Indutseeritud esilekutsustud mutageeni poolt. 3)Somaatlised ja generatiivsed keha ja sugurakkudes. 4) Pärilikud ja mittepärilikud. Vegetatiivsel paljunemisel päranduvad ka somaatilised mutatsioonid. 5) Fenotüübilise kasuteguri alusel: a) ~80% nõrgalt kahjulikud alandab eluvõimekust mitte üle 25%, b) ~10% letaalsed ehk surmavad, c) ~10% neutraalsed nukleotiidses koostises toimub mutatsioon aga valgutasandil ei toimu mutatsiooni d)alla 1% on kasulikud bakterite vastupidavus antibiootikumidele, võime lagundada piimasuhkrut elu lõpuni. 6) Jaotus lähtuvalt mõjust tunnusele: a) tunnus tugevneb c) tunnus kaob b) tunnus nõrgeneb d) tekib uus tunnus. Kromosoommutatsioonid: 1) mis muudavad geneetilise materjali hulka. a) deletsioon lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. b) duplikatsioon lõik kromosoomist mitmekordistub - tavaliselt kahekordistub häirib kromosoomide lahknemist mitoosis ja meioosis.
mutatsioone sagedusega 10-8 kuni 10-10 nukleotiidipaari kohta generatsioonis, eukarüootse raku puhul aga vahemikus 10-7 kuni 10-9 nukleotiidipaari kohta generatsioonis. Indutseeritud mutatsioonid tekivad mutageenide toimel nt. UV, kemikaalid. Need mutatsioonid võivad tõsta mutatsioonisagedust. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõestavad antibiootikumidega tehtud katsed. Osad bakterirakud on muteerunud nii, et nad on resistentsed antibiootikumidele. Mutatsioon oli tekkinud spontaanselt enne bakterile antibiootikumi lisamist. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid võivad olla kas retsessiivsed või dominantsed. Enamus mutatsioone on neutraalsed või negatiivse mõjuga, mis kahjustavad organismi. Väga väike osa mutatsioonidest on kasulikud. Nähtavad mutatsioonid muudavad fenotüüpi
kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Biokiles kujunevad välja kooslused, kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada (eritada kasvufaktoreid näiteks) või lagundada toksikante. Ühe organismi eritatud produktid võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt. OHTLIKKUS INIMESTELE: Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lina takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni. Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0.3-12 m (keskmiselt 1 m). Seega on nad enamasti viburitest lühemad. Piilide tipus on adhesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal. Patogeensete bakterite piile kasutatakse ka
Bakteriostaatilse toimega: tetratsükliinid, erütromütsiin, sulfoonamiinid, trimetoprim jne. Bakteritsiidse toimega: penitsilliin, tsefalosporiinid jne. Seente vastased preparaadid. Nüstatiin, amfoteritsiin-B,ketokonasool, flukonasoool jne. Tolerantsus a/b suhtes: mõnede bakterite võime jääda ellu pärast mõjutamist a/b Ravimresistentsus · Loomulik resistentsus: mikroobi liigile omane tunnus, mis on seotud ründepunkti puudumisega või rakuseina läbimatusega teatud antibiootikumidele. · Omandatud resistentsus: tegemist mikroobi geneetiliste omaduste muutumisega kas mutatsioonide tulemusel kromosoomis või kombinatiivse muutlikuse teel. Kombinatiivne muutlikkus: põhjuseks teistelt mikroobidelt omandatud plasmiidid või transposoomid (bakteriofaagiga või konjugatsiooniga ülekandunud DNA rõngasmolekuid) tekitades 1. a/b lagundatavate ensüümide teket 2. a/b ründepunkti muutumist 3. Rakuseina permeaabelsuse muutumist 4
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Antibiootikumide päritolu ja sihtmärgid bakterirakus. Antibiootikumid toimivad bakterite ensüümidele, mis erinevad eukarüootide vastavatest ensüümidest või osalevad sellistes biosünteesi radades, mida loomadel ei ole. Sihtmärgid:raku membraa, raku membraani süntees, foolhappe süntees, DNA güraas(topoisomeraas II), RNA polümeraas, valgu süntees (30S ribosoomi inhibiitor või 50S ribosoomi inhibiitor) Kolm võimalust kuidas tekib bakterite resistentsus antibiootikumidele. Bakteritsiidsed ja bakteriostaatilised antibiootikumid. Bakteri poolt muudetud ensüüm ei ole enam ravimile tundlik Bakter toodab ensüümi, mis muudab või lagundab ravimi Bakter pumpab ravimi endast välja Immunoloogia I. Kaasasündinud immuunsus. Inimese immuunsüsteemi organid. Lümfisõlmed, rindkere juha, luuüdi, lümfisooned, harknääre,põrn Lümfoidsed organid: adenoid, kurgumandlid, Peyeri naastud peensoole pinnal, appendiks, luuõdi, põrn, lümfisõlmed, harknääre
Fenotüübi tähis kolmetäheline, millest esimene on suur täht. Lisatakse + või -, vastavalt sellele kas tunnus olemas või puudub. Näit.: Lac- tähendab, et rakk ei saa kasutada süsinikuallikana laktoosi. Geen märgitakse samuti kolme tähega, aga kõik tähed on väikesed. Näit.: auksotroofne mutant mis pole võimeline sünteesima leutsiini oleks fenotüübilt Leu- ja genotüübilt leu-. Tähistus r või s märgib vastavalt resistentsust või siis tundlikkust näit. Antibiootikumidele. Konjugatsioon Ühesuunaline gen. materjali ülekanne doonorilt retsipiendile otsese kontakti kaudu. Väga harva doonori kromosoomi segment rekombineerub retsipiendi kromosoomi homoloogse segmendiga. Retsipiendid, kellel on doonori DNA-d, nimetatakse transkonjugaatideks. Bakterite rekombineerimiseks on vajalik nende omavaheline füüsiline kontakt. Toimub ühesuunaline geneetilise materjali ülekandumine ühest rakust teise. See, mis kannab üle, on doonorrakk
