ka. Bütsants, Süüria, Egiptus, Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki. Poitiers' lahinus paneb Karl Martell edasitungile piiri. 13. saj jõuavad türgi hõimud Bütsantsi, vallutavad 1453 Konstantinoopoli. Ohustavad ikka Euroopat, ründavad Viini, Poola väed ajavad nad tagasi. Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal. Kultuuripärand. Islami kultuur ühendab kunagiste kõrgkultuuride levialasid. Tõlkisid antiikautorite teoseid, eriti Aristotelest. Panid aluse Euroopa rüütlikultuurile. Leiutasid kompassi, püssirohu ja numbrid. 10. saj tõlgiti "Tuhat ja üks ööd", ligi 300 lugu, mis on koondatud paljude sajandite jooksul, põhinevad legendidel ja linnafolklooril. al-Idris on marokolasest maadeavastaja, kes mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas. Rekonkista (§16) mis, millal, kus, miks, kuidas lahenes, mõjud. Rekonkista oli mauride väljaajamine
kasutamine, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Kasutatakse puhtaid värvitoone; helgus, pühalikkus. Detailsus, püüdlemine täiuslikkuse poole. Kujutatud antiikmütoloogia teemasid. Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega „Ateena kool“ Raffael Antiikskulptuurileiud: nn Laokooni grupp (leiti 1506 maa seest), nn Belvedere Apollon 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Mungad kopeerisid tekste. Oskasid mitut keelt, tõlkisid ladina- ja kreekakeelseid tekste rahvuskeeltesse. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased – 19.saj Pariisi luulekoolkond, mis oli mõjutatud Théophile Gautier’ ja Arthur Schopenhaueri teostest ning Gautier’ doktriinist l’art pour l’art . Nad vastandasid end romantikute subjektivismile ja tundelisusele; taotlesid objektiivset ilu, püüdlesid täpse
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Pharose tuletorn Aleksandrias Nüüdseks on peaaegu kõik Aleksandria muistsed ehitised täielikult hävinud. Aleksandria õpetlaste arvukad leiutised ja avastused tundusid nende kaasaegsetele imedena. Nende kavandatud oli ka Pharose tuletorn. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, ehitatigi kuulus tuletorn. Aastal 279 e Kr valmis tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Kolmas korrus, kus asus tuli, oli ümmargune ja seda kattis poleeritud graniitsammastele toetuv kuppel. Kuplil seisis seitsme meetri kõrgune Poseidoni pronkskuju. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Pharose tuletorn oli ka vaatluspunkt ja kindlus. Võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus ta rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. Võrdluseks võib tuua mõned andmed:
linna. Vallutatavad maad pühendati neitsi Maarjale, seepärast kutsutakse Eestit ka Maarjamaaks.1202. asutas piiskop Albert vaimuliku rüütliordu, et paganate maal ristiga ja mõõgaga õiget usku kuulutada. Ordu liikmeteks olid elukutselised sõjamehed. Ordurüütlid ehk orduvennad kandsid valget mantlit punase risti ja mõõgamärgiga, seepärast hakati ordut kutusma Mõõgavendade orduks. Kristlased ja Rooma riik Allikad - arheoloogilised mälestised, antiikautorite teosed (Cato, Varro, Plinius Vanem, Ovidius, Cicero, Plutarchos, Titus Livius jt), aga ka varakristlike apologeetide polemiseerivad teosed. Indoeurooplaste sissetung Itaaliasse umb. 1200 eKr. Juhtivat osa mängisid Kesk-Itaalia rannikualal Laciumis elanud latiini hõimud, kes rääkisid ladina keelt ja rajasid umb. 753 eKr Rooma linna. Vabariik alates 510 ekr, 3.saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2
Ristisõdade tulemused: paavsti autoriteet langes tervikuna; aitas kaasa kuningavõimu tugevnemisele (suurfeodaalid käisid ka ristisõdades ja langesid seal); kaubanduslik ülevõim läks Veneetsia ja Genova kätte; levisid ketserlikud ideed (kokkupuude kreekakatoliku ja islamiga); kolme tsivilisatsiooni vahel süvenes vastasseis (Bütsantsitsiv., Läänetsiv., Islamitsiv.); uude teadmistse ja oskuste levik Euroopasse (paber, araabia numbrid, kreeka antiikautorite teosed, diivan. Klooster oli ühelt poolt usukeskus, teiselt poolt ka haridus- ja kultuurikeskus, sest esimesed koolid, kus haridust anti, olidki kloostrikoolid. Kloostrites toimus ka raamatute ümberkirjutamine, sest trükikunsti veel polnud, olid olemas vastavad ruumid skriptooriumid ümberkirjutamiseks. Lisaks raamatud illustreeriti esimene täht peatükis näiteks. Kloostites olid ka raamatukogud (võis ka olla lihtsalt näiteks üks ruum mõne raamaturiiuliga). Kloostrid
