Friimartinism on kimäärsusest (XX/XY) tulenev soomääratluse anomaalia. Kimääriks nimetatakse isendit, kelle organismist vib leida vähemalt kahe isendi rakke. Friimartinismi on enam täheldatud veisel. Ligi 90% eri sugu kahe- munaraku kaksikvasikana sündinud lehmikutest on friimartinid. Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahemunaraku kaksiku koorionite liitumine ja veresoonte anostomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Friimartinism on seotud H-Y antigeeniga, ehkki mitte kik kimäärsed isendid ei ole friimartinid. Friimartinit iseloomustab vererakkude kimäärsus. Ta gonaadid on maskuliniseerunud, isend on sigimatu. Esineb veistel, lammastel, kitsedel, sigade Friimartinismi tagajärjed: 1) isasele kaksikule: suguorganid on morfoloogiliselt normaalsed, siiski sageli sigimisvime langus, mille phjuseks on madal sperma tihedus ja vähene liikuvus. 2) emasele kaksikule: Friimartini kujunemine. Suguorganite alaareng on
Harknääre e tüümus on keskne, juhtiv, immuunsüsteemi elund. Ülesandeks lümfotsüütide küpsemise tagamine, mälurakkude säilitamine ja immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil. Antikehad on suured valgumolekulid, kuuluvad vereplasma globuliinide hulka, seetõttu nimetatakse neid ka immunoglobuliinideks lühen Ig. Antikehi on 5 põhiliiki (IgG, IgM, IgA, IgE, IgD); kõigil antikehadel on üks ühine omadus: seonduda antigeeniga; antikeha antigeeniga seondumise järel võib tekkida antigeeni-rakkude kokkukleepumine ja lagunemine, üksikrakkude lagunemine, mürkide lammutamine, ensüümide deaktiveerumine. Rakuline immuunsus põhineb mõnda tüüpi sensibiliseeritud T-lümfotsüütide võimel antigeene rünnata. Põletik on immuunreaktsioonide ahel, mis tekib vastuseks rakkude kahjustamisele. Põletiku üldine skeem: 1. rakud kahjustuvad 2. kahjustatud rakkudest erituvad keemilised ained 3
1) ABO-veregruppide määramine retsipiendil ja doonoril; 2) HLA-antigeenide määramine retsipiendil ja doonoril; (HLA I klassi antigeenide määramiseks kasutatakse T rakke, HLA II klassi antigeenide määramiseks B rakke) 3) Doonori koesobivusantigeenide vastaste antikehade määramine retsipiendil. Need antikehad võivad tekkida allogeense HLA vastu raseduste, vereülekannete korral. Antikehad seonduvad antigeeniga lümfotsüütide pinnal, seovad komplemendi ja vallandub lüüsireaktsioon tänu tekkinud MAC (membraani ründekompleks) s.o. II tüüpi allergiline reaktsioon = tsütotoksiline reaktsioon). Antikehade määramiseks kasutatakse komplemendist sõltuvat lümfotsütotoksilisuse testi CDC (Comlement-Dependent Cytotoxic) ehk PRA (Panel Reactive Antibody) testi. Samuti kasutatakse ensüüm-immuunsorptsioonmeetodit ELISA (Ensyme-Linked
millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antiseerum on immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. Antiseerumit saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, nt hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 8.Monoklonaalseid antikehi kasutatakse: · Antigeenide määramiseks · Teatud valkude puhtaks eraldamiseks · Haiguste avastamiseks · Rasedustestis. Testjoon värvub ainult siis, kui proov sisaldab kooriongonadotropiini. 9.Viljastamine katseklaasis - raseduse saavutamiseks viiakse munarakk ja seemnerakud
Passiivne immuunsus organismi viiakse vaktsineerimise käigus valmis antikehad nt marutaud Immuususe kandjaks on lümfotsüüdid vere valgeliblede hulka kuuluvad rakud · Moodustuvad luuüdis, on paljunemisvõimelised · Üht tüüpi õgirakud on amööbrakud, mis lahustavad viirused ja nikroobid oma tsütoplasmas · Teist tüüpi B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis seostuvad antigeeniga (viiruse või mikroobiga) ning nõrgestavad/surmavad selle. Iga haiguskandja jaoks moodustuvad oma antikehad. Kuna viirushaigusi antibiootikumidega ravida ei saa, siis on antikehade moodustumine eriti oluline. · T-lümfotsüüdid on infokandjad, mis hoiatavad organismi haigustekitajate sissetungi korral. HIV kasutab peremeesrakuna just neid, mistõttu organism ei saa hoiatust ja suvaline haigustekitaja võib põhjustada haigestumist ja surma, sest
o retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil o info edastamine REGULATOORNE o hormoon insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust o kasvuhormoon, mida toodab ajuripats o osa hormoonidest on valgud KAITSE o ANTIKEHAD - organismi kaitsevalgud, väga spetsiifilides ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga o tekivad vere valgelibledes ehk leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides o seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud o ANTIGEEN - võõras aine organismis, nt bakterite või viiruste valgud. organismi sattunud võõrained, mis kutsuvad esile antikeha tekke o Nahavalk kollageen, passiivne kaitsevalk ja annab elastsuse. o elastiin - valk, mis annab kududele elastsuse o AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (väljakujunenud HIV nakkuse lõppstaadium) o HIV - viirus, mis mõjutab lümfotsüütide tööd
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja...
