retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus. Pidi alustama kunstist. Hakati välja andma teaduskraade. Skolastika - tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, kirikuisade ja antiikautorite teosed) ja püüdis nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühendada. Põhiprobleemiks sai usu tõdede ja mõistuse tõdede ühendamine. Tuntuim skolastik Aquino Thomas....
Keskaeg vaatles Odysseuse lugu läbi kristliku prisma: mastipuus nähti risti, laevas kirikut, rännakus teekonda läbi kiusatuste (sireenid, Kirke) Klassitsismi- ja barokiajal tuuakse esile Odysseuse teine omadus- tarkus ja kavalus. Klassitsismi ajal oli kavalus lemmikteemaks (Odysseus/Faust) 19.saj leidis Odysseuse Alfred Tennysson. 20.saj James Joyce, Jean Gino, Nikos Kazantzakis. 7.Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Enamik antiikautorite teoseid on säilinud ja meieni jõudnud tänu munkade ümberkirjutustele ja Aleksandria raamatukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja kirjutati tekste ümber. Üks Cassiodoruse suuremaid teeneid kultuuriloos on Vivariumi kloostri rajamine perekonnamõisasse Ioonia mere kaldal. Klooster hoolitses munkade vaimuliku ja ilmaliku hariduse eest, täiendas usuõpinguid klassikalise haridusega...
Et tagada ohutu lähene- mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite and- meil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus,...
Kaasaegsetes ja nende järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus. Seda, kui palju metalli kuju valmistamiseks kulus, pole teada, andmete põhjal umbes 80 tonni vaske. Kolossi ehitati üle 12 aasta, kuid seda millal ja kui kaua kuju püsis, pole teada. Arvatakse, et kuju hävis suures maavärinas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31 - 35 meetrit, osa autoreid nimetab 35 - 40 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Nüüdisaegsete kõrgehitistega harjunud inimestele võib tolleaegne gigant madalavõitu tunduda. Võrdluseks võib siiski märkida, et Tallinna linnuse torn Pikk Hermann on ümmarguselt 50 meetri kõrgune. Tolle aja kohta aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli...
Bütsants, Süüria, Egiptus, Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki. Poitiers' lahinus paneb Karl Martell edasitungile piiri. 13. saj jõuavad türgi hõimud Bütsantsi, vallutavad 1453 Konstantinoopoli. Ohustavad ikka Euroopat, ründavad Viini, Poola väed ajavad nad tagasi. Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal. Kultuuripärand. Islami kultuur ühendab kunagiste kõrgkultuuride levialasid. Tõlkisid antiikautorite teoseid, eriti Aristotelest. Panid aluse Euroopa rüütlikultuurile. Leiutasid kompassi, püssirohu ja numbrid. 10. saj tõlgiti "Tuhat ja üks ööd", ligi 300 lugu, mis on koondatud paljude sajandite jooksul, põhinevad legendidel ja linnafolklooril. al-Idris on marokolasest maadeavastaja, kes mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas. Rekonkista (§16) mis, millal, kus, miks, kuidas lahenes, mõjud. Rekonkista oli mauride väljaajamine...
Boccaccio üks itaalia kirjakeele rajajatest. Tema põhiteoses 100 novellist koosnevas ''Dekameron'' pilkab ta asketismi ja vaimulike liiderlikkust ning jaatab inimese rõõme ja naudinguid. Rotterdami Erasmus Madalmaade suur humanist, kes pandi kloostri kooli, mis talle ei meeldinud, kui mungaks astumine oli ainus võimalus haridusteed jätkata. Kloostrist vabanes halva tervise ettekäändel. Ta saavutas tunnustuse antiikautorite tööda väljaandja ja kommenteerijana. Ta andis välja tekstikriitika Uuele Testamendile. Pani oma töödega aluse piiblikriitikale. Ta läks tülli Lutheriga tahtevabaduse küsimuses inimese vaba tahe ja vastutus. Tuntuim teos ''Narruse kiitus'', kus ta pilastab oma aja nähtusi sõda, vaimulikke, kirikut. Paljud raamatu ütlused said lendsõnadeks. Machiavelli Firenze poliitik, ajaloolane ja kirjanik. Pärast Medicide türannia taastamist pandi ta...
