Pärast Aleksander Suure surma süüdistati teda jumalasalgamises ja ta otsustas põgeneda Euboiale Chalkisesse, kus ta ka 322.a eKr suri. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, Platon ning Sokrates. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Aristoteles tähtsustas meelte rolli tunnetuses. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada
Kehra Gümnaasium Vana Kreeka filosoofia Referaat Koostaja: Taago Köster 11. A klass Kehra 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 11 ......................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 ...
"Valimise valu" Jaan Lahe Jaan Lahe, religiooniloolane 31.05.1971 Haridustee: 2004 - ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant 2001 - 2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant 1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoos...
Antsla Gümnaasium Andre Luik Referaat Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestlus...
ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter. Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid diskussioone pidanud palju, kord domineerib üks vaatepunkt, kord teine, kuid kokkuvõttes on läbi läinud tulemus saavutada tasakaal. Justinus Märter – ajendatud hellenistlikust maailmast. Antiikfilosoofia ja kuidas seda kristliku kiriku teenistusse rakendada. Lähtus kristlikust alusest, ehk kuidas kristlus saaks assimileerida hellenistlikku maailma. Jõudis omanäolise tulemuseni – kristlus on antiikfilosoofia kõrval see, mis pakub lõplikku tõde, antiikfilosoofia lõplik edasiarendus. Samas kristlus põhjendamises ja õpetusena toetub antiikfilosoofia pärandile. Kristluses asuvad teadmisteidud logos spermaticos n.ö jumaliku tõe idud, mis on ühtmoodi nähtavad nii
vihjeid ning ka ristviiteid teistele teostele. See käsitleb luuleteoreetilisi põhimõtteid, näiteks ,,mimesist", tragöödia mõistet, struktuuri, sesot mütoloogiaga ja keelt ning eepost. Aristotelese järgi on kõige olulisemaks zanriks tragöödia. Kõige enam rõhubki Aristoteles aga just mimesisele ning sellele, et kunst ongi oma olemuselt just millegi jäljendamine. Üldiselt võib öelda, et just Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. 3. Vana-Kreeka teatri põhijooni Antiikteatri algusajaks võib lugeda 5.-6. sajandit eKr ning sellele andis tõuke see, kui kreeka kultuuris muutus juhtivaks kirjandusliigiks draama, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega. Teater sai alguse põllutööjumalanna Demeteri ja eriti viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise ning viljakusjumala Dinonysose auks korraldatud pidustustest. Dionysose auks korraldas rahvas
Sündis põhja aafrikas Niibias Thagaste linnas, isa oli rooma ohvitser Praticius ja ema oli Monica. Kuna ta tahtis saada juristiks siis läks 16 aastasena Kartaagosse, et õppida retoorikat, seal eira kristlust , võtab armukese ja saab lapse. Seal ta satub lugema üht citsero teost ja tekib huvi filo vastu ja edasi loeb platonit. Tema elust saame kõige rohkem teada ühest teosest "Confessiones" ("Pihtimused"). Ta algul arvaski, et on leidnud tõe läbi vana kreeka antiikfilosoofia, see mis teda eemale tõukab kristlike tekstide juurest eemale on.......... ? Kuulus manilaste kogudusse, oli seal 10 aastat. See sekt tekkis Pärsias. Oligi Mani selle sektipea nimi. Kuulus gnostiliste õpetuste hulka, seal olid mingi spekulatsioonid, kus maailm on vaimsete printsiipide vahel ära jagatud, nähti , et jumal ja kurjus on võrdväärsed jõud ja nii nagu jumal on üks ürgprintsiip nii ka kurjus. Kurjus piirab jumalat.
