Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks.
antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) v õ i sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. · T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahe tult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid. Vaktsiiniga sissetungijate vastu Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega. Organismi viiakse viirustest ja bakteritest, nende osistest v õ i m ü rkidest valmistatud vaktsiini, millele keha reageerib antikehade (kaitsekehade) moodustamisega. Tulemuseks on immuunsus. Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud v õ i surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida
immuunsüsteemi Osalevad paljude ühendite transpordis, Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. VALGU FUNKTSIOONID Ensümaatiline e. katalüütiline ensüümid aitavad reguleerida biokeemilisi protsesse, kõik ensüümid on valgud Struktuurne funktsioon valgulise ehitusega on näiteks küüned, juuksed, sarved ja kabjad Transpordi funktsioon valgu molekulid aitavad teostada transporti rakkude vahel Kaitsefunktsioon antikehad on valgud, mis ühinedes antigeenidega hävitavad viimased Signaalfunktsioon membraanis olevad valgu molekulid vahendavad infot raku sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel Kontraktsiooni funktsioon valgud võimaldavad liikumist SÜSIVESIKUD Organismi tähtsaimad energiaallikad Lagunevad kergemini kui rasvad Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus Füüsilise töö puhul omavad nad suurt tähtsust
hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) või sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. 2.) T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahetult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid. Immuunsust saab tugevdada näiteks vaktsineerimisega. Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega. Organismi viiakse viirustest ja bakteritest, nende osistest või mürkidest valmistatud vaktsiini, millele keha reageerib antikehade (kaitsekehade) moodustamisega. Tulemuseks on immuunsus. Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida
teiste puhul jäävad pikemaks ajaks või isegi kogu eluks püsima (nt süüfilise korral). IgG-klassi antikehade tekkel põhineb ka vaktsineerimine. IgG1 on põhiline antikeha, mis reageerib lahustuvatele valkantigeenidele ja membraani valkudele. IgG2 reageerib bakteriaalsetele kapslipolüsahhariidi antigeenidele. IgG3 piiravad potentsiaalselt ülemäära põletikulisi reaktsioone. IgG4 kutsuvad esile allergeenid. Neid antikehasid toodetakse peale korduvat või pikaaegselt kestvat kokkupuudet antigeenidega keskkonnas, mis pole nakkav (pikaajalised mesinikud, immuunteraapia läbi teinud allergikud) Tegemist on monomeeriga, kus kaks rasket ahelat on disulfiidsilla abil seotud omavahel ja mõlemad ka ühe kerge ahelaga. IgA-antikehad moodustavad kõikidest antikehadest 1520%. Võib esineda nii monomeerina kui ka dimeerrina. Monomeer- IgA1 on põhiliselt vereseerumis. Enamus lümfoidkudedes on ülekaalus IgA1 tootvad rakud Dimeerset vormi on kõige rohkem ja seda kutsutakse ka sekretoorseks IgA-
Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete pastöörimisel, kuidas mõjutab spoore? 9. Kuidas nakatub inimene järgmistesse bakterhaigustesse. a) Tuberkuloosi piisknakkusega b) Düsenteeriasse saastunud joogi ja toiduga c) Teetanusse haava kaudu d) Katku nakatunud loomade kaudu 10. Kuidas aitavad viiruste ja bakterite vastu · Antikehad on valgumolekulid, mis seonduvad antigeenidega (võõrvalkudega) ning suunavad need lagundamisele · Õgirakud · Vaktsiinid on surmatud või nõrgestatud viirused/bakterid, mis aitavad ennetada haiguse teket · Antibiootikumid pärsivad bakterite kasvu, takistades DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni ning valkude ja rakukesta sünteesi 11. Too näiteid, kuidas kasutatakse baktereid a) põllumajanduses bakterväetisena
aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad (aevastamine, neelamine, liiguvad läbi seljaaju ja/või piklikaju) ja tingitud refliksid nakatanud raku ja toodavad tsütoniine signaalaineid. B-rakud arenevad punases kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (oskused ja kombed, võivad luuüdis lõpuni, ja moodustavad antikehi antigeenide põhjal. Vaktsineerimine on ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega)
nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Valgu aminohappelist järjestust nimetatatkse esimest järku struktuuriks. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Antikehad- Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas (inimese) immuunsüsteemi(täpsemalt B-lümfotsüütide) poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Antigeenid- Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Denaturatsioon- Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest
Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse.
