Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei ol...
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb...
Eelika Kuusik 10C 23.09.2013a. Antiikkunst Across 2. Figuuri edasiandmise tema täieliku ulatuse järgi 8. Tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater 9. Aphrodite esimene alasti naisekuju 10. Maalikunsti liik, millel ilmusid esimesena muutused inimese kujutamise juures Down 1. Ülemvalitseja ja vihmajumal 3. Koloss päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju 4. Armastuse- ja ilujumalanna 5. Märjale krohvile värskelt maalitud pilt 6
Antiikkunst 1. Tavaliselt oli kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmelisel alusel. Templi keskel oli akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju. Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8...
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. ...
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinape...
Pülooni ees lehvisid mastidel värviküllased lipud. Püloon oli samuti värviküllane, sest seda katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. · kaljuhaud- Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse vaid peideti hauarüüstajate eest kaljuhaudadesse. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega ja tekstidega.( Säilinud on kuningate org, Tutanhamoni haud ) · antiikkunst Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst. · tempel Algselt oli jumalatele pühendatud püha koht mis oli määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks hiljem said enamasti roomlastel neist raidkujude,maalide ning muu sellise aardekambriks kuid sinna ei kogunenud rahvas nagu kirikus tavaks. Kreeka tempel oli varieeruva põhiplaaniga,sammastega ümbritsetud hoone ,lameda viilkatusega. Naoses paiknesid jumalakujud. ( Marduki tempel ) Ühed vanimad templid olid savist ning puidust
Washingtonis. Klassitsism oli renessanssi taassünd, antiikesteetika edasiarendus.2. Millal oli Euroopas varaklassitsism ja millal kõrgklassitsism? Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja kas ta on vara- või kõrgklassitsismis! Johann Wilhelm Krause.Hoone asub Tartu kesklinnas, Ülikooli tänav 18.Kõrgklassitsism 7
Kunstiajaloo võõrsõnad ja materjal 3.september aatrium elamu keskel asuv katuseta ruum. Tänapäeval esineb rohkesti kaubakeskustes, avatud ruum. akropol linnamägi, tavaliselt asub neil tempel. TLNas Toompea akt tava dokument, juhtum - kunstis Igasugune alasti keha kujutav teos altar ohverdamis paik amfiteater poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor kaunistus Disain tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii volditud kangas Eskiis vabakäe joonis, visand Fassaad esikülg Foorum vestlusring, ...
Manerism: *eemaldumine renessansi ideaalidest. *ren. kopeerimine, aga uuendatud sisu. *tnapeval mistetakse seda kui teistsuguste taotlustega kunsti. *maneristid hindasid keerukate tehniliste l-te lahendamist ja materjalide virtuooslikku ksitlemist. *eeskujuks polnud antiikkunst ega loodus. *ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu.
• Valguse ja varju kujutamine • Hoogsad stseenid • Ebatavalised poosid, ägedad liigutused, žestid, taevasse tõstetud pilgud Andrea del Pozzo (Itaalia) • sant'ignazio kiriku laemaal Peter Paul Rubens (Flandria) • „Leukippose tütarde röövimine“ Rembrandt (Hispaania) • „Kadunud • poja tagasitulek“ KLASSITSISM 18.saj. – 19.saj • 18. sajandi teine pool kuni 19. sajand • Prantsusmaa • Akadeemiline kunst Põhitunnused • Eeskujuks antiikkunst, vaadati skulptuure, sest maale sellest ajast polnud säilinud • Joonistuste tähtsus • Värv tagaplaanil • Eeskujulikud ja õpetlikud teosed • Kangelaslikud stseenid Lõpu aastad • Liiga ranged ettekirjutused ja külm kaalutlus tekitas vastuseisu • Hakkas arenema romantism, mis vastandus klassitsismile Näited • Jacques Louis David ‘’Marat surm’’ ‘‘Horatiuste vanne’’ ROMANTISM 18.saj. - 19.saj.
ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa
ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa
Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee Albert Ruccelai palee Medicitele Eeskujuks Vana-Rooma kujud. Individuaalsuse ja psühholoogia edasiandmine. Vaba figuur. Ratsamonumendid. Medalikunst. 1. RELJEEFID a. Pronksuksed Ghiberti, Firenze toomkirikul.
· trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekujuline niss · baptistreerium ristimiskirik · nimbus aupaiste · empoorid rõdud · vestibüül - sammaskoda · ekseeder apsiid ROMAANI KUNST · Olulisem kunstiliik on arhitektuur. Romaani kunst on seotud kirikuga.
Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik, kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessansi iseloomustavad : kaubanduse ja manufaktuuride areng, inimene sai elutelje keskpunktiks, ilmaliku sisuga kunsti areng, teaduse avastused, uus ühiskonnakiht kodanlus, eeskujuks antiikkunst, jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. Kasutatud materjal : 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika_ajalugu
Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa j...
tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 4) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte 5) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 6) Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile 7) Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu 8)Klassitsismi põhinõueteks olid `'õilis lihtsus ja vaikne suurus'' Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tuntumad kunstnikud Hamilton, J. L. Davidi, Jean Auguste Dominique Ingres. Tuntumad teosed, arhitektuurimälestised *Jacques Louis David- "Horatiuste vanne", "Tapetud Marat". *Johann Heinrich Wilhelm Tischbeini - "Goethe Campagnas". *Anton Lossenko - "Vladimir ja Rogneda".
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Vana-kreeka linna kõrgendikul asetsev kindus on akropol. Kuulsaim on Ateena akropol, mille varemed on säilinud nüüdisajani. Nad on läbielanud mitmeid sõdu ja pommitamisi. Nii nagu see akropol tänapäevani säilinud on , on ka mesopotaamia ehitusstiil. Leiutati erinevaid konstruktsioone. Tekkisid ka kaared ja võlvid. Neid on peamiselt väravatel näha. Muidugi ehitati neid ka suurte ehitiste kaunistamiseks. Neid kaare ja võlvi kasutati erinevates stiilides, mis läbi aegade välja kujunesid. On Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Dooria stiil on vanim klassikaline arhitektuuri stiil, mis tekkis umbes 7. Sajandi lõpus enne meie aja. See esinen Kreeka mandri templiehituses. Joonia stiil on ka vana-kreeka klassikaline stiil, see tekkis aga hilj...
Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema ilmaliku sisuga kunst. Renessanssi iseloomustavad: kaubanduse ja manufaktuuride areng inimene sai elutelje keskpunktiks ilmaliku sisuga kunsti areng teaduse avastused uus ühiskonnakiht kodanlus eeskujuks antiikkunst jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad Uued laulud renessanssi ajastul Renessanssi ajastul armastatu väga mitmesuguseid ilmalike laule, millede loomisel kasutati sagedasti rahvaviise. Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab
Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale taevane Maarja, kes ootab krahvi hinge. Maine ja taevane segunemine. · Manerism palju võetud üle renessanssist. Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära. Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus. Maneristlikule maalile on sageli omane ruumikujutuse ähmastumine, mürgiste värvidoonide eelistamine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. DIEGO VELAZQUEZ : · Usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") .