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
on üksus ja ühtlasi ka jumalus. 3.1.3 Tekkimine ja hävimine Elea koolkonna eelkäijana ei tunnusta ta tekkimist ega hävimist. Ta väidab, et kui universum oleks siiski tekkinud, siis ei oleks pidanud ta enne tekkimist eksisteerima ehk oleks pidanud olema mitteolev. Ent mitteolev ei saa tekkida ega midagi luua, mitteolevast ei saa midagi sündida. Sama räägib Xenophanes ka jumala kohta. [1:74] 3.1.4 Füüsika Säilinud fragmentide ja antiikautorite kaudu on teada ka mõningad tema vaated füüsika valdkonnas. Päike ja teised taevakehad tekivad tema arvates lõkkele löönud pilvedest, mis iga päev kustudes uuesti öösel süttivad otsekui söed. Nende tõusmine ja loojumine on süttimine ja kustumine. [1:75] 3.1.5 Tunnetamine Xenophanese leiab, et meelte andmed ei anna tõelist tunnetust, vaid annavad ainult arvamuse, näilikkuse, mis valitseb kõiki. Usaldades meeltel põhinevat arvamust, ei suuda me tabada aga
· Vaimulik olgu parem ühe naise abikaasa, kui paljude armuke. Piibli üleoomuliku võimu eitamine astus Napolis inkvisitatsioonikohtu ette. · Paavst Nicolaus V kutsus ta enda teenistusse Roomas sai sekretäriks. · Sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus. ROTTERDAMI ERASMUS 1466-1536 · Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks. Astus Pariisi Sorbonne'i ülikooli. · Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad
Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähene- mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite and- meil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus,
ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas. Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähene- mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Pharose tuletorn oli ühtlasi ka vaatluspunkt ja kindlus. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus, kus asus tuli, oli
Populaarsus kogu Euroopas armastus). Appi tuleb kuulsa rooma "Roosiromaan" (XII saj de Meung ja de luuletaja Vergiliuse vaim (inimliku tarkuse Lorris), mis on õpetlik kirjandus ja sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja kujutab endast traktaati armastusest, puhastustule õndsate asupaika - paradiisi. kohandades linnakodaniku vaimulaadile Siin peab taaga kui ristimata pagan antiikautorite sellesisulised teosed ja Dantega hüvasti jätma. Edasi viib teda kurtuaasse armas- tuse teooriad Beatrice - jumaliku armu ja tarkuse Sisu: autor uinub ja näeb unes, et on sümbol -, kellega koos poeet jõuab lõpuks sattunud kaunisse aeda. Seal märkab ta jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. roosi ja tunneb, kuidas Amori nool teda Koosneb 100 laulust südamesse tabab
keskaja kristlikus ühiskonnas oli peetud häbiväärseks ja patuseks. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 4 Arhitektid jäljendasid oma töödes antiikaja templeid, kust võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Senisest veelgi suurema hoolega uuriti antiikfilosoofide kirjatöid. Idealiseeriti antiikautorite ilmalikku ellusuhtumist ja nautlevat elulaadi, samas ei peetud antiikautoreid ainult vastuvaidlematuteks autoriteetideks, vaid leiti, et kellegi seisukohti ei pea tingimata järgima. Renessansiajastu mitmekülgsemaks geeniuseks oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, muusik ja kirjanik Leonardo da Vinci (eluaastad 1452 – 1519). L. Da Vinci lahkas inimkeha paremaks tundmaõppimiseks laipu
