2 14. MHCI ja MHCII individuaalsete geenide struktuur. 2 15. Inimese MHC lookuse üldstruktuur, klassikalised alamlookused ja võimalike MHC variantide arv indiviidis. 2 16. Näiteid mitteklassikaliste alamlookuste kohta inimese MHC lookuses 2 17. MHCde ekspressiooni regulatsioon. MHCI ja MHCII võrdlus. 4 18. Antigeeni esitlemine T-lümfotsüütidele. Üldised põhimõtted. 2 19. Professionaalsed ja mitteprofessionaalsed APCd. Võrdlus. 2 20.Ekstratsellulaarse päritoluga antigeenide töötlemise põhietapid. 4 21. Peptiid-MHCII kompleksi moodustumine rakus. 2 22. Endogeense päritoluga antigeenide töötlemine rakus. 4 23. Peptiid-MHCI kompleksi moodustumine rakus. 2 24. MHC-peptiid kompleksi topoloogia.Võrrelge MHCI- ja MHCII- peptiid komplekse. 2 25. Kuidas määravad MHCd valguliste antigeenide immunogeensuse? 2 26. T-lümfotsüütide antigeensete retseptorite ( TCR ) struktuur. ja retseptorite osakaal ja võrdlus. 2 27
Eelmisest vereloovutusest peab olema möödunud vähemalt 8 nädalat. Kes saab/ei saa olla doonor? Kõigepealt tahetakse doonoriks võtta õde või venda ja tõenäosus et ta sobib doonoriks on 25%. Ja pealegi meil kõigil polegi õde või venda. Kõigepealt teostatakse nn. esialgne otsing, millega selgitatakse välja potensiaalsete doonorikandidaatide olemasolu. Kui esialgne otsing osutub edukaks, siis võetakse patsiendilt teistkordselt vereanalüüsid koesobivuse antigeenide määramiseks. Nende vastuste saabumisel valitakse välja kolm-neli doonorikandidaati, kellel samuti määratakse teistkordselt koesobivuse antigeenid. Nüüd valitakse nende seast patsiendile kõige sobivam doonor, ideaalis peaks doonori ja patsiendi vahel olema 100% sobivus HLA A, HLA B, HLA C, HLA DR ja HLA DQ antigeenide osas. Mitme sobiva doonori olemasolul arvestatakse doonori valikul veel lisanduvaid faktoreid nagu doonori
Ksenogeensed transplantaadid, mis võivad olla elujõulised ja kanda üle inimesele, on näiteks sea nahk, veresooned või klapid. On teada mõningaid õnnestumisi transplantaadi ülekandmisel loomalt loomale. Transplantatsiooniantigeenid Kudede individuaalse erinevuse uurimine algas juba dr. Karl Landsteineri töödega veregruppidest 1901. aastal. Inimesed võib jagada nelja rühma vastavalt A, B antigeenide sisaldusele nende erütrotsüütides. Tänapäeval tuntud A, B, 0 ja 1902. aastal avastati AB grupp. AB0-süsteemi antigeenid on proteiinid või lipiidide küljes olevad karbohüdraadid. AB0- süsteemi antigeene leidub veel ka trombotsüütidel, epiteelrakkudel ja lahustunud kujul ka erinevates kehavedelikes (sülg, maomahl). Need alloantigeenid määratakse geneetiliselt AB0-geeni poolt, millel on kolm alleeli A, B ja 0. A ja B on dominantsed geenid, 0 retsessiivne.
