Suuremas koguses tohib üle kanda vaid sama grupi verd. Veregruppe tehakse samuti kindlaks erinevate testide käigus, segades kokku erineva grupi vered ning hinnates aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor: Peale A- ja B-aglutinogeenide on punalibledel ka teisi, nt D-antigeen Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2. Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on
Naistel 4,0-5,5x1012/liitris Meestel 4,5-6,0x1012/liitris Funktsioon Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse Leukotsüüdid Kaitseb organismi 4,0-8,8 (10)x109/liitris Trombotsüüdid Osaleb hüübimises 150-400x109/liitris 30. Inimese veregrupid A, B, AB, O 31. Reesusfaktor Rh. Pos. Antigeen D on inimesel olemas Rh. Neg. Antigeen D ei ole inimesel olemas 32. Verevalgud Toitumisfunktsioon Globuliinid, fibrinogeenid Transpordifunktsioon Albumiinid, globuliinid Kandjafunktsioon Albumiinid, globuliinid 33. Mõisted Süstol Vatsakeste kontraktsioon Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul Südame löögimaht Väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse
- Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilisi ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? - AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? - Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides. 8. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? - Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem. 2.5 1. Kirjeldage DNA monomeeri ehitust. - DNA monomeer koosneb desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi.
Bakteriaalne superinfektsioon sage. • Entsefaliit – kardetuim tüsistus. • Atüüpilised leetrid – intensiivsem lööve, võimalikud vesiiklid, petehhiad, purpura või urtikaaria (vana inaktiveeritud vaktsiini saanutel, kes on olnud eksponeeritud wild-type leetriviirusele. Diagnostika. Tavaliselt laborit ei kasutata, kliinik väga selge. Saab kasvatada primaarsetel rakukultuuridel. Proovid: hingamisteede sekreedid, uriin, veri, ajukude. Antigeen immuunfluorestsentsi või genoom RT-PCR-iga. Giemsaga värvitud hingamisteede või uriinisedimendipreparaadis tsütopatoloogiline efekt. IgM, kui lööve ilmub. Ravi ja profülaktika. MMR-vaktsiin: atenueeritud elusvaktsiin leetrite, mumpsi, punetiste vastu. Tapetud vaktsiin ei olnud kaitsev (kasutati vanasti). Leetrid on ka hea kandidaat elimineerimiseks – ainult inimestel, üks serotüüp, aga Aafrikas on raske vaktsineerida… spetsiifiline
ensüüm pepsiin toimib kõige paremini kui pH on 2 o Mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud mingi mittevalguline osa, milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul, näiteks B-vitamiin o Kofaktor o Mõjutab ka rõhk. 25.Kirjelda valkude ülesandeid, too näiteid(5 erinevat ülesannet). Mõisted antigeen, antikeha, aktiivne transport, retseptor. o Valkude ülesanded: o Ensüümid- on valgud, mis reguleerivad organismis reaktsioonide kiirust. o Ehitusmaterjal- valgud kuuluvad paljude rakuosade koostisesse, Näiteks: suled, vill, sõrad, küünised, kabjad, juuksed ja ka kõõlused. Ka ämblike niit koosneb valkudest. o Transport- transportvalgud aitavad ainetel liikuda. ainete spetsiifiline transport rakku ja sealt välja
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr 2.1. Geelkromatograafia Anastassia Fedtsenko(120821) YAGB21 Palun teha parandused. 07.03. M.K. Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Protokoll esitatud: 04.03.2013 Protokoll arvestatud:......................... 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaa...
Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Tekkepõhjused ja -mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. Sümptomid ehk avaldumine 15 16 Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et
kombinatsioonide teket, millest osa võivad olla letaalsed; kindlustab teatud vajalikke tunnuseid määravate geenide koospärandumise. Nt polüpeptiidsetest ahelatest koosnevad valgud. Neid määravad geenid päranduvad alati koos ehk aheldunult. 49. ABO vererühmade süsteem. ABO on veregruppide jaotamise süsteem, milles võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad antigeenid (aglutinogeenid) A, B ja nende puudumine: A-veregrupil on antigeen A B-grupi korral antigeen B AB- grupiga inimestel antigeenid A ja B 0-grupi esindajatel mitte ühtegi. Veregrupp sõltub 1 geenist, mis paikneb 9. kromosoomi pikas õlas (9q34). ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne Need 3 alleeli annavad kombineerudes:
(Joon 6) Denaturnatsiooni käigus (valkude mehaanilisel töötlemisel või kuumutamisel) kaotab valk oma kõrgemat järku struktuuri. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess, kus valk püüab taastada oma kõrgemat järku struktuuri. Valkude kuumutamisel seda ei toimu. (joonis 7) Ensüümid on biokeemilisi reaktsioone reguleerivad valgud. Antikehad on kõrgemates loomaorganismides, ka inimorgansimis, mis moodustuvad organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu võitlemiseks. Antigeen on võõr valk või võõr nukleiin happe. Sellega antikehad võitlevadki. Nukleiinhapped Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Tuntakse kahte nukleiinhapet: DNA Desoksüribonukleiinhape Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, desoksüriboos, lämmastikalus. (Joonis 8) DNA ahel tekib desoksüribonukleotiidide ühinemisel
sisaldab informatsiooni aine omaduste, kasutuse ja ohutusnõuete kohta CLP-määrus käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (Classification, Labellingand Packaging), soodustab ülemaailmset kaubandust ning suurendab töötajate ja tarbijate ohutust. CLP- määrusega rakendatakse Euroopa Liidus ÜRO kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise üldist ühtlustatud süsteemi. Kuidas allergia tekib? Allergeenon antigeen, mis vallandab allergilise vastuse (IgE vahendatud immuunreaktsioon) ·Allergiaon organismi reaktsioon, mille põhjuseks on välisantigeenid ·Ülitundlikkuson organismi ülereageerimine antigeenidele (häiritud tolerantsuse mehhanismide korral). Ülitundlikkust jagatakse 4 koekahjustusmehhanismi järgi (Coombs ja Gell ülitundlikkusreaktsioonid)
AB0 süsteem Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd. A- grupi verega inimesel esineb vereplasmas antikeha (glutiniin) anti-B. B-grupiga inimesel anti-A ja 0-grupiga anti-A ja anti-B. AB verega inimesel puuduvad antikehad vereplasmas. Veregruppe määratakse antiseerumite abi. Reesussüsteem Rh-antigeene on 6: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist 3 (igast paarist 1). Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Veri, mis sisaldab D-antigeene on reesuspositiivne. Veri, mis ei sisalda D-antigeene on reesusnegatiivne. Rh-süsteemi puhul tekivad vastavad antikehad alles esimesel kokkupuutel D-antigeeni sisaldava verega. Reesuskonflikt võib tekkida, kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspositiivset loodet. Ohustatud on järgmine reesuspositiivne laps, kuna ema organismis on peale esimest sünnitust moodustunud
hulgal apoptootilis rakke, (naiivsed T rakud kes ei sobi), Hassall´scorpuscles—TSLP tüümuse strommalne lümfopoietiin-reg.T lümfotsüüdid Bursa Lindudel B lümfotsüütide küpsemine. Imetajatel suvalistes lümfisõlmedes. Lümfisõlm Lümfi kapilaaridest tulevad lümfiteed lümfisõlme Lümfisõlmes: vesiikuleid, antigeeni esitlevad rakud, lümfotsüüidi, seal toimub neile antigeen esitlemine ja transformatsioon. Lümfisõlmede suurus võib muutuda oluliselt seoses põletikuga Sinisega on terminaal tsentrid, lümfotsüütide aktivatsioon plasttransforatsioon välja viib lümfijuha. Kahes lümfoidses organis, meenutavad lümfisõlme, aga erinevad selle poolest et pole sissetulevaid lümfiteid, põrn ja tüümus Põrn on filter vereringe süsteemile, nagu lümfisõlm, samad fn, aga ka lisafn – vererakkude
neerude töö tulemusena ka vedelike osmootset aktiivsust (inimesel 1 tunni) möödumisel samuti aga tuuma struktuuri Igal inimesel on neist kolm, igast elektrolüüte milliosmoolides (mOsm) liitris selginenud plasma kihi põhjal.Arvestatakse ka plasma ja paarist üks · Antigeen D on kõige 5. Verekaotus. Millest oleneb * Seda osa vereplasma osmootsest mõõtmisega.Mäletsejaliste ESK tuuma eristumise teravust. tugevama antigeense toimega. selle eluohtlikkus? rõhust, mis on põhjustatud on väga aeglane: ööpäevas mõni Kasutatakse tugeva suurendusega Seetõttu nimetatakse verd, mis