· Inimese hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused poeedid ja kunstnikud. c. Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine: · Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. · Huvituti antiikautorite töödest. · Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). · Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. 2. Renessansi kirjandus a. Dante Alighieri "Jumalik komöödia": · Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). · Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. · Inimlike tunnete kajastamine. b...
keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Euroopast Venemaale viidi soola(kõige olulisem). Lääne pool veeti ka samu luksuskaupi, mis olid sisse toodud idast. Haridus Esmane võimalus haridust saada oli kiriku kaudu. Esimesed koolid, mis eksisteerisid, olid kloostrikoolid. Kloostrikoolid olid ikkagi mõeldud munkade ettevalmistamiseks. Õpiti piiblit kui ka kirikuisade teoseid. Kuid mingil määral tutvuti ka antiikautorite teostega, mitte kreeka keeles, vaid ladina keeles. Enamasti oli hinnatud Cicero teosed. Kui kloostrikoolid olid eeskätt mõeldud vaimulike jaoks, siis linnades tekkisid ka toomkoolid, kuhu asusid õppima ka ilmalikud. Aga tegelikkusest, see haridus, mida toomkoolides anti, see neid ei rahuldanud(eeskätt linnakkodanikke) ja seega tekkisid ka linnade arenedes linnakoolid, mis arvestasid kaupmeeste ja käsitööliste vajadustega. Osaliselt õpetati Ladina keeles kui ka kohalikus keeles....
· Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud. Rotterdami Erasmus · Madalmaade suur humanist, tegeliku nimega Geer Geerts, oli sündinud 1466. aastal. · Pärast vanemate surma pandi ta augustiinlaste kloostri kooli. · Kloostrielu oli talle vastumeelt, kuid mungaks astumine pakkus ainsat võimalust jätkata haridusteed. · Ta saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerijana. · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther. · Erasmus pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hakkas hiljem rakendama ka teoloogia. · Jäi algavast reformatsioonist kõrvale....
· Karolingide renessanss · Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. · Alcuin Inglise munk ja õpetlane. Aachenis tekkinud õukonnaakadeemia sisuline juht. · Aacheni õukonnaakadeemia Karl koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast. · Frangi õukonnas uuriti kirikuisade teoseid ja Piiblit. Ladinakeelsete antiikautorite ümberkirjutamine. · Ei tuntud vastuolu kristlike ja paganlike antiikautorite vahel. · Frangi riigi hiigelajale järgnevad sajandid (9.-10. saj) olid ühed süngeimad. Karolingide rajatud kultuurihuvi jäi unarusse....
Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1. Linnade teke ja areng - pani aluse kapitalistlikule majandusviisile - käsitöö- ja kaubanduskeskused...
saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käs...
Piibli üleoomuliku võimu eitamine astus Napolis inkvisitatsioonikohtu ette. · Paavst Nicolaus V kutsus ta enda teenistusse Roomas sai sekretäriks. · Sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus. ROTTERDAMI ERASMUS 1466-1536 · Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks. Astus Pariisi Sorbonne'i ülikooli. · Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad...
Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s.t. sõnaseletaja). Tema ümber kogunes nii palju õpilasi, et ta ei tulnud enam üksinda toime nende õpetamisega ning asutas 1119.aastal juriidilide kooli. Mõni aeg...
Aleksandria õpetlaste arvukad leiutised ja avastused tundusid nende kaasaegsetele imedena. Nende kavandatud oli ka Pharose tuletorn. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, ehitatigi kuulus tuletorn. Aastal 279 e Kr valmis tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Kolmas korrus, kus asus tuli, oli ümmargune ja seda kattis poleeritud graniitsammastele toetuv kuppel. Kuplil seisis seitsme meetri kõrgune Poseidoni pronkskuju. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Pharose tuletorn oli ka vaatluspunkt ja kindlus. Võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus ta rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. Võrdluseks võib tuua mõned andmed:...
VII sajandi teine pool, Doonau lõunakallas, bulgaarlased 2. VII sajandi keskel, Vahemere idarannik ja Egiptus, araablased 3. XI sajand, praktiliselt kogu Väike-Aasia, türklased-seldzukid 4. XV sajand, Balkani poolsaare järelejäänud alad, türklased Bütsantsi kultuuri tähtsus: Bütsantsis säilitati antiikkultuuri (eeskätt Kreeka). Seal näiteks kirjutati antiikautorite teoseid ümber ja tänu sellele on need mõned teosed üldse meieni jõudnud. Need antiikteosed aitasid välja kujuneda renessanssil. Bütsantsi juhtis keiser, kellel oli piiramatu võim. Tema määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu ja sinna kuulusid riigi mõned elanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Konstantinoopol oli keskaegne metropol:...
Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus,...
· Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kal--jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähe-ne-- mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. · Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. · Majakas oli kolmekorruseline ja antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. · Kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus,...
Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...