süzeeliinide põimimine Rooma komöödias ning traagiliste müütide käsitlemine koomilises võtmes 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Publikule anti põhiandmed näidendi kohta ja eesmärgiks viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse positsiooni meelelahutusefekt tegelaste eksituste läbinägemisest. 104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust. 1) kõnetab mõlemast soost publikut, 2) mängimine zanripiiridega: samast ainesest saab teha nii tragöödia kui komöödia, 3) pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse, 4) universaalsed-muinasjutulised motiivid: 3 ööpäeva pikkune öö (kuu ja päike korraga taevas), Jupiteri kingitud karikas, valudeta sünnitus jne, 5) tonaalsuse vahetused: traagiline
Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas poolpõõsas VARS alusel puitunud ja tihedalt lehistunud LEHT kitsad, süstjad, terveservalised ning asuvad männastena varre ümber ÕIS 1 cm pikkused, sinised ning nad on koondunud tihedatesse õisikutesse. On ka roosa- ja valgeõielisi sorte SEEMNED Ajalugu iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju on mainitud Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks Kasvatamine Harilik iisop on suhteliselt vähenõudlik. Välja istutades jätta kasvuruumiks vähemalt 30 cm, sest taim moodustab tihedad puhmikud. Talvekate ei ole tingimata vajalik, kuna vähesed külmakahjustused taastuvad enamasti kesksuveks
kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enese. Säilinud on 61 kõnet. *Solon - Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused ( timokraatia ). Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. *Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana.
Lõi rooma kunstproosa, rikastas ladina keelt ja muutis selle kõlavamaks. Temalt pärinevad väljendid: homo novus tõusik; curriculum vitae elulugu; cui bono kellele kasulik; ratsionaalne; opositsioon; fantaasia. Ilma Cicerota poleks tänapäeval ka ettekujutust hellenismiperioodi eri koolkondade õpetustest, sest just Cicero koostas nendest üksikasjalised ümberjutustused. Ta koostas ka ladina keelse filosoofia-alase terminoloogia. Cicero oli tähtis persoon antiikajal ja temast peetakse lugu veel tänapäevalgi. Iga haritud inimene teab: kes on Cicero ja mille poolest ta tuntud on. 3 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU Marcus Tullius Cicero sündis Arpinumi linnakeses Latiumis 106 e.ma. Ta pärines ratsanike seisusest, kuid ta suguvõsa polnud andnud silmapaistvaid väejuhte või riigitegelasi. Seega
Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis. · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud. Tänapäeval on ehitis muhamediusuliste mosee. Rooma õigus: · Oluline saavutus oli seadusandluse korrastamine ja kommentaaridega varustatud seadustekogu väljaandmine keiser Justinianuse valitsusajal.
selle otsene kogemine. Olgu need siis kaasnevad positiisved või negatiivsed tunded. Vana-Roomas oli tuntuim hüüdlause "Tsirkust ja leiba!" See näitab, et meil kõigil on vaja oma elus kunsti - loovust, meelelahutust, ajaviidet. Ilma nendeta oleks raske ette kujutada igapäevaelu, veel vähem seda sel juhul positiivsena. Ka endi tunnete jäädvustamine aitab meil välja elada. Looming muutub ajas. Eri aegadel on kunst varieerunud, kuid siiski püsima jäänud. Kui antiikajal elati kaasa gladiaatorite võitlustele, et näha kellegi kannatusi ja surma, siis nüüdseks on taoline huvi kandunud üle näiteks filmindusse, kus inimesed siiani jälgivad põnevusega õudusfilmide jubedusi. Vahe on vaid selles, et siis toimus surmaheitlus reaalselt, kuid nüüd näideldes. Ka tehnika areng on mõjutanud kunsti. Nimelt arvutigraafika abiga on võimalik teha palju sellist, mida palja käega ei suudeta.
Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika ütleb, et inimene saavutab lunastuse pärast surma. Maises elus maksimaalselt kättesaadav on võimalik läbi vooruste. Thomas ütleb, et moraal rajaneb pigem inimloomusel ja mõistusel kui jumalikul käsul. Vooruste eetika kehtis Euroopas valgustusajani (17. sajand).
abiellumist,perekonna tekkmist ja selle tõttu on ka vähenenud sündimus. Iive Births- sünnid (tuhandetes) deaths-surmad (tuhandetes) Suuremad linnad Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku) Kreeka keeled Kreekas räägitakse kreeka keelt. Tänapäeva kreeka keel (uuskreeka keel) erineb suuresti antiikajal kasutusel olnud kreeka keelest. Nüüdsel ajal õpivad kreeklased kahte keelt: vana kirjakeelt ja uut kõnekeelt. Kreeka kuurortlinnades saab hõlpsasti hakkama inglise, itaalia, prantsuse ja saksa keelega Kreeka usundid Kreeka on ainus ametlikult õigeusklik riik maailmas. Kirikuteenritel on kreeklaste elus tähtis roll pühamehed on ühiskonnas tunnustatud liidrid. Kreeka palvekodades ei tohi olla skulptuure, lubatud on üksnes pühakute pildid ehk ikoonid
ülesehitusele. Kujur ei surunud oma muljeid mõnda enne väljamõeldud skeemi, vaid ta püüdis neid väljendada viisil, mis kergendaks vaatajal mõista üksikute kehaosade omavahelisi seoseid liikumise hetkel. ,,Kettaheitja" Ketta kõige tagapoolsema asendi valis kujur Myron, otsides poosi kuulsaima atleeti kujutava kunstiteose jaoks, mida me tunneme. Selle teose originaal on kaotsi läinud ja säilinud on ainult mitmesugusel määral restaureeritud koopiad. Myron oli antiikajal kuulus oma realismi poolest; üks tema teoseid oli pronkslehm, mis epigerammatikute järgi oli nii loomutruu, et tõelised vasikad püüdsid selle udarast piima imeda. On aga võimalik, et "Kettaheitja" puhul jäi tal realismist puudu ja see skulptuur ei kujuta heitjat nii täiuslikult, nagu üldiselt on arvatud. Myron tahtis, et kuju seisaks omaenese jalgadel, kuid igaüks, kes on kunagi ketast heitnud, teab, et ketta kõige tagapoolsemale asendile ei vasta tõelise tasakaalu hetk
Mitteloomne tooraine Tartu 2010 Päritolumaa Kurk pärineb Indiast. Päritolumaa kliimat arvestades on selge, miks see taim armastab ühtviisi nii niiskust kui ka soojust. Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Kurk on suvetaim. Soojade ilmade saabudes algab tempokas kasv ja õitsemine, kuivuse
· Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis
Liiga palju filosoofilisi arutelusid. Kuid ta siiski näitab, et inimesed on üksildased ja käituvad tunnete järgi, ehkki ise soovivad olla mõistuseinimesed. Minuarust tahtis autor selle teosega öelda, et tunded loevad kõige rohkem ja neid ei saa taltsutada. Inimesel on elus vaja küsivat ja analüüsivat vaimu. Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus. Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt. Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin
Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Ka Aristotelese arvates, kelle järgi peeti eriti kauniks kuulsat, väärikat, edukat ja vaba inimest. Vaimne ilu arvati väljenduvat kehalises ilus. Seetõttu kõik, mis oli kellegi jaoks hea, osutus tema jaoks ka ilusaks
(elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti
6. Alates 1599. aastast tegutses Shakespeare Globe'i teatris. 7. Õppis kodulinna ladina koolis. 8. Ta suri kuu pärast oma testamendi koostamist, mida alustas väitega, et on täietervise juures. 9. Ta maeti kaks päeva hiljem Stratfordi Püha Kolmainu kirikusse. 10. Epitaaf tema haua kohal hoiatab tema luude liigutamise eest. Looming: 1. Tema loomingust, nii näidenditest kui ka lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal. 2. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti. 3. Esimesed 126 sonetti on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ja järgmised naisele, keda ta ise nimetab Dark Lady. 4. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. 5. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned 6
Tootmiskorraldusega (Production) Mitu % ajast ja mitu % kuludest kulub EL riikide firmadel kaupade tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Nimetus Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne); Aeglane transport (veoloomad, purjelaevad); Loomasööt; Telgid; Primitiivne teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid); Loomasööt; Hobuveokid, raudteetransport, laevad; Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); Telgid, kaevikud, blindaazid; Arenev teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad II
Alates 1599. aastast tegutses Shakespeare Globe'i teatris. Oma karjääri jooksul jagas ta oma aega Stratfordi ja Londoni vahel. Looming Kodulinna ladina koolis saadud teadmised antiikmütoloogiast ning antiikaja ajaloost ja kunstist sisendasid Shakespeare'i lugupidamist uhke loomuga ja sihikindlate roomlaste vastu. Tema loomingust, nii näidenditest kui ka lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal. Shakespeare`i elu lõpp 1613. aastal naasis ta 49-aastasena Stratfordi, kus kolm aastat hiljem suri, tema kaasajast ei ole säilinud tõendeid surma põhjuste kohta. Ta maeti Stratfordi Püha Kolmainu kirikusse. Epitaaf tema haua kohal hoiatab tema luude liigutamise eest. Tema eraelust on vähe andmeid, mis on põhjustanud palju oletusi tema väljanägemise, seksuaalsuse ja usuliste veendumuste kohta. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu.