nende põhjendamise võimalikkust. Vabaduse võrdsus, milline on moraalselt õige käitumine. 4. Ühiskonna ehk sotsiaal filosoofia inimese suhtlemine, milline on hea elu, kas demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort. KLASSIKALINE ANTIIKFILOSOOFIA Iseloomulikud jooned Filosoofia on seotud tsivilisatsiooni tekkimisega, algul selgitati maailma mütoloogia abil, jumalate tegevuse kaudu. Esimesi filosoofe iseloomustab kosmoloogiline huvi (kosmos kreeka keeles korrastatus), mis on algaine ehk ürgalge (ARCHE). Esimesi iseloomustab hülosoism, st arvati, et kõiges on hing. Esimestest filosoofidest on säilinud üksikuid tekstikatkendeid, mida püütakse analüüsida. Kasutati küsimust-vastus vormi või dialoogi
.................................................6 Looming...............................................................................................................................................7 Teosed..............................................................................................................................................7 "Sofie maailm" kokkuvõte...................................................................................................................8 Antiikfilosoofia................................................................................................................................8 Loodusfilosoofid.........................................................................................................................8 Thales (vt Lisa 1)....................................................................................................................8 Anaximandros (vt Lisa 2)................................................
transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.) ANTIIKI ning Vana-Kreeka kultuuri peetakse läänemaise vaimukultuuri alustalaks ehk õhtumaise kultuuri hälliks. Kreeka ÜHISKONNAS oli (umb 4. saj eKr) maailma kohta arusaam, 4 et asjad ongi SUHTELISED ning näivad ja tõde pole olemas, ega pole mõtet ka seda taga ajada.
Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi. Vaenlaseks on kuulutatud ideoloogilised liikumised ja fenomenid, mis seostuvad moodsa universumiga, liikumised nagu poliitiline liberalism, sotsiaaldemokraatia, multikultuurne ühiskond, euro-amerikanism. Eesmärgiks on rassiliselt puhas 'indoeurooplaste' ühiskond, mille hierarhiline struktuur vastaks plaatonlikule mustrile 'vahid, preestrid, sõdurid, produtseerijad'. 3. PILET ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU Antiikfilosoofia jaguneb epohhideks: eelsokraatiline, klassikaline, hellenistlik ja uusplatonistlik periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning
sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil
sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil.
kogustes. · Hansa Liit jäi alla Vahemere kaubalinnadele. Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse (tekstiil). Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid (kuldmüntide käibeletulek) 22. KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS KESKAJA TEADUSE ARENGU PÕHIJOONI · Rooma riigi aladel toimus järsk kultuuri langus, vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. · Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Enamasti toetusid teadused aga antiigi alusele. Seitse vaba kuntsi triivium: grammatika, retoorika ja dialektika kvadriivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja Hilary Karu 4 2009 veebruar muusika.6
Idamaade mõju Vana-Kreekale. Tekkisid kontaktid Vahemere piirkonnas. Hingede rändamine. Kreeklaste kiri (tähestik) tuli ka Foeniiklastelt (tänapäeva Liibanon), mida arendati. Oma mütoloogia. Omad ideelised allikad. Vana-Kreeka filosoofia tekkis kolme lainena: 1) Väike-Aasias e. Kreekas ja Idas vastu Eguese merd 2) teine laine tekkis Lõuna.-Itaalias e. teisel pool Iionia merd 3) Metropolis e. Kreekas endas kus hakkas esile kerkima Ateena. I Antiikfilosoofia kujunemine Esimene periood on filosoofia kujunemine. Kuidas maailm toimib. Maailm on keskel. Seda perioodi nim ka kosmoloogiliseks perioodiks (kosmoss e maailm). II Klassikaline on antropotsentristlik periood (antropo-inimene), tegeldakse inimese probleemidega. Inimene on keskel (uurimisobjektiks). III Hellenismi ajastu filosoofia Hilis-Kreeka ajastu vaadete ühendamine, kujunevad terviklikud süsteemid. Vanimad koolkonnad: I Miletose koolkond Seotud esimese perioodiga
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia ...
