Kunstikeskuseks Firenze FILIPPO BRUNELLESCHI · Õppinud kullasepaks · Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna tsentraalõpetuse kirjapanija o Toetus antiikarhitektuurile, tuletas numbreid ja erinevaid proportsioone, kasutas nn. tuumpunkti pildil, mis on vaataja silmade kõrgusel · Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel o Ümarkaarsed, täisnurksed ukse ja aknaavad, kaob teravkaar o Tulevad tagasi antiiksed sambad, poolsambad , pilastrid · Valmistas ka Firenze Leidlaste Kodu o Kaaristu ehk askaad välisfassaadil, toetub korintose sammastele · Bütsantsi tsentraalehitis saab ideaaliks · San Lorenzo kirik alustas tööd perekonna Medicite tellimusel o Lameda puulaega basiilika o Lööve eraldasid sammastele toetuvad ümarkaared o Sinna juurde kuuluvad ka Medicite 2 kabelit ja raamatukogu · Pazzi kabel
Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga ühiskonnas suure au sees - neid hinnati kõrgelt ja neile püstitati ausambaid. 5 Kreeka teater
19.saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883) 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea) 42.Selgita seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2.sofistika (uus sofistika 2.-3.saj) retoorika ja erudeeritus. Padeia- haridus ja kasvatus.Autopsia-isiklik kogemus 43.Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse Kodifikatsioon. 12.tahvli seadused, käisid kreekast seadusi otsimas. Tõid kreeka teadmised Rooma ja nii ka edasi läände. Corpus Iuris Civilis. Codex Iustianus. Tema seadustest sai terve Ida- Rooma/Bütsantsi seadustik. Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia. Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja sai 12
saavutata täiuslikku ilu. Klassitsismi võib pidada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajastu kunstiks, kusjuures maalikunstis jääbki ta eelkõige Prantsuse kunsti eksperimendiks. Suurt tähelepanu pöörati vormile/figuurile, seega jäi värvidele teisejärguline tähtsus, puudub maaliline ühtne üldkoloriit, enamasti maaliti lokaaltoonidega. Inimese juures oli eeskujuks antiikaja skulptuur, mistõttu inimesed mõjusid maalidel nagu antiiksed marmorkujud- 9 teatraalsed poosid, plastilised, skulpturaalsed. Figuuridele omistati järgnevaid isikuomadusi: rahulikkus, kindlameelsus, tõsidus, väärikus, heroilisus, õilsus. 4.1 Horatiused Horatiused oli rooma patriitsisuguvõsa. Legendi järgi puhkes u. 8. sajandil e. Kr. Horatiuste ja Curatiuste vahel tüli sellepärast, kas tekkivas riigis peaks võim kuuluma Roomale või Alba Longale
Karate ajalugu minevikust tänapäevani Indiast Hiinasse Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zenfilosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännukeppide ja paljaste kätega end metsloomade ning vaenulike hõimude eest kaitsta. Rändkaupmehed võtsid sageli oma reisidele ihukaitsjateks kaasa buddha munkasid. Legendi järgi asus Bodhidharma Hiinasse saabudes elama Hunani maakonda Shaolin'i templisse. Seal arendas ta välja liikumisharjutused, millest sai alguse hiina chuangfa. Karate arengus on chuangfal olnud keskne positsioon. On olemas tõendeid selle kohta, et mõningaid chuangfa vorme harjutati Hiin...
põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472)
Aga siis nad otsivad omale pühaliku hoone vormi, tempel ei sobinud sest tempel mahutab väga vähe inimesi. Lõpuks sobib Rooma Basiilika, Esimene kirikuhoone on Rooma Püha Peetri Basiilika, mis on katoliku maailma tähtsaim kirikuhoone ehk Rooma Paavsti kirik. Samuti võik öelda et ta on katedraal. Katedraal ehk piiskopi kirik. 11 Varakristlike kirikuhooneid pole eriti säilinud, sest kui seal laiendati või ümber ehitati, siis ei hoolitud eriti. Pigem on säilinud just interöörid, antiiksed sambad, valgmikkord. Ehitati kivist aga lagi on lame, samuti kasutati "võiduvärava" võtet. Neljana sajandi lõpuks keelustatakse paganlus ja hoopis neid hakatakse taga kiusama. Hakatakse ehitama jumalike hooneid, ehk kirikuid. See ajastu on sild antiigi ja keskaja vahel. Eriti kuulus ja ka praeguseni säilinud on skulptuur karjusest ehk Kristusest. See näitab kristluse loomust,: ütleb palju rohkem neile kes teda usuvad. Sellest ajast saab alguse ka sümbolism. Bütsants
mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Vastus: Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadus- vanim Rooma õiguse kirjapanek aastaist451-450 eKr. Kaheteistkümnel elevandiluust (antiikajaloolase Liviuse andmel pronksist) tahvlil Roomas väljapandud seadus, mille koostasid patriitsidest deetsemvirid lihtrahva ehk pleebsi nõudmisel. Tahvlid ei hõlmanud kõiki õiguse alaliike,
Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 16 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadused, käisid kreekast seadusi otsimas. Tõid kreeka teadmised Rooma ja nii ka edasi läände. Corpus Iuris Civilis. Codex Iustinianus. Tema seadustest sai terva Ida-Rooma/Bütsantsi seadustik. Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia.
mõõtmetelt suured. Kaunistustena kaovad risaliidid (v.a inglise palladionismis), kasutatakse sambaid ja pilastreid. Siseruumides võib kaunistustena näha reljeefseid vaase ja urne, samuti ka kokkupõimitud käterätikuid. Populaarseks muutuvad ka n-ö trofeekimbud ühte hunnikusse kokku kogutud mõõgad, kilbid, odad jne. Üheks heaks näiteks on B. de Tolly monument Tartus. Huvitavaks fenomeniks akendeta hooned - kirikud, muuseumid, etc. Eeskujuks antiiksed templid, millel polnud aknaid. Matkimine oli kulukas ja ebapraktiline, kuid seda harrastati siiski märkimisväärselt palju. Nt Saint Madeleine'i kirik Pariisis, mis on katoliiklik kirik, kuigi meenutab Kreeka templeid. Prantsusmaa esimene klassitsistlik ehitis Trianon Versailles pargis, arhitektis Gabriel. Veel tuntumad klassitsistlikud ehitised Prantsusmaal: Pariisi Panthéon ja Tähe triumfikaar. Panthéonist pidi saama peakirik (esialgu peapiiskopi residents), autoriks J. G. Soufflot
Basiilika- kr k-s "kuninglik koda", tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemisest, akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorium e. kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid vabalt ka puududa.Üleminekul gootikasse on kohata ka kekslöövi neljaosalist jaotust: arkaad, empoorid,trifoorium ja valgmik. Too näiteid romaani arhitektuurist Prantsusmaal Cluny kloostri kirik. Saksamaal Wormsi katedraal. Inglismaal Durhami katedraal. Itaalias Pisa torn.
