31. Vereplasma ja seerum ning soonestikust ei välju ning teatud 9. Vere ja plasma viskoossus. Er arvu vähenemine viitab lümfaatilistes organites lümfaa- nende saamine. aja pärast määratakse selle aine Viskoossus aneemiale ja vaegtoitumisele, tilistest tüvirakkudest, kasvu 32. Punaliblede antigeensed lahjendusaste vereplasmas · Viskoossus iseloomustab vere suurenemine kaasneb tavaliselt vee stimuleerib interleukiin-2, mida omadused. Veregrupid ja nende · erütrotsüüdid märgistatakse voolamisomadusi võrreldes veega. kaotusega (nt higistamisel). toodavad antigeenist stimuleeritud praktiline tähtsus.
Toitelised puudus, liig Sotsiaalsed (liiga tihe asustus) 19.Loetle nakkusliku haigusetekitaja omadusi (min 3), mis mõjutavad haiguse kulgu ja epidemioloogiat ja seleta kuidas need mõjutavad epidemioloogiat Iseseisvad tunnused (loomupärased omadused) morfoloogia (spoorid, kapslid, suurus, viburid), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus Sõltuvad tekitaja omadused (seotud peremehega) kontagioossus, patogeensus, virulentsus, immunogeensus, immunogeenne osa, peremeesorganismide ring, koespetsiifilisus 20.Too näited haiguse keskkonnadeterminantidest, kuidas on need seotud haiguse epidemioloogiaga? Mõjutab peremeesorganismi vastuvõtlikkust, eksponeeritust haigustekitaja suhtes, mõjutab haigusjuhtude jaotumist populatsiooni erinevates osades
ning antikehade süntees. Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). 11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid. Antigeenid on ained, mis tunnevad ära B-rakkude immunoglobuliinseid retseptoreid (BCR) või T-raku retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen kutsub esile immunvastuse
aset B-lümfotsüütide küpsemisel. Varieeruvate alade tõttu T lümfotsüüdi retseptoris tunnevadki need rakud paljusid eri antigeene ära. T-rakud aktiveeruvad, kui nad tunnevad ära MHC-antigeen kompleksi. · Hakkavad tootma tsütokiine · Paljunevad · TH - regulatoorsed funktsioonid · TC - tapavad nakatanud raku (tsütolüüs). T-rakkudel on antigeensed retseptorid TCR-CD3 kompleks, ko-retseptorid CD4/CD8; lisaks osalevad T-rakkude aktivatsioonil mitmed lisavalgud (adhesioonimolekulid, signaalikandjad jt.). T-rakkude käitumine sõltub ka peptiidist. TCR-ist olenevalt esineb kahesuguseid T rakke vôi . Inimese veres on enamus (90%) heterodimeerid, ülejäänud (10%) on . Môlemad tüüpi T rakud vôivad olla nii "helper" kui "killer" funktsiooniga. T rakud on CD8- ja CD4-;.
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
viiruste interaktsioonidel peremeesrakuga (seondumisel rakuga ja eraldumisega rakust). Virioni struktuuri kajastavad põhimõisted Subühiku- üks kindlat ruumilist struktuuri omav polüpeptiidahel. Kapsiid- valguline struktuur, mis ümbritseb viiruse genoomi. Nukleokapsiid- täielik valk-nukleiinhappe kompleks. Envelope- lipiidne membraan ja sellega seondunud valgud. Viiruste süstemaatika Morfoloogiline Antigeensed omadused 3-D struktuur Genoomide ja valkude järjestuse analüüs Bioloogilised omadused Viiruste geneetilise mitmekesisuse peamised põhjused Viiruseid iseloomustab suur geneetiline mitmekesisus. Selle moodustamisel osalevad mitmed mehhanismid: Viiruste kiire replikatsioonitsükkel ja suur järglaste arv. Sagedased mutatsioonid genoomi replikatsioonil (eriti RNA kaudu kulgeval replikatsioonil)
vabanemine kest lipopülusahhariidne Valguline tundlikus termostabiilsed Ebastabiilsed temperatuurile toksilisus vähem toksilised ülitoksilised kudede ei vali kudesid kahjustavad kudesid valikuliselt kahjustus antikehade teke tekib polüsahhariid osa vastu, kuid antigeensed -kutsuvad esile toksiinispetsiifiliste toksiline on lipiid osa antikehade moodustamise pürogeensus on pürogeensed ei ole pürogeensed formaliiniga kahjustuvad vaid osaliselt inaktiveeruvad ja muutuvad anatokiinideks e töötlemine toksoidideks
Kiiresti settib hobuse veri. ESK hinnatakse 1h möödumisel selginenud plasmakihi mõõtmisega. Mäletsejaliste ESK on väga aeglane: ööpäevas mõni mm. ESK muutused (peamiselt kiirenemine) viitab aneemiale, nakkus- ja parasiithaigused, mädased põletikud, kasvajad. Loetakse plasmasamba kõrgus mm. Inimese norm 3-8 mm/h. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 5 2.7.7. Erütrotsüütide antigeensed omadused. 2.7.7.1. Veregrupid inimesel : AB0 ja reesussüsteem. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, tekib antigeen-antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine). Inimesel on 14 veregruppide süsteemi, 2 on meditsiinis tähtsad AB0- ja Rh-süsteem. AB0 süsteem Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd.