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
a) Gram positiivsed (G+) b) Gram negatiivsed (G-) - keerulisemad. 4)Rõngaskromosoom - ainult üks kromosoom, mis esineb vaid ühes kordsuses(haploidne). Kromosoomi koostisesse kuulub DNA. 5)Plasmiid : DNAd sisaldav pärilik struktuur. Ta on kromosoomi väline. Plasmiid tagab täiendavad ainevahetusvõimalused : a) + Plasmiidide olemasolu, mis märgib ära õli lagundamise toime(hea reostuspuhastusvõime). b) - Plasmiidid, mis määravad vastupidavuse antibiootikumidele. 6)Piil - Valguline, seest õõnes struktuur, mille abil bakterid vahetavad pärilikku infot. NB! kuna bakteritel pole sugu, siis nad pole suguorganid. 7)Ribosoomid - Struktuurid, millel toimub valkude süntees. Bakteril umbes 10000 tk. 8)Vibur - Valkudest koosnev struktuur(flagelliin). Tänu pöörlevale liikumisele kindlustab raku liikumise keskkonnas. Vibur pannakse käima ratasülekandega - unikaalne. 9)Gaasi vakuool - On täidetud gaasiga. hõlbustab vees elavatel bakteritel
on mutatsioonid. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja vahel ka geene. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muututusi geenide paiknemises ja kordsuses- muudab geenide avaldumist ja uued geenid. Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ning sellega kaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Kasulikud mutatsioonid on nt keskkonda sobiv värvus, vastupidavus haigustele või ebasoodsale temperatuurile, resistentsus antibiootikumidele. Geenivool- ehk geenisiire, teisest 70 populatsioonist tulevad geenid (isendi) ja ristuvad selle populatsiooni omadega. Tagajärjeks on soodsate alleelide levimine, populatsioonide ühtlustumine. Geenitriiv. Alleelide sagedus põlvest põlve võib juhuslikus suunas muutuda. Kaks toimet: I vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides II suurendab geneetilisi erinevusi
SodA-d kodeeriva operoni transkriptsioon on tegelikult väga kompleksselt reguleeritud praeguseks on kirjeldatud vähemalt 6 regulaatorit. OxyR modulon Globaalne transkriptsiooniregulaator OxyR on otseselt aktiveeritav vesinikperoksiidi poolt (kahe tsüsteiini vahel moodustub disulfiidsild). OxyR kontrollib positiivselt vähemalt 30 geeni transkriptsiooni. Need geenid kodeerivad valke, mis osalevad raku antioksüdantsetes kaitsemehhanismides ja tagavad resistentsuse paljudele antibiootikumidele (Mar valgud multiple antibiotic resistance). OxyR kontrolli all on näiteks HPI katalaas (katG geeni produkt). oxyS kodeerib väikest mittetransleeritavat RNA molekuli, mis on samuti OxyR poolt aktiveeritav ning vajalik raku kaitsmisel oksüdatiivse stressi poolt põhjustatud kahjustuste vastu. oxyS RNA reguleerib translatsiooni, seondudes mitmete geenide mRNA-ga (kaasaarvatud rpoS mRNA). Teised kaitsemehhanisme ROS vastu
Antibiootikumide sisaldust piimas kontrollitakse piimatööstuse kaks korda kuus. Antibiootikumid võivad 49 VEISEKASVATUS terve piimapartii ära rikkuda juba väga väikeses koguses. Antibiootikumide avastamisel tootjalt piima vastuvõtt lõpetatakse teatud perioodiks. Pidurdusained. Lisaks antibiootikumidele pidurdavad piimhappebakterite elutegevust keemilised jääkained. Pidurdusaineteks on lüpsiaparaatide pesemisel ja desinfitseerimisel kasutatavad ained, mis satuvad piima sisse torustiku ja muu inventari ebatäielikul loputamisel. Seepärast tuleb lüpsiinventar pärast pesemist ja desinfektsiooni korralikult läbi loputada. Bakterite arv piimas. Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Tulemused
SodA-d kodeeriva operoni transkriptsioon on tegelikult väga kompleksselt reguleeritud praeguseks on kirjeldatud vähemalt 6 regulaatorit. OxyR modulon Globaalne transkriptsiooniregulaator OxyR on otseselt aktiveeritav vesinikperoksiidi poolt (kahe tsüsteiini vahel moodustub disulfiidsild). OxyR kontrollib positiivselt vähemalt 30 geeni transkriptsiooni. Need geenid kodeerivad valke, mis osalevad raku antioksüdantsetes kaitsemehhanismides ja tagavad resistentsuse paljudele antibiootikumidele (Mar valgud multiple antibiotic resistance). OxyR kontrolli all on näiteks HPI katalaas (katG geeni produkt). oxyS kodeerib väikest mittetransleeritavat RNA molekuli, mis on samuti OxyR poolt aktiveeritav ning vajalik raku kaitsmisel oksüdatiivse stressi poolt põhjustatud kahjustuste vastu. oxyS RNA reguleerib translatsiooni, seondudes mitmete geenide mRNA-ga (kaasaarvatud rpoS mRNA). Teised kaitsemehhanisme ROS vastu
kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