Esimesel astmel õpetati seitset vabat kunsti, mis jagunesid alamaks ja ülemaks astmeks. Teaduskondi kui selliseid tihti ei eksisteerinud. Seitsmele vabale kunstile lisandusid teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Formaalset õppeaega ja vastuvõttu ei eksisteerinud. Haridus oli ladinakeelne. Ülikoolide arenguga kujunes välja skolastika, mis põhines autoriteetidel. Suurimaks autoriteediks oli “Piibel”. Lisaks “Piiblile” muutusid oluliseks antiikautorite teosed ja Rooma õigus. Kõik teadmised üritati siduda loogiliseks tervikuks – filosoofia pidi toetama teoloogiat. Põhiliseks vaidlusobjektiks said universaalid (nominalistid ja realistid), lõpuks jõuti järeldusele et universaalid on üldistused reaalsete asjade põhjal. Tuntuim filosoof oli Aquino Thomas, kes oli Pariisi ülikooli professor. Aquino Thomas üritas ühildada filosoofiat ja “Piiblit”. HILISKESKAEG (1347 – 1492) Hiliskeskaeg oli suurte muutuste ja maj languse periood
püsiks." Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal? Mitmete kirjalike allikate ja Rhodose raidkirjade järgi on täpselt kindlaks tehtud, et 281. aastal e. Kr. koloss juba seisis. Võib üsnagi suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303. aastal e. Kr. ja lõpetas 291. aastal e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31-35 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Tolle aja kohta oli aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Kuju väljanägemise kohta on meil vähe teada. Küllap pidasid antiikautorid kolossi niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda kirjeldama
Bologna 1119). Pariisi ülikoolist sai alguse traditsioon,et korralkius ülikoolis oli 4 teaduskonda: kunstide-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Ülikoolides viljeletud teadust nimetati skolastikaks (lad k scolastica – Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 11 kooliõpetus, kooliteadus), mis tugines Piiblile, kirikuisade teostele ja antiikautorite teostele, mida püüti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühildada. Kuulsaim keskaegne skolastik oli dominiiklasest Pariisi teoloogiaprofessor Aquino Thomas (1225 – 1274), kes oma teoses „Summa Theologiae” üritas kokku liita pühakirja usu tõdesid ja antiikõpetlaste seisukohti. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 12 4
Etruskide panteoni tähtsamad jumalad: Tinia äikesejumal Turan elujumalanna Voltumna (kultuse)kaitsejumalanna (küllusesarvega) temast sai Roomas fortuuna õnne jumalanna Nethuns merejumal Maris sõjajumal (roomlaste üks tähtsamaid jumalaid Mars) Turms rändurite, lambakarjuste, maismaarännu jumal Charon paadimees Etruskid võtsid kreeklastelt välkude tõlgendamise???? Roomlased ja Vana-Rooma Religiooni allikatena antiikautorite teoseid: Cato, Varro, Plinius Vanem, Ovidius, Cicero, Plutarchos, Titus Livius Titus Livius oli moodne kirjanik, ta armastas kirjutada lahingutest, alati pidas alguses kõne (teoses). Infot veel vara-kristlike apologeetidelt* - palju infot rooma religiooni kohta Latium - oli Vana-Rooma piirkond Apenniini poolsaarel. 1200 a paiku ema saabusid indoeurooplased rooma U 753 a e.m.a. latiinid........... Rooma algne religioon erines täielikult kreeklaste omast. Roomlased võtsid üle kreeklastelt,
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
Ta kogus oma õukonda Aachenis Euroopa parimad õpetlased, kuhu moodustus õukonnaakadeemia, mille juhiks sai munk ja õpetlane, inglise soost Alcuin. o Huvi kultuuri ja hariduse arendamise vastu jätkus ka Karl Suure suguvõsas, ning seega sai toonane kultuuri elavnemine nime Karolingide renessanss. o Kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid, ennekõike Piiblit, uurisid ja kirjutasid ümber antiikautorite teoseid. Kultuuri viljelemine oli kogu riigi kultuuri, hariduse ja kirikuelu edendamiseks loodud, ning seetõttu avati kõikjal kirikute ja kloostrite juures koole, kus saaks haridust ilmalike ülikute pojad. Siiski kogu kultuuri areng ja koolid jäid unarusse, seoses Frangi riigi killustatuse ja madalseisuga, ning koolide traditsioon püsis väga vähestes kloostrites. SKANDINAAVIA ÜHISKOND JA VIIKINGITE RETKED ESIAEG