helper rakud, mis aktiveerivad fagosüüdid ja arendavad põletikku ning aktiveerivad b- lümfotsüüdid antikehi tootvateks plasmarakkudeks. Selle kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakuderbise vastu. humoraalse immuunsuse iseloomustus-B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide koguarvust. Antigeenid on keerulised orgaaanilised ained, mis organismi sattunult tekitavad immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, võõrastel rakkudel, organismi enda muunduunud rakkudel. Humoraalse immuunsuse toimemehhaismid- immuunglobuliinid(neutraliseerivad, aglutineerivad või pretsipeerivad lahustuvaid haigustekitavaid võõraineid. Seejärel makrofaagid kõrvaldavad antikeha kompleksid. 72.Kuseelundkond Anatoomilised osad-Neerud ja kuseteed Neerude ehitus-Oakujulised (ERALDI LEHEL) Neerude paiknemine- Paiknevad üks vasakul pool ja teine paremal pool kumbagi kopsu all selja poolel
Mükoplasmad moodustavad pleomorfseid filamente keskmise läbimõõduga 0,1…0,3 µm, läbivad 0,45 µm pooridega filtreid. Tundus, nagu oleks viirused, aga: poolduvad, kasvavad kunstlikul rakuvabal söötmel, sisaldavad DNAd ja RNAd. Fakultatiivsed anaeroobid (v.a. M. pneumoniae – aeroob), vajavad kasvuks eksogeenseid steroole. Generatsiooniaeg 1…6 h, enamik moodustab praemunalaadseid kolooniaid, M. pneumoniae kolooniad on murakalaadsed. Peamised antigeensed determinandid, kuna neil rakuseina pole, on membraani glükolipiidid ja proteiinid. Need ristreageerivad inimese kudede ja teiste bakteritega. Epidemioloogia. M. pneumoniae • Aastaringselt, ülemaailmselt. Proportsionaalselt on teda seega rohkem suvel ja sügisel, kuna teised pneumooniat põhjustavad infektsioossed agensed (s. pneumoniae ja viirused) on talvel sagedasemad. • Epideemiad 4-8 aasta tagant
ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkudel, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. Omandatud rakuline immuunsus. Kui raku pinnal on organismile võõras antigeen, siis T-hävitajarakk hävitab selle raku perforiinproteiinide kaudu. Natural killer cells (NK) MHC I koesobivuskompleks I
ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkudel, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. Omandatud rakuline immuunsus. Kui raku pinnal on organismile võõras antigeen, siis T-hävitajarakk hävitab selle raku perforiinproteiinide kaudu. Natural killer cells (NK) MHC I koesobivuskompleks I
Transpositsioon (mittehomoloogiline rekombinatsioon) 2. Gripiviirused, tüübid 1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2. Pandeemiad Hispaania gripp (1918-1919) 50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus. 5. Retroviirused retroviirus (ingl. Retrovirus)- Viirus, mille geneetiline informatsioon säilitatakse RNA-s ja mis replitseerub, kasutades
Need on ainevahetuse alg-, vahe-, ja lõpp-produktid. Ioonid, anioonid, prootonid, bioregulaatorid (hormoonid, mediaatorid, jne), vitamiinid. 8. Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Erütrotsüüdid Arvukaim rakutüüp. Ümarad, kaksiknõgusad, tuumata. Umbes 1/3 massist moodutab hemoglobiin. Suur välispind – head eeldused gaasivahetuseks. Veregrupi määravad ära erütrotsüüdi antigeensed omadused. Erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene. Vereplasma sisaldab vastavalt antideenidele antikehasid. Peamine funktsioon: Hingamisgaaside transport organismid hemoglobiini abil. Leukotsüüdid Iseloomulik: Neil on võimalik veresoonkonnast väljuda ilma, et tegu oleks veresoone seina kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest. Üldine roll – immunoloogiline kaitse.