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
feodaalid iseseisvad. Ajapikku hakkas kuningate võim tugevnema. Kuningate liitlasteks said linnad. - Philippe IV Ilusa ajal tugevnes kuningavõim veelgi. Nõudis vaimulikelt maksude maksmist. 1302- kutsus kokku generaalstaadid (seisuste kogu), kes andisid kuningale nõu ja ka õiguse raha küsida. Inglismaa parlament (1265)- mõjukam kui generaalstaadid. RENESSANSS Renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Hakati uuesti uurima antiikfilosoofia saavutusi, filosoofide töid. Kunsti valdkond laieneb, hakkab kujutama ilmalikust. Humanism- inimkeskne, inimene muutub tähtsaks. Sünnib Itaalias (14.saj) Da Vinci- leiutaja, kunstnik, teadlane, uuris inimese keha mis oli tol ajal keelatud tegelikult. Ta oli väga mitmekülgne inimene. Kunstiteoseid hakatakse seostama kunstnikega. Inimesi hakatakse kujutama alasti (keskajal oli see lubamatu). Trükikunst saab alguse. Tõestati ära,
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal
refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerb liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste
sajandi algusest. Niisiis, kuigi seda terminit antiikmaailmas ei kasutatud, oli ontoloogiline problemaatika filosoofia algusaegadel domineeriv. Loomulikult esineb filosoofias ka teisi küsimuse tüüpe. Neist tuleb juttu edaspidi. Thalese õpetus ja selle implikatsioonid. Traditsiooniliselt nimetatakse Euroopa filosoofia ajaloo esimeseks filosoofiks Thalest (u. 625 – u. 545 e. Kr.). Andmed temast on väga napid. Üheks põhiliseks allikaks on Aristotelese – 4. sajandil e. Kr. elanud antiikfilosoofia suurkuju – teosed, kus tõesti omistatakse Thalesele arche-küsimuse püstitamine. Kuid on väga tõenäoline, et Aristoteles kasutab siinkohal talle endale harjumuspäraseid mõisteid ega püüa edastada Thalese mõistestikku. Seetõttu ei pruugi tema tõlgitsus ka Thalese tegelikke vaateid adekvaatselt esitada. Nii või teisiti, kui Thales oli filosoof, siis just niisuguse küsimuse püstitamisega, mitte niivõrd vastusega, mis ta sellele küsimusele olevat andnud
· Tüli Saksa Roomariigi keiser Heinrich IV-ga. Tüli tipnes Canossas (alandaval viisil vabandust paluma) käimisega. · 1075 Gregorius VII kehtestas nn paavstidiktaadi millega ainult paavst võis seada ametisse kõrgemaid vaimulikke, kroonida ja vabastada ametist keisreid, mõista kohut kõikide üle. Keegi ei allunud ühelegi ilmalikule kohtunikule. · Kujunes välja ka skolastika- keskaja teadus, mis ühendab endas antiikfilosoofia (Platon, Aristoteles) ja ristiusuõpetuse · Tuntumad skolastikud olid: o Cantebury Anselm 1033-1109. Taotleb usutõdede mõistmist usut lähtudes ja töötas välja ontoloogilise jumalatõestuse o Pierre Aberlard 1079-1142. Ütleb oma teoses ,,Sic et non" (,,Jah ja ei"), et ajastu põhiprobleemiks on universaalide vaidlus. Realism väidab, et universaalid on olemuslikud. Nominatism peab neid mõistuse abstraktsioonideks.
pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerb liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda nimetatud
Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu ta paistab, näivus on tõelus. Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline? Millised asjade omadused on tõelised? Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud.