Kaubeldi siidi, portselani, paberi, lõhnaainete, vürtside, terase, vaipade ja vääriskividega. Araablaste kultuurisaavutused: araabia tähestik 4.s (28 konsonanti) loodi kreeka tähestiku alusel; grammatika. Tekstid papüürusel/pärgamendil/paberil. Kalligraafia- ilukiri, enim kaunistati esitähti. Raamatukogud õukonnas, mošeede ja medreste juures. Tarkuse maja (raamatukogu) Bagdadis (antiiksete tekstide hankimine ja tõlkimine (tänu sellele on antiiksed tekstid säilinud). Ülikool Bagdadis 11.s. Reaal-ja loodusteadused. Kartograafia (maa-alade kaardistamine) Al Idiris; meditsiin (Ibun Sina entsüklopeedia); astronoomiakoolid, tähetornid; araabia numbrid Indiast. Lisasid nulli; malemäng. Leiutised: tulleveskid, 3-nurkne abipuri, astrolaab (vahend taevakehade vaatlemiseks ja mõõtmiseks), mussoontuulte kasutamine, klaasläätsed. Aiakunst, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, purskkaevud. Ehituskunst- paleed,
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
kogu peenusesse, ülevad ja diskursiivsed inimvaimud aga tunnevad ära ning ka panevad kokku asjade kõige peenemaid ja üldisemaid sarnasusi; kumbki inimvaim libastub kergesti ülemäärasusse, haarates kas asjade astmeid või varje. LVI Leiduvad ühed inimvaimud, kes on andunud antiigi imetlemisele, teised uudsuse armastamisele ja kallistamisele; aga vähesed on sellise temperamendiga, et suudavad hoida mõõtu, puruks rebimata seda, mis antiiksed on õigesti postuleerinud, ega põlgamata seda, mis uued on õigesti sisse toonud. See on aga teadustele ja filosoofiale suureks kahjuks, sest need on pigem antiiksuse ja uudsuse kired kui otsustused; tõde aga ei tule otsida mingi aja õnnelikkusest, mis on muutlik asi; vaid looduse ja kogemuse valgusest, mis on igavene. Nendest kirgedest tuleb seetõttu lahti ütelda; ja hoolitseda, et nad ei kisuks aru nõustumisele. LVII
8 Martin Luther- usureformatsioon, tõlkis piibli saksa keeled-> saksa kirjakeele areng Arhitektuur ja kujutav kunst Kunst. Lihtsus, ilu, harmoonia, tasakaal-> tuleneb antiikkultuurist. Arhitektuur. Ehitiste põhitüübid võetakse antiikkultuurist. Vertikaalsus asendub vertikaaliga. Hoontele lisandus kuppel. Sakraalehitised-Itaalias, Roomas proprium Panthenum, Püha Peetri kirik. Villade e palazzode ehitamine. Hästi palju kaunistusi: lilled, ornamentika, lõvipead. Kaunistused antiiksed Skulptuur Skulptuurid paigutati ruumi keskele. Alasti skulptuurid-> väda realistlikud. NT: 1) Donatello- kuulsamaid renesanssiajastu skulptoreid, tegi esimese alasti skulptuuri. Kuulsaim kujutis Taavet 2) Andrea Verocchio- ratsamonumendid 3) Michelangelo- renesansiajastu oluliseim kunstnik, üleminekuga barokki. Tundis hästi anatoomiat. Taaveti kuju 5.5m Maalikunst Anatoomia areng ehk inimeste täpne maalimine . Selged kontuurid, värvid..
ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem tõlgendus. Kirikuisad olid need, kes olid mõjutanud ristiusuõpetuse ja kirikukorralduse kujunemist kristluse algaegadel. Nt Hieronymus (tõlkis Piibli taas ld.k) ning Augustinus (arendas nii antiiksed kui kristlikud vaated ühtseks tervikuks). "Õpetaja on nii ütelnud. Lähedus autoriteediga oli tõe kriteerium, igasugune uuenduslikkus tähendas upsakust ning eemaldumist tõest. Valitses veendumus, et igasugune muutus viib langusele. Kõik uus sisendas kahtlust. Valmistati plagiaate ja esitati töid ilma nimedeta, nüüd pole teada, kas kõik Aristotelese teosed on ikka tema teosed. Loomingulisus puudus, ehkki oldi erudeeritud. 3
1581 kuulutas põhja end iseseisvaks. Renessansskunst Kunstnikud püüdsid maailma kujutada võimalikult realistlikult. Toetuti antiikkunstile ja püüti luua midagi veel hiilgavamat. Anonüümsus hüljati, taheti oma nimi ajalukku jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve
14. Eesti arhitektuur 1902- 1980 Teistest kunstiliikidest hiljem G. Hellat - 1. Eesti arhitekt - Peterburi ehitusinseneride instituut - EÜSi maja Tartus 1902, jugendstiilis, hävinenud, tuletab meelde Norra püstpalkkirikute katuseid - Endla teatrihoone Pärnus jugendstiilis, valmis enne I ms, hävines II ms. - Fassaad rahutum huvitavad katused- kaarjad või tornidega - 20. aastate alguses neoklassitsism Miina Härma Gümnaasiumi hoone, antiiksed sambad Enamus jugendloomingust välismaa arhitektid E. Saarinen - Soomlane - Krediidipanga hoone Tallinnas - Tartu Pauluse kirik jugendstiilis, 1919 lõpetatud, võimsa gootipärase torniga - Projekt Tallinna südalinna ümberkujundamiseks 1913 (Viru hotelli kohal peas olema gooti torniga raekoda, ei jõutud teostada A. Lindgren - Estonia teater Tallinnas - Vanemuise hävinenud teatrihoone, mõlemad jugendstiilis
Moraalne allakäik. Lahendusvariandid: 1. Thomas More: esitada visioon täiesti radikaalselt erinevast ühiskonnast(utopism). Ühisomand. Kui ei ole eraomandit, ei ole ka ambitsiooni. Voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Tuleb uuesti leida üles antiiksed voorused. Erasmus. 8 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli. Kritiseeris humanistlikku maailma pilti, andis hoopis uue arusaama voorustest. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid ,,Valitseja". Kõik, mis meid oma eesmärgini viib, ongi voorus(uus tähendus). Valitseja peab olema võimeline mitte olema hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele, sest hea
Pole teada, millal Olümpias esimesed mängud aset leidsid, aga on kindel, et loetlema hakati olümpiamänge alates 776. a. eKr. Samast aastast algas ka kreeklaste ajaarvamine olümpiaadides, nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Algul olid mängud osa religioossetest pidustustest, mida Olümpias kui ühes olulises usukeskuses regulaarselt Zeusi auks korraldati. Esimestel mängudel oli kavas vaid üks spordiala staadionijooks, millele aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiiksed olümpiamängud kestsid oma õitsenguajal viis päeva. Avapäeval peeti vaid pidulikke rituaal- ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu jooksus, maadluses, pentatlonis e. viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooksuga, seejärel
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: ...
Läänegoodid lõid oma Gallia lõunaossa ja Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse. Kirdeosas tekkis burgundide riik, ülejäänud Galliat valitsesid Frangid. Roomlaste mõju varakeskaegsele Lääne-Euroopale (nii positiivsed kui ka negatiivsed näited). Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine: 1) senine rahandus ja kaubandus varises kokku; 2) lagunesid Rooma aegsed maanteed; 3) linnakultuuri tähtsuse lagunemine ja agraalühiskonna osakaalu suurenemine; 3) paljud antiiksed linnad hüljati. Ladina keelest kujunesid romaani keeled: prantsuse, portugali, itaalia, rumeenia ja hispaania. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni. Frangis jõudsid Galliasse rahvaste rändamise tulemusel ning 5. Saj lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. Frangi suurriigi rajajaks kuningas Chlodovech 1, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Võimu aitas tugevndada astumine ristiusku. Frankidest said tõhusad liitlased paavstide kui ka katoliku kirikuga – levitasid usku
Koolis see teatud ainetes ka õnnestus, eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama. Avaldab luuletusi ning soovib esiemst luulekogu trükki anda. Esialgu pole kirjastajat. Soovib enda nime kuulsaks teha. Hakkab väljakutsuvalt riietuma ja käituma, et tähelepanu võita.