o info edastamine REGULATOORNE o hormoon insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust o kasvuhormoon, mida toodab ajuripats o osa hormoonidest on valgud KAITSE o ANTIKEHAD - organismi kaitsevalgud, väga spetsiifilides ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga o tekivad vere valgelibledes ehk leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides o seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud o ANTIGEEN - võõras aine organismis, nt bakterite või viiruste valgud. organismi sattunud võõrained, mis kutsuvad esile antikeha tekke o Nahavalk kollageen, passiivne kaitsevalk ja annab elastsuse. o elastiin - valk, mis annab kududele elastsuse o AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (väljakujunenud HIV nakkuse lõppstaadium) o HIV - viirus, mis mõjutab lümfotsüütide tööd. selle mõjul lakkab organismis
omandatud.. Antigeenid on halvad o Antigeenideks on valgud või teised suure molekulised ained o Nad satuvad organismi nt bakterite ja viiruste koostises Antikehad on kaitsevalgud o Moodustavad kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite (antigeenide) vastu. Antikeha seondub antigeeniga ja takistab selle toimimist. Igal antikehal oma molekul (nt katk) Antigeen tuntakse ära signaalmolekuli järgi o Organism peab end oskama kaitsta o Omandatud immuunvastuse tekkeks peab organism enne antikehaga tutvuma o Mälurakud teavad antigeeni koostist PÕHJENDA VAKTSINEERIMISE VAJALIKKUST o Vaktsineerimise abil hoitakse ära igal aastal 2,5 miljoni inimese surm o Vaktsineerimine võib aidata grupiepideemiate ajal o See takistab nakkushaiguste levikut
Ensüümide tähtsus organismisisestes reaktsioonides. teada, et ensüümid on reaktsioonispetsiifilised • Ensüümid on valgus, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone VI. Osata tuua näiteid valkudest organismis • Ensüümid, valgust keratiinist koosnevad loomade nahatekised, transportvalgud aitavad ainetel liikuda VII. Kuidas valgud meid kaitsevad Õp.nr.1 lk. 50 – 51 • Antigeen takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega I. Mõisted: kromosoom, kromatiin, geen, nukleotiid, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil, promootor, kodon, antikoodon, alleel • Kromosoom – üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega • Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromosoomid
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe.
Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk
Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk
1. Loomukik aktiivne immuunsus immuunvastu tekib ja antikehad ilmuvad nakkuahaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerimisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks 2. Kunstlik aktiivne immuunsus immuunsus tekib ja antikehad ilmuvad sihipärase tegevuse- vaktsineerimise ehk kaitsepookimise tulemusena Selle käigus viiakse organismi vaktsiini või anatoksiini, mis on olemuselt antigeen ja kutsub esile apetsiifiliste antikehade tekke 17. Miks väikelaps haigestub sagedamini? Lapse organism on nõrgem: · pulmonaalpuud ( alveoolid, bronhid ja bronhioolid ) ummistab kergesti lima · häirub organismi ventilatsioon · vähenegi põletik suurendab limaeritust, halvendab ventilatsiooni, nõrgendab ripsepiteeli funktsiooni ja soodustab infektsiooni teket · enamus emalt saadus kaitsekehadest kaovad esimese elipoolaasta jooksul 18
Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid- arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T- abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust.
Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postemb...
Veregrupid(veised) Kasutades geneetilisi analüüse, saab: · identifitseerida loomi veregruppide (veised) ja DNA (veised, hobused, koerad) polümorfismi abil, · kontrollida loomade põlvnemisandmete õigsust (vanemad, sugupuu), · selgitada loomade õigeid vanemaid, · selgitada pärilike geneetiliste defektidega isendeid (DNA analüüsid) Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen – antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse Mikrosatelliidid: Mikrosatelliidid on lühikesed tandeemselt korduvad nukleotiidsed järjestused, 2–5 aluspaari pikad ning korduste arv jääb enamasti 5–50 vahele. Mikrosatelliidid asuvad genoomis paljudes kohtades, tüüpiliselt mittekodeerivatel aladel, geenidel vahel või intronites. Nad on kõrge mutatsioonisagedusega ning populatsioonis suure varieeruvusega. Kasutatakse näiteks põlvnevuse testimiseks. Dinukleotiidid: AC AC AC....
