o Eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik jms) o Liigikaaslased (konkurents) · Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olevusvõitluseks ehk konkurentsiks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või klimaatilistele tingimustele, kohastumine) · Kohastumine Looduliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. o Kohastumused on pärilikud Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks o Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikek, teistes
TARTU ÜLIKOOL MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Biofilmid ja meditsiin Referaat Leidi Laurimaa bioloogia 3. aasta Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus........................................................................................................................... 4 Miks bakterid moodustavad biofilme?..................................................................................... 5 Biofilmi moodustumine........................................................................................................... 6 Biofilmi moodustumiseks vajalikud geenid............................................................................
Maailm hädas antibiootikumidega Aleksander Laane Antibiootikumid on suurepärasd ravimid, nad on päästnud miljoneid elusid, kuid me oleme neid kasutanud hooletult ja liialdatult. Seetõttu levivadki ravile allumatud mikroorganismid. Igal aastal tapavad antibiootikumide suhtes tundetud bakterid Euroopa Liidu riikides vähemalt 25 000 inimest. Ilmselt on see arv suurem, sest paljude riikide kohta puudub vajalik teave. Paljud arstid kardavad, et antibiootikumide väärkasutus viib meid tagasi antibiootikumide-eelsesse ajastusse, kus ka lihtsamad infektsioonid said sageli saatuslikuks. Ka võivad tavalisedki operatsioonid muutuda ohtlikuks, sest tekkivaid infektsioone ei saaks sageli mitte millegagi ravida. Tänavune Maailma Tervisepäev pööraski tähelepanu sellele, et kui täna midagi ette ei võeta, siis pole lähitulevikus ka ravi võimalik. Antibiootikumid on suurepärasd ravimid, nad on päästnud miljoneid elusid, kuid me oleme neid kasutanud hoole...
pikemaajalist viibimist vereringes saab rohkem mürki verest kätte Katse hiirtes Hiirtele anti surmav annus stafülokoki-mürki Nanokäsni süstiti ENNE Nanokäsni süstiti mürgidoosi andmist PÄRAST mürgidoosi andmist Nanokäsnad kaovad ise organismist Ellu jäi 89% hiirtest Ellu jäi 44% hiirtest Nanokäsna edasiarendused Pole vaja spetsiifilisi vastumürke Luuakse platvorm neutraliseerimaks paljude patogeenide toksiine: - MRSA - Antibiootikumidele resistentsed bakterid Universaalsed teraapiad: - Maohammustused - Mesilase nõelamine Kasutatud materjalid Backhouse Environmental Services kodulehekülg. [WWW] http://www.mjbpestcontrol.co.uk/Images/News/30052012141330wasp.jpg (5.05.2013) Copp, C., Fang, Ronnie H., Luk, Brian T., Hu, Che-Ming J., Zhang, L. (2013). A biomimetic nanosponge that absorbs pore-forming toxins. Nature nanotechnology. [E-ajakiri] http://www.nature.com/nnano/journal/vaop/ncurrent/full/nnano.2013.54.html (2.05
uurimine. Ravivõimalused Gonorröa raviks kasutatakse antibiootikume. Viimasega kaasneb aga probleem, mis saab alguse seksturismist, eriti just Kaug-Idas. Sealsed prostituudid kasutavad tihti antibiootikume, et end suguhaiguste eest kaitsta. Sellisel juhul areneb tarvitajal bakter, mis on antibiootikumidele vastupidav ning seksturistid toovad haiguse ikkagi "koju". Kuna viimasel ajal gonokokid tihti ei allu tavalistele antibiootikumidele, peab gonorröad kindlasti ravima vastava väljaõppe saanud suguhaiguste arsti juures, kes on kursis kiiresti muutuvate raviskeemidega. "Nurga taga" ravimine võib tuua tervisele korvamatut kahju. Väga sageli on gonokokkinfektsioonidega patsiendid paralleelselt infitseeritud klamüdioosi tekitajaga, mistõttu ravitakse kõiki patsiente samaaegselt mõlemasse tekitajasse toimivate preparaatidega. Et vältida suguhaiguse levikut, peavad gonorröahaigete sekspartnerid saama analoogse ravi