Monokloonsed antikehad ja antiseerum Heleri Järve Ekaterina Kouru Monokloonsed antikehad Kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon Metoodika loodi 1975. a. Köhleri ja Milsteini poolt, mille eest neile omistati ka Nobeli preemia Metoodika lahendas probleemi, kuidas saada erinevate antigeenide vastu täiesti homogeenseid antikehi suures koguses. Metoodika rakuliseks aluseks on fakt, et iga üksik B-lümfotsüüt on vimeline sünteesima ainult ühesuguste omadustega antikehi. B-lümfotsüüt on aga diferentseerunud rakk ja tema jagunemisvime koekultuuris on väga piiratud. Selleks,et panna soovitud antikeha tootev B- lümfotsüüt jagunema, ühendatakse ta pahaloomulise kasvajarakuga, mille tulemusel tekib hübriidne rakk e. nn. hübridoom
Viirused – mitterakulised parasiidid, Antikeha – kaitsevalk, organismi suudavad paljuneda vaid elusate sattunud võõraine kahjutuks rakkude sees. tegemiseks Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud Antigeen – kehavõõras aine, mis haigus põhjustab antikehade tekke Vaktsineerimine – antigeenide viimine Bakteriofaag – viirus, mis nakatab organismi baktereid Viiruste sarnasused elusorganismide ja eluta objektidega: ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Sisaldavad pärilikkusainet ja Puudub ainevahetus valke Evolutsioneerivad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei ole võimelised iseseisvalt paljunema Viiruse ehitus: Bakteriofaagi ehitus:
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
- Omandatud (e. sekundaarne) immuunpuudulikkus – tekib eluea jooksul immuunsüsteemi häirumise tõttu. Kaasneb mingi teise haigusega, kuid võib tekkida ka toitumishäirete, kiirituse, immuunsupressiivravi ja vananemise tõttu. Vastata loengu põhjal: 1. Millega toimub vaktsineerimine ja mis on selle eesmärk? – Toimub vaktsiiniga, eesmärk on immuunsuse tekitamine/esilekutsumine mingi kindla haiguse vastu. 2. Mille poolest erinevad veregrupid? – Veres esinevate antikehade ja antigeenide (kas A või B) või nende puudumise poolest. 3. Mis on aglutiniinid? – aglutinatsiooni tekitavad antikehad. (Aglutinatsioon on rakkude liitumine antikehade aglutiniinide toimel). 4. Millal tekib reesuskonflikt raseduse ajal? – kui ema ja loote reesus-/veregrupp on erinev, st ema veregrupp on Rh-negatiivne ja lootel Rh-positiivne, seega ema organism hakkab end loote punaliblesid lagundades kaitsma. 5. Miks tekib kudede siirdamisel äratõuke reaktsioon? – Sest tekib immuunreaktsioon,
kasvusöötmele, rakkudest kujunenud võrse, võrsed üksikuna toitelahusesse, istikud istututatakse. Hübridoomtehnoloogia: teatud antigeen viiakse hiiresse, hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid, B-l viiakse kokku kasvajarakkudega need on hübridoomid, selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid, nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monokloonsete antikehade kasut: antigeenide määramine, teatud valkude puhtaks eraldamiseks, haiguste avastamiseks, rasedustestis.
VIIRUSED 1 Viirus - mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude seas. Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene.
Pärilikkus GENEETIKA-teadusharu,mis uurib org. pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. GENOOM- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal (inimese genoom koosneb 24kromooomist) GENOTÜÜP-ühele isendile omane geenide ja selle erivormide kogum (nt.minu ainult) FENOTÜÜP- isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Molekulaargeneetika VALGUD- ENSÜÜMID- bikatalüsaatorid, TRANSPORTVALGUD-(membraanis, hemoglobiin), RETSEPTORVALGUD-(membraanis), HORMOONID-(nt.insuliin), ANTIKEHAD-(antigeenide v võõrmolekulide vastu), LIIKUMISVALGUD- (lihastel), EHITUSLIKUD VALGUD-(karvad..), (ENERGIA TOOTMISEKS) Molekulaargeneetika põhiprotsessid REPLIKATSIOON-DNA SÜNTEES(DNA matriitsi järgi) TRANSKRIPTSIOON-RNA SÜNTEES (DNA matriitsi järgi) TRANSLATSIOON-VALGUSÜNTEES (mRNA matriitsi järgi) GEEN- DNA lõik, mis määrab ühe RNA(promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator) mRNA seost...
