiseks. Hulk legende seob jõulutähte Jeesuse eluga. Antiikses Iisraelis jõulutäht ei kasvanud. Jõulutähe taimemahl ehk piim on tõesti mürgine. Paljud inimesed aiandites ei saa jõulutähtedega ilma kinnasteta töötada. Nahk läheb punaseks ja hakkab sügelema. KORALLTOMAT Väikestest valgetest tähtjatest õitest arenevad ümmargused viljad, mis on algul rohelised, hiljem punakasoranzid. Vajavad valget, õhurikast ja jahedat kasvukohta. Koralltomati ahvatlevad viljad on mürgised.
7. Lend 7lk 8. Maandumine 8lk 9. Sportlase eripära 8lk 10. Treening 9lk 11. Parimad tulemused 10lk 12. Pildid 2tk 11lk 13. Kasutatud kirjandus 12lk 3 Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a.) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega jalanude ja krgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tpe, sest miimika, mida nd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tttu publikust. Teater koosnes jrgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile.
Lahutus oli igaühe eraasi kumbki abikaasa säilitas õigused oma varanduse üle ja vastutas eraldi oma võlgade eest. Naise haridusvõimalused Käidi algkoolis Poisid ja tüdrukud õpetati koos või sarnaselt. 15.eluaastast hakkasid posiste ja tüdrukute elud muutuma Naiste intellektuaalseid saavutusi ei peetud olulisteks Abielu ja lahutus Abielu oli eraasi Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas Antiikabielud kestsid u 10-15 aastat Lahutuseks oli vaja ühte lauset : ,,tuas res tibi habeo" Lahutuses ei tuntud elatusabi naisele Vabaabielud Ema ja lapsed Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. Naise rõhutatud voorusteks peeti siivsust, kasinust, meeldivust, rahulikku meelelaadi, laste sünnitamist, allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi.
Teine tuntud jutt on ´´Tühi jutt, tühi lori´´, mida avaldati samuti kalendrilisas. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust oodi ´´Suur on, Jumal, su ramm´´ ja värssdialoogi ´´Piibu jutt´´. ´´Piibu jutus´´ mõtisklevad kaks sõpra Jaan ja Mihkel maise õnne ja elu kaduvuse üle. Ta kirjutas ka kümmekond epigrammi. Nendes mõistis ta hukka laiskust, lohakust, ru- malust ja teisi inimlikke pahesid. Luuletused on kirjutatud antiikses värsimõõdus, et näidata eesti keelt kõrgväärtusliku luulekeelena. Faehlmann jätkas Petersoni mütoloogia uurimist. Ta kirjutas muistendid ´´Keelte keetmine´´ ning ´´Koit ja Hämarik´´. Pikad ja tihedad tööpäevad laostasid Faehlmanni tervise. Ta suri kopsutuberkuloosi.
Sedasi on ikoon inimese kujutlus Jumalikkusest. Võib isegi öelda, et ikoon on mingis mõttes illustratsiooniks kirikus loetavatele jutlustele ja pühadele tekstidele. 2) Sümboolika Ikooni põhja võib vaadelda kui paradiisi sümbolit. Leukas (krunt millele on maalitud ikoon), mis koosneb kriidist ja kala liimist, sümboliseerib kivistunud merd, mida võib kujutada kui kristlaste puhtaid palveid ja Jumalat ennast, kelle sümboliks on kala (). 2.1) Perspektiiv Antiikses ikoonimaalis kasutatakse vastupidist perspektiivi. See on eriline ikooniruumi kasutamine, kus pole ühtset horisondipunkti, vaid kõik jooned kujutatud kujudelt koondusid vaatleja silmas. Mida kaugemal objektid asuvad, seda enam nad suurenevad. Ikoon ruum justkui avaneb vaataja ümber. Seetõttu tundub, et kõik objektid on juskui avatud, kuna neid on näha kolmest või isegi neljast küljest. 2.2) Keha Kristlus leidis tõeliselt kuningliku tee kahe äärmuse vahel
Seep Milleks on meil vaja pesemisvahendeid? Pesemisvahendite ülesandeks on aidata meil lahti saada mustusest. Paljud loomariigi esindajadki pesevad ennast, näiteks kass, kes teeb seda kareda keele ja sülje abil, elevant teeb selle töö ära oma lodi ja veega. Ürginimestele oli pesemisainetest ilmselt tuntud ainult vesi. Vanas Egiptuses kasutati vee kõrval ka liiva ja savi. Antiikses Kreekas olid küll väga uhked saunad, kuid sealgi oli pesuvahendiks ainult vesi. Vanad roomlased võtsid riiete pesemiseks kasutusele vana tuntud aine uut moodi - roiskunud uriini, millel oli oluliselt parem pesemisvõime kui puhtal veel. Maailmas on kõige levinuimaks pesemisvahendiks seep, seega otsustasin ma teha oma referaadi seebist. Esimesed esimesed kirjalikud teated seebi valmistamisest ja pesemistoime kohta pärinevad Plinius-Vanemalt (I saj. maj.).