Puudujääkide korvamine Punase storno idee 4. Vana-Kreeka Kaks arvutussüsteemi Varaseim tugines arvudele 5 ja 10. Igat numbrit tähistas kreekakeelse nimetuse esimene täht 1. sajandiks e.m.a vastas igale kreeka tähestiku 27 tähele oma number Arvepidamine teiste antiikaja riikidega võrreldes tagaplaanil Ei väärtustatud kulda ja hõbedat Kirjakunst sai alguse vajadusest märkida üles kaup ja selle liikumine 8. sajand e.m.a tekkisid esimesed antiiksed pangad (pantimine, hoiustamine, laenamine). Intressimäärad kõrged 5. sajand e.m.a oli Ateena muutumas laenuandjate, finantseerijate ja pankade keskuseks. Osati koostada alg- ja lõppbilanssi, sisse- ja väljamineku arvestus, inventuurid ja aruanded perioodilised. 5. Lüüdia Esimesed metall mündid 7. sajand e.m.a Lõppes väärismetalli kaalumine Laenud, maksed vormistati ümber rahalisse vääringusse Arvutuspink
Koolis see teatud ainetes ka õnnestus, eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama. Avaldab luuletusi ning soovib esiemst luulekogu trükki anda. Esialgu pole kirjastajat. Soovib enda nime kuulsaks teha. Hakkab väljakutsuvalt riietuma ja käituma, et tähelepanu võita
Havai saarte suguharud. Riik (state): liikmeid rohkem kui 20 000, sotsiaalse klassikuuluvuse alusel hierarhiline sootsium vürsti või kuninga võimu all; majanduslikult tsentraliseeritud bürokraatia, maksustamine, seadused; asustuse tüübiks linnad, riigid, riigipiiride kaitse, teed; usuelus esineb preestrite klass, polüteistlik või monoteistlik religioon; ehituslikult paleesid, templeid; arheoloogilise periodiseerimise järgi kuuluvad siia kõik antiiksed tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus, Induse jõe org, Hiina, Kreeka ja Rooma); kaasajal kõik tänapäevased riigid. 9. Kuidas nimetatakse ladina keeles "võimukat" või "võimu ihaldavat" inimest? Homo hierarchicus 10. Millal algas ja millal lõppes mesoliitikum? Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline ajajärk, mis lõppes savinõude kasutuselevõtmisega. Algas jääaja lõpul umbes 10000 aastat eKr. ja lõppes umbes 5000 eKr.
Teemad Germaanlaste riigid Lääne-Euroopas 6. sajandil ja roomlaste mõju varakeskaegsele Lääne-Euroopale (nii positiivsed kui ka negatiivsed näited)- (natukene muuda, õp lk 73 peale printimist) Kui Lääne-Rooma riik hakkas hääbuma juhtus see, et senine kaubandus ja rahandus varises kokku, langesid Rooma-aegsed maanteed, linnakultuuri tähtsus langes ja agraarühiskonna osakaal suurenes ning paljud antiiksed linnad hüljati. Postiivne on see, et tänu Lääne-Rooma langemisele said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Germaanlased taaskasutasid Rooma pärandit. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni- Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli Chlodovech I, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Ta oli samuti esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katolikuse vormis. Pärast
poliitiline temaatika. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas eriti populaarseks fabliood ehk lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Fabliood rikastasid keelt kõnekäändude ja vanasõnadega. Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele omaseid jooni, näiteks teravmeelsus, taibukus, ettevõtlikkus. Samas heideti ette aplust, saamatust ja üleliigseid himusid või kirgi. Linnaluulet mõjutasid idamaised jutud ja antiiksed valmid, rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid fablioosarnased švangid. Populaarseks kujunes Prantsusmaal ka vagantide luule, mis pilkas kirikut ja kutsus üles inimesi nautima maiseid rõõme. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised ning enam hakati kasutama nelikvärssi. Francois Villon Elas 15. sajandil kirjut elu. Õnnestus ülikooli jõuda, ent halbade sõprade tõttu sattus varguste, kakluste ja pidude keerisesse. Ühe kakluse käigus tappis isegi preestri