B B või 0 AB AB, A, B või 0 Oma veregrupi pärivad lapsed vanematelt. AB0 süsteemis eksisteerivad 6 genotüüpi ja 4 fenotüüpi. Veregrupi omadused A ja B on dominantsed, mistõttu 0-grupi veri saab olla vaid homosügootsuse korral. AB-grupi korral on tegemist kodominantsusega. 1. eluaasta jooksul tekivad inimestel vereseerumisse aglutiinid nende antigeenide vastu, mis erütrotsüütide pinnalt puuduvad. Genotüübid ja fenotüübid: Fenotüüp Genotüüp 0 i0i0 A IAi0 või IAIA B IBi0 või IBIB AB IAIB
Jämesoole epiteeli päriskihis on rohkesti lümfoidse koe kogumeid, eriti rohkesti on neid umbsoole ussripikus, mis on otsekui mingi lümfaatiline elund, mistõttu nimetatakse teda mõnikord “soolemandliks”. 3. Limaskestadega assotseeruv lümfoidne süsteem ja selle roll immuunsüsteemis. IgA-l mingi keskne osa Limaskestadega assotsieeruv immuunsüsteem kuulub adaptiivse immuunsuse hulka. Ta tagab lokaalset kaitset kogu keha ulatuses, paiknedes peamistes antigeenide sissetungimise väratites ning moodutab 50% kogu lümfoidsest koest. Teda võib vaadelda kahe omavahel interakteeruva osana: a) organiseerunud koed, kus antigeene seotakse e MALT- mucosa associated lymphoid tissues (saab jagada veel omakorda kolmeks: GULT- gut (sool) associated lymphoid tissue, nasal (nina) ehk NALT ja bronchial (bronhiaalne) ehk BALT (viimased on seotud respiratoorse traktiga) ja b) difuussed lümfoidsed koed, kus vastavad rakud ja antikehad talitlevad kaitsjatena.
fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist keemilist ühendit on rakkudes kõige rohkem? (2p) - vett 3. millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? (2p) mikro vajab väikestes kogustes, makro aga suurtes. 4
Viirushaigus on viiruse poolt tekitatud haigus. Jaotus: inimese-,taime-,looma-,seene-,bakteri-,putukaviirus. Viirushaiguse tagajärjel võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem. Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist. Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laia...
Sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid, nim. suguliitelisteks geenideks. Hemofiilia on määratud retsessiivse alleeliga, mis asub X-kromosoomis (Xh). Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga. IA - määrab antigeeni A tekke vereraku pinnale. IB - määrab antigeeni B tekke vereraku pinnale. i ei määra antigeenide teket vereraku pinnale, on retsessiivne. Reesussüsteem: Alleel R määrab reesusantigeenide tekke vererakule. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesupositiivne (Rh+) on inimene, kelle vererakkudel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp kas RR või Rr. Reesusnegatiivne (Rh-) on inimene, kellel puuduvad reesusantigeenid. Tema genotüüp on rr.
o tRNA aminohapete transport ribosoomi o rRNA kuulub ribosoomi ehitusse 10. Mõisted! o Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine o Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine o Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk o Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 11. Joonised! o Valgud ehk lipiidid o Nukleiinhapped
2) meristeemrakud on tavaliselt viirusvabad 3) looduskaitse (hävimisohus taimeliikide kaitse) Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad Lümfotsüüdid vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen mis tahes võõrkehas asuv aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antiseerum vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu antigeenide vastu. Somaatilise rakkude hübriidimise meetod eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised); meetod, mille puhul liidetakse imetajate rakud üheks, ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Hübridoomtehnoloogia: antikehi tootvatest antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Kasutatakse kasvajarakke, millel on piiramatu paljunemise võime
Superevolutsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsunud polüovulatsioon imetajatel Antikeha - erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina ning antigeeni sattumisel organismi Antigeen mis tahes kehavõõras teiselt org. pärit aine põhjustab antikehde teket Lümfotsüüt vere valgeliblede hulka kuuluv rakutüüp, org. immunsüsteemi tähtsaim element Minoklonaalsed antikehad kasutamine : · Antigeenide määramiseks · Haiguste avastamiseks · Rasedustestides · Teatud valkude puhtaks eraldumiseks
AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse,
TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD SEGU VIIAKSE VÄIKESTESSE KANNUDESSE KASVUSÖÖTMESSE (SELEKTIIVSÖÖTMELE), MILLES ELAVAD JA PALJUNEVAD HÜBRIDOOMID. TEKKINUD HÜBRIDOOMIKLOONE TESTITAKSE VAJALIKU ANTIKEHA SÜNTEESI SUHTES. KLOONE PALJUNDATAKSE JA KASVUKESKKONNAST ERALDATAKSE ANTIKEHI. SAAME PUHTAD MONOKLOONSED ANTIKEHAD, MIS ERINEVAD TAVALISES ANTISEERUMIS SIALDUVAST ANTIKEHADE SEGUST KITSASTE SPETSIIFILISTE OMADUSTE POOLEST. MONOKLOONSETE ANTIKEHADE KASUTAMINE: 1) ANTIGEENIDE KINDLAKSTEGEMINE; 2) MEDITSIINILINE JA VETERINAARNE DIAGNOSTIKA. KLAMÜÜDIA RÜHM RAKUSISESEID PARASIITBAKTEREID, MIS PÕHJUSTAVAD KOPSU- JA SILMAPÕLETIKKU NING SUGUHAIGUSI. EMBRÜOSIIRDAMINE ARENGU ALGUSJÄRGUS OLEVA EMBRÜO ÜLEKANNE INDLEVA EMASLOOMA VÕI RASESTUMISVALMIS NAISE EMAKASSE. FSH E. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON MANUSTAMISEGA SAI EMASLOOMAL ESILE KUTSUDA SUPEROVULATSIONI, MILLE PUHUL ÜHEAEGSELT KÜPSEB JA ERALDUB 5-10, VAHEL KUNI 30 MUNARAKKU
SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemise meheks. Doonori veres ei tohi olla ABO-süsteem antigeene, mmis I määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtjal puuduvad, sest I määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtja lümfotsüüdid i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale hakkavad tootma antikehi nende vastu ja punased vererakud lagunevad, kleepuvad ja tekivad trombid A- veregrupp I I või I i B- veregrupp I I või I i ema on Rh-, loode Rh+, 1.
Tinakapslis põletuskambrisse proov, 1800 °C temperatuur tänu tugevatele eksotermilistele effektidele. NOx taandatakse N2-ks Cu kolonnis. Gaasid lahutatakse GC-l järgnevalt: N2, CO2, H2O, SO2. Kvantitatiivselt määratakse soojusjuhtivusdetektoris, 1 mg proovi 10 min jooksul. O määramine: püroluus 1120 °C juures, suunatuna läbi Ni/C kolonni, kus gaasid redutseeritakse. Gaasisegu (CO, N2, H2, CH4) lahutatakse molekulaarsõeltel, detekteeritakse TCD-ga. 5 min. Antikehade ja antigeenide definitsioon ja nende analüütilise kasutamise põhiidee Antikehad - valgud, mida toodetakse loomades reaktsioonina võõrkehade tungimisele kudedesse. Toodetakse luuüdist pärit B- lümfotsüüdid. Tunnevad ära teatud osa antigeenist ning seonduvad selle alusel. Väga spetsiifilised. Leides antigeeni, jaguneb B-rakk kiirelt ning eritab antikehi, kadudes valdavalt koos antigeeniga, mille hävitab. Osa jääb alles nn mälurakkudeks. Antigeenid - võõrkehad, mis tungivad looma kudedesse.
Domineerimist ei esine' Vererühmade geneetiline alus Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. (9.kromosoomis, 18000 bp) ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne · Polüalleelsus tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga (populatsioonis) Vererühm ABO süsteemis on määratud polüalleelselt (3 alleeliga) Vererühm Kellele Sagedus (fenotüüp) Genotüüp Antigeenid doonoriks? eestlastel A IAIA ja IAi A A, AB-le 35,3%
B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja sõlmed) Põrn Valged verelibled vereringes Kaitseb viiruste ja bakterite eest, vastutab ebanormaalselt käituvate takkude hävitamise eest Valgelibled e leukotsüüdid on kaasasündinud immuunsus ja koosneb: Õgi- (sulgeb bakteri põiekesse, ühineb lüsoomi sisaldava ensüümiga ja hävitab ilma enda struktuuri kahjustamata) ja tapjarakud (mürgigraanulid) Mittespetsiifiline immuunsus B-Lümfotsüüdid omandatud immuunsus antigeenide vastu Antikeha- spetsiifilised valgud, mis antideenid (sissetungijad) ära tunnevad
1.)Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid). 2.)Eukarüoot organism(ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 3.)prokarioot organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma kuuluvad bakterid. 4.)rakutuum membraamidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. 5.)antikeha kaitsevalk. Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) ...