külmaks selle otsene kogemine. Olgu need siis kaasnevad positiisved või negatiivsed tunded. Vana-Roomas oli tuntuim hüüdlause "Tsirkust ja leiba!" See näitab, et meil kõigil on vaja oma elus kunsti - loovust, meelelahutust, ajaviidet. Ilma nendeta oleks raske ette kujutada igapäevaelu, veel vähem seda sel juhul positiivsena. Ka endi tunnete jäädvustamine aitab meil välja elada. Looming muutub ajas. Eri aegadel on kunst varieerunud, kuid siiski püsima jäänud. Kui antiikajal elati kaasa gladiaatorite võitlustele, et näha kellegi kannatusi ja surma, siis nüüdseks on taoline huvi kandunud üle näiteks filmindusse, kus inimesed siiani jälgivad põnevusega õudusfilmide jubedusi. Vahe on vaid selles, et siis toimus surmaheitlus reaalselt, kuid nüüd näideldes. Ka tehnika areng on mõjutanud kunsti. Nimelt arvutigraafika abiga on võimalik teha palju sellist, mida palja käega ei suudeta. Meil on palju rohkem eeliseid
Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8. Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused? Vastus: Keel, rikkusevahe ja riided. Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Vastus: Oli antiikajal Kreeka ühiskeel. See tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunedes. 2 10. Mis on majusklid ja minusklid? Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast
Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja rooma kirjanduses olid olemas juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid, suurel osal neist on säilinud antiikaegsed nimetused. Algeos tekkisid antiikajal romaan ja novell, retoorika ja poeetika näol rajati alus stiili ja ilukirjanduse loomingule. Antiikkirjandus on väga sisukas, haarab laialdaselt tegelikkust, kujutab inimest ühiskondlikes seostes ja suhetes loodusega. Antiik kirj. käsitletavad probleemid ja konfliktid ulatuvad kaugele üle antiikaja piiride. Kreeka kirjandus, kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale. Kuid
Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog". 9. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid lüürikuid. Vanakreeka lüürika jaguneb zanriti: 1. eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theognis) 2. monoodiline lüürika ehk soololüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon) 3. koorilüürika (Alkman, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) Lüürikat kanti ette keelpilli, eeskätt lüüra saatel. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega seose laulmisega, muusikalise saate ning osalt tantsuga. 10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta. Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus. .................................................................
Ei piirdunud jambilise meetrumiga (jamb: U ), kirjutati ka trohheilistes meetrumites (trohheus: U) Jämekoomiline sisu, seks, loomalood, sõim, süüdistused, counter-culture Ilmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter. Iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis. Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides 31. Mis on sümposion ja kuidas on see seotud arhailise luulega? Sümposion oli Vana-Kreekas koosviibimine intellektuaalse vestluse ja veinijoomisega
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk.
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk.
aastase sõja sündmusi Saksamaal, C. oli ise neid näinud. Need ofordid olid tohututes mõõtmetes (2×2 m), keskne teema kipub detailidesse kaduma. Tuntumad tööd sellest sarjast on ,,Poodud" ja ,,Mahalaskmine". Skulptuur: Pierre Puget: Tänapäeval hinnatud. Tüüpiline barokkskulptuur, lähtus Berninist. Sageli kujutas võitlusteemasid, surijaid ja haavatuid. Skulptuurgrupp ,,Milon ja lõvi". /Milon Krotonist oli reaalset elanud kangelane antiikajal. Kord tappis oma kätega ühe lõvi, hiljem tappis lõvi tema enda.../ Louis XIV-le ta ei meeldinud: töödes kriitika mõistmatu ja suurelise valitseja aadressil. On kujutanud Vana-Kreeka küünikut Diogenest koos Aleksander Suurega. Aleksander olevat lubanud täita ühe Diogenese soovi. Diogenes palus Aleksandril päikese eest ära tulla, ta võttis parajasti päikest. Francois Girardon Louis XIV lemmikkunstnik. Tema peateos on Louis XIV ratsamonument
..Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide otsimisel, võrreldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilitismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilise relativismiga, kuid siiski on ta alati positiivseks lähiseks kriitikale.