doonori vere ülekandmisel K-negatiivsele haigele võivad haigel tekkida K-antigeeni vastased antikehad, mis järgmiste vereülekannete puhul põhjustavad haigele juba raskeid vereülekandejärgseid reaktsioone. K-negatiivsel emal tekkinud K-antigeeni vastased antikehad on ka vastsündinu hemolüütilise tõve põhjuseks K-positiivse lapse sünni korral. Peale nimetatud kolme süsteemi on vereülekandel tähtsad veel Kidd-, Duffy-, Lewis-, P-, MNS-, ja Lutheran-süsteem paljude erinevate antigeenidega. Kokkuvõttes võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku patsiendi seerum ja doonori punalibled. Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. 5
meristeemrakke, et saada suur arv vegetatiivseid järglaseid. Totipotentne rakk on arenguliselt täisvõimeline. Hübridoomitehnoloogia tehnoloogia, mis põhineb B-lümfotsüütide ühendamisel kasvajarakkudega, et luua hübridoome. Hübridoom B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Antikehad B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, millel on omadus ,,ära tunda" ja seonduda antigeenidega. Superovulatsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalsetel tingimustel ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Surrogaatema loom, kes on sünnitanud teiselt loomalt pärit embrüotest järglaseid. In vitro viljastamine munarakud viljastatakse väljaspool organismi. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
toimub valgusekäes ja milleks on vajalik päikeseenergia. 11.Glükolüüsi olemus ja tähtsus. - Glükoosi lihtsustatud üldvalem on: C6H12O6 6CO2 + 6 H2O - Tähtsus: 38 ATP, mida kasutatakse sünteesireaktsioonides. 12.Antikehade mõiste ja tähtsus. Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained (võõrad valgud, nukleiinhapped). Immuunsüsteemi tähtsaim eesmärk ongi kaitsta organismi välismaailma patogeenide, viiruste, bakterite ja parasiitide eest. 13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid. - Suguline paljunemine: · iseviljastumine üks vanem · ristviljastumine kaks vanemat - Mittesuguline paljunemine: · eoseline - eoste ehk spooride abil
Trombotsüütide kontsentraat säilib vaid 57 päeva.Plasmat võib miinus 30 kraadist madalama temperatuuri juures hoida kuni 2 aastat Doonorivere uuringud ? Samal ajal, kui doonori verd töödeldakse, tehakse ka kõik vajalikud uuringud. Vereproovidest määratakse kindlaks tema veregrupp ja kontrollitakse, kas veres ei leidu haigusetekitajaid, mis võiksid patsiendile üle kanduda. Veregrupp Inimese veregrupp on määratud antigeenidega, mis tema punalibledel asuvad. Termin ,,antigeen" tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: anti vastu ja gennan tekitama. See tä-hendab, et antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane. Kehale omased on need antigeenid, mis on juba sündides olemas. Kui kehasse satub rakk, millel on teistsugused antigeenid, hakkab organism kohe selle kui võõra sissetungija vastu võitlema
antigeenid. Need antigeenid(teatud molekulid) on määratud geenidega. 0, A, B · ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: · - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen b(beeta). A - · - - määrab antigeenii B tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen a(alfa). B- · i- ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne. AB - · 0- Plasmas antigeenid a ja b. 0 - ii · Aglutinatsioon- kui satuvad kokku punalible pinnal olevad valgud enda antigeenidega plasmas(a ja alfa, b ja beeta) toimub vere hüübimine ehk aglutinatsioon. · Ema A ja laps 0, kes on ise, kas mees kelle veregrupp on AB või mees kelle veregrupp on A. Ema A- IaIaIai, laps 0- ii, isa AB-Ia,Ib; isa A- IaIaIai. · Vanemad A ja B, millise veregrupiga ja tõenäosusega lapsi sünnib. AB(25%), A(25%), B(25%) ja 0(25%). · Reesussüsteem: · Allel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüüdile
lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust.