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)-viirushaigus, mis kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape-ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi.Antikeha-(kaitsevalk)- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide ( valkude, nukleiinhapete jt.) kahjutuks tegemiseks.Biheeliks-dna ruumiline kuju,teist järku struktuur.Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm,vitamiin,hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ka reguleerib elutalitlusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) d...
normaal temperatuuril toimuvaid protsesse. Väga spetsiifilised- iga ensüüm teostab ainult ühte reaktsiooni) · Bioregulatoorne funktsioon (osad hormoonid on valgulise ehitusega ja reguleerivad ainevahetuslikke protsesse, nt insuliin- veresuhkrut) · Kaitsefunktsioon (antikehad (valgud) asuvad võitlusesse antigeenide (võõrkehade) vastu ning ka kiirendab verehüübimist) · Struktuurne funktsioon (karvad, küünised, kabjad, sõrad, kõõlused, suled) · Varufunktsioon (munavalge- tibule toiduks) · Transportfunktsioon (verehemoglobiin transpordib hapnikku, rakumembraani suured valgud transpordivad molekule rakku sisse/välja)
Põhivara Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete
AB0 ja Rh-süsteemid Inimese veri, mis on pealiskaudsel vaatlemisel ühesugune, jagatakse umbes 30 eri rühma. Vererühmad on päritavad. Nõnda jagunevad inimesed pärilike vereomaduste poolest erinevatesse vererühmadesse. Iga vererühmasüsteem on määratud erinevate geenide poolt kromosoomis. Õnneks ei põhjusta enamik erinevusi vererühmades tugevaid antigeenseid reaktsioone ehk vere sobimatust. Selles osas tuleb silmas pidada vaid AB0 ja reesussüsteemi, millel on väga aktiivsed antigeenid, tõrjumaks teist laadi verd. Nende vastu moodustab organism antikehi, mille toimel kleepuvad võõra vere rakud kokku ja peened veresooned ummistuvad. Sellepärast on paljudes riikides tavaks määrata kõigil elanikel AB0-rühm ja reesusrühm ning need andmed passi kanda. AB0-süsteem Paljudest erinevatest süsteemidest on enim kasutusel AB0 süsteem. AB0 vererühmad avastati kõige esimesena. Just seda vererühmasüsteemi uurides selgus, et in...
· punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks; B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks; AB antikehad puuduvad; 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele Rhesus-süsteem Rh-süsteem, on inimese vererühmasüsteem, milles erinevused võivad põhjustada
RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast m...
Kolesterool-molekul rasvade hulga, millel on tähtsad ülesanded organismis, kuid veresoontele lupjudes põhjustavad ateroskleroosi. VALGUD-transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsioni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, rakkude ehitusmaterjal, muudavad kahjutuks haigusi.Valgud koosnevad aminohapetest. Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaarstruktuur, kvaternaarstruktuur. Kaitsefunktisoon-valgud moodustavad antikehi antigeenide vastu. Ehituslikfunktisoon-valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekied on ainult valgulise ehitusega. Valgu järgu alanemist nimetatakse denaturatsiooniks. NUKLEIINHAPPED-kannab raku tegevusjuhiseid edasi järgmisele põlvkonnale. DNA-molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. A-T-T-T-G-C-G-T-A-C-G-C-T RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest. U-A-A-A-C-G-C-A-U-G-C- G-A
mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. 3.3. Loomulikud tapjarakud - Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid, makrofaagid ja B- lümfotsüüdid. Dendriitrakud ja makrofaagid ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus. Nad tunnevad ära vabu antigeene veres või lümfides, kasutades BCR või membraaniseoselisi immunoglobuliine. Samas tunnevad T-rakud antigeenid ära töödeldud vormis, kui nad on peptiidifragmendid. Antigeeni esitleva raku MHC molekuli abiga esitletakse antigeen T-raku retseptorile. KLONAALNE SELEKTSIOON on omandatud immuunsuse põhimõte, mis väidab, et omandatud
tsütoloogia--rakuteadus. ökoloogia--uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi. AIDS--viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape--aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist koosnev molekul, mis on polümeeriks valgule. antikeha--neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. biheeliks--DNA ruumiline kujund. Näeb välja keerdunud lindina vms. bioaktiivne aine--orgaaniline ühend, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. biomolekul--orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. biopolümeer--organismides moodustuv polümeer. denaturatsioon--valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride hävimine kuni esimese järgu struktuurini.
· Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeha (kaitsevalk) on neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. Antigeen on selgroogsesse organismi sattunud võõraine, mis põhjustab antikehade teket. Komplementaarsus printsiip on kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Valkude denaturatsioon valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel). Eukarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine.