mis tähendab antiikkultuuri taassündi - HUMANISM XV XVI saj mõiste ladina keelsest sõnast humanus = inimlik, maailmavaade, mis tähendas inimese olemist hariduse, teaduse ja üldse maailma keskpunktis 2. Humanistid lõid ilmaliku maailmavaate ja vabastasid teaduse ja kultuuri kiriku seatud kitsastest raamidest - Tähtsamaid humaniste: a) Rotterdami Erasmus 1466 1536 antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse käsitles ladina keele stilistikat andis välja Uue Testamendi tekstikriitilise väljaande ja uue parandatud tõlke saksa keelde pani aluse piiblikriitikale rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest (tahte küsimus) tuntuim teos "Narruse kiitus" sõja vastane b) Machiavelli 1469 1527
oma töödes käsitleb ka moraali. Hariduse vallas nõuab ka naiste koolitamist. Leonardo valla: Ajalooallikate kriitika rajaja. Kaitstes Napoli kuningat paavstivõimuvastu kirjutas traktaadi üriku kohta mida tunti constantiniuse kingituse nime all.ta astus välja ka aristotelese skolastika vastu ja küsis miks peab ainult seda filosoofi nii tõsiselt austama. Kuigi humanistid püüdsid kiriku viha alla mitte sattuda astus Lorenzo valla mitu korda kiriku vastu- Rotterdami Erasmus: Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija.. keeleteadlane. Koostas uue testamendi parandatud tõlke. Tal tekkis konflikt lutheriga tahtevabaduse küsimuses.. kõige tuntumaks toeseks on narruse kiitus.selles teoses teeb kirikut kui vägivaldset asutust tõsiselt maha. Johannes Reuchlin: saksa humanist 1455- 1522. Rotterdami erasmusega koos peeti neid saksa kaheks silmaks. Tähelepanu keskpunkti sattus kui tal tekkis tüli kõlni vaimuteadlastega 1509. Üritas kirikut teadusega mõjutada.
KEEMIA AJALUGU Koostanud Janno Puks Keemia on peaaegu sama vana nagu on inimkond. Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi. Üheks tõenäoliselt esimeseks ühendiks, mis inimeste tähelepanu pälvis ja millega inimene kokku puutus, oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (elavhõbesulfiid HgS). Nimetus pärineb kreeka keelest ja tähendab üht punase värvi liiki. Kinaver veetl...
Too välja Bütsantsi riigi territooriumi vähenemise etapid! (sajand, ala, kellele kaotati) 1. VII sajandi teine pool, Doonau lõunakallas, bulgaarlased 2. VII sajandi keskel, Vahemere idarannik ja Egiptus, araablased 3. XI sajand, praktiliselt kogu Väike-Aasia, türklased-seldzukid 4. XV sajand, Balkani poolsaare järelejäänud alad, türklased Bütsantsi kultuuri tähtsus: Bütsantsis säilitati antiikkultuuri (eeskätt Kreeka). Seal näiteks kirjutati antiikautorite teoseid ümber ja tänu sellele on need mõned teosed üldse meieni jõudnud. Need antiikteosed aitasid välja kujuneda renessanssil. Bütsantsi juhtis keiser, kellel oli piiramatu võim. Tema määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu ja sinna kuulusid riigi mõned elanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Konstantinoopol oli keskaegne metropol:
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes
Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. Boccaccio üks itaalia kirjakeele rajajatest. Tema põhiteoses 100 novellist koosnevas ''Dekameron'' pilkab ta asketismi ja vaimulike liiderlikkust ning jaatab inimese rõõme ja naudinguid. Rotterdami Erasmus Madalmaade suur humanist, kes pandi kloostri kooli, mis talle ei meeldinud, kui mungaks astumine oli ainus võimalus haridusteed jätkata. Kloostrist vabanes halva tervise ettekäändel. Ta saavutas tunnustuse antiikautorite tööda väljaandja ja kommenteerijana. Ta andis välja tekstikriitika Uuele Testamendile. Pani oma töödega aluse piiblikriitikale. Ta läks tülli Lutheriga tahtevabaduse küsimuses inimese vaba tahe ja vastutus. Tuntuim teos ''Narruse kiitus'', kus ta pilastab oma aja nähtusi sõda, vaimulikke, kirikut. Paljud raamatu ütlused said lendsõnadeks. Machiavelli Firenze poliitik, ajaloolane ja kirjanik. Pärast Medicide türannia taastamist pandi ta
Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus,