Peamised tunnused: urtikaaria, eksanteem või kogu keha paistetus, vererõhu järsk langus, hingeldamine Teke: Selleks, et tekkiks organismi kaitsereaktsioon mingi aine ehk antigeeni (allergeeni) suhtes, peab see aine sattumavereringesse. Immuunsüsteemi poolt moodustatakse selle aine vastu kaitsekehad ehk antikehad, mis tunnevad ära kahjuliku antigeeni ning koos teiste kaitsemehhanismidegakutsuvad esile põletiku tekke selle hävitamiseks. Teistkordsel sama antigeeniga kokkupuutel on organismis juba antikehad olemas ja kaitsemehhanismid käivituvad kiiremini. Anafülaksia korral puudub antikehade ja teiste kaitsemehhanismide vahel kooskõla ja seetõttu saab vallanduda kontrollimatu põletikureaktsioon, mis haarab kogu organismi. See võib tekkida sekundite jooksul.Kõige sagedastemaks anafülaksiat põhjustavateks aineteks ehk antigeenideks on toiduained (pähklid,
o Organismis toimivad vereringesse ja kudedesse sattunud võõrvalgud on teisiti omandatud.. Antigeenid on halvad o Antigeenideks on valgud või teised suure molekulised ained o Nad satuvad organismi nt bakterite ja viiruste koostises Antikehad on kaitsevalgud o Moodustavad kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite (antigeenide) vastu. Antikeha seondub antigeeniga ja takistab selle toimimist. Igal antikehal oma molekul (nt katk) Antigeen tuntakse ära signaalmolekuli järgi o Organism peab end oskama kaitsta o Omandatud immuunvastuse tekkeks peab organism enne antikehaga tutvuma o Mälurakud teavad antigeeni koostist PÕHJENDA VAKTSINEERIMISE VAJALIKKUST o Vaktsineerimise abil hoitakse ära igal aastal 2,5 miljoni inimese surm o Vaktsineerimine võib aidata grupiepideemiate ajal
Puudus: võivad tekkida paardumata nukleotiidid, lugemisraam võib minna katki. 11. Monoklonaalsete antikehade valmistamise põhimõte ja kasutamine teraapias. Milline peaks olema edukas ravim? Monoklonaalne antikeha on antikeha, mis on produtseeritud ühe raku või rakuliini poolt, mis on ühest rakust arenenud. On identsed ja omavad unikaalset aminohappe järjestust, kasvavad identselt. Reageerivad vaid ühe epitoobiga antigeeni molekulis. Hiirt immuniseeritakse antigeeniga, eraldatakse põrnarakud, fuseeritakse müeloomi rakkudega, kasvatatakse HAT söötmel (Aminopteriin blokeerib nukleotiidide sünteesi põhiraja ning HGPRT defekti tõttu ei saa müeloomirakud kasutada alternatiivseid substraate ja surevad, vanuse tõttu hukkuvad ka põrnarakud. Alles jäävad vaid hübridoomid.), isoleeritakse üksikutest hübridoomidest pärinevad rakukloonid, mis produtseerivad ühesuguste omadustega monokloonseid antikehi
Higi-ja rasunäärmed Bakterid • Limaskestad Õhuke rakukiht ja seda kattev limakiht • Õgirakud haaravad mikroobi endasse ja hävitavad rakus olevate ainetega • Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad mikroobiga nakatunu • Mittespetsiifiline immuunvastus tekitab põletiku • Lümfotsüüdid Kuuluvad valgelibelede hulka Antigeen – organismile võõras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise Antikeha – immuunsüsteemi valk, mis reageerib teda esile kutsunud antigeeniga Kaasasündinud immuunsus Looteeast alates, mittespetsiifiline immuunvastus Omandatud immuunsus Kujuneb elu jooksul Keskkond Mikroobidega kokkupuude
ka lihtsad molekulid. Viimaste hulgas võib olla mitmesuguseid mittelooduslikke ühendeid, mida inimene on valmistanud ja mis on tema organismile võõrad. Neid ühendeid kutsutakse ksenobiootikuteks. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme. Osa on neist (kaasasündinud, loomulikud) on juba enne kontakti töös, omandatud immuunreaktsioonid aga käivituvad või tugevnevad alles pärast kontakti taetud aja .jooksul. Antikehad astuvad nüüd kontakti oma (antikeha tekitanud) antigeeniga. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk piltlikult väljendades lammutatakse ning antigeen kaotab oma patogeense ehk haigusliku mõju. Spetsiifilised antikehad seovad mikroobe ning ei lase mikroobil oma retseptoriga kontakti astuda ja haigusnähte esile kutsuda. Selline on spetsiifilise kaitsevõime mehhanism organismis. Spetsiifilised antikehad võivad ka neutraliseerida mikroobide ensüümide ja toksiinide aktiivsust, takistada mikroobide