Antiikkirjandus 1. Mida tead Homerosest ? V : Temast endast ja elukäigust ei teatud juba antiikajal midagi . Traditsiooniline ettekujutus Homerosest , kui pimedast laulikust - AOIDIST võis algtõuge saada sellest , et ,, Odüsseia ,, tegelaste hulka kuuluvatest kahest aoidist oli üks pime . Loomingu järgi otsustadaes pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja . Teda peetakse eeposte ,, Ilias ,, ja ,, Odüsseia ,, autoriteks . Arvatakse , et ,, Iliase" lõi Homeros noores eas , ,,
PLATONI KOOPA-VÕRDPILT Jan Szaif Kokkuvõte Platoni koopa-võrdpilt on dialoog, kus vestlust viib läbi Sokrates. Vestluspartneriteks on Platoni kaks nõbu, Adeimantos ja Glaukon. Politeia Sokrates pole ajalooline Sokrates, vaid ta formuleerib Platoni mõtteid. Peateemaks on küsimus, mis on õiglus ja selle toime ja kas õiglus toob õiglasele isiklikku kasu, pidades silmas tema eesmärki elada õnnelikult ja õnnestunult. Küsitakse seoses õigluse olemuse ja toime uurimisega, milline on ühe riigi ideaalne kord ja ka milline on inimese psyche parim võimalik sisemine korrastus. Õiglased teod tulenevad inimese inimese psyche seesmisest korrastatusest, milleta inimese jaoks tõelist õnne ei saa eksistreerida. Autor annab ka ülevaate koopa-võrdlusest, seejärel iseloomustab lähemalt selle taustaks olevaid eetilisi, metafüüsilisi ja tunnetusteoreetilisi seisukohti ning pärast nende eelduste selgitamist pöördub võrdpildi enda analüüsi juurde. ...
Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta on küll sarnane oma
magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 4 1. AJALUGU. Sõna ,,elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) ,,merevaik". Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus ,,De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust
Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga
Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. Romaani saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi - ajalooline, armastus, seiklusromaan jne kujutamisviisi järgi psühholoogiline romaan, arenguromaan, esseistlik romaan. Jne mahu järgi lühiromaan, epopöa, vormi järgi - päevikromaan, värssromaan.
Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. • Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. • Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus Keiser Tituse triumfikaar Colosseum Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid
ei tohi lasta vajuda peopessa. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole (kuuli visata) ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost Ajast aega on heitealadel olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa Kolledite Kergejõustikuvõistlustel 1850 aastal. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896 a Ateena olümpial. Naiste kuulitõuge võeti esmakordselt mängude kavasse Londoni olümpial 1948. 2. Tehnika areng läbi aegade 2.1 Paigalt kuulitõuge
muutustesse umbusuga? Traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega lepiti, muutuseid tajuti ki Jumala seatud korra ebaõiglase rikkumisena. 12. Mis iseloomustas talupoegade usulist maailmapilti? Nad olid sügavalt usklikud, kuid kristilik õpetus põimus sageli vanade uskumuste, mille juured ulatusid muistsesse paganausku. Talurahva seas levis ka ketserlus. 13. Millised Euroopa piirkonnad paiknesid linnadvarakeskajal? Millised neist olid asutatud juba antiikajal, millisedvarakeskajal? Vahemere äär, nt. Rooma(antiik), Marseilles(antiik) ja Veneetsia (varakeskaeg). 14. Mitmendast sajandist alates hakkas Kesk- ja Põhja-Euroopas tekkimamassiliselt uusi linnu? 11. sajand 15. Millistele kohtadele nad tekkisid? Vanad Rooma asulad või germaanlaste ja slaavlaste muistsed kauplemiskohad, ka varasematest keskustest eemal. 16. Missugused ühiskonnakihid ja tegevusalade levivadtänu linnadele?