Kudede ja elundite siirdamise peaprobleemid ei kuulu kirurgia, vaid immunoloogia valdkonda. Elundite siirdamist raskendab kudede sobimatus, mis on tingitud koesobivusantigeenidest. Kui vereülekandel peab arvestama ainult punaliblede antigeenidega, siis elundite rakkudel on neid võrratult rohkem. Erinevate koesobivusantigeenide hulk on nii suur, et pole võimalik Ieida kahte inimest, kellel kõik need antigeenid oleksid ühesugused. Ainsaks erandiks on ühemunakaksikud. Antigeenide erinevused kudede vahel tingivad immuunreaktsiooni siiratud elundi vastu. See on hülgamisreaktsioon: uue peremeesorganismi lümfotsüüdid hävitavad siirdatud elundi. Loodus ei näinud ette, et inimene hakkab elundeid ühest kohast teise viima. Niisuguses olukorras ei tegutse immuunsüsteem organismi kasuks, vaid kahjuks. Hülgamisreaktsiooni ärahoidmiseks kasutatakse immuunsüsteemi talitlust mahasuruvaid ravimeid, antilümfotsüütseerumit ja ka radioaktiivset kiirgust.
11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsimide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasust 14. AIDS- immuunsüsteemi puudulikkus, mida põhjustab HIV 15. Aminohape- hape, mis koosneb aminorühmast ja karboksüülrühmast 16. Antikeha- kaitsevalk, mis on neljast ahelast koosnev ja moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. 17. Antigeen- selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape), mis põhjustab anitkehade teket 18. Biheeliks- DNA sekundaarstruktuur 19. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille modsustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) 20. Denaturatsioon- protsess, mille käigus kaotab valk oma kõrgema järgu struktuuri 21. Renaturatsioon- valkude kõrgete struktuuride moodustumine, denaturatsioonile
Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad (aevastamine, neelamine, liiguvad läbi seljaaju ja/või piklikaju) ja tingitud refliksid nakatanud raku ja toodavad tsütoniine signaalaineid. B-rakud arenevad punases kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (oskused ja kombed, võivad luuüdis lõpuni, ja moodustavad antikehi antigeenide põhjal. Vaktsineerimine on ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega). Refliksikaar refleksi kulgemise viimine organismi surmatud, nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, millele etapid: põlves asuvad retseptorid saavad info, sensoorsed rakud edastavad info reageerivad B-rakud ja käivitavad antikehade tootmise protsessi. Allergia on
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille
Tartu 2016 Kodune töö Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on gripiviirused? Gripiviirused klassifitseeritakse ortomüksoviiruste perekonda. Gripiviirusi on A-, B- ja Ctüüpi. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A- ja B-gripi viirused, C-gripi viirus põhjustab sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid. Patogenees (miks ja kuidas) Grippi haigestumise esimestele päevadele on omane viiruste ja nende antigeenide rohke eritumine ninaneelu limaga ning viirusantigeeni on võimalik määrata immunoloogiliste meetoditega. Laste puhul on viirusantigeeni määramise diagnostiline tundlikkus suurem; materjal tuleb võtta analüüsiks 1.5. haiguspäeval. Täiskasvanute puhul on testi tundlikkus madalam kui lastel. Nakkuse ülekanne. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus
kõik punased ja valged vererakud ning trombotsüüdid. Luuüdis valmivad ka B- rakud. Luuüdi strooma rakud toodavad vereloomeks ja immuunrakkude arenguks vajalikke tsütokiine: IL3, IL7, CSF. Tüümus: Tüümus asub südame kohal otse rinnakuluu all. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelirakud toodavad hormoone: tümosiini, mis on lümfoidsete rakkude paljunemist reguleeriv hormoon. Tüümuses toimub T- rakkude valmimine. Põrn: Veres leiduvate antigeenide vastu immuunvastuse initsieerimine, vanade ja defektsete RBC eraldamine, uute RBC ja Mo reservuaar, Fe varu. Põrna kude on pehme ja vererikas- punane üdi (pulp): erütrotsüüdid (RBC), vere filtratsioon, valge üdi (pulp): lümfotsüüdid, spetsiifilised immuunreaktsioonid, lümfotsüütide aktiveerumine, proliferatsioon ja diferentsioon ning antikehade süntees. Lümfisõlmed: Püüavad antigeene kudedest, vastavalt koele tuleneb ka nende nimetus
valgu esimest järksu struktuur) 32 renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastuine (denaturatsiooni pöördprotsess) 33 ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk 34 vitamin bioaktiivse toimega madalmolekulaarne orgaaniline aine (vajalikud ensüümide aktiveerimiseks) 35 antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 36 nukleiinhape organismides esinev biopolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid (eristatakse DNA ja RNA molekule) 37 nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. (eristatakse desoksüribonukleotiidi DNA monomeer ja ribonukleotiidi RNA monomeer) 38 komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihas...