lõbude ja orjamisega kompromiteerinud, tekkisid aina suuremad vastuolud katoliku kirikus. Algasid vastureformatsioonid ja ketserite tagakiusamine. Suruti maha revolutsioonid ja toimus inkvisitsioon. Paavsti võim suurenes. Religioon ja kunst hakati tegelema aina rohkem religioosse kunstiga, maalidel kujutati palju piiblitegelasi. Religioosne kunst arenes. 3. Eel- ja vararenessanss Itaalias ning kunstiuuendused. Too näiteid! Eelrenessanss oli keskajaga sarnane, antiikkunst. Keskajast erinevad tunnused maalikunstis arenesid välja just vararenessanssi ajal. Piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taolisteks. Näiteks Fra Angelico teosed olid muinasjutuliselt kaunid ja õrnavärvilised, kus tähtis oli siiras ja südamlik usutunde väljendus. Hiljem huvitusid paljud kunstinikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Näiteks Paolo Uccello oma lahingupiltides näis pidavat olulisemaks ägedalt liikuvate,
RENESSANSS 15.saj Itaaliast said alguse suured muudatused kunstialal. Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel
Milles nad sarnanesid, milles erinesid? Eemalduti renessansi ideaalidest. 16. sajandi sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja vastureformatsioon kõigutasid usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ja maailma harmooniasse. Maneristid võtsid palju renessansist üle, seal hulgas veendumuse, et kunstil on väärtust tema enese jaoks. Samas polnud maneristidele enam olulised renessansikunsti kaks peamist autoriteeti loodus ja antiikkunst. Manerism ei taotlenud enam harmooniat ja sümmeetriat. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Maneristide suhe usku oli vastuoluline ja sageli kujutasid nad usku külmalt ja ükskõikselt. Maneristid hakkasid kasutama eredaid värvitoone. Inimese anatoomiat kujutati moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Maneer ehk käitumisviis, komme, harjunud toimimisviis või ainestiku käsitluslaad 3
tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele. Kuna linnad olid ümbritsetud müüriga, mis takistas linna laienemist, pidi ruumi kokkuhoidlikult kasutama
rahulolematus ja pettumus oma kaasajaga. Vastukaaluks hakkati rohkem hindama vabadust, isikupära ja tundeid. VanaRooma antiikkunst Pantheon(üleval) Pantheoni sisevaade(all) VanaKreeka antiikkunst ,,Leda ja luik'' 3. Teadussaavutused
Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vai...
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti
Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud
Maalikunstis: M da Cararaggio. Rokokoo 18. Saj. Tekkis Prantsusmaal Valitses Päikese kuningas Louis XIV, ta ütles : " Pärast meid tulgu või veeuputus" Õukond pidutses, moes armumängud, meelelahutus. Maalikunstis peamised teemad olid armastus ja peod, Nt:A. Watteau " Rännak Kythera saarele" (pildil) Klassitism 18.saj lõpp- 19.saj algus Eeskujuks antiikkunst alguses Vana-Kreeka pärast Vana- Rooma. Ehitised meenutavad antiik templeid. Nt. Tähe võidukaar Pariisis. Skulptuuris kujutati kaasaegseid antiikses riietuses, tihti aktina. Nt.A. Canova. Maalikunstis nt. J. L. David "Marat´i surm"(pildil) Romantism 19.saj. Levis paralleelselt klassitismiga, mitteametlik kunstivool. Kunstnikud, kes pettusid reeglipärases elus, otsisid lohutust kujutades
· Masaccio "Adam ja Eva" · M. Grünewald "Surnud · Puulõige · Vasegravüür · Sulejoonistus A.Dürer · "Rüütel, surm ja kura · "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach · Albrecht Dürer · Jean Clouet Kelle portree · Hans Holbein Francois I · Lucas Cranach Philippe I · Jean Clouet Kuningas Henry VIII por Madalmaade kunsti iseloomulik joon · Loobuti gootika traditsioonidest · Antiikkunst oli oluliseks eeskujuks · Tahvelmaal ja väiksemad altarimaalid Maalil on kujutatud · Kahetsevat Maarja Magdaleenat · Kuninga õuedaami · Abieluvande andmist Detail kuulub maalile · Saadikud · Arnolfini abielupaar · Püha Floriani lahkumine · M.Grünewald "Isenheimi altar" · Jan van Eyck "Genti altar"