märgid, nagu olid kristusel. Need võivad tekkida viide kohta: käsi, jalg, pea, külg ja selg. Dominiiklaste ordu rajajaks oli Dominicus. Peamist ülesannet nägid selle liikmed jutustamises. Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks. Hiljem hakati ka neid kutsuma nimega domini canes (tähendab issanda koerad). Nende sümboliks oli hagijas. 23) Koolikorraldus keskajal Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene suudab ära tunda Jumala tahte. Kõik oluline on kirja pandud piiblisse ja antiikautorite teostesse. Haridust saadi kirikute juures. Vaimulikud õpetasid neid. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Õppetegevus toimus ladina keeles. Koolis õpetati seitset vaba kunsti. Oli alamaste ja kõrgem aste. Alamaste moodustasid grammatika, retoorika ja dialektika. Kõrgem aste oli astronoomia, muusika, geomeetria ja aritmeetika. Kui inimene oli need läbinud võis ta minna ülikooli. Ülikoolid tekkisid 11, sajandil. Ülikoolis tuli läbida kunstiteaduskond
HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust.
Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja antiikautorite loomingu vastu. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskop. Nende seast tõusid esile suuremate piirkondade kirikuelu korraldajad ehk peapiiskopid. Kõigi teste seas oli aga tähtsaim Rooma peapiiskop, sest rooma oli keisririigi tähtsaim linn ja kunagi olevat olnud Jeesuse jünger Peetrus Rooma peapiskop. Aja jooksul hakkasid kristlased kutsuma Rooma peapiiskoppi oma isaks ladina keeles papa. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I, kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas
armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused? 1) Kreekas: kaebe ja leinaeleegiad, Roomas järgijaks üksnes Ovidius (Kurvad laulud, Kirjad Musta mere äärest) 2) Armueleegia (aastail 400 eKr) Kreeka kirjanduses puudub, Rooma autorite leiutis, viljelemisaeg lühike. Armueleegia autorite põlvkonnad 1) 69/68 eKr sündinud Cornelius Gallus: teada vaid 1 papüürosfragment ja mõned tsitaadid hilisemate antiikautorite teostes. 2) Ca 50 eKr sündinud Propertius ja Tibullus, alustasid oma loominguga veel vabariigi ajal. 3) Ovidius, u 10 aastat Propertiusest ja Tibullusest noorem, juba keisririigi meeleolude mõjud 4) Nn. Corpus Tibullianum: eri luuletajate tekstid, epigoonlike joontega. Siia kuulub oletatavalt naisautor Sulpicia. Ühisjooned kreeka eleegiaga 1) meetrum eleegiline distihhon (antiikajal oli sageli zanrimääratluse aluseks meetrum)
Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogiliste tulemuste järgi otsustades oli umbes 600 a. e. Kr. kujunenud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats – foorum –, järsunõlvalisest Capitoliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid. Müüridega piirati lann alles IV sajandil. Roomlased uskusid, et Rooma rajati 21. aprillil 753 a. e. Kr. See daatum on antiikautorite poolt sootuks hiljem tagantjärgi välja arvestatud ja tal puudub usaldusväärne ajalooline põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina kasutatakse seda tänapäevani. Legendaarse pärimuse järgi Rooma linna rajamisest oli linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia poeg. Lugu jutustab, et tütarlapse isa, jõhker ning jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis visata Romuluse koos tema
Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. Inimeses hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused poeedid ja kunstnikud. Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine: Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri "Jumalik komöödia": Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale.
õndsaks saamast. Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. Inimeses hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused poeedid ja kunstnikud. Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine: Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri "Jumalik komöödia": Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale.
õndsaks saamast. Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. Inimeses hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused – poeedid ja kunstnikud. Renessanss – antiikkultuuri taasväärtustamine: Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist – alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri “Jumalik komöödia”: Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid – luuletused armastatud Laurale.