KOCHI POSTULAADID (4) *Mikroobi saab isoleerida nakatunud isiku kahjustatud kudedest, *Mikroobi puhaskultuuriga nakatatud vabatahtlikul või katseloomal peavad ilmnema vastava nakkuse sümptomid * Mikroob esineb kõigil inimestel, kel on vastav haigus; mikroobi ja tema ainevahetusprodukte leidub haigusest tabatud kehaosades * Sedasama mikroobi saab isoleerida puhaskultuuriga nakatatud vabatahtlikult või katseloomalt IMMUNOLOOGIA Antikeha – antikehade ülesanne on seostuda antigeenidega ja neutraliseerida nende kahjulik toime; Antikeha koosneb kahest kergest ehk L-ahelast (light) ja kahest raskest ehk H- ahelast (heavy), mõlemal on muutuv piirkond ja konstantne piirkond Antigeen – antigeeniks nim inimorganismile võõrast keemilist ühendit, mis organismi viiduna põhjustab immuunvastuse. AG põhiomadusteks on immunogeensus ja spetsiifilisus. AG-deks võivad olla mikroobid, teise organismi koed, allergeenid – st ained, mis sisaldavad võõrast informatsiooni
keemilise energia abil. renaturatsioon Valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine. mRNA informatsiooni RNA, info toimetamine RNAlt valgusünteesi toimumiskohta. tRNA transpordi RNA, aminohapete transport valgusünteesi timumiskohta. rRNA ribosoomi RNA, ribosoomide koostises. Antikeha Immuunsüsteemi poolt toodetud kaitsevalgud, mis seostuvad antigeenidega, et neid kahjutuks teha. Biheeliks DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub kahest vesiniksidemetega soetud DNA ahelast. DNA Pärilikkuse kandja ja kromosoomide põhiline koostisosa. Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7
(nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi (täpsemalt B-lümfotsüütide) poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antiseerum on immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. Antiseerumit saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, nt hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga.
peremeesrakusisene paljunemine salmonellal, kaitsev limakapsel, fagotsüüte hävitavad mehhanismid, biofilmide moodustumine 276. Adaptiivne immuunsus: koosneb spetsialiseernud rakkudest ja protsessidest, millega tagatakse veelgi efektiivsem kaitse, pärast võõrkeha avastamist toimub spetsiifiline immuunvastus 277. T-rakud: abi-T-rakud stimuleerivad B-lümfotsüütide diferentseerumist antikehasid tootvateks plasmarakkudeks, tapja-T- rakud kannavad raku pinnal antigeenidega seonduvaid T-rakkde antigeenseid retseptoreid, tappes vastavaid antigeene eksponeerivaid rakkusid, supressor-T-rakd pidurdavad või reguleerivad maha plasmarakkude ja tapja-T-rakkude aktiivsust pärast nende toimimist, mälu-T-rakud mäletavad antigeeni ja kokkupuutel sama antigeeniga moodustuvad suurel hulgal abi-T-rakud ja tapja-T-rakud 278. B-rakud: küpsed B-rakud tunnevad ära spetsiifilise antigeeni, aktiveeruvad ning suunduvad T-rakkude abil järgmisesse faasi,
Seda retseptorit kannavad 90-95 % T-rakkudest γ/δ – sarnane kujult α/β retseptorile. Kuid seda tüüpi retseptor seostub spetsiifiliste ligandidega - kuuma-šoki valkudega, mitte-peptiidsete ligandidega sh fosforüleeritud ligandid või mükobakteriaalsed lipiidsed antigeenid. γ/δ tüüpi retseptor ei vaja seostumiseks antigeeniga MHC klassi molekule, vaid ta võib seostuda ka vabade antigeenidega, aga ka mitte-klassikaliste MHC-sarnaste molekulidega. Üldiselt ei teata veel γ/δ retseptori rolli immuunvastuses. γ/δ retseptorit kannavad 5-10 % T-rakkudest. TCR koostises on tegelikult mitu erinevat sorti retseptoreid – juba mainitud heterodimeer (α-ahel ja β- ahel, mille variaabelne osa on antigeeni spetsiifiline) CD3, mille 6 polüpeptiidahelat moodustavad 3 erinevat retseptori kompleksi – ε/δ ja ε/γ