aastatel umbes 365 275 e.m.a. Tema on ka skeptikute koolkonna rajaja. Teada on, et Pyrrhon ise midagi pole kirjutanud ja vähesed säilinud pärimused, mis käsitlevad tema õpetuslikke seisukohti, on pärit peamiselt tema õpilastelt. Erilisi teeneid selles suhtes on tema õpilasel Timonil, kes hiljem oma õpetaja vaateid Ateenas on püüdnud populaarseks muuta. Nii Pyrrhon kui ka Timon, kes esinevad nn. vanemat skepsist antiikses filosoofias, tegelevad peamiselt kolme probleemiga ja püüavad neile leida lahendust. Esimene neist on enam tunnetusteoreetilist laadi ning tahab lahendada asjade olemuse mõistmise küsimust. Nad arvasin, et ei meeltaju ega ka mõtlemine ava meile asjade olemusele ligipääsu: see, mida me neist näeme, kuuleme või kompame, on üksnes meie taju mitte aga tajutava eseme tõelisus, mis meile varjatuks, saavutamatuks jääb. Ei ole õige seepärast ühegi
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Ta on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tel...
meid tulgu või veeuputus" Õukond pidutses, moes armumängud, meelelahutus. Maalikunstis peamised teemad olid armastus ja peod, Nt:A. Watteau " Rännak Kythera saarele" (pildil) Klassitism 18.saj lõpp- 19.saj algus Eeskujuks antiikkunst alguses Vana-Kreeka pärast Vana- Rooma. Ehitised meenutavad antiik templeid. Nt. Tähe võidukaar Pariisis. Skulptuuris kujutati kaasaegseid antiikses riietuses, tihti aktina. Nt.A. Canova. Maalikunstis nt. J. L. David "Marat´i surm"(pildil) Romantism 19.saj. Levis paralleelselt klassitismiga, mitteametlik kunstivool. Kunstnikud, kes pettusid reeglipärases elus, otsisid lohutust kujutades minevikku, idamaid, usku. Nt. W. Turner kujutas romantilist, tormilist merd, purjelaevu (üks tema maal pildil) Realism
hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Treening
muusika ei olnud kindlasti mitte primitiivne. Paljudel rahvastel oli kujunenud ka muusikateooria, mis nägi helide seost universumi korralduse vahel (helide suhted aastaaegade ja planeetide liikumisega). Muusika levis suulisel teel, noodikirja ei tuntud ja seega ei saa me rääkida ka heliloojatest. Vanaaja muusik oli samaaegselt nii helilooja, luuletaja, laulja, pillimees, dirigent või ka tantsija. Vanakreeka muusika Vanaaja muusika saavutas kõige täiuslikuma kuju antiikses kreeka kultuuris. (Vanakreeka kultuuri tuntakse põhjalikumalt alates 8. sajandist eKr, kõrgajaks peetakse klassikalist ja hellenismi aega 5. sajandist kuni Rooma vallutusteni 146. aastal eKr ja sellele järgnes Rooma impeeriumi aeg kuni 395 pKr.) Muusikal, poeesial ja tantsul oli vanakreeka kultuuris väga tähtis koht. 5. sajandiks eKr kujunes välja mõiste musiké - muusade kunst ehk muusika. See mõiste on täna laiema tähendusega, kuid kreeklased pidasid
Paika, kus Aphrodite merevahust sündis, võis külastada iga antiikaja turist. Tuntud paigad andsid kõigile müütilistele olevustele reaalsuse rüü. Hirmuäratval irratsionaalsusel pole paika antiikmütoloogias. Maagiat, mis on nii võimas enne ja pärast kreeka maailma, siin peaaegu ei esine. Siin pole ühtki meest ja on ainult kaks naist, kes on varustatud kohutava üleloomuliku jõuga. Astroloogia, mis on õitsenud iidse Babüloni päevist kuni tänapäevani, puudub täielikult antiikses kreekas. Kreeka müütides jutustatakse küll tähtedest , kuid siin pole ühtki sõna sellest , nagu võiksid need inimeste elu mõjutada. Astronoomia on see, milleni kreeklaste mõte lõpuks jõudis tähti uurides.Üheski müüdis ei esine maagilisi preestreid. Preester esineb kreeka müütides harva ning tal pole neis mingit tähtsust. "Odüsseias" viskuvad preester ja poeet põlvili Odysseuse ette ja paluvad teda neid elu jätta, ja kangelane tapab ilma