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
ja selgepiiriliste mõistete alusel. Värvi, kõla, maitse jne. aistingud ei ole aga selgepiirilised. Mateeria, materiaalse substantsi, olemus seisneb mitte värvides, lõhnades, maitsetes ja muus sellises, vaid üksnes ulatuvuslikkuses pikkusesse, laiusesse ja sügavusesse, s.t. tema ruumilisuses või, mis on seesama, kehalisuses. Materiaalne maailm on lõputult jaotatavate korpuskulite kontiinuum (ja mitte jagunematute aatomite ajutised kombinatsioonid tühjuses nagu olid eeldanud antiiksed atomistid). Ei ole mingit tühja ruumi, kuna kõik vaheruumid korpuskulite vahel on täidetud peenemate korpuskulitega. Just seetõttu ongi Descartesi jaoks mõisted "ulatuvus", "ruum" ja "mateeria" samatähenduslikud, sest ei ole mingit ulatuvust ja mingit ruumi, mis ei oleks mateeria ulatuvus ja ruum. Kõik füüsilised objektid on korpuskulite kogumid, mis on täielikult kirjeldatavad oma kuju, suuruse ja liikumisega
Havai saarte suguharud. Riik (state): liikmeid rohkem kui 20 000, sotsiaalse klassikuuluvuse alusel hierarhiline sootsium vürsti või kuninga võimu all; majanduslikult tsentraliseeritud bürokraatia, maksustamine, seadused; asustuse tüübiks linnad, riigid, riigipiiride kaitse, teed; usuelus esineb preestrite klass, polüteistlik või monoteistlik religioon; ehituslikult paleesid, templeid; arheoloogilise periodiseerimise järgi kuuluvad siia kõik antiiksed tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus, Induse jõe org, Hiina, Kreeka ja Rooma); kaasajal kõik tänapäevased riigid. 9. Kuidas nimetatakse ladina keeles "võimukat" või "võimu ihaldavat" inimest? Homo hierarchicus 10. Millal algas ja millal lõppes mesoliitikum? Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline ajajärk, mis lõppes savinõude kasutuselevõtmisega. Algas jääaja lõpul umbes 10000 aastat eKr. ja lõppes umbes 5000 7 eKr.
2) 1/3 – India (100.a. Ekr) 3) ¼ – mogulid (India) 4) ¼ – Pärsia (1740) ÕIS: slaid: Rein Taagepera Riikide tingarv pindala alusel slaid: Riikide tingarv rahvastiku alusel (riikide arv väheneb) slaid: Riikide kasvuaeg ja kestvus 6. loeng Rahvusvahelised süsteemid minevikus: Antiiksed RV suhete süsteemid 2 vastandlikku seisukohta: ei olnud mingit süsteemi, sest olid riigilaadsed moodustised aind vs süsteemi aluseks võib olla igasugune riik, mitte ainult rahvusriik. Mingisugused süsteemid olid, aga need ei olnud päris täisväärtuslikud. Tänapäevase pilgu läbi ei saa ka päris täpselt hinnata, mis toimus 2000 aastat tagasi. → Eeldus, et süsteemid olid olemas ka antiikajal, sest süsteem tugineb riigile kui sellisele (mitte ainult