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
antibakteriaalsete preparaatide suhtes. • MALDI-TOF ("Matrix Assisted Laser Desorption/Ionization") ehk proteiini profiili määramine mass- spektromeetria abil. Identifitseerib kuni 96 proovi 30 minuti jooksul. 3. Seroloogiline uurimine. Eesmärk: spetsiifiliste antikehade esinemise või nende tiitri tõusu abil haigustekitaja olemasolu määramine organismis. Vereseerumis määratakse antikehade sisaldus: aglutinatsioonireaktsiooniga, kusjuures antigeen võib olla kinnistatud mõnele suuremale rakulisele kandjale, nagu erütrotsüüdid hemaglutinatsioonireaktsioonis (HA, HAPR); komplemendi sidumise reaktsiooniga (KSR); immunoensümaatilisel teel (EIA); Western-Bloti meetodil jne. 3 4. Bioloogiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi kindlakstegemine või tema omaduste uurimine katseloo- made organismis. Katselooma abil on võimalik uurida mikroobi haigustekitavust. 5
kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide jms.) eest. Neid sünteesivad ja sekreteerivad vere plasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveeritud lümfotsüütidest. ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi. Antikoodon - tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Antiseerum - immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, näiteks hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala.
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku. Veregrupid (jätk) ABO süsteem : A grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen A, plasmas aglutiniin b; B grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e. süsteemne e. “kehavereringe”: Algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas. (Arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri) B. Väike – e. kopsuvereringe:
Valmistamine: Loomale süstitakse puhast antigeeni, antigeeni tootev loom peab erinema võimalikult palju antikeha tootvast loomast. Loom hakkab tootma polüklonaalseid antikehi ning monoklonaalne antikeha saadakse, kui katselooma põrnast võetakse üks lümfotsüüt ja seda paljundatakse. Koduse rasedusetesti tööpõhimõte Rasedate uriinis sisaldub hCG hormoon, ning analüüs baseerub sandwich tüüpi analüüsil, (seotud antikehale seondub antigeen, mis omakorda seob ensüümiga seotud antikeha, tuleb substraat ning tekib värvusreaktsioon. Uriin hCG hormooniga liitub sidumata tracer Ab1 (värvainega märgitud), kompleks liigub edasi seotud Ab2-te, kus tekib sandwich kompleks, riba värvub. Reageerimata Ab1 liigub kolmandale (kontrollribale) ja reageerib Ab3-ga, käivitades värvusreaktsiooni. Kui toimub vaid viimane, ei ole rase. Mehel kas sisaldub seda hormooni veres või mõni muu hormoon, mis võib antikehaga seonduda?
eksponeeritud. Antibiootikumid töötavad tema suhtes suurepäraselt, pandeemiat karta ei tasu. B. cereus esineb kõikjal maailma muldades. Risk kõrgem saastunud toidu tarbimisel, penetreerivate vigastuste korral, intravenoosseid süsteid saavad pt-d. Virulentsus. B. anthracis • Virulentsetel tüvedel on polüpeptiidne kihn: antigagotsütaarne, nekroosi, pustula malignat põhjustav • Virulentsed tüved toodavad eksotoksiine: moodustuvad ödeemitoksiin (kaitsev antigeen + ödeemifaktor) ja letaalne toksiin (kaitsev antigeen + letaalne faktor). Need põhjustavad naha, soole, kopsu kahjustust. • Spoorid suudavad pinnases säilida B. cereus • Termostabiilne ja termolabiilne enterotoksiin • Spoorid suudavad pinnases säilida • Koedestruktsiooni vahendavad tsütotoksilised ensüümid tsereolüsiin ja fosfolipaas C Haigused. B. anthracis • Nahavorm: valutu paapul areneb haavandiks, ümbritsevad vesiiklid
o Hingamisteedes aevastamine, nohu, huuled, keel ja suulagi võivad tursuda. Võivad tekkida ka astmahood. o Seedekanalis oksendamine, kõhulahtisus o Nahal - lööve Reaktsioon allergeenile võib olla: o Vahetu avaldub suhteliselt ruttu (mõne minuti jooksul) o Hilisemat tüüpi avaldub tunde või päevi peale kokkupuudet allergeeniga Selleks, et allergia avalduks, peab antigeen läbima soolestiku limaskesta kaitsva barjääri ja esile kutsuma immuunvastuse. Imikutel põhjustavad allergiat: piim, muna, nisu, oder, soja, herned, riis, kaer, banaanid, kala ja veiseliha Koolilastel: pähklid, mandlid, puuviljad (õun, kiivi) ja köögiviljad (paprika, tomat) Täiskasvanutel: maitseained, pähklid, mandlid Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolme aastastel lastel. Toiduallergia avaldusteks võivad olla:
Keratiin ise on valk (Sõrad, kõõlused viiruse kapsiidid jms koosnevad ka valgust). -) Kaitsefunktsioon a) aktiivne kaitse teostatud antikehade poole, b) passiivne kaitse teostatud nahavalkude, lambavilla, kilpide, ogade jne poolt. *) Antikeha valgulised kaitsemolekulid, mis kaitsevad meie organismi sissetulnud võõrvalkude, võõrnukliinhapete eest (ehk viiruste eest aga mitte bakterite eest). Iga viiruse vastu on erinev antikeha. *) Antigeen organismi tunginud võõrvalk või võõrnukliinhape, mis organismi tungides tingib antikeha tekke. -) Kontraktsioonifunktsioon ehk kokkutõmbefunktsioon Lihaskoe, ainuraksete viburite, mitoosi-kääviniidi valgud. -) Retseptoorne funktsioon Valgud kuuluvad retseptorite koostisesse. -) Varuainefunktsioon Varuvalgud on näiteks munarakuvalgud ja piimavalgud. Varuvalgud on toitaineks arenevale organismile.
alleeli suhtes – ja roosad õied – heterosügootne – kokku panna saame ikka roosad õied. Pigmendi intensiivsus õie kroonlehtedes sõltub geeni doosist: homosügoodis AA on geeni produkti (punast pigmenti) 2x enam kui heterosügoodis Aa. Sellest ka roosad õied). Kodominantsus – alleelid avalduvad teineteisest sõltumatult (üks geen ei domineeri teise üle heterosügoodis). Nt vererakud toodavad 2 erinevat produkti – N ja M antigeen. Alleeli M suhtes homosügoodid toodavad ainult M antigeeni, alleeli N suhtes homosügoodid ainult N antigeeni. Heterosügootides üks alleel teist maha ei suru, vaid avalduvad mõlemad ning seetõttu on verest testitavad nii M kui ka N antigeen. Mitmealleelsus – ühel geenil on mitu alleeli, nt küülikute karvavärvus või inimeste veregrupid. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks
vajab spetsiaalset koetöötlust enam informatiivne kui tsütoloogiline uuring Igapäevane diagnostika: tsütoloogia ja histoloogia täiendavad teineteist 3.Miks teostatakse immunohistokeemilisi uuringuid Immunohistokeemia = immunotsütokeemia on uurimismeetod, -määratakse raku antigeene antikehade abil, millega on liidetud fluorestsiini või värvilisi metaboliite tootvad ensüümid. -IHK-meetodi eesmärgiks on rakkude täpsem iseloomustamine IHK-meetod on antigeen - antikeha reaktsioon,põhikomponentideks on: 1) antigeen - olemas koetükis 2) antikeha - toodetakse kommertsiaalselt või teaduslaborites(suurimad tootjafirmad: Dako, Novocastro, Santa Cruz jne) 3) värvaine-kromogeen (DAB-diaminobensidiin, AEC jne) Patoloogiateenistuses on kasutusel _135 antikeha (arv täieneb pidevalt) Immunohistokeemia põhimõte: -Ag-Ak reaktsioon ag lokaliseerimiseks 33 -Värvuva või fluorestseeriva ainega märgistamine
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast b...
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
järjestused on lühikesed (vastavalt 8-34 ja 31-116 bp). 3.3.3. Valgud Orbiviiruse genoom kodeerib seitset struktuurset ja kolme mittestruktuurset valku. Orbiviiruste struktuurseid valke (ja nende poolt moodustatud multimeerseid komplekse) on nii struktuurselt (kristallstruktuur) kui ka funktsionaalselt hästi uuritud. VP2 (111 kDa) väliskapsiidivalk. Väliskapsiidi kuulub 180 VP2 subühikut. VP2 on orbiviiruse antiretseptor (omab hemoglutiniin aktiivsust) ja peamine antigeen. Sisaldab arvukalt proteaaside (trüpsiin, kemotrrüpsiin, plasmiin) lõikamissaite. VP5 (59 kDa) väliskapsiidivalk, omab globulaarst struktuuri ja võib olla glükosüleeritud. VP5 on samuti üks orbiviiruse peamiseid antigeene. VP5 sisaldab oma N-terminuses kahte potentsiaalset amphipaatilist heeliksit ja on oluline orbiviiruste rakku sisenemiseks (endosoomi membraanide läbimiseks). VP3 (103 kDa) on mazoorne core valk, mis on erinevatel orbiviirustel väga konserveerunud.