4) hääbus senine hariduse andmine. ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost. Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Ta sündis ja elas Ateenas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Noorena oli Sokrates isal abiks kiviraiduriametis. 18 aastaselt kirjutati ta Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb. SOKRATESE SURM Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Surres oli Sokrates 70-aastane. Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust. Sokratese jaoks ebasoodsat kohtuotsust, häälteenamusel põhinevat hukkamõistu, mõjutasid kahtlemata otsustavalt kaks seika:
Viimistlustehnikana kasutati palju mosaiiki. Termide aknad olid klaasitud (klaas oli ehitusmaterjalina kasutusel alates 1. sajandist). Rekonstruktsioon Oli lahtiste sammaskäikudePõhiplaan ja ühiskondlike hoonetegaTänapäeval ümbritsetud väljak,Tänapäeval mis ei puudunud üheski linnas. Üheks keerukama kompositsiooniga foorumiks antiikses Roomas oli Trajanuse Foorum. Trajanuse Foorum Kujutas endast avarat väljakut (100x120m), mille mõlemad küljel olid poolringikujulised laiendid. Foorumit piiras müür, sissepääs oli kujundatud triumfikaaretaolise väravana. Müüri siseküljed olid palistatud sammastereaga. Tituse triumfikaar
maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 3 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968
FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli. Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga (esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis ta toimetam...
Peal villasest kangast tooga. Tooga on vaba kodaniku tundemärk. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi., kuna kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Pükse ja sukki ei tuntud. Rikkust näitas materjal, mitte tegumood. Naistel pikk, kandadeni stoola, mis oli vöö kohalt kinni seotud. Suurim tähelepanu soengul. Kasutusel Indiast toodud võltsjuuksed, kunstripsmed, kunsthambad. Haridus: antiikses Itaalias olid inimesed kirjaoskajad. Algkoolid olid erakoolid. Koolipäev kestis 6 tundi, nädalas 7 päeva. 8. päev oli vaba turupäev. Õppetöö kestis 5 aastat. Koos poistega ka tüdrukud. Keskharidus saadi tasulistes grammatikakoolides, kus olid 12-15 a. poisid. Peamine õpetus seisnes kreeka ja rooma autorite tekstide lugemises ja päheõppimises., kõneoskuse arendamises. Haritud inimene pidi oskama kreeka keelt. Ka õpetajad olid kreeklased. Alates 16. eluaastast õpiti
maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles
Ikooni põhja võib vaadelda kui paradiisi sümbolit. Leukas (krunt millele on maalitud ikoon), mis koosneb kriidist ja kala liimist, sümboliseerib kivistunud merd, mida võib kujutada kui kristlaste puhtaid palveid ja Jumalat ennast, kelle sümboliks on kala (). Värvid, mida kasutatakse ikooni maalimiseks, valmistati mineraalidest ja savist ning ühendatud munaga, mis sümboliseerib ülestõusmispüha. Ikoon erineb oluliselt meile harjumuspärastest maalidest. Antiikses ikoonimaalis kasutatakse vastupidist perspektiivi. See on eriline ikooniruumi kasutamine, kus pole ühtset horisondipunkti, vaid kõik jooned kujutatud kujudelt koondusid vaatleja silmas. Mida kaugemal objektid asuvad, seda enam nad suurenevad. Ikoon ruum justkui avaneb vaataja ümber. Seetõttu tundub, et kõik objektid on juskui avatud, kuna neid on näha kolmest või isegi neljast küljest. Realistlikus pildis kasutatakse tsentraalperspektiivi,