Antikeha (kaitsevalk) - neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Antikeha - erilise koostise ja struktuuriga valk (spetsiifiline immuunglobiin, Ig), mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide jms.) eest. Neid sünteesivad ja sekreteerivad vere plasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveeritud lümfotsüütidest. ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi. Antikoodon - tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Antiseerum - immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, näiteks hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga
c) methemoglobiini suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni d) hemoglobiini sisaldust milligrammides 1 liitris veres. Vereplasma valkude ülesanneteks on (2p): a) hemoglobiini trantsport b) osalemine organismi happe-leelistasakaalu säilitamisel c) tagada vereplasma viskoossus Vali õige(d) vastus(ed) ja täida lüngad. Tsellulaarset immuunsust tagavad rakud on: a) B-lünfotssüüdid b) T-lünfotsüüdid c) tsütotokiinid B-lünfotsüüdi kontakt antigeeniga põhjustab a) immunoglobuliin - M tekke b) antikehade tekke c) tema muutumise plasmarakuks. Lootel on suurima hapnikuküllastusega veri a) aordi kõhuosas b) nabaarteris c) nabaveenis d) ülakehasse verd toovates arterites Loote alakehasse jõudmiseks seguneb veri a) arteria umbilicalisest saabuva verega b) v. cava interiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega c) v.cava interiorist saabuva verega Veri, mis jõuab loote ülakehasse on segunenud: a) Ductus arteriosusest saabunud verega b)
Toodetakse rekombinantselt imetajarakkudes. Antikehad ravimitena Valkude grupp, mille ülesandeks on ära tunda ja hävitada organismi sattunud võõrvalgud või võõrrakud. Y-kujulised, koosnevad kahest raskest ja kahest kergest ahelast, mille aminoterminustes on väga varieeruvad AH-järjestused. Võõrkeha teatud keemilised grupid, millele antikehad seostuvad, on antigeenid. Need on enamasti plasmamembraanist väljaulatuvad glükokonjugaadid. Kui antikeha on antigeeniga seostunud, käivitub organismi imuunvastus, mille käigus võõrrakk hävitatakse. Antigeenid on kui molekulaarne allkiri, mille abil omi rakke võõrastest eristatakse. Väga efektiivne autoimmuunsete haiguste ravis nagu nt reumatoid-artriit. NSAID- id, kortikosteroidid võitlevad vaid tagajärgedega, mitte põhjustajate ning kõrvaltoimetega. Probleem on luua antikehi inimrakkudele olukorras, kus inimorganismis nad ei teki
aktiveeritud B lümfotsüüdid. Mida enam on haigustekitajaid seda enam on T-lümfotsüüte. B lümfotsüüdid toodavad antikehasid B-lümfotsüüdid juhivad humoraalset immuunsust T-lümfotsüüdid on rakupõhise immuunsuse kandjad Makrofaag neelab antigeeni -> aktiivne makrofaag, mille pinnal antigeeni mingid osad -> T-lüfotsüüdid tutvuvad nende osadega -> paljunevad ja interleukiini abil aktiveerivad B-lümfotsüüdid -> B-lümfotsüüdid tutvuvad antigeeniga -> B-lümfotsüüdid paljunevad tootes antikehi Ettevalmistus: T-lümfotsüüdid "koolitatakse" tüümuses (tüümuses toimub imuunsüsteemi rakkude koolitamine) valitakse välja vaid võõraste suhtes aktiivsed, hävitades omade suhtes reaktiivsed oluline etapp looteeas – osa antikehi saadakse emalt kaasa B-rakud valmivad luuüdis Immunokompetentsus – õigus antigeene hävitada Mälu: vaja kokku puutuda patogeeniga
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...................................................................................................................... 3 1.2 Struktuur ........................................................................................................................... 4 1.3 Asukoht ......................................................
efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel. Antikehad on B-lümfotsüütide ehk B-rakkude poolt produtseeritud glükoproteiinid, mis tunnevad ära antigeene - mitmekesise struktuuriga makromolekule, mis enamasti on kehavõõrad. Küpsel (naiivsel) B-rakul esinevad antikehad e. immunoglobuliinid (Ig) rakupinnal B-raku retseptori (BCR) koosseisus. Peale kokkupuutumist antigeeniga ja lisasignaalide saamist T- abistajarakkudelt diferentseeruvad B-rakkudest plasmarakud, mis produtseerivad sama spetsiifikaga sekreteeritavaid antikehi. Iga B-rakk ja tema järglaskond (kloon) produtseerib täpselt ühesuguseid antikehi. 51. Mis on roheline fluorestseeruv valk, milleks ja kuidas seda kasutatakse? GFP (green fluoroescent proteiin), see on hea marker geeniekspressioonil ja valgu asukoha kindlaksmääramisel
Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused: Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled
Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused: Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled
rakus, samal ajal säilitades raku natiivne kuju. Neutraliseerimine on vajalik selleks, et fikseerimisel kasutatud ained ei segaks antikehade seondumist ning permeabiliseerimine võimaldab antikehadel rakku siseneda ning pääseda antigeenideni. Blokeerimise eesmärk on takistada antikehade ebaspetsiifilist seondumist nendesse kohtadesse, kuhu igasugused valgud kleepuvad. Primaarse antikehaga inkubeerimisel seondub primaarne antikeha antigeeniga antud juhul tubuliiniga. Inkubeerides sekundaarse antikehaga seonduvad sekundaarsed antikehad primaarse antikehaga. Kahekihiline reaktsioon on vajalik selleks, et poleks vaja iga primaarset antikeha fluorokroomiga konjugeerida, lisaks võimendab see signaali, kuna iga primaarse antikehaga saab seostuda mitu sekundaarset antikeha. Alusklaasidele panemine on vajalik mikroskopeerimiseks. Sulundamislahus sisaldab DAPI-t,
määramiseks rakus? Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (Ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed jõud, ioonsed jõud ja van der Waals'i jõud. Antikehad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel 8 antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seegabivalentne. Igat
geeli konkreetse antikehaga, siis antikeha seondub selle valgu molekuliga, mida ta ära tunneb. Kui antikeha ise oli märgitud fluoriseeruva ainega, siis nüüd on valk näha. Neid kõikvõimalike antikehasid toodavad meile hiired. Et neid vajalikke antikehi teistest eraldad, siis teeme sellise kolonni, kus meil see antigeen on seotud kolonni ja katselooma seerum lastakse kolonni ja vajalikud spetsiifilised antikehad seonduvad antigeeniga. 5 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX 03/12/09 Blottimine, hübridiseerimine. Eelkõige nukleiinhapete uurimisel. Hübridiseerimine on meetod, mis võimaldab nähtavaks teha, enda jaoks,
N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises. Antigeenid – potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad (mikroobid, viirused, võõrkehad). Nende mõjul tekivad organismis immuunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad – antikehad. 1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk lõhustub 5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. 2
haiguslikes protsessides. Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises. Antigeenid – potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad (mikroobid, viirused, võõrkehad). Nende mõjul tekivad organismis immuunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad – antikehad. 1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk lõhustub 5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. B
Toodavad histamiini (allergilise reaktsiooni vahendamine). * agranulotsüüdid – tsütoplasma ühtlane, sõmeradeta – agranulocyti 1) lümfotsüüdid – jagunevad B- ja T-lümfotsüüdid. Väga liikuvad ja spetsiifilised, ei fagotsüteeri. Mood. organismi spetsiifilise immuunsüsteemi. Ümar tuum, selgepiirilised. B küpsevad luuüdis, T tüümuses. B-rakud annavad antikehalise vastuse, T-rakud (helper, killer) rakulise vastuse kui puutuvad kokku kindla antigeeniga. T-ja B- mälurakud – kiirendavad immuunreaktsiooni teket (varem kokkupuutunud selle antigeeniga). 2) monotsüüdid – kõige suuremad ja kõige fagotsüteerimisvõimelisemad. 15. Trombotsüütide ehitus ja talitlus Thrombocyti - korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, puudub tuum. Tsentraalselt paikneb granulomeer (satsidofiilsed sõmerad) ja perifeerselt hüalomeer (ei sisalda graanuleid). Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva
3) Diferentseerunud efektorrakud, mis tekivad aktiveerunud lümfotsüüdist, kannavad vanemrakkudele identse spetsiifikaga retseptoreid; 4) Lümfotsüüdid, mis kannavad organismi enda molekulidele spetsiifilisi retseptoreid elimineeritekse lümfoidse koe varajases arengus (nn. negatiivne selektsioon). Immunoloogilise mälu tekkimine. Efektor ja mälurakkude erinevus. Naiivsete rakkude ja mälurakkude immunoloogilise vastuse kiirus on erinev. Naiivse raku esimene kokkupuude antigeeniga, kui vastus kulgeb effektor rakkude liini pidi, siis kulgeb aegalne vastus. Kui aga kasutatakse mälurakkude vastust, siis kiire. Immunoloogilise tolerantsuse teke organismi enda antigeenide suhtes. B- rakus toimub retseptor muutmine, nii et ta enam ei tunne enda antigeene ära. Enda antigeeni äratundev lümfotsüüt läheb apoptoosi. B- ja T-raku retseptorid on oma ehituselt sarnased. T-raku retseptori struktuur.
Omandatud immuunsus spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 6. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus atrofeeruvad üksikud organid ja koed.
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
Pseudohermafrodiit - isendil on ühe sugupoole sugunäärmed, aga välised sugutunnused on vastassoolised. 35. Kes on friimartin, mis teda iseloomustab? Friimartinismi põhjused ja diagnoosimine. Üks kaksikutest, kes on emane ja steriiline. Tuleneb kimäärsuses ja on soomääratluse anomaalia. Veistel 90% erisoolistest kahemunakaksikutest on friimartinid. Tekib kui kaksikute koorion liitub, seega esinevad ka veresoonte anastomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Seotud X-Y antigeeniga, kuid kõik kimäärid pole friimartinid. Esineb vererakkude kimäärsus. Isend on viljatu. Isane kaksik – suguorganid on normaalselt arenenud, kuid sigimisvõime on langenud Emane kaksik – kujuneb friimartin, suguorganid erineva raskusastmega alaarnenud. Munasarjad koosnevad munasarja ja testise koest (ova-testis). Munasarjade asemel võivad olla väikesed testised. Kliitor on suurenenud, välised suguorganid normaalse välimusega. Emakas võib puududa või olla alaarenenud
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. · Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks (inimpopulatsioon on heterogeenne => DNA järjestuses on nukletiidses järjestuses indiviiditi erinevusi) · Meditsiin: Geeniteraapia geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse; Molekulaarne diagnostika võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene see aitab otsustada, millist ravi patsient vajab; eriti tähtis on sünnieelne diagnostika Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Seda põhjustavad mutatsioonid rakkude jagunemist ja diferentseerumist kontrollivates geenides. Kui need mutatsioonid som. rakkudes kuhjuvad, siis muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõndade vähktõbede korral on ka geneetiline eelsoodumusd (mut. päranduvad sugurak...
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haig...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
kaksiksidemed on trans asendis ehk E-isomeerid. 15. Mis on lateraalne difusioon Ühe membraani kihi piires toimuv aktiivne lipiidide molekulide difusiooniline liikumine 16. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b- lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine 17. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks Temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek(näiteks geeljas struktuur ->vedel strukt. või vastupidi) 18
polüpeptiidahelaid).Peptiidsidemed ja disulfiidsidemed on kovalentsed. Valkude primaarstruktuur on molekulaaraluseks: - valkude spetsiifilisusele/mitmekesisusele - kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele - molekulaarhaiguste patogeneesile Spetsiifilisus on valkude olulisim tunnus. See on aluseks valkude põhifunktsioonidele (katalüütiline, regulatoorne). Nt. Valguline antikeha seostub spetsiifiliselt vastava antigeeniga. Valkude spetsiifilisuses eristatakse: · Liigispetsiifilisus liigile iseloomulike valkude spekter · Organismispetsiifilisus liigi erinevate organismide valkude spekter · Koespetsiifilisus erinevate kudede valgud erinevad immunoloogiliselt, st ühe koe valgud kutsuvad teise koesse sattumisel esile antikehade tekke Juba ühe aminohappejäägi asendus muudab valgu spetsiifilisust.