protsessides. Tsütoksilised Tc-rakud toodavad aktiveerituna perforiine ja gransüüme, millega lüüsitakse märklaudrakke. 38. B-rakud. Ehk B-lümfotsüüdid (luuüdi). Seovad antigeeni ja eksponeerivad selle TH2-rakkudele. TH2-rakud toodavad tsütokiine, viimaste toimel muutuvad B-rakud plasmarakkudeks, mis toodavad antikehasid. 39. Immunoglobuliinid. Ehk antikehad! Nendel on omadus ''ära tunda'' ja seonduda antigeenidega. Jagunevad: antikehad (tetrameerne valk ehk kaks identset kerget ja kaks identset rasket ahelat), lg ahelad (nii kerged kui ka rasked). 40. T-rakkude retseptorid. Sümbol TCR. Antigeeni siduvad retseptorid, mis struktuurselt on sarnased antikeha molekulidele. 41. Koesobivusgeenid. Oma eristamine võõrast. Jagunevad: MHC- valgud, HLA-lookused. Paiknevad pindmiselt rakumembraanidel, moodustades vähem kui ühe protsendi membraanist
B-rakud valmivad luuüdis Immunokompetentsus – õigus antigeene hävitada Mälu: vaja kokku puutuda patogeeniga antikehad kogunevad (10 päeva) ja organism terveneb (2-3 nädalat) tekib "mälupilt" järgmine infektsioon kestab lühemalt ja vastureaktsioon on kiirem (2-3 päeva) ning ulatuslikum Mäluks on B rakud B ja T rakud paigutuvad lümfisõlmedesse-põrna ja lümfisüsteemi- sinna kus kokkupuude antigeenidega on kõige tõenäolisem Lümfisõlmede suurimad kogumid on liigeste, kopsude, soolestiku läheduses immonoloogilise informatsiooni kandja tuleb, sellise lümfotsüüdini, kus on võimalik paljuneda ja hakkab tootma antikehasid- see on immuunreaktsioon Immuunsus: Aktiivne: loomulikult omastatud- haiguse kadu kunstlikult omastatud- vaktsiinid. Vaktsineerimine pole ohtlik!! Passiivne:
Bioloogiliste tegurite suhtes 1. Vererühmade konflikt - a) naine Rh-, lapsel +, loomuliku sünnitusega satub osa lapse verd naise organismi. Antikehad tekivad esimese lapse sünnitamise järgselt, mis lähevad läbi platsenta ja ründavad lapse vererakke. b) naine 0 - 2x A rühmaga laps või 2x B rühmaga laps - ainult loomuliku sünnituse korral. 2. teatud vererühmaga inimeste tundlikkus erinevate haigustekitajate suhtes. Haigustekitajad seostuvad kindlate roku pinna antigeenidega. 0 vererühmaga inimestel sagedam risk grippi, maohaavade saamiseks - ei tohi süüa puljongit ja musta kohvi, nätsu tühja kõhu peale. A vererühm on tundlik tuulerõugete ja rõugete ning seedekulgla parasiitide suhtes. B vererühm tundlik süüfilise suhtes. AB tundlik erinevatele allergeenidele. Füüsikaliste tegurite suhtes 1. UV kiirgus - kõige tundlikumad valge rassi esindajatest loomulikud punapead, siis blondid
Vastutavad põhiliselt antikeha vahendatud e. humoraalse immuunvastuse eest. Nad moodustavad antikehi tootvaid plasmarakke ja mõningaid muid immuunsüsteemi rakke. 16. T-rakkude retseptorid 1. Kaks polüpeptiidi (heterodimeerne valk) - alfa- ja beeta-ahelad - mõlemas muutlik ja konstatntne piirkond - koostöö koesobivuskompleksi (MHC) antigeenidega (MHC taskud) 2. Koesobivusantigeenid (oma eristamine võõrast) - MHC-valgud - HLA-lookused 17. Immuunvastus immuunvastus (ingl. Immune response)- Organismi vastureaktsioonid (kompleksvastus) organismi tunginud patogeeni (viirus, bakter, seen), muu kehavõõra raku, samuti võõraine vastu. 18. Antikehade koostis antikeha (ingl. Antibody)- Organismi veres või koevedelikus olev valk,