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja
- Nero meeli köitis nüüd Statila Messalina - 66ndal aastal nad abiellusid - ideaalne naine oli laiapuusaline ja kitsarinnaga, et seda saavutada nööriti tüdrukutel juba noorest peast rind sidemetega kokku - kuue- või seitsemeaastaselt algas kooliaeg, tüdrukuid õpetati kodus, õpiti lugema. - Kes polnud kaheksateistkümneselt veel tanu alla saanud, seda loeti Roomas juba vanatüdrukuks - et mees oleks teinud naisele abieluettepaneku, oli antiikses Roomas mõeldamatu - rikaste naiste sõna jäi abielus peale ja vähem jõukatel meestel polnud põhjust suud pruukida - roomlanna kes ei suutnud endale igaks etenduseks uut kostüümi soetada , seadis sammud teatriteenistuse poole - roomlanna võttis osa poliitilistest sündmustes, ta tundis hästi kirjandust, luges luuletusi ja proosat, õppis neid pähegi - isegi kõige kõrgema seltskonna neiud ja naised pidasid maailma kõige vanemat elukutset
oma tasu ikka ja alati õigeaegselt. Paljuski aitas Monteverdi tegevus kaasa sellele, et 1637. a. avati Veneetsias maailma esimene avalik ooperiteater. 1642. a. nägi ilmavalgust Monteverdi viimane ooper, tema loomingu tipp "Poppaea kroonimine", mis on loodud aasta enne helilooja surma. Ooper on meie päevini säilinud. "Poppaea kroonimine" on esimene ooper, mis ei ole kirjutatud mitte mütoloogilisele vaid ajaloolisele süzeele. Tegevus toimub antiikses Roomas,keiser Nero valitsemise ajal. Monteverdi nimi, mis vahepeal tundus unustuse hõlma vajuvat, särab nüüd, 20. saj., täies hiilguses möödunud sajandi kõige kuulsamate muusikute seas. Tema oopereid (eelkõige "Orpheust" ja "Poppaea kroonimist") mängitakse taas mitmete maade ooperiteatrites ning nad vaimustavad publikut neis peituvate eetiliste probleemide sügavuse, humanismi ning oma tänapäevaliku kõlaga. 17
100 g sarapuupähkleid sisaldab: rasva: 62,4 g; proteiini: 12,6 g; karbohüdraate: 13,7 g; mineraale: 2,5 g; vitamiine: 3,2 mg; süsivesikuid: 9,4 g. Energeetiline väärtus: 679 kcal 100 grammis. 3 Kreeka pähkel Kreeka pähklipuu vilju nautisid inimesed juba 9000 aastat tagasi. Puu nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid - seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi!
TALLINNA TEENINDUSKOOL Juhendaja: Sirje Tenok Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ..............................................................................................................................................................3 Trühvli mõiste.......................................................................................................................................4 Trühvlite ajalugu...................................................................................................................................5 Trühvlite valmistamine. .......................................................................................................................6 Erinevad lisandid..................................................................................................................................7 Tuumalised ..................................................................
FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast Ometi kutsub Nietzsche üles mitte pead liiva alla toppima, vaid asjadele ausalt...
Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- ja E-grupi vitamiine. Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Kreeka pähkel Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on ammutuntud kultuur, mille maitsvaid vilju nautisid inimesed juba 9000 aastat tagasi. Puu nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid - seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena. Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest
Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril puududa kapiteel (või on asendatud talumiga) ja baas (või on asendatud sokliga). Fuktsiooni ja vormi järgi eritatakse näiteks seina-, tugi-, rist-, kimp- kantonpiilarit. Piilar tuli ehituskonstruktsiooni elemendina kasutusele keskajal. Gooti stiilis võeti aga kasutusele eriline võlvikandu toetav tugipiilar ehk kontraforss. Pildil Corregio linnas asuva ehitise piilarid. Arhitraav (ka epistüül või ematala) antiikses arhitektuuris ja sellest sõltuvais stiilides otseselt sambakapiteelidele toetuva taladesüsteemi alaosa, ülevalt piirneb friisiga, alt abakusega, Kreeka ehitistel on arhitraav kaunistusteta. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) Friis algselt piki antiikse templi talastikku kulgev figuuride või ornamentidega kaetud kaunistusriba. Antiigileksikoni järgi nimetatakse friisiks vaid joonia stiilis templi
said oma tasu ikka ja alati õigeaegselt. Paljuski aitas Monteverdi tegevus kaasa sellele, et 1637. a. avati Veneetsias maailma esimene avalik ooperiteater. 1642. a. nägi ilmavalgust Monteverdi viimane ooper, tema loomingu tipp "Poppaea kroonimine", mis on loodud aasta enne helilooja surma. Ooper on meie päevini säilinud. "Poppaea kroonimine" on esimene ooper, mis ei ole kirjutatud mitte mütoloogilisele vaid ajaloolisele süzeele. Tegevus toimub antiikses Roomas,keiser Nero valitsemise ajal. Monteverdi nimi, mis vahepeal tundus unustuse hõlma vajuvat, särab nüüd, 20. saj., täies hiilguses möödunud sajandi kõige kuulsamate muusikute seas. Tema oopereid (eelkõige "Orpheust" ja "Poppaea kroonimist") mängitakse taas mitmete maade ooperiteatrites ning nad vaimustavad publikut neis peituvate eetiliste probleemide sügavuse, humanismi ning oma tänapäevaliku kõlaga. 17. sajandi keskpaiku oli ooper juba leidnud kindla koha
mõtteviisiks ja nägi selles nii-öelda omaette filosoofiat, mis eitab aktiivselt igasuguse teadmise võimalikkust. Ta rajas terve filosoofide koolkonna, kes said tuntuks skeptikuina, ja neile iseloomulikku süstemaatilist, kõikehõlmavat filosoofiat skeptitsismi nimetatakse tänini mõnikord pürronismiks. Nii Pyrrhon kui ka Phliuse Timon (u 320-230 eKr), kes oli Pyrrhoni üks õpilastest, esindavad nn vanemat skepsist antiikses filosoofias. Pyrrhon oli sellise kahtlusprintsiibi rakendaja, kes asetas kõik kahtluse alla ega tahtnud tunnistada mingit kindlat lähistki inimlikule tunnetusele ning järelemõtlemisele. Tema elust ja isikust on teateid üsna napilt. Naasnud Aleksandri sõjaretkelt, millest osa võttes olevat jõudnud India piirini, asutas ta oma kodulinnas Elises filosoofilise õppeasutuse, mille eesotsas ise seises surmani. Näib, et õppeasutusel ei olnud erilist menu
Lapsed olid kõige tähtsamad pärijad. Tekib küsimus, et mille või kelle heaks naised oma varandust kasutasid. Naised nagu mehedki seisid esmalt oma suguvõsa ja perekonna asjade ja au eest. Abielu ja lahutus Abielu sõlmimist vanust peab oletama. Kõrgklassi tütarlapsed abiellusid 11-17 aastaselt. Alamkihi tüdrukud abiellusid 12-18 aastaselt ja poisid 19-21 aastaselt. Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15 aastat. Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas. Rooma ühiskond pidas abielulahutust kurvaks paratamatuseks. Protsess kohtles karmimalt naist,eriti varanduseta naist. Uuesti abiellumine oli tulenes lühikesest elueast, et mehed abiellusid vanemalt kui naised ja sünitusel suremustest. P Pereliidud olid tähtsad, muutus tavaliseks laste adopteerimine. See toiming polnud suunatud bioloogilise järglase ega lahutus abielu vastu, vaid adopteerimine oli nii nime kui ka varanduse edasiandmiseks.