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
tegusid. Praktiline süllogism a) püüdlen eesmärgile; b) usun, et ei saavuta eesmärki x, kui ei soorita tegu y; c) järelikult: hakkan sooritama tegu y Atomistika põhiprintsiibid. 7 Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks. Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerib liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks". Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Selle perioodi kreeka ajalookirjandus oli rohkem proosalikum. Pausaniase "Hellase kirjeldus" on rohkem reisikirjeldus kui ajalooraamat, kus ta kirjeldab olulisemaid Kreeka piirkondi ja vaatamisväärsusi
630. aastal lõpetas prohvet Muhamed oma elutöö rännaku Mekasse. Püha sõda-me elame ka praegu püha sõja ajal. Muhamedi surma järel tekib kaks likumist ja need liikumised tänase päevani sõdivad omavahel. Euroopa on alati tsükliliselt langenud ühesse või teise kriisi. Araablastel on väga oluline tähtsus Euroopa kultuurile, nad kinkisid suure osa matemaatikat meile, araablased tundsid huvi antikkkultuuri vastu, antiikfilosoofia vastu. Tänu sellele, et nemad tõlkisid enda jaoks Aristotelest, sisi hiljem said teised rahvad Araabia keelest enda keelde seda tõlkida. Kuni 12-13saj Araablaste mõju, nende areng oli kõrge. Euroopa linnad olid kääbikud kui võrrelda kui suured olid Araabia linnad. Araabia akadeemiad olid võimsamad. Euroopal on aeg meelde tuletada, et Eurooplastel polnud mingit põhjust olla uhke. Eurooplased tõlkisid araablasi. Maailmas erinevad kultuurid ja rahvad on pidevalt sõdinud
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
(iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) TERMINID: Skolastikud - Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks “koolifilosoofia” või “koolitarkus”, igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Keeleuniversaalid - ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele
sest nad olid röövlid. 630. aastal lõpetas prohvet Muhamed oma elutöö rännaku Mekasse. Püha sõda-me elame ka praegu püha sõja ajal. Muhamedi surma järel tekib kaks likumist ja need liikumised tänase päevani sõdivad omavahel. Euroopa on alati tsükliliselt langenud ühesse või teise kriisi. Araablastel on väga oluline tähtsus Euroopa kultuurile, nad kinkisid suure osa matemaatikat meile, araablased tundsid huvi antikkkultuuri vastu, antiikfilosoofia vastu. Tänu sellele, et nemad tõlkisid enda jaoks Aristotelest, sisi hiljem said teised rahvad Araabia keelest enda keelde seda tõlkida. Kuni 12-13saj Araablaste mõju, nende areng oli kõrge. Euroopa linnad olid kääbikud kui võrrelda kui suured olid Araabia linnad. Araabia akadeemiad olid võimsamad. Euroopal on aeg meelde tuletada, et Eurooplastel polnud mingit põhjust olla uhke. Eurooplased tõlkisid araablasi. Maailmas erinevad kultuurid ja rahvad on pidevalt sõdinud
" Platoni tähtsus ja tähendus lääne filosoofia ajaloos, lühidalt: Platon on esimese filosoofilise süsteemi looja; temast algab süsteemne teoreetiline mõtlemine; ta sõnastab selgesti paljud probleemid, millega filosoofia järgnevate aastatuhandete jooksul tegeleb; ta on oma õpetuse ja Akadeemia neoplatonismiga suuresti mõjustanud kristlust, kogu lääne kultuuri; Platon on olulise filosoofilise zanri dialoogi laialdase viljelemise algataja; ta on esimene antiikfilosoofia suurkuju, kelle teosed on peaaegu täielikult säilinud. Vahemärkus. Poliitikafilosoofia sissejuhatavas kursuses ei ole võimalik põhjalikumalt peatuda suurte mõtlejate loodud filosoofiliste süsteemide muudel osadel, sh süsteemi tuumal. Ega ka filosoofilise mõtte üldisel kujunemislool ning käsitletavate suurte filosoofide tähtsusel ja tähendusel selles. Õige ja loomulik oleks, kui kuulajatel oleks eeldusainena üldine sissejuhatav kursus filosoofiasse omandatud