IgE on seostunud mast rakkude või basofiilidega ja ootab seal antigeeni. Nende tihedus rakupinnal on suur ja kui allergeen seob kahte antikeha raku pinnal ristseoseliselt, siis vabanevad graanulid, mis sisaldavad histamiine ja muid allergilise reaktsiooni vahendavaid ühendeid. Nuumrakud vabastavad histamiini ja mõningate minutite jooksel võivad tekkida kopsuturse jne. IgE tüüpi antikehad on spetsiifilstel rakkudel ja ootavad kokkusaamist antigeenidega. Paar slaidi lasime üle. Biotehnoloogias on antikehade kasutamisel probleem. Neid kasutades, võib juhtuda probleem, et mingi kude seondab antikeha, mitte antikeha ei seonda antigeeni. Selle vältimiseks saame rasked ahelad ära lõigata teatud ensüümidega. Alles jääb fab osa. Kui tahame antikehasid kasutada mingite asjade ära tundmiseks. Keeruline vahet teha aks seondumine oli spetsiifiline või sp et seal olid vastavad retseptorid mis tundisd selle antikeha ära. Nt
Elektroforeesil hakkab kogu kupatus liikuma positiivse elektroodi poole. Kuidas me valgumolekule ikkagi näeme skeemil? Me võime in vitro nukleiinhappeid sünteesida radioaktiivsetena ja siis saame neid geelis visualiseeirda. Lisaks sellele, et võim visualiseerimiseks teha molekule radioaktiivseks, võime neid segada kokku ainetega (näiteks fluoritseeruvate), mis spetiifiliselt seonduvad nende molekulidega. Veel valkude nähtavaks tegemisest. Antikehad on valgud, mis seonduvad antigeenidega ja märgistab selle, et kaitserakud (n makrofaagid) selle hiljem ära tunneks. Organismil on võimalik toota trillioneid erinevaid antikehasid, seega ükskõig millele, eeldusel, et see on kehavõõras. Äratundmis spetsiifika on äärmiselt kõrge. Kui meil on valgumolekulid, siis ükskõik millise nende molekuli vastu, kui meil on olemas antikeha, siis me võime värvida või hübridiseerida seda geeli konkreetse antikehaga, siis antikeha seondub selle valgu molekuliga, mida ta ära tunneb
vastupidi. 6. Klonaalse selektsiooni hüpotees B-rakkude aktivatsioon ( T-rakud sama põhimõte); aktiveerimata rakud = naiivsed ja aktiveeritud =efektor- rakud. Antikeha sekretsioon ja samas ka mälurakkude teke Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Seleteeritakse välja need rakud, mis ei reageeri organismi enese antigeenidega. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja nad fagotsüteeritakse makrofaagide poolt. Positiivne selektsioon toimub tüünuse koores, negatiivne säsis. 1) Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit, mis on unikaalse spetsiifikaga. Retseptoriteks on lümfotsüüdi pinnale toodud antikehad. 2) Organismile võõra molekuli ja sellele vastava lümfotsüüdi retseptori seostumine viib lümfotsüüdi aktivatsioonile; Aktiveeritakse ainult
uuritavad tüved. Kontrolltüve ja toksigeensete uuritavate tüvede poolt produtseeritud eksotoksiinid ja antitoksiin difundeeruvad söötmesse, positiivse reaktsiooni puhul tekib valge pretsipitaadijoon. Hindamisel pidada silmas, et uuritav tüvi loetakse toksigeenseks, kui selle pesa ees tekkinud pretsipitaadijoon otstes ühineb kontrolltüve vastava joonega. Peale selle võivad lisaks esineda veel pretsipitaadijooned difteeriatekitajate mitmesuguste teiste antigeenidega, mis aga otstes ristuvad eksotoksiini pretsipitaadijoonega. Praktiline töö Ülesanne 1. Hinnata eelmises praktikumis tehtud väikese kirju rea tulemusi ja määrata mikroobi liik Kliegleri sööde SIM sööde Simmonsi sööde Uurea sööde Isoleeritud on: Ülesanne 2. Vaadelda ja kirjeldada B. pertussis’e kasvu Regani-Lowe’i agaril Ülesanne 3. Vaadelda, joonistada B. pertussis’e ja B. parapertussis’e morfoloogiat Grami meetodil värvitud preparaatides.