Jesus kristus jumala poeg päästab, neist tuli kala kreeka keeles. Rooma idaalade suhtluskeel oli. Vaatamata sellele, et kristlaste kohta käis igast nõmedaid jutte mindi ikka kristlusesse. Põhjused miks mindi: · Märtri surmad- nähti , et inimesed on nõus surema oma veendumuse pärast- pani mõtlema. (kunagi tuli veel märtri kultus, et kui saa märtrina ei sure, sisi sa pole õige kristlane) · Kristlik moraaliõpetus, mis tulenes sellest , et kui antiikses mõtlemises oli inimese elu horisont see,e t elu lõppes surmaga ja pärast on nõme, et kogu õnne pead ära saama elu jooksul :D Kristluses lükatakse eluhorisont edasi, et pärast surma on ka hea elu, et isegi võib-olla parem, et pärast surma võib igaüks jõuda jumala juurde, et see kuidas sa elad, käitud mõjutab seda, mis saab sinust edasi. Kristliku moraali alus on armastus?
Universaalne inimene. Humanism. Renessansikunst eemaldub keskaja kunsti allegoorilisusest ja sümboolsusest. Maalikunstis tuleb perspektiivi mõiste. Mis on lähedal, on suurem, mis on kaugemal, see on väiksem. Proportsioon. Loodus. Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul? Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism. Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal? Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. Demokritose, Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu niivõrd kauni vormi ega sellest saadava meeldiva meelelise muljena kui otstarbekuse,
Riigi ja abivajajate suhete arengulugu jagatakse Euroopas traditsiooniliselt kolme etappi. Esimest iseloomustab isiklik heategevus annetamise vormis, teises asub riik tõkestama kerjamist ning võitlema vaesuse vastu ning kolmandas saab märksõnaks ühiskonna kohustused oma liikmete ees (Roosileht, lk 265). Ühiskondlikel alustel hoolekanne on olemuselt heategevuse üks väljendusvorme. Selle juured ulatuvad kaugesse minevikku. Euroopas omandas see kindlama institutsionaalse vormi antiikses Kreekas ja Roomas. Laiema ulatuse ja suurema tähelepanu sai hoolekanne lääne tsivilisatsioonis pärast selle sidumist religiooniga. Kristliku kiriku vaated sotsiaalhoolekande teostamisel on toetunud Matheuse evangeeliumi 25. peatukki salmidele. Igavene elu, see, mida kristlus uskujale lubab, seondub otseselt ligimese eluliste vajaduste eest hoolitsemisega. Kristlase religioosseks kohuseks peeti näljaste
5) Ei ole küll teada, millisest teenimisest ajaloolane siin räägib, kuid fakt on see, et ega Sokrates nälga ei jäänud. Tema kuulajateks olid sageli rikkad inimesed ning vestlus toimus tihti söögilaua ääres. Sokratese õpilane Aristippos Küreenest (u 435355 e.m.a) olevat aga kuulajatelt ka raha võtnud ning saatnud selle Sokratesele.1 1 Meos. I. 2000. Antiikfilosoofia. lk 31-35 6 Sokratese surm Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Viimaste hulgas on nii Platoni kui ka Xenophanese versioonid Sokratese kaitsekõnest kohtus; need kuuluvad inimsoo tähtsaimate dokumentide hulka. Surres oli Sokrates 70-aastane. Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese surmamõistmine sokeeris vapustavalt noort Platonit; Platoni varasemad kirjutised on
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennas...