Klassitsismi tunnused Ooluline on mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism. Antiikkunsti eeskujude järgimine KÕIGE PEAMINE TUNNUS.(selge ja reeglipärane vormitäius). Miks antiiki jäljendatakse: vana kreeka., vana rooma,. Leiti et antiikkunst on ideaalile lähedaöl. Ja prooviti sea tagasi tuua, aga samasugust ei osatud ikka tuua. Klassits. põhitunnused: Üllas ilu ja rahulik suurus, Kunsti kolm nõuet: õpetlik, , ülistama vooruseid, võitlema pahede vastu . Kuidas tunned ära kalssititsism: Viili, sambad, sümmeetria. VARAKLASSITSISM 1760-1800 tunnused: Antiigi jäljendamine. Püüti jäljendada vana kreeka, rooma kusnti. ilu, rahulikkus, lihtsus , suursugusus. Kunst pidi olema õpetlik
Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Caravaggio: Eeskuju on antiikkunst (vana kreeka/rooma) ''Aadam ja Eva''- graafiline , nende vahel kass Kasutab modellina sõpru - Kunst on ilmalikum religioon ei ole nii tähtis Hans Holbein Tõetruud, äärmiselt detailne, fotograafiline täpsus, keldriluugi - Itaalia tõuseb juhtivaks kunstimaaks eriti ''Henry XIII''- paks mees, suured õlad valgus
Gootika sündiski XII sajandi I poolel Põhja-Prantsusmaal. Gootika teket seostatakse: · linnade arenguga; · kuningavõimu kujunemisega; · rüütlikultuuriga. Nimi gootika · Nime sai see stiil hoopis hiljem. Itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari hakkas renessansiajastul kasutama nimetust gootika. See nimi oli mõeldud pilkamiseks ning pidi tähendama barbaarset ja metsikut, sest Itaalias oli ideaaliks antiikkunst ning kogu Euroopa keskaegset kunsti seal halvustati. Sellele suunale pandi nimi kunagiste idagermaanlaste hõimu gootide järgi. Nagu arvata võib polnud nendel selle stiiliga midagi ühist. Levik Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa maadesse: · Inglismaale XII sajandi lõpus; · Itaaliasse XIII sajandi alguses (siin loobuti kõige varem gootikast, XV sajandil); · Hispaaniasse XII sajandi II poolel ja XIII sajandi alguses;
Relieef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel. Veel tehti büste mis olid ka realistlikud. Suurkujud olid: Giovanni Boccaccio ; Alessandro Botticelli; Dante Alighieri; Leonardo da Vinci; Filippo Brunelleschi; Michelangelo Buonarroti; Raffael; Niccolò Machiavelli; William Shakespeare; Josquin Desprez. KÕRGRENESSANSSI MUUD VORMID Arhitektuur: Endiselt eeskujuks antiikkunst. Rohkem pööratakse tähelepanu detailidele. Madalad ja pikad hooned. Kaunistusi rohkem. Bramante tegi väikese kabeli Tempietto millel olid nikerdatud sambad ning kuppel Roomast. Ta tegi kavandi ka Rooma Peetri kirikule. Põhiplaanilt kreeka rist ning see oli tsentraalehitis. Ehitised muutusid monumentaalseteks. Bramante tööd jätkas Michelangelo. Veneetsias oli kuulus Andrea Palladio. Skulptuur: Põhitegijaks Michelangelo kes pidi kujundama Rooma paavsti suguvõsa hauakambri
Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16
Juba meie ajaarvamise alguses oli Rooma muutunud väga kireva rahvusliku kooseisuga hiigellinnaks. Elanike põhimassi ei huvitanud miski muu peale leiva ja tsirkusemängude. Viimaste korraldamisest sõltus keisrite populaarsus ning seetõttu tapeti amfiteatrites järjest rohkem metsloomi ja gladiaatoreid. Rooma riigim olemasolu viimaste sajandite vältel haaras kriis kogu vaimuelu, kogu antiikset kultuuri. Levisid ristiusk ja sellega seotud kunst ja antiikkunst hukkus koos orjanusliku ühiskonnaga. Kasutatud kirjanus ja alliakd Jaan Kangilaski ,, Üldine kunstiajalugu" Tiiu viirand ,, Kunstiraamat noortele" Google Audentes Kunstiajaloo Referaat Vana-Rooma Koostas: Fred Karu Klass: 10d Tallinn 2010
ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda. Valgustajad Voltaire, Montesquieu, Hupel, Merkel. Romantism on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljenduda erinevates vormides. Üksikisiku ja tema kordumatu sisemaailma väärtustamine, kunstniku isikupära rõhutamine
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokk...