Tähtsamad esindajad.) Antiigist alates kuni romantismiajani välja, oli kunsti ülesanne JÄLJENDADA, olla mimeetiline (sõnast MIMESIS - kopeerima, jäljendama), representeerida võimalikult hästi midagi muud. Teose mõte peitus jäljendatavas objektis. Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Representatsiooniteooriaid esindavad kõik antiiksed filosoofid ja ka keskaegsed. PLATON nägi kunstis maailma mittetõelise jäljenduse musternäidist, mis tekitab küll meelelisi elamusi, kuid viib meid veel kaugemale tõelisest ideaalsete ideede maailmast. ARISTOTELES peab mimeesist ka inimese õppimisvõime juures vajalikuks protsessiks ja omistab kunstile veel muidgi positiivseid omadusi ( moraali jutustav, julgustav, tabudest vabanemine, vigade tunnistamine). Keskajal jätkus kunstniku roll olla hea jäljendaja ja vahendaja
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005). Rootsi Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas. Maapiir on tal Soome ja Norraga. Rootsi pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm. Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga
Poeg Tiitus (muudab nime Tiiduks) on Anna poeg, kelle naine annab Emmi ja Juuliuse kasvatada. Poisis on palju ema boheemlust ja mässumeelsust. Romaani lõpus elab ta Tartus ja on seal oma loomingu poolest väikestes ringkondades tuntud. Mõlemad lapsed kasvavad ja eemalduvad oma vanematest. Kogu romaan näitab üsna nukralt, aga samas üsna teravmeelselt, kuidas tehtud otsused mõjutavad meie elukäiku. Juuliuse kireks olid antiiksed ja ajaloolised väärtused, filosoofid, kirjanikud. Tema ideaalid rõhutasid erilist kõrgust ja kaugust tavaelust, ta unistas sellest, et saada suureks mõtlejaks, aga lõpetas kahjuks väikekodanlikku süsteemi sisseimetuna. Ta unustas oma rohtaia ehk mõistuse harimise, sest ta pidi hoidma oma põlde ja niite, tegelema rutiinse eluga. Ainuke inimene, kes teda inspireeris ennast arendama, oli olnud Anna, aga naise lasi Juulius käest, sest kartis liialt riskeerida olemasoleva kaotamisega
3. Populaarne oli ka arheoloogia - metsistunud pargid, igasugused varemed jms. Siin kerkisid esile Hiina maastikukooli mõjud. Hiina aedadel on otsene mõju inglise parkidele (Chambersi teosed). Lisaks mõjutas maastikukujundust ka agraarrevolutsioon: domineeris põllumajandusmaastik, tegeldi eelkõige karjakasvatusega, nii et pastoraalse maastiku ideaal sobis siia suurepäraselt. Antiiksed ehitused andsid pargile romantilise ilme. Ka aiakunst peegeldab seega ideoloogiliselt vaimseid muudatusi. Lääne kultuuris tekivad assotsiatsioonid paradiisi ja Eedeni aiaga; paljud 18. sajandi kirjanikud kõnelevad aedade tõlgendamisest analoogselt "lugemisega". Emblemaatilised (võrdkujulised) aiad, mis varem levisid, funktsioneerisid kui poeemid, satiirid, manifestid. Põhielementideks ei olnud siin mitte
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Muuseumis on välja pandud trükised ja fotod veinitootmise masinatest eri aegadel. Rua 5 de Outubro, 78 Madeira veinimuuseum See on barokkstiilis hoone keldritega, kus paiknesid Madeira veini varud, mis olid mõeldud müügiks ja ekspordiks. Muuseumi kollektsiooni kuulub kuulsate inimeste kirju ja dokumente Briti kompaniidelt, kes avastasid Madeira veinikompanii ning raamatuid, kaasa arvatud XVII sajandi veinipress ja antiiksed masinad. Seal olevas baaris on külastajatel võimalus proovida ja osta veine. Adegas de S. Francisco, Avenida Arriaga, 28 Linna suhkrumuuseum Asub endises residentsis Flemish João Esmeraldos, mis oli püstitatud XV-XVI sajandil Madeira suhkru eksportimiseks. Praça Columbo, 5 Ibtamtikandi muuseum See muuseum näitab kuidas tikandeid tehti, on ka näitus tikanditest mis tehtud puidule. Rua Visconde do Anadia, 44 Casa da luzi elektrimuuseum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