Antiikkunst Antiikkunsti all mõeldakse harilikult Kreeka-Rooma kultuuripiirkonnas väljakujunenud kunstilaadi. Näitena võib tuua Vana-Kreeka pimeda lauliku Homerose kuulsad eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hellenistliku reljeefiga kauss Fragment Vana-Rooma marmorreljeefist, Antiik-Kreeka skulptuur (800eKr - 300 eKr) Kausi põhjas Menaadi pea. kujutamas loomohverdust (2. saj pKr) Asub Briti Muuseumis (2. saj eKr). Tempel Sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Erinevalt tänapäevakirikust,sisemine ruum polnud määratud avalikeks kogunemisteks. Sisemine ruum hoidis eneses erinevaid trofeesid ja jumalakuju, kellele tempel pühendatud. Zeusi tempel Olümpias. Ehitus lõppes Jumalanna Athena tempel Ateena Jumal Hephaistose tempel Ateena 456 eKr. Pole säilinud. Akropolises (427 eKr)
Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard, mis valitseb järgnevailgi sajandeil: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Rooma perekonnas oli hierarhia tipus domineerivpatriits, kes valitses täielikult oma familiat* ehk suurt peret naist, lapsi, orje. Tema otsustas kõik ja ta otsuste üle polnud kellelegi kaevata. Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Antiik Kreekas sai naine olla kas abielunaine, ori või siis
Kunstiajalugu Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks ol...
kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet. päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul
Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel. valitsuskabineti juht ja põhiseadusega ja tal on kellele kuulub nii
· Teras - Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide(väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Raua saamise viisid: · ,,Rauda kukub taevast"- ehk raudmeteoriidid, antiikajal kasutati rauda, mis on saadud raudmeteoriitidelt. Vana-Egiptuse keelest tõlgituna on raua tähenduseks taevane päritolu. Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. · Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on
(Demokritos). Enne seda valitses seisukoht, et ainet võib jagada kuitahes väikesteks osadeks. Paraku unustati ka atomistlik teooria peaaegu kaheks aastatuhandeks. Uus nn Daltoni atomistlik teooria avaldati 19 saj alguses. Selle teooria põhijooni peetakse tõeseks ka tänapäeval. Otsene tõestus aatomite olemasolu kohta saadi 20 saj lõpul elektronmikroskoopide (võimaldab vaadelda objekte, mille d ~ 10-8 m) vahendusel. Antiikajal tunti 10 elementi (Au, Ag, Fe, Cu, Pb, Sn, Hg, Sb, C, S). 1250 avastati As, 1669 P, 18 saj tuli juurde 17 elementi. 19 ja 20 saj olid elementide avastamiste sajandid ning 1869 avastati elementide perioodilisuse seadus (Mendelejev ja Meyer): keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatommassidest. Selle seaduse avastamine võimaldas teha teaduslikke ennustusi ja järeldusi
Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid. sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima ius personarum isikute õigus alius, a, ud teine, muu divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund personae sui iuris iseseisvad isikud 1 Kodanik, civis, oli antiikajal Kreeka või Rooma seaduste järgi kodanikuõigustega isik. Rooma kodanikuks sai laps sündides, kui mõlemal vanemal see juba oli. Roomas võidi kodanikuõiguse kinkida ka vabakslastule. Eeskätt anti kodanikuõigus Rooma linnriigi elanikele, hiljem hakkasid seda saama ka teised. Kodanikuõigustega isikute arv kasvas pidevalt, kuid jäi siiski piiratuks. Kodanikuõigus tõi kaasa sõjaväeteenistuskohustuse ja
Kaasajal võib täheldada oluliselt suuremat huvi müüdilise vastu, sest vanad põhimõtted näivad olevat kaotanud aktuaalsuse (religioon) ning uut otsides pöördutakse päris algse juurde tagasi. Siin polegi oluline millise ajastu või rahva mütoloogia juurde, sest põhimüüte on ikkagi ainult 30 ümber. Mütoloogia on teadus, mis tegeleb müütide süstematiseeritud kogumisega, nende tekke, leviku ja tähenduse uurimisega. Mütoloogia tekkis juba antiikajal, sest oli vaja ühendada teadmiseks näiteks looduslooline, kosmoloogiline, filosoofiline ja sümboolne müüdiaines. Ka müüdikriitika on antiikne teadus. Keskajal rakendasid kristlik filosoofia ja teoloogia mütoloogiat kristliku sümboolika tõlgendamisel, renessansiajal vaadati sedadekoratiivsest aspektist. Kaasaegne mütoloogia on sügav filosoofia allharu, milles on väga erinevaid suundi: antropoloogiline inimarengust lähtuv, ritualistlik üh käitumismudeleid uuriv,