7. GM-loomasööt on loomadele mõjunud negatiivselt (GM-kartulite tarbimise järel tekkisid rottidel soolekahjustused, GM-valguga toidetud tibusid suri kaks korda rohkem, kui mitte-GM-söödaga toidetuid) 8. GM toitude märgistamine pole igal pool kohustuslik (näiteks USA) 9. GM toit on madalama toiteväärtusega 10. GM toit põhjustab inimese soolestikubakterite tegevuse häirimist 11. GM toidu tarbimine võib suurendada vastupanuvõimet antibiootikumidele 12. GM põlluviljad võivad risttolmelda tavaliste taimedega, millel võib olla ettenägematu mõju ökoloogilisele tasakaalule 13. GM toit võib välja tõrjuda mahetoidu 14. GM loomasööta tarbinud looma toodang pole eraldi märgistatud (piim, mis on tulnud GM loomasööta söönud lehmast ei oma mingit vastavat märgistust) Minu jaoks on geneetiliselt muundatud organismidega seotud vähesed plussid ja väga paljud miinused
4 4) Diagnoos ja ravi Arst peab katsuma läbi lümfisõlmed ja vaatama üle suguelundi. Kuid alati ei ole võimalik väliste sümptomite järgi haigust diagnoosida ning tuleb teha proovid, mida laboris mikroskoopiliselt uuritakse. Nakatunu ja tema viimase aja partnerid peavad tegema läbi samasuguse ravikuuri, olenemata partnerite uuringute tulemustest. Raviks kasutatakse antibiootikume, kuid viimasel ajal on haigus antibiootikumidele järjest immuunsemaks muutunud. Seetõttu tuleb minna spetsiaalse väljaõppega arsti juurde, kes on kursis viimaste raviskeemidega. Ravida tuleb ainult usaldatud ja tuntud kohtades, sest vale ravi võib tuua korvamatut kahju. Haiguse ühekordne läbipõdemine ei tähenda immuunsust, seega tuleb ka pärast ühekordset põdemist ettevaatlik olla. 5) Kokkuvõte See on väga karm haigus, mida ei tohi kahe silma vahele jätta. Nagu kõiki suguhaiguseid saab ka seda ennetada kondoomi kandes
Tegelikult kasutatakse muundamisel looduslike geenide asemel ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest. GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. -------Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikulemürgilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada: --------Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsiooni ristumine kohalike
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega
Sõjaline Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne Keskkond Jüri Leesment: Erinev sõda meis Oudekki Loone: "Keskerakonnas on Leedo Saarte Häälele: meie paati kõigutama Isiklik abistaja on mõnele inimesele silmade ja Euroopa Komisjoni ettepanek seab o kõigis? käimas ideoloogiline võitlus ja poliitiline ei hakka! jalgade eest tervise ja keskkonna Isiku tase sõda." http://www.delfi.ee/archive/juri- http://majandus24.postimees.ee/3855699/lee http://sakala.postimees.ee/1173016/isiklik- http://alkeemia.delfi...
Vankomütsiin Mikroobiraku seina sünteesi Ototoksiline (võib olla Kasutatakse raskete eluohtlike inhibiitorid püsiv). infektsioonide raviks, mis ei allu BAKTERITSIIDNE Nefrotoksiline vähemtoksilistele TOIME ,,Punase mehe antibiootikumidele. sündroom" MRSA, multiresistentsed Flebiit infektsioonid. Karbapaneemid Mikroobiraku seina sünteesi Kõrvaltoimena oluline Ohtlikud infektsioonid. Reservis. Etrapeneem inhibiitorid neurotoksilisus Need ravimid on kasutusel
4. rõngaskromosoom - ainult üks kromosoom, mis esineb vaid ühes kordsuses(haploidne), paikneb vabalt tsütoplasmas. Kromosoomi koostisesse kuulub DNA. 5. plasmiidid : kromosoomi väline DNAd sisaldav pärilik struktuur. Plasmiid tagab täiendavad ainevahetusvõimalused : + plasmiidide olemasolu, mis märgib ära õli lagundamise toime(hea reostuspuhastusvõime), - plasmiidid, mis määravad vastupidavuse antibiootikumidele. 6. piil - valguline, seest õõnes struktuur,ulatub bakteri tsütoplasmast välispinnale. NB! kuna bakteritel pole sugu, siis nad pole suguorganid. Funktsioon :selle abil bakterid vahetavad pärilikku infot, kindlustab päriliku muutlikuse. 7. ribosoomid - bakteril umbes 10000, ehituselt, talitluselt erinevad võrreldes päristuumsete organismide omadega, väiksemad * toimub valkude süntees 8. vibur - Valkudest koosnev struktuur(flagelliin). Tänu pöörlevale liikumisele kindlustab