Kontrolltöö ,,Mõisted" 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen- kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. ...
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2...
Seadusandlik võim kuulub Kongressile. Täidesaatev võim presidendile, kohtuvõimu teostab ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Osariikide seadusandlikud organid on seadusandlikud kogud, täidesaatev võim kuulub kubernerile. Üldine valimisõigus kõigile ameeriklastele kehtestati alles 1964. Aastal. 9.Iseloomusta uue maailmapildi kujunemist: renessanss ja humanism. 4p Renesanss- antiikkultuuri taasväärtustamine, moes on antiikkunst, antiikautorite tööd, jäljendati neid. Inimene kerkib tähtsamaks. Inimest hakatakse hindama Humanism – inimesekeskne, inimest väärtustav maailmavaade, mis hindab inimese oskus, tundeid, ilu, tarkust ja keha. Hakati maalima inimeste nägusid, kehad polnud paljad. 10.Iseloomusta absolutismi, too näiteid absolutistlike valitsejate kohta. 5p Karl XI, Louiss XIV 11. Too välja maadeavastuste eeldused.3p Mauuride pärandus, renessansiajastu uudsed ideed ja tehnika,
8) Kaljuhaud Egiptuses - peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. 9) Antiikkunst Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kunst. 10) Tempel ladina keeles templum ,,eraldatud ala". Algselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas
Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendu...
tähtsust. Järgnevalt ongi ära toodud suurematest ja tähtsamatest kunstiajastustest (alustades antiigist ja lõpetades modernse kunstiga) ajaloosündmusi, -tegelasi kirjeldavad maalid ning vastav ajaloosündmus, et mõista ajaloomaali kulgemist läbi sajandite. Samuti on iga ajastu juures ära toodud ajale iseloomulikud maalikunsti tunnusjooned. 4 1. ANTIIKKUNST Kunst Vana- Rooma ja- Kreeka ajast umbes 1000 eKr.- 500 pKr. Tolleaegne maalikunst piirdus valdavalt vaasi- ja seinamaalidega (suureformaadilised), leitud on ka portreemaale (levinud oli ka tahvelmaali traditsioon), mis olid hea kvaliteediga (tõestuseks Egiptuse muumiaportreed), millest omakorda on säilinud vaid väga vähesed. Enamasti kujutati mütoloogilisi tegelasi, jumalaid, ajalooliselt tähtsaid isikuid. Maalingutes on kasutaud ornamente ja sümboleid, kujutatud on igapäevategevusi
saj teisel poolel Veneetsias tähtis kunstnik, kes maalis psühholoogiliselt pealiskaudseid, kuid elurõõmsaid ja värviküllaseid dekoratiivseid kompositsioone. Manerism Itaalias · Hakati eemalduma renessansi ideaalidest · Eemaldusti erinevates suundades, levinuim oli manerism · Väidetud on, et maneristid püüdsidjäljendada suurmeistreid · Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane · Maneristidele polnud oluline loodus ja antiikkunst · Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat · Sagedane oli peenutsev ilutsemine ja elegantsusetaotlus · Paljud selle aja kunstnikud olid kireva elukäiguga · Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, thihti nn mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine · Manateristlikus kompositsioonis võib kolmnurk seista teravikul · Parmigianino ,,Pikakaelaline Madonna"
KALJUHAUD EGIPTUSES - Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. ANTIIKKUNST see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. TEMPEL pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud
-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. ARHITEKTUUR: Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