et antud populatsiooni igas lookuses eksisteerib palju ühe geeni alternatiivseid vorme e alleele. Geenid MHC lookuses paiknevad tihedalt koos, seetõttu pärib indiviid MHC lookuste alleelid as two sets st. mõlemilt vanemalt. Iga alleelide set'i nim. haplotüübiks. Indiviid pärib ühe haplotüübi emalt, teise isalt. Päritud alleelid ekspresseeritakse kodominantselt st mõlemalt vanemalt päritud geeniproduktid ekspresseeritakse üheaegselt samal rakul. 18. Antigeenide esitlemine ja nende äratundmine T rakkude poolt ( CD4 -T helperid tunnevad ära kompleksi (MHCII +peptiid) ; (CD8 tsütolüütilised T rakud tunnevad ära kompleksi (MHC I + peptiid); Antigeeni esitlevad rakud ( APC)-rakud: dendriidid, makrofaagid ja B-rakud) T rakk tunneb ära kompleksi (MHC+peptiid), mis on talle esitletud rakumembraani pinnal. Valguline antigeen peab olema degradeeritud peptiidideks nimetatakse antigen processing. On kaks teed, endogeenne ja eksogeenne.
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide VÄÄR, sest Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed VÄÄR, sest valgu aminohapete vahel on pepiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks ÕIGE. 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke ÕIGE. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid VÄÄR, sest DNA monomeeriks on desoksüribonukleoid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid ÕIGE. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ ÕIGE. 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos VÄÄR, sest kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. 9
1 2 A 0,046 0,051 1:10 B 0,050 0,44 1:20 C 0,060 0,059 1:10 D 0,052 0,061 1:10 0 E 0,053 0,051 1:10 F 1,728 1,669 1:10 G 0,048 0,044 H 0,232 0,071 Katse tulemus näitab ,et plaati süvendites on olemas kartuli X viirus. Kahekordne radiaalne immunodifusioon. Meetodit kasutatakse antigeenide ja antikehade identifitseerimiseks ja kvalitatiivseks analüüsiks rakuekstraktides, seerumites. Meetod on spetsiifiline ja tundlik, kui antigeen/ antikeha suhe on optimaalne. Töö käik: · Peetri tassis , kus on tardunud agaroosgeel teeme 7 süvendit vastava sablooniga ,,lilleke". · Teeme antigeeni BSA vastavad proovilahjendused (1:2; 1:4; 1:8; 1:16; 1:32; 1:64).Igasse auku kanname 10µl proovi. · Keskele kanname 10µl antikeha (anti-BSA polüklonaalsed antikehad).
teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus tsütoloogia- rakuteadus, bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi AIDS- viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt aminohape- antikeha- kaitsevalk, neljast ahelast koosnev, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemisel biheeliks- bioaktiivne aine- orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega biopolümeer- organismides moodustuv polümeer denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur
tärklist suus. Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm, seeläbi väga spetsiifiline ülesanne. *ehituslik valgus rakuorganellide koostises. *transport transportrakud kannavad aineid kehas laiali, nt hemoglobiin kannab kopsudest hapniku kudedesse. *retseptor retseptorvalgus vahetavad infot raku väli- ja sisekeskkonna vahel. *regulatoorne valgulised hormoonid reguleerivad organismi talitust, nt insuliin veresuhktusisaldust *kaitse antikehad võitlevad antigeenide vastu *liikumine kontraktsioonivalgud *enegereetiline funktsioon suht väike ja pointless. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sünrdoom, mida põhjustab HIV'i nakatumine. HIV haigus, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke. 2.5 NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on bioplümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. DNA e desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Koosneb neljast nukleotiididst A, G, C, T
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