Temperatuur Membraani sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek (St. membraan läheb liposoomide lahuse kuumutamisel geelisarnasest struktuuri faasist üle mobiilsemasse vedelasse faasi). Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b-lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine ELEKTROKEEMILINE POTENSIAAL VIHIKUST! Aktiivse transpordiga, mis vajab täiendavat (ATP) energiat on tegemist kui ioonide (ainete) liikumine
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve...
perforiinproteiini kaudu. - Natural killer cells HUMORAALNE IMMUUNSUS Antikehad on keerulised valgud, mis kuulubad beetaglobuliinde fraktsiooni, neid nimetatakse ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustud ärritustele. Antikehad on võimelised ühinema vastava antigeeniga ja sellega neid kahjustama. Antigeen-antikeha reaktsioonid on spetsiifilised ja keemilise iseloomuga. Immuniglobuliinid: - Neutraliseerivad - Aglutineerivad või - Pretsipiteeriav( lahustavad) haigusttekitavaid võõraineid). Seejärel fagotsüteerivad rakud, peamiselt makrofaagid, kõrvaldavad antigeeni-antikeha kompleksid. ALLERGIA Korduv võõrainele eksponeerimine võib viia organismi muundunud, enamasti suurenenud reaktsioonivalmiduseni
Viirus läbib platsentat, infitseerib loodet. Ülekanne peamiselt hingamistede kaudu. Riskipopulatsioon: lapsed, algkoolis peamiselt – erythema infectiosum (viies haigus); B19 laste vanemad; rasedad; krooniline aneemia. Ülemaailmne, sagedasem hilistalvel, kevadel. Replikatsioon. B19 replitseerub mitootiliselt aktiivsetes rakkudes, eelistab erütroidse raja rakke (luuüdi, lootemaks, leukeemia). Seostub erütrotsüüdi P-grupi antigeeniga, internaliseerub, uncoating, üheahelaline DNA tuuma. Komplementaarse ahela tekitamiseks on vajalikud faktorid, mida leidub ainult mitoosi S-faasis, ning raku DNA polümeraasid. Kummaski nüüdseks kaheahelalise DNA otsas paiknevad kordusjärjestused voltuvad tagasi, hübridiseeruvad genoomiga. Tekib praimer raku DNA polümeraasi jaoks, DNA replitseerub. Viirusvalgud sünteesitakse tsütoplasmas, liiguvad sealt tuuma, kus virion kokku pakitakse. Tuuma- ja
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
Kiire taimede hulga suurenemine 3. Meristeemrakud on viiruse vabad 4. Hävimisohus olevate taimede paljundamine Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Hübriidid on liikide ristandid. Somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Saab ühendada kahe erineva rakutüübi omadusi Hübridoomitehnoloogia- somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. 1.Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga. 2. Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid, millest osa toodab vastavat antikeha. Need rakud ei suuda väljaspool organismi kaua elada 3. Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse, mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel tekivad hübridoomid (lümfotsüüdid+piiramatu paljunemisvõimega kasvajarakud). 4. Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
kokku puutunud olema. Selle näiteks võib tuua toiduga organismi sattuvad haigustekitajad. Need teeb kahjutuks maomahl. Spetsiifiline ehk omandatud immuunsus põhineb meie organismis toimuval kogu elu kestval õppimisel. Esmakordsel kokkupuutel mingi haigustekitajaga reageerib meie immuunsüsteem viivitusega. Samas talletatakse kõik antikehade vormid, mida organismi kaitsesüsteem pidi tootma, et sissetunginud antigeen kahjutuks teha. Järgmisel kokkupuutel sama antigeeniga reageerib immuunsüsteem kohe, eritades suurel hulgal spetsiifilisi antikehasid, mis just selle antigeeni kiiresti kahjutuks teevad. Nakkuse kulg Nakkushaiguse ilmnemise vorm sõltub suurel määral sellest, kuidas inimese immuunsüsteem antigeenile reageerib. Võimalikud reaktsioonid ulatuvad vaiksest võitlusest (ilma haigusnähtudeta) kuni põletikulise protsessini. Vahel tekkib ebaratsionaalne ülereageerimine (anafülaktiline reaktsioon), mis võib saada organismile endale saatuslikuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