Rooma hirm (monarh ei usalda rahvast, rahvas kardab monarhi; pugejalikkus) autorid: filosoofid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus Montesquieu monarhiatest 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine + motivatsioon). Monarhia on “geniaalne masinavärk, kus vedrude ja rataste arv on Praktilisem haridus kui antiikfilosoofia minimeeritud” Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi Ühe inimese võim, mis allub seadustele valitsema? Võimalik tänu “vahevõimudele” – monarhist sõltumatu aadli kogud Poliitilised voorused humanismis
kellest on kasu teistelegi. · Inimeses hakati nägema loojat. Koos sellega tõusis austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai oluliseks algupärandite lugemine tagasipöördumine allikate juurde (ad fontes) · Kreeka kultuuri taasavastamine hoogustus pärast Konstantinoopoli langemist 1435, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased, kes tõid kaasa kreekakeelset kirjandust · Huvi antiikfilosoofia, -keelte ja kirjanduse vastu tõi eurooplaste teadvusse jälle antiikmütoloogia: hakati kasutama allegooriad ja kõrgklassi hulgas said populaarseks maskiballid, kus riietuti antiikmütoloogia tegelasteks Levik Euroopas · Levis 15. sajandil eelkõige ülikoolide ja raamatutrükkalite vahendusel. · Uue vaimsuse levik tõi kaasa laialdase ülikoolide asutamise. 15. sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli
· Isikuna omaette". · Sügavalt haritud ja õilsaloomuline, tundliku tõemeele ja järjekindla mõtteviisiga, kuid samal ajal · Eluloolist sügavalt usklik. · Ta isa oli moraalifilosoofia professor. · Kogu ta filosoofia seisab usu teenistuses. · Ta tundis põhjalikult skolastika ja antiikfilosoofia · Tunnetusõpetus saavutusi. · Mida me üldse tunnetame? · Juba 1676 a. tõlkis ta ladina keelde Platoni · J.Locke eristas välistaju ja sisetaju. Phaidoni ja Theateitose. · G.Berkeley leidis, et välistaju rõhutamine viib · 20 aastaselt kaitses õigusteaduste doktori kraadi. lõpuks sensualismi ja materialismi. · 29
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
riietesse. Püüab pikka aega seletada Wilde homoseksuaalsust. Ema on see, kelle salong, kus loetakse kirjandust, luuletusi, kust käivad läbi kõik kuulsused. Väga haritud naine, õpetab oma pojale kõige muu kõrval ka vanasid keeli. Varases teismeeas loeb antiikteoseid originaalkeeles, valdas nii kreeka ka ladina keelt. Iidne Hellas selline ilu ja harmoonia ülim kehastus. 1874-1878 õppis Oxfordi ülikoolis, seal tuntud oma antiikfilosoofia ja kunsti teadmiste poolest. Küll aga tekitas võõristust kaasõpilaste seas oma riietuse ja käitumise poolest. Oleks võinud saada tuntud teadlane, teatas, et tema on hoopis esteetika apostel. Riietus väga ekstravagantselt, hõbepannaldega kingad, lühikesed siidpüksid, parett, liilia või päevalill oli pintsaku revääraugus. Kaasõpilased ei sallinud teda, liiga erinev oli. Wilde jäljestas sporti, aga Inglise ülikoolides oli sport suht kohustuslik
Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö väljaarendamine jmt ehk manuaalne töö) Antiikfilosoofia voorus on õnneks tarvilik tingimus, õnne ei ole ilma vooruseta. Koolkondade vaidlus: kas on ka piisav tingimus või on veel midagi vaja? (Loogika kui voorus on tarvilik ja piisav tingimus, siis on õnn ja voorus sünonüümid.) Kuidas vastati? Platoni varased dialoogid (Sokrates) · Elu ei ole elamist väärt, kui · hinge laastab haigus · hinge laastab vale toimimine Voorusest ainuüksi ei piisa, peab olema terve keha