disulfiidsild. EPITOOBID – piirkonnad millele antikehad seonduvad 1.STRUKTUURSED – see võib olla struktuur, mingi jupp valgust mida ära tuntakse, pole oluline kas on natiivne või denatureeritud, enamus antikehasid 2.KONFORMATSIOONILISED – tunnevad ära anult natiivseid antigeene, tunnevad ära struktuuris olevaid aminohappeid mis ona struktuuris üksteise kõrval. 3.NEO – avanevad kui oleme antigeeni proteaasidega töödelnud, midagi avanud ära lõiganud. Müoglobiin ja tema antigeensed piirkonnad. Piirkonnad mis jäävad antigeeni pinnale, pöördekohad – need on need alad mida antikeha meelsamini ära tunneb. Antigeen antikeha omavaheline seostumine. L1 L2 L3 – kerge ahela variaablid domäänid, H1 H2 H3 – raskete ahelate variaablid. Loopid. Seondumine ei ole kovalentne aga on väga tugev. Vereseerumis on kõige rohkem albumiini valku, kuidas lahutada valgud? Lahutamine sõötub nende isoelektrilisest täpst. Albumiini isoelektriline täpp on happelises piirkonnas
perekonnad. Steroole ei vaja *Acholeplasma ja *Asteroplasma. Neil mükoplasmadel, kel steroole membraani ei lülitata, on membraanis karotinoidid, mis tugevdavad seda. Osadel mükoplasmadel on membraanis lipoglükaanid, mis meenutavad ehituselt lipopolüsahhariide, kuid lipiid A puudub neis. Ka see teeb membraanid tugevamaks ja võib aidata ka seostuda mükoplasmadel eukarüootsetele rakkudele (rakkude pinnaretseptoritele). Nii nagu lipopolüsahariididki on lipoglükaanid antigeensed ja nende vastu moodustuvad antikehad. Mõned mükoplasmad vajavad ka uureat. Osad kasutavad biokeemiliste reaktsioonide energiaallikana ATP asemel pürofosfaati. Mükoplasmade genoome iseloomustab väga madal GC-sisaldus (23-41%). Madalaim 23 %-line GC-sisaldus on teoreetiliselt minimaalne väärtus, mis veel võimaldab kodeerida normaalse aminohappesisaldusega valke. Koodoni 3. positsioonis kasutavad mükoplasmad enamasti A-d või U-d
aminohapped. HLA roll haiguste tekkes on seotud selle teatud alleelidega: Näiteks HLA-B27 alleeliga geeni omavatel inimestel on 90 korda suurem tõenäosus haigestuda anküloseerivasse spondülartriiti kui neil, kellel vastavat alleeli pole (juhul kui nad muus osas on sarnased). Nimelt esitab see alleel peptiide, mis on pärit lülisamba kudedest, kuid sarnanevad nimetatud haigust põhjustava veel kindlakstegemata patogeeni peptiididega, muutes seega lülisamba antigeensed struktuurid immuunreaktsiooni märklauaks. (9.seminar alates slaidist10) 46 rakud, cornea ja enamus endokriinrakke (k.a. pankrease B-rakud). MHC II molekulid genereeritakse happelistes endotsüütilistes vesiikulites, ning need seonduvad Th- rakkudega. MHC II molekulid ekspresseeruvad Ag esitlevate rakkude (B-rakkude, aktiveeritud T- rakkude, monotsüütide/makrofaagide ja dendriitrakkude) pinnal.
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm
Klassifikatsioon § Hierarhiline klassifikatsioon (selts > sugukond > alamsugukond > perekond > liik > tüvi/tüüp). Reaalselt kasulik on klassifikatsioon vaid sugukonnast allapoole. Kõigi sugukondade lõpus on liide viridae (Poxviridae, Herpesviridae, Parvoviridae, Retroviridae). § Perekonna lõpus liide virus (Enterovirus, Rhinovirus). Klassifikatsioon alused § Klassifikatsiooni aluseks on: morfoloogia, füsikokeemilised omadused, genoom, makromolekulid, antigeensed omadused, bioloogilised omadused. § Neid omadusi kombineeritakse replikatsiooni iseärasustega. Tulemuseks on nn. Baltimore klassifikatsioon (vt. allpool). Iga viiruse replikatsioonistrateegia sõltub selle viiruse geneetilisest materjalist. Selles mõttes jaotatakse viirused replikatsioonistrateegia alusel seitsmesse rühma. Replikatsiooni strateegiad § Edukaks replikatsiooniks peab viirus esitlema makroorganismi rakule mRNA, mille rakk muudab viiruslikeks valkudeks. Selle
immuunreaktsioone. T-mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid,mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. ·B-lümfotsüüte on umbes lümfotsüütide üldarvust. B-lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B- mälurakkudeks. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viiruste, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkude, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. RAKULINE IMMUUNSUS - Kui raku pinnal on organismile võõras antigeen, siis T-hävitajarakk ta ka hävitab perforiinproteiini kaudu. - Natural killer cells HUMORAALNE IMMUUNSUS
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
binokulaarmikroskoobis väikesel suurendusel. Petri tassi ei avata täiesti vältimaks eoste lendumist. 54 Seente valgusmikroskoopiaks võib kasutada 0,9% NaCl lahust, 1-10% KOH lahust või spetsiaalseid mikroskopeerimislahuseid. Preparaadi võib teha ka läbipaistvat kleeplinti kasutades, nagu kirjeldatud dermatofüütide samastamisel. Immunoloogilised uuringud invasiivsete seeninfektsioonide diagnostikas Peamised antigeensed markerid asuvad seente rakuseinas (mannan, galaktomannan, ß-1,3-D- glükaan, kitiin). On ka mitmeid võimalusi seene ainevahetuse metaboliitide (enolaas, D- arabinitool) ja seentevastaste antikehade määramiseks. Immunoloogiliste meetodite eeliseks on kiirus — test kestab 2—4 tundi, korduvaks positiivseks testiks, mis annab aluse diagnoosi püstituseks, kulub ideaaljuhul ööpäev. ALGLOOMNAKKUSED Trihhomoniaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