5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (usa) MONARHIA:
.............................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 2 Sissejuhatus Füüsika sai alguse juba antiikajal loodusfilosoofia raames, kuid iseseisvaks teaduseks arenes 16. -17. sajandil. 19. sajandil hakkas kujunema ühtne füüsikaline maailmapilt, milles oli suur osa nii klassikalisel mehaanikal, elektro- ja termodünaamikal kui statistilisel füüsikal. Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika, samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas, kui kvantmehhaanikas. Elementaarosakeste füüsika Füüsika haru, kus uuritakse elementaarosakesi ja nende muundumist
olevused, ei kajastu see siiski vana-kreeka kunstis. Reljeefidel ning vaasimaalidel on neid kujutatud kaunite naisterahvastena. See kõik võib olla tingitud asjaolust, et muusad ärgitasid kunstnikke armastama ning kujutama vaid kõike seda, mis on ilus ning põlgama inetut ja hirmsat. Kujutatu oli esteetiliselt nauditav, ent võis endas kätkeda ka teatud väge, mida antud sümbolitele omistati. Renessanss rehabiliteeris väärtused, mida hinnati antiikajal ning ka aines, mida kujutati, kätkes endas antiikmütoloogiale omaseid tegelasi populaarsed olid nii graatsiad kui ka Medusa. Naisjumalused võisid muuta mõtte lennukaks, ent said anda sellele ka kohutava kuju, millest tulenesid süümepiinad või viisid inimese tema otsani. Kõlab küll sovinistlikult, ent muusade, erinnüste ning sireenide omadusi võiks ülekanda ka naistele üldiselt, kuna nad mängivad me saatuses suurt rolli.
punasest siidist alusseelik. Alates XVI sajandist hakkas pruudi riietuses, eriti saksa suurnike perekondades, üha sagedamini esinema hõbebrokaati. Selle põhjusel kujunes valge värvus saksa spetsiifiliseks moeks. Mujal Euroopas levis valge pruutkleit alles XVIII sajandi lõpust. Kunagine leinavärvus valge sai süütuse ja puhtuse sümboliks. Pulmariietuse püsivaimaks aksessuaariks peetakse pärga, mis oli kasutusel juba antiikajal. Rõivalisandid XIII- XIV sajandil olid kasutusel eest nööriga seotavad keebid. Nööbid, valmistati nahast, luust või metallist, tulid kasutusele alles XII sajandil. Selle ajani täitsid seda otstarvet paelad ja pandlad, mis samuti ka riiet kaunistasid. Üks vanemaid riidekinnitusvahendeid on ka riidenõel. IX sajandil kasutati kogu Euroopas riiete ehtimiseks vääriskive. Peale kuljuste kanti ka teisi kõlisevaid ehteid. Laialt olid levinud tilisevad kuldripatsitega kaelakeed.
Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raud on hea soojus- ja elektrijuht. Peamiselt kasutatakse ehituses ja masinaehituses, kus raud on erinevate sulamite (teras, malm, roostevaba teras jt. legeeritud terased) peamiseks koostisosaks. Elektrigeneraatoritest kuni raudnaeladeni, raua kasutusalad on väga laiad. Raua saamise viisid: ,,Rauda kukub taevast"- ehk raudmeteoriidid, antiikajal kasutati rauda, mis on saadud raudmeteoriitidelt. Vana-Egiptuse keelest tõlgituna on raua tähenduseks taevane päritolu. Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud,
Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemetega - ta on liiderlik kui sokk. Samas on ta kardetav oma vihas, ta võib halvata inimese ja loomi paanilise hirmuga. Kükloobid - kreeka mütoloogias hiidkoletised, kel oli ainult üks tohutu suur silm, mis asetses keset laupa. Kuldlõige- jumalik proprtsioon Minos- Kreeta kuningas. Zeusi ja Europa poeg. Kassiopeia- oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Aethiopiat ei tohi segi ajada tänapäeva Etioopiaga, mida antiikajal kutsuti Aksumiks. Tüliõun- sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, millest saab alguse mõnikord tohutuks paisuv asi. See kõnekäänd vihjab kuldsele õunale, mille abil tülijumalanna Eris muutis jumalate rahuliku söömingu ägedaks tüliks. Augeiase tallide puhastamine- Augeiase tallid on tänapäeval tuntud väljend ning tähendab lohakusest tekkinud korralagedust, mis vajab kõrvaldamist; midagi, mis on käest lastud ja kus valitseb täielik korratus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