Lk. 266 Titus Maccius Plautus (250 [?]--184 e. m. a.) -- rooma komöödiakirjanik. Tsitaat pärineb komöödiast «Asinaria». Lk. 268 Mummol, Ennius -- Burgundia sõjapealik VI sajandist. Võttis osa suurfeodaalide vahelistest sõdadest. Võitles algul Burgundia kuninga Gontrani vastu, läks hiljem tema poole üle. Kuningas laskis ta hukata, kuigi oli lubanud talle elu kinkida. Lk. 270 Michael Psellos (ka Konstantinos) (1018--1078) -- Büt-santsi riigimees ning kirjanik. Oli teenekas antiikfilosoofia uurija, on kirjutanud ka suure arvu teoloogilisi teoseid. Servius, Maurus Honoratus -- ladina grammatik IV sajandist, Vergiliuse kommenteerija. Lk. 271 «Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks!» -- Piibli legendi järgi nägi ürgisa Jakob unes redelit, mis ulatus taevani ja mida mööda inglid üles ja alla käisid. Lk. 272 Lullus, Raimundus (1235--1315) -- hispaania kirjanik ning alkeemik. Ta raamat
osakestest ja inimese surma korral puruneb selline aatomite ahel. Kui barbarid vallutasid Rooma riigi alasid, siis pärast seda hakkas kultuur alla käima. Näiteks teadus ja haridus edasi enam ei arenenud. Kiriku positsioon oli ühiskonnas määravaks jõuks. Kirjutada oskasid varakeskajal ainult vaimulikud. Kuid teaduse ja haridusega tegelemiseks pidi inimene ühendusse astuma kirikuga. 49 Antiikfilosoofia hüljati ja nüüd levis katoliiklik teoloogia. Inimese moraali aluseks sai usk. Kuid teadus säilitas siiski oma antiikse vormi. Loodusteaduste teadmised lasti ununeda, sest need olid vastuolus kiriku tõekspidamistega. Näiteks antiigi aja loodusteadlased püstitasid teooria, et Maa on kerakujuline. Kuid selline väide langes nüüd naeruväärseks sellega, et siis need inimesed, kes elavad Maa vastasküljel, peaksid käima pea alaspidi ja puud kasvaksid nii, et nende juured oleksid ülespidi
osakestest ja inimese surma korral puruneb selline aatomite ahel. Kui barbarid vallutasid Rooma riigi alasid, siis pärast seda hakkas kultuur alla käima. Näiteks teadus ja haridus edasi enam ei arenenud. Kiriku positsioon oli ühiskonnas määravaks jõuks. Kirjutada oskasid varakeskajal ainult vaimulikud. Kuid teaduse ja haridusega tegelemiseks pidi inimene ühendusse astuma kirikuga. 46 Antiikfilosoofia hüljati ja nüüd levis katoliiklik teoloogia. Inimese moraali aluseks sai usk. Kuid teadus säilitas siiski oma antiikse vormi. Loodusteaduste teadmised lasti ununeda, sest need olid vastuolus kiriku tõekspidamistega. Näiteks antiigi aja loodusteadlased püstitasid teooria, et Maa on kerakujuline. Kuid selline väide langes nüüd naeruväärseks sellega, et siis need inimesed, kes elavad Maa vastasküljel, peaksid käima pea alaspidi ja puud kasvaksid nii, et nende juured oleksid ülespidi
osakestest ja inimese surma korral puruneb selline aatomite ahel. Kui barbarid vallutasid Rooma riigi alasid, siis pärast seda hakkas kultuur alla käima. Näiteks teadus ja haridus edasi enam ei arenenud. Kiriku positsioon oli ühiskonnas määravaks jõuks. Kirjutada oskasid varakeskajal ainult vaimulikud. Kuid teaduse ja haridusega tegelemiseks pidi inimene ühendusse astuma kirikuga. 51 Antiikfilosoofia hüljati ja nüüd levis katoliiklik teoloogia. Inimese moraali aluseks sai usk. Kuid teadus säilitas siiski oma antiikse vormi. Loodusteaduste teadmised lasti ununeda, sest need olid vastuolus kiriku tõekspidamistega. Näiteks antiigi aja loodusteadlased püstitasid teooria, et Maa on kerakujuline. Kuid selline väide langes nüüd naeruväärseks sellega, et siis need inimesed, kes elavad Maa vastasküljel, peaksid käima pea alaspidi ja puud kasvaksid nii, et nende juured oleksid ülespidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