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
Lümfoidsest eellasrakust areneb pro B-rakk,millel on intratsellulaarne immunoglobuliin raske ahel. Edasi pre B-rakus on arenenud juba rasked ahelad ja surrogaat kerge ahel. Ebaküpsel naiivsel B-rakul on immunoglobuliin välja arenenud. Küps B-rakk vabaneb lümfoidsesse oragnisse, kus talle kinnitub veel immunoglobuliine. Antikehade toomine: B-rakul on BCR (antigeeni retseptor), antigeen on kinnitunud ning proliferatsiooni käigus eraldatakse pinnapealsed antikehad (ka antigeenidega seotud) Immunoglobuliinide isovormid ning IgG struktuur. Antigeeni seostumiskoht. Isovormid: IgM, IgE, IgG, IgA IgG struktuur- Rasked ahelad ja kerged ahelad, hinge regioonis disulfiid sidemed,Otstes on antigeeni hüpervarieeruvad piirkonnad, kuhuseondub antigeen Antikehade mitmekesisuse tekke geneetilised põhjused. Somaatiline koha-spetsiifiline rekombinatsioon kui immunoglobuliinide kerge ja raske ahela varieeruvuse alus.
coli, S. aureus ja listeeriad). Analüüsitavas proovis esinevate elusate organismide loendamiseks tuleb interpoleerida (funkt- siooni antud väärtuste alusel tema vahepealseid väärtusi arvutama) eelnevalt määratud elusrakkude arvukuse (TVC Total Viable Count) standardkalibreerimise kõverat versus sihtmärk-organismi detekteerimise aeg. 3. Immunoloogilised meetodid. Need meetodid on väga kõrge spetsiifilisusega, põhinevad antikehade sidumisel bakteriraku pinna spetsiifiliste antigeenidega ja on enamasti kasutusel patogeensete bakterite identifitseerimiseks. Seroloogilisi meetodeid kasutatakse: 1) tahkel agarsöötmel kasvavate bakterikolooniate testimiseks, näiteks esemeklaasil teostatav aglutinatsioonitest salmonellade jaoks, millel eristatakse rohkem kui 3000 serotüüpi; 2) organismide avastamiseks kas selektiivsetest või mitteselektiivsetest vedelsööt- metest, näiteks kasutades ELISA-meetodit, mille puhul on tegemist erinevate
Surmaga lõppev, põhjustab kolmandiku vähisurmadest. HBV võib seda indutseerida, promodes pidevat maksaparandamist, rakukasvu või otseselt kromosoomi integreerudes kasvu mõjutades. Latentsus HBV ja PHC vahel võib olla 9-35 aastat. Diagnostika. Ägedat ja kroonilist eristab HBsAg ja HBeAg olemasolu seerumis, antikehade muster. HBeAg olemas = infektsioosne viirus. Kroonilise infektsiooni puhul antikehi märgata pole. Sümptomaatilises faasis segavad antikehade otsimist kompleksid antigeenidega. Kui HBsAg ja anti-HBs puuduvad, tasuks otsida anti-HBc IgMi. Ravi ja profülaktika. Pärast ekspositsiooni nädala jooksul hep B immuunglobuliini manustamine, vastsündinutele ka takistab või kergendab kulgu. Kroonilist infektsiooni võib ravida polümeraasile suunatud ravimitega (nukleosiidanaloogid näiteks). IFNalfa võib ka efekti omada. Profülaktikas on oluline veretoodete skriinimine, sugulise leviku tõkestamine, ettevaatusabinõud meditsiinitöötajatel. HBV kandjate
suhtes. Eriti olulised on soole- ja tupekepikesed. f. Uriinil on mikroobe uhtev toime, samuti uriini pH toimib keemilise barjäärina. g. Limaskesti katab limakiht, mis takistab mikroorganismide jõudmist epiteelini. h. Immunogloboliin A (IgA) antikeha, mis eritub naha ja limaskestade pinnale erinevate sekreetide koostises (nt sülg, rinnapiim, lima) ja kaitseb limaskesti, reageerides viiruste, bakterite jm antigeenidega. i. Põletik on peamine kohalik organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on piirata ja likvideerida patogeense faktori kahjustavat toimet. Põletikule on omased verevoolu suurenemine, veresoonte seinte läbilaskvuse tõus, makrofaagide ja leukotsüütide siirdumine vigastuskohale ja immunoloogiliste mehhanismide käivitumine. Fagotsüüdid õgivad baktereid. j. Interferon organism produtseerib interferoni infitseerumise puhul
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