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoof...
trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning Aristophanese-aegsetest komöödiastest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill,A.2004, lk 148-149) Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida nüüd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tõttu publikust. Need võimaldasid ühel näitlejal mängida mitut rolli ning kehastada ka naisi. Peale selle sai maski abi edasi anda tegelase vanust, ühiskondliku positsiooni, olulisi isiksuseomadusi, aga ka tema põhimeeleolu: viha, hirmu, või meeleheidet. Kuna näitleja nägu oli maski varjus ja lopsakas kostüüm piiras ka liigutusi, jäi tema peamiseks relvaks hääl. (Lill,A.2004, lk 165-166) 2.5 Pealtvaatajad
Toetumine kogemusele ning eksaktseile vaatlusandmeile põhjustab tema mõttemaailma vabastumise kõigest poeetilis religioossest ja mütoloogilisest ballastist, mis tagades sellele kaine ning realistliku ajalikkuse. Ja Aristotelest hinnates me võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii kogemusi ning tähelepanekuid korrastav loodusuurija: nii idealistid kui empiristid tahavad näha temas oma mõtlemistraditsioonide esindajat antiikses filosoofias. Ei tule aga unustada, et Aristoteles vaatamata kõigele oma vaatlustulemusi ja kogemusi tavatses kasutada toormaterjlina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil jäädes ses suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 6 3. ARISTOTELES, KUI LOOGIKA RAJAJA Alles Aristotelesel õnnestus mõtlmisnähtuste paljususest abstraheerida suuremat arvu
Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill, A.2004, lk 148-149) 12 Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida nüüd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tõttu publikust. Need võimaldasid ühel näitlejal mängida mitut rolli ning kehastada ka naisi. Peale selle sai maski abi edasi anda tegelase vanust, ühiskondliku positsiooni, olulisi isiksuseomadusi, aga ka tema põhimeeleolu: viha, hirmu, või meeleheidet. Kuna näitleja nägu oli maski varjus ja lopsakas kostüüm piiras ka liigutusi, jäi tema peamiseks relvaks hääl. (Lill, A.2004, lk 165-166) 1.5 Pealtvaatajad
(värsid, salmid ). Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Rütmilise kõne jaotamine värssideks toimub kindla seaduspärasusega. Rütmi reeglipärasuse värsis kindlustab värsimõõt e meetrum. Värsimõõdu all mõtleme rütmi põhitegurite silpide hulga, väldete, rõhutõusude ja languste süsteemikindlat rakendamist. Värsisüsteemid: 1. Välteline ( aluseks silpide välteline vaheldumine ) kujunes välja kreeka antiikses luules, aluseks välteline e kvantiteeriv süsteem. Pikkade ja lühikeste silpide korrapärast rakendamist antiikses värsis hakati kutsuma värsimõõduks ( pikk silp ---, lühike ). Niisugust pikkade ja lühikeste silpide ühendit, mis värssides reeglipäraselt kordub ja mis tingib värsi sisemise rütmi, nim värsijalaks. Levinumad värsijalad on: · Trohheus koosneb ühest pikast ja ühest lühikesest silbist: Õhtu, kokku, kanda
valiku. Oli kaks sündmuste kohta, mida autor ka vastandab. Võib julgelt väita, et number 2 selles teoses on sümboolne. Autor kasutab maha kukkunud veinivaati, et ennustada tuleviku. Inimesed hakkasid aplalt jooma veini maast. Neid ei seganud see fakt, et nad jõid veini poriga. "Tänavasillutisele jäänud veiniplekkid meenutasid vereplekke," kirjeldab autor. Veini võrreldi verega. 9.6 Ristviited Greka mütoloogiale Madame Defarge kudumine on seotud Greeka mütoloogiaga. Antiikses Greekas kudumine on seotud kättemaksuga ja saatusega. Kolm saatuse õde esindatud kangurite ja õmblejatena. Üks õde keerutab elulõnga ja viimane lõikab seda. Madame Defarge kudumine määrab ohvri saatust. Saatust määrab raevukas talurahvas, aga Madame Defarge on viimase õe rollis. Ljudmilla Pranjuk 12 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