seda kõigile Maa elanikele. Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Üheks tõsiseks probleemiks on paradigmamuutuseks - on see, et GMOsid patenteeritakse. Sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Kas loomade geneetilise pärandi muutmine on lubatav? Loomade geneetilisi pärandeid on muudetud juba kaua aega. Neist osad on kandnud vilja ja osad mitte. Näiteks tehti katse lõhega, kus muudeti tema geneetilist pärandit. Tänu sellele kasvas lõhe kiiremini teistest liigikaaslastest. Tehti ka katse sigadega, mis kahjuks ei olnud edukas
Haigusele on loomulikud järgmised sümptomid: kõhnumine, seedehäired, närvivalud, reumaatilised valud, punetav laiguline nahalööve; võivad ilmneda muhud, mis ei ole valulikud. LIHASÖÖJA BAKTER Lihasööja bakter võib inimese tappa mõne tunniga. See bakter pesitseb nahal umbes 30 protsendil inimestel ning on muidu täiesti ohutu, kui aga millegi tõttu organismi vastupanuvõime väheneb, võib see muutuda hävitavaks. Ning kuna bakter on omandanud vastupanuvõime antibiootikumidele, siis saab ravi olla vaid kirurgiline. Lihasööjabakter on levinud haiglates ja selle või saada pärast haiglasse sattumist. Bakter satub kiiresti vereringesse. Euroopas on sellesse nakatumise tõenäosus 22%, eestis aga 5-9%. Tasub hoiduda Maltast, Portugalist, Kreekast ning hispaaniast, kus on tõenäosus 40%. Kõige efektiivsem viis nakatumisest hoidumisest on pesta käsi vee ja seebiga. KOPSUPÕLETIK Kopsupõletiku põhjuseks on enamasti inflektsioon
Ellujäämist ja paljunemist piiravad : Liigikaaslased (konkurents) Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) Eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus jne) Olelusvõitlus ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest tegutitest Darwin. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja klimaatilistele tungimustele, kohastumine. Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik keskonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik elutingimuste kindlasuunaline muutumine (asumine uude keskkonda). Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid
hõõruda õrnalt sisse. • Umbes 4 nädalat. Vastunäidustused : • Ülitundlikkus propüleenglükooli või mõne muu kreemis sisalduva komponendi suhtes. Koostoimed : • Pole teada. Rasedus ja imetamine : • ei leitud tõendeid Skinoren`i võimaliku kahjulikkuse kohta inimestel raseduse ja rinnaga toitmise perioodil. Kõrvaltoimed : • Naha ja nahaaluskoe kahjustused(punetus,ketendus,sügelemine,põletustunne) Aselaiinhape ei põhjusta: • bakterite resistentsust antibiootikumidele • rasu tootmise vähenemist • fotosensitiivsust (päikesele tundlikkuse tõus) • pleegitust või plekke riietele 5. AHA-happed • alfa-hüdroksühapped ehk puuviljahapped .Nt glükoolhape. • (geelid, kreemid, maskid, pesemisvahendid, seerumid) • Kasutatakse toetava vahendina koos teiste paiksete ravimitega. • AHA-hapetel on kergelt kooriv ning rasu hulka vähendav toime • Vahel võivad põhjustada mööduvat kipitust,
Probiootikumid ei asenda inimese oma mikrofloorat, vaid aitavad selle muutuste korral uuesti tasakaalu viia. Probiootikumid seedefloora tasakaalusuatmine laktoositalumatuse leevendamine positiivne mõju immuunsusele toiduallergiate ravi vähi ennetamine Antibiootikumid Antibiootikumid on mikroorganisme hävitavad või nende kasvu pärssivad ained.Haigusetekitajate seas kiiresti leviv resistentsus pikka aega kasutusel olnud antibiootikumidele suniib välja töötama uusi ravimeid. 3 RÜHMA ANTIBIOOTIKUMEID Raku seina sünteesi pärssivad ained(pensiliin). Ained, mis pärsivad bakteri ribosoomis toimuvat valgusünteesi. Ained, mis mõjutavad nukleiinhapete (DNA,RNA) ainevahetust pärssides baktereid. Seened HALLITUSSEENED · Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad
välja Howard Florey, Ernst Chain ja Norman Heatley 1940. aastate alguses. Ameerikas hakati neid tootma 1943. aastal. Siis muutusid nad ka kõigile inimestele kättesaadavaks. Vahetult pärast antibiootikumide laialdast kasutuselvõttu hakati neid väga palju inimestele jagama, sest usuti, et need on imevahendid, mis aitavad jagu saada kõigist haigustest. Veel ei teatud, et nende liigne või vale kasutamine võib tervisele halvasti mõjuda ning selle tulemusena võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved. Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu. Antimikroobne spekter Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjustatavate mikroobide skaala Antibiootikumid jagunevad kaheks: kitsa ja laia spektriga antibiootikumideks
Põliselanikud teavad selle parandavaid omadusi ja on seda kasutanud erinevate infektsioonide korral, nahapõletike, jala- ja küüneseene ning putukahammustuste korral. Ylang Ylang - Tõstab meeleolu.Tekitab õnnetunde.Stimuleerib seksuaalsust. .Rahustav ja meeliülendav. Leevendab üleminekuaastatest põhjustatud vaegusi. Stressi puhul.Nahka hooldav. Tüümjan - Tüümiani õli peetakse oluliseks hingamisteede ja seedimise toetajana. Antiseptiliste omadustega ja efektiivne seennakkustele ning antibiootikumidele vastupidavate bakterite vastu. Sobib põletikulise, rasuse ja akne naha hoolduseks. Soovitatakse ka lihasvalu, spordivigastuste ja vereringehäirete puhul. Tsitronella - Tsitronella on sidruni lõhnaga õli, mis on antiseptiline, tõstab tuju ja rahustab. Tal on ka peavalu ja migreeni leevendav mõju. Kõige rohkem kasutatakse seda putukate, näiteks sääskede peletamiseks. Roos - 10% puhast roosiõli on lahjendatud jojobaõliga. Roosi hinnatakse, kui naise
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik 2. Geneetiline triiv 3. Liigiteke, liikide säilumine 4. Inbriiding 5. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll 6. Lamarck ja Darwin vaadete kokkulangevusd ja erinevused 7. Adaptatsioon, fitness 8. Makroevolutsioon 9. Katastroofid 10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid ...? 2. Kombinatiivne muutlikkus ...? 3. Geenivool = geenisiire - ühe pop. geenid satuvad teise. 4. G...
Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) Eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms Darwin nim organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest olelusvõitluseks Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslasest kasulik tunnus: Kaitsevärvus Suurem viljakus Vastupidav haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele, klimaatilistele tingimustele Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes Kohastumuste teket nim kohastumiseks Kohastumused on pärilikud (nt kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks) Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes aga
ja elutingimuste iseärasustest. Keskkonna piiravad tegurid võivad olla biootilised (konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) kui ka abiootilised (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus). Organismide sõltuvus kõigist neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: · kaitsevärvus, · suurem viljakus, · vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, · kohastumine. Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik 2. Suunav valik 3
Tegelikult kasutatakse muundamisel looduslike geenide asemel ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest. GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada: - Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud
- Genoomi moodustab kas DNA või RNA - Puuduvad ribosoomid ja mitokondrid - Eluta, ei kasva ega arene - Mitterakuline - Väike (20-400nm) - Paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d Rakulised : Eukarüootsed (bakterid) - Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda - Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata - Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon - Struktuurne funktsioon Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid) Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs. taimne rakk Loomarakk: Tsentrioolid, lüsosoomid Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid
Gonorröa hilisemates faasides levib bakter kogu organismi, eriti liigestesse ning maksa piirkonda (perihepatitis acuta). Gonorröa kindlaks tegemine toimub mädaeritise mikroskoopiliste uuringutega. Haigust on vimalik ravida antibiootikumidega. Viimasega kaasneb aga probleem, mis saab alguse seksturismist, eriti just Kaug-Idas. Sealsed prostituudid kasutavad tihti antibiootikume, et end suguhaiguste eest kaitsta. Sellisel juhul areneb tarvitajal bakter, mis on antibiootikumidele vastupidav ning seksturistid toovad haiguse ikkagi "koju". Ulcus Molle Sellegi haiguse phjustab bakter (Haemophilus ducreyi). Kesk-Euroopas leidub nakkust vähe, kuid arengumaades esineb seda sageli. Kaks kuni kuus päeva pärast nakatumist tekib rn valu ning teataval määral leviv haavand viiruse asupaiga juurde. Kubeme piirkonna lümfislmed vivad tugevalt üles paistetada. Diagnoos antakse haavandite mikroskoobilisel uuringul, viimast selleks, et leida bakter
ibuprofeen, toradol ketorolaak ketorolac, celebrex, aspiriin, naproxen naprokseen laktaam antibiootikumid Sulfoonamiidid Fataalne Ameerikas 40% Amoxicillin, paratsetamool 5% Ravimi allergia: 1) IgE vahendatud 2) mitte IgE vahendatud A eeldatavad reaktsioonid, näiteks antihistamiinikumid suu kuivus, antibiootikumid kõhulahtisus B ettearvamatud, näiteks aspiriin I tüüp IgE vahendatud anafülaksia -laktaam antibiootikumidele urtikaaria, angioödeem (turse) Gelli ja Coombsi järgi ravimite ülitundlikkusreaktsioonid II tüüp Tsütotoksiline Thrombocytic purpura III tüüp IgE Immuunglobuliin E Immuunkompleksid, vaskuliit IV tüüp hilistüüp Rakule, allergiline kontakt dermatiit, eksanteemid, lokaalselt nahal, 2-7 päeva Sagedaseimad Leetritaoline lööve klassikaline ravimlööve ehk eksanteem 1-3 nädalat pärast ravimi manustamist Erythema fixum pärast konkreetse ravimi manustamist
Paljud kemikaalid, mida kasutatakse päikesekaitsetoodetes, võivad vähitekke riski vähendamise asemel hoopis suurendada, kuna sünteetilised kemikaalid põhjustavad vabade radikaalide teket organismis. Titanium dioxide ja zinc oxide on ohutumad alternatiivid. Antibakteriaalsed ühendid - triclosan (kasutatakse ka umbrohutõrjes) ja chlorphenesin - ei lagune keskkonnas ja võivad soodustada bakterite vastupidavust, mitteallumist antibiootikumidele. Kasutatakse antibakteriaalse ainena deodorantides, hambapastades, vedelseepides. See on bioakumuleeruv aine, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Vähkkasvaja oht. Sünteetilised polümeerid - sodium polyacrylate ja carbomer - saadakse naftast ning need annavad nahahooldustoodetele viskoossuse. Need ained on väga töödeldud ja nende tootmisega kaasnevad toksilised jääkproduktid. Sünteetilised värvained on tehtud kivisöetõrvast. Need sisaldavad
6. Rõngaskromosoom koosneb ühest rõngakujulisest DNA molekulist, mis esineb ka ühes korduses (tähistatakse n, nim haploidsuseks). Rõngaskromosoomis on bakteri geenid 7. Plasmiidid on kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega, nende ülesandeks on anda täiendavad võimalused ainevahetuseks. Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi. Osa plasmiide määrab vastupidavuse antibiootikumidele. 8. Gaasivakuool - gaasiga täidetud mahuti rakus, mis parandab raku ujuvust, peamiselt veebakterites 9. Varuainete kogumid on peamiselt anorgaaniliste ainete kogumid (N, P ja S-ühendid) 10. Ribosoomid - vabalt esinevad molekulkompleksid, mis vastutavad valkude sünteesi eest. 11. Tsütoplasma - orgaanilistest ja anorgaanilistest osadest koosnev lahus, mis täidab kogu rakku, seob selle tervkikuks ja on liikumatu. Selle tõttu jäävad rakkude mõõtmed alati