mõju avaldavad, toimub lahustunud fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks. Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ??? Maksa tähtsus vereplasma valgulise koostise ja glükoosi kontsentratsiooni reguleerimisel. ??? Vereplasma lipoproteiinid ja anorgaanilised komponendid ja nende tähtsus organismi talitlusele.??? · Veregrupid Veregrupid AOB süsteemis, erütrotsüütidega ja vereplasmaga seotud faktorid, mis on aluseks nende eristamisele. A antigeen ei tohi kokku puutuda anti- A antikehaga, või B- antigeen anti B antikehaga, vastasel juhul punalibled kleepuvad kokku ja sellega kaasneva homolüüsi tõttu ei saa punalibled täita oma põhiülesande hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärgedeks on elutähtsate organite häired ja organism võib hukkuda. Veregr. - A-B-O süst genotüüp - antigeenid elektrolüütidel antikehad vereplasmas
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised...
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
3. Biotestid 1. rakukultuur kliiniline proov, millega neid rakke nakatame. Kõige tuntum on klamüüdia diagnostika. Rakukultuuris kasvatatud organism ei tohi olla transpordil või ravi tõttu surnud. 2. Loomkatsed katkupisiku diagnostika. Eetikaküsimus. Loomad on väga kallid. Loomakaitsjad võitlevad selle vastu. 4. Kiirmeetodid (molekulaardiagnostika) 1. nukleiinhapete määramine 2. antigeeni/antikeha määramine antigeen ja antikeha peavad omavahel väga hästi sobima (steeriliselt ja laenguliselt), kui ainult laengud sobivad, tekib palju valepositiivseid tulemusi. Seroloogilised testid taluvad suht hästi transporti. Palju võimalik osta valmisteste. Suht kiire meetod. Määratakse antigeeni olemasolu veres e organismi vastureaktsioon, aga mitte patogeeni olemasolu veres paljude haiguste puhul jäävad antikehad eluks ajaks püsima ja nii saab
Aglutiniin α, β β α - 0 veregrupiga inimene võib verd anda kõigile, kuid vastu saab ainult sama grupi verd. A veregrupiga inimene võib verd anda AB ja A veregrupi inimestele B veregrupiga inimene võib verd anda AB ja B veregrupiga inimestele AB veregrupiga inimene võib verd anda ainult oma veregrupi inimesele, saada kõigilt reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeen, siis RH+, kui D antigeen puudub RH-. 85% inimestel RH+ ja ülejäänudtel RH-. Loote vereringes võib konflikt tekkida, kui emal ja lapsel erinev RH. 8.Leukotsüüdid, hulk, jaotus, nende ülesanded 1mm3 veres 6000-8000 leukotsüüti. Leukotsütoos – leukotsüütide hulga suurenemine. Tekib organismi sattunud haigustekitajate või toksiliste ainete pärast. Leukopeenia – leukotsüütide hulga vähenemine. Organismi kaitsevõime väheneb. Jagunevad: 1) Granulotsüüdid 62%
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
Kui meil on valgumolekulid, siis ükskõik millise nende molekuli vastu, kui meil on olemas antikeha, siis me võime värvida või hübridiseerida seda geeli konkreetse antikehaga, siis antikeha seondub selle valgu molekuliga, mida ta ära tunneb. Kui antikeha ise oli märgitud fluoriseeruva ainega, siis nüüd on valk näha. Neid kõikvõimalike antikehasid toodavad meile hiired. Et neid vajalikke antikehi teistest eraldad, siis teeme sellise kolonni, kus meil see antigeen on seotud kolonni ja katselooma seerum lastakse kolonni ja vajalikud spetsiifilised antikehad seonduvad antigeeniga. 5 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX 03/12/09 Blottimine, hübridiseerimine. Eelkõige nukleiinhapete uurimisel
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