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita
Tulemuseks oli kreeka ja oriendi usundite põimumine (nn sünkretism kokkuuskumine), mis ilmnes eeskätt ida jumaluste ulatuslikus imbumises kreeka panteoni. Üks tähtsamaid neist oli Egiptuse Isis, Osirise naine koos poja Horosega (kreeklaste Harpokrates), keda austati taeva ja maa, elu ja surma universaalse valitsejannana. Egiptusest levis üle hellenistliku maailma ka Sarapise kultus tegu oli Horose ja Apise hübriidina kujundatudud kreekapärase tervendava viljakusjumalaga, kes antiikautorite teatel mõeldi välja Egiptuse esimese hellenistliku kuninga Ptolemaiose korraldusel. Väike-Aasiast võtsid kreeklased omaks maa ja mägede jumalanna Kybele (ka Meter Megale Suur Ema) koos oma armastatu, end surma eel kastreerinud Attisega. Kõigi nende ja paljude teiste jumalate kultusega kaasnesid ainult pühendatute osalusel peetavad jumalateenistused, müsteerionid, milles osalemine andis usklikele lootust paremale saatusele pärast surma. Müsteerionid olid Kreekas tuntud
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
masse enda kontrolli alla saada. Marksistlik küüniline käsitlus. Tõde on see, et rahvuslik ärkamine ja liikumine oli 19.sajandil tihedalt seotud rahvusliku propagandaga, mis väga suurel määral põhineb ajalool. Käsitlusi vaadtes polnud rahvusromantistidele oluline ajalooline tõde ja ajalooga manipuleeriti. Sellega läksid kaasa ka kultuurieliit. 19.saj võtavad ka kultuuritegelased missiooniks hakata looma rahvuse häält ja identiteeti: kui varasemalt olid aluseks antiikautorite tööd, siis nüüd hakati rõhutama rahvuslust. Tekkisid vene muusikud, inglise kunstinud, rantsuse kirjanikud etx. 3. primordialistid ehk essentsialistid (Geertz, D.Smith) etniline kogukond, mis on rahvuse aluseks, on alati olnud. Etniline identiteet ja eneseteadlikkus on isegi ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19.saj said selle põhjal võimalikuks see, et tekkisid rahvused. Smithi põhiargument on, et kaasaegseid rahvusi ei saa
galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a
ravimtaimede kasutamises ning nad levitasid oma teadmisi ka ümbruskonna talupidajatele. 6 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt (kättesaadav: autori käes) Koostanud: 34Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Esimesed haiglad, kuhu tuldi abi otsima, asutati just kloostrite juurde. Paljud teadmised aianduse ja meditsiini kohta pärinesid antiikautorite käsikirjadest, kus näiteks kreeklased seda teemat üsna palju on käsitlenud. Kleerikud (vaimulik, preester < ld clericus) võtsid antiikautoreid eeskujuks, sageli aga kopeerisid mõningaid lõike oma ladinakeelsete traktaatide kirjutamisel. Luuakse taimede nimestikke koos välimuse ja omaduste kirjeldustega ning sümboolika kohta. Taimede kasvatus ja meditsiin olid omavahel lahutamatult seotud, mõlemad omakorda filosoofiaga. 7
Reformatsiooni Saksamaal aitas ette valmistada ka humanismi mõju. Erinevalt itaalia humanismist, mis avaldus eelkõige antiikaja kultuses, meditsiinis ja õigusteaduses, toetus saksa humanism moraali ja filosoofia küsimustele, seades eesmärgiks viia ka teoloogia teaduslikule alusele. Reformatsiooni seisukohalt oli oluline ,,Saksamaa kaheks silmaks" tituleeritud Rotterdami Erasmuse (14671536) ning Johann Reuchlini (14551522) piiblikriitika. Pärast põhjalikku tutvumist antiikautorite tööga, avaldas Erasmus 1516 Uue Testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande, söandades korrigeerida ka Piibli ametlikku ladinakeelset tõlget (Vulgata). Reuchlin osales Saksamaal ootamatult elavat vastukaja pälvinud dispuudis kaitstes juudiusu pühasid raamatuid ristiusku astunud juudi Pfefferkorni vastu, kes nõudis kõigi heebreakeelsete raamatute hävitamist (peale Piibli). Saksa humanismist võrsus arusaam, et ristiusu allikad ei ole teadusliku kriitika suhtes puutumatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