patogeensed bakterid · Probiootikumid toimivad kui o Nad jäävad ellu magu ja peensoolt läbides o Jämesooles arenedes mõjuvad nad kasulikult inimese tervisele · Eestis on isoleeritud 1995a probiootiline bakter Lactobacillus fermentum e ME3 o Ta on piimhappekääritaja o Talub sappi, maohapet ja jääb sooles ellu o Resistentne antibiootikumidele o Takistab Salmonella, Shigella ja Clostridium't jt patogeenide elu · Kasutatakse : o Toidulisandina (kapslites) o Probiootilise toidu valmistamisel (biokeefir, biojogurt jne) Prebiootikumid: · Prebiootikumid on ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Selline aine on nt inuliin · Pre- ja probiootikume võib kasutada ka koos, sellist toodet nim sünbiootikumiks Mikroorganismide virulentsusfaktorid:
olemasolu, liikumisviis, endospooride esinemine ja paiknemine, rakusisaldised, pigmentatsioon. MITTEEHITUSLIKUD: 2) Füsioloogilised ja metaboolsed (ainevahetuslikud). Süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, rakukesta koostiskomponendid, energiaallikad, käärmisproduktide loomus, peamine toitumistüüp, temperatuurinõudlus, liikuvus, osmotolerantsus,suhtumine hapnikku, pH-taluvus ja-nõudlus, fotosünteesipigmentide loomus, soolataluvus, sekundaarmetaboliitide moodustamine, tundlikkus antibiootikumidele ja teistele inhibiitoritele, varuainete loomus 3) Biokeemilised. Reaktsioonid raku sees, mis seal laguneb ja mis tekib, sisesed protsessid. 4) Ökoloogilised. Kooselu teiste organismidega, tüüpiline elupaik, patogeensus kõrgematele organismidele jne. Ökoloogilised tunnused aitavad sageli organismi ka määrata. Näiteks kui bakter on isoleeritud väga kõrge temperatuuriga keskkonnast, siis on suure tõenäosusega tegu arhebakteriga. 5) Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs),
· süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, · kasutatavad energiaallikad, · käärimisproduktide loomus, · peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) · Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) · liikuvus, · osmotolerantsus, · suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) · pH-taluvus ja-nõudlus, · soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) · Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, · tundlikkus antibiootikumidele, · varuainete loomus. · · · · · Biokeemilised tunnused: · Rakukesta keemilised komponendid, · Pigmentatsioon, · Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), · Teatud ensüümide süntees; · Tsütokroomide spekter, · Klorofüllide spekter · · Ökoloogilised tunnused: · Tüüpilised elupaigad, · Kooselu teiste organismidega, · Patogeensus. · · Kirjeldatud on ca 6000 liiki baktereid.
geene, mis erinevad looduslikest. GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO- de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada: - Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, ra...
3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid), 4) peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) 5) Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) 6) liikuvus, 7) osmotolerantsus, 8) suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) pH-taluvus ja-nõudlus (atsidofiilid, alkalifiilid), 10) soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) 11) Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, 12) tundlikkus antibiootikumidele, 13) varuainete loomus. Biokeemilised tunnused: 1) Rakukesta keemilised komponendid, 2) Pigmentatsioon, 3) Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), 4) Teatud ensüümide süntees; 5) Tsütokroomide spekter, 6) Klorofüllide spekter. Ökoloogilised tunnused: 1) Tüüpilised elupaigad, 2) Kooselu teiste organismidega, 3) Patogeensus. DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja
lateksaglutinatsioonil. • Enterokokkide määramiseks kasutatakse MacConkey laktoos-sapi-soola agarit, mis eristab enterokokke teistest streptokokkidest (v.a. GBS), sapieskuliinsöödet (mustad pesad). Esineb α või β-hemolüüs. • Uuritav materjal on väljaheide (või mäda, liikvor, räga, veri). • Seerumis saab määrata antikehade tiitri tõusu (7 päeva pärast infektsiooni teket). Ravi ja profülaktika. Loomulik resistentsus paljudele antibiootikumidele – oksatsilliinile, tsefalosporiinidele. Omandatud resistentsus vankomütsiini, aminoglükosiidide suhtes suureneb. Soovitatavam kombinatsioon aminoglükosiid + rakuseinale toimiv antibiootikum (näiteks amp+genta, üksi ei suuda aminoglükosiid rakku tungida)… >50% juba ampitsilliinile resistentsed, >25% resistentsed aminoglükosiididele, umbes 20% Ameerikas vankomütsiinile. Resistentsus tekib konjugatsioonil enterokokkide perekonna piires, aga ka stafülo- ja streptokokkidega
viljatus. Gonorröa hilisemates faasides levib bakter kogu organismi, eriti liigestesse ning maksa piirkonda (perihepatitis acuta). Gonorröa kindlaks tegemine toimub mädaeritise mikroskoopiliste uuringutega. Haigust on vimalik ravida antibiootikumidega. Viimasega kaasneb aga probleem, mis saab alguse seksturismist, eriti just Kaug-Idas. Sealsed prostituudid kasutavad tihti antibiootikume, et end suguhaiguste eest kaitsta. Sellisel juhul areneb tarvitajal bakter, mis on antibiootikumidele vastupidav ning seksturistid toovad haiguse ikkagi "koju". Ulcus Molle Sellegi haiguse phjustab bakter (Haemophilus ducreyi). Kesk-Euroopas leidub nakkust vähe, kuid arengumaades esineb seda sageli. Kaks kuni kuus päeva pärast nakatumist tekib rn valu ning teataval määral leviv haavand viiruse asupaiga juurde. Kubeme piirkonna lümfislmed vivad tugevalt üles paistetada. Diagnoos antakse haavandite mikroskoobilisel uuringul, viimast selleks, et leida bakter. Ravida on vimalik
*lehed taandarenenud *õhulehed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Kohastumused · Näited: · lindude eesjäsemed tiibadeks · kõrbetaimed kõrges temperatuuris · kaitsevärvus, kaitsekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teistega) · planktonorganismide läbipaistvus · sesoonsed värvusmuutused karvkattes · ränne, talveuni, lõimetishoole · mikroorganismide resistentsus antibiootikumidele · taimede seemnete levimisviisid · jne · kohastumused on suhtelised · tagavad organismi püsimise teatud tingimustes · hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskkonnas vahel ei saavutata ka täiuslik · Näited: · kaitsevärv mõnel teisel taustal mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav Kohastumusteks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi Kohastumused avalduvad organismide 1
3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid), 4) peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) 5) Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) 6) liikuvus, 7) osmotolerantsus, 8) suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) 9) pH-taluvus ja-nõudlus (atsidofiilid, alkalifiilid), 10) soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) 11) Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, 12) tundlikkus antibiootikumidele, 13) varuainete loomus. Biokeemilised tunnused: 1) Rakukesta keemilised komponendid, 2) Pigmentatsioon, 3) Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), 4) Teatud ensüümide süntees; 5) Tsütokroomide spekter, 6) Klorofüllide spekter. Ökoloogilised tunnused: 1) Tüüpilised elupaigad, 2) Kooselu teiste organismidega, 3) Patogeensus. 25. DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja fülogeneesi uurimises
) kogust piimas. Piim peab olema saadud tervetelt lehmadelt. Lehmad ei tohi põdeda udarapõletikku ehk mastiiti ja nakkushaigusi (tuberkuloosi, leukoosi (verevähk), brutselloosi jne). Antibiootikumid ja keemilised ühendid (pidurdusained). Antibiootikume ei tohi piimas esineda. Kui lehma on ravitud antibiootikumidega, siis ei tohi piima enne ooteaja möödumist üldpiima hulka lüpsta. Keemilised ühendid. Lisaks antibiootikumidele pidurdavad piimhappebakterite elutegevust keemilised jääkained. Bakterite arv piimas. Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Tulemused väljendatakse bakterite arvuna milliliitris piimas. Bakterite arv näitab piima mikrobioloogilist saastatust. Somaatiliste rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk
Antibiootikumprofülaktika. Näidustused: (1)Ohtliku infektsioonihaige kontaktsed (difteeria, meningokokk meningiit); (2) Kirurgilise vahelesegamise korral sekundaarsete infektsioonide vältimiseks; (3) Infektsioossete kõhulahtisuste vältimiseks, kui reisitakse ohtlikesse piirkondadesse. Ravimiresistentsus. Loomulik resistentsus: mikroobi liigile omane tunnus, mis on seotud ründepunkti puudumisega või rakuseina läbimatusega teatud antibiootikumidele. Omandatud resistentsus: tegemist mikroobi geneetiliste omaduste muutumisega kas mutatsioonide tulemusel kromosoomis või kombinatiivse muutlikuse teel. Kombinatiivne muutlikkus: põhjuseks teistelt mikroobidelt omandatud plasmiidid või transposoomid (bakteriofaagiga või konjugatsiooniga ülekandunud DNA rõngasmolekuid). Multiresistentsus: mikroobitüve resistentsus 3 või enama erinevasse a/b rühma kuuluva ravimi suhtes. 26. Stress, adaptsiooni sündroom
tundlik (avastab 2 10 patogeeni rakku proovist) tootlik (võimaldab määrata mitu patogeeni ühest proovist) vähenõudlik (transpordi- ja säilitustingimuste suhtes) täpne (tuvastab patogeeni olemasolu, mitte organismi reaktsiooni sellele) lisavõimalused (genotüpeerimine, sekveneerimine) 8. Loetle PCR puudused mittekvantitatiivne (tavaline PCR puhul) saastamisoht (võib anda valepositiivse tulemuse) ei tuvasta resistentsust antibiootikumidele ei tee vahet elusal ja surnud mikroobil hind (aparatuur, labor, patent) 9. Millised on PCR-diagnostikalabori organisatsiooni põhiprintsiibid? 1. 1. ruumis eraldatakse proovist DNA. See on bioohu ruum, sest töötajad võivad sealt ise nakkuse saada. Ruumid eraldi negatiivse rõhu all, sisse- ja väljaminev õhk filtreeritakse; töötajad hepatiidi vastu vaktsineeritud. 2. Puhas ruum, kus tehakse PCRi stock lahused. 3
põletustunne urineerimisel. Emaka limaskesta haigestumise korral võib olla veritsust tupest, veritsus võib tekkida ka peale vahekorda või selle ajal. Üle 50% nakatunud naistest haigusilminguid ei teki ja seega väga ohtlikud oma partneritele. Kui tekib tupeesiku näärmete mädanik, esineb valulikkus istumisel ja kõndimisel, lisaks võib olla punetus ja turse häbememokkadel. Gonorröa raviks kasutatakse antibiootikume. Kuna viimasel ajal gonokokid tihti ei allu tavalistele antibiootikumidele, peab gonorröad kindlasti ravima vastava väljaõppe saanud suguhaiguste arsti juures, kes on kursis kiiresti muutuvate raviskeemidega. Nurga taga ravimine võib tuua tervisele korvamatut kahju. Arsti poole peavad pöörduma ja end ravima ka kõik viimase aja seksuaalpartnerid, isegi kui neil puuduvad haigusele viitavad kaebused. Suguelu ei tohi alustada enne, kui kõik asjaosalised on terveks ravitud. Ennetamine on samasugune, nagu kõikide sugulisel teel levivate haiguste korral. Kondoomi
1.Geenmutatsioonid- muutused DNA primaarstruktuuris (nukleotiidides replikatsioonil) - tekivad uued alleelid: · Nukleotiidipaar langeb välja. · Nukleotiidipaar kahekordistub. · Nukleotiidipaar paikneb ümber · Nukleotiidipaar asendub teisega · Nukleotiidipaar muutub keemiliselt (N-alus muutub). Tulemus: a) 80% neist mutatsioonidest nõrgalt kahjuliku toimega. b) 10% neutraalse toimega c) 10% surmavad d) Alla 1% kasulikud (bakterite vastupidavus antibiootikumidele, piimasuhkru omastamisvõime säilimine) Näited: Pruun hambaemail (X) , kõrvade karvasus ( Y) , autosoomides:fenüülketonuuria, lühisõrmsus, ihtüoos. 2. Kromosoommutatsioonid 1. Kromosoomide pikkuses ja struktuuris toimuvad muutused:kromosoomilõik võib kaduda ehk deletsioon või mitmekordistuda ehk duplikatsioon. Näited: kassikisa sündroom 3. Genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutus. Genoommutatsioonide põhjused:
Välismembraan takistab hüdrofoobsete ainete (AB rifamütsiin, erütromütsiin) tungimist läbi membraani (nad peavad leidma tee lipopolüsahhariidide hüdrofiilsete ahelate vahelt). Seetõttu ei saa näiteks ka rasvade emulgeerija sapp lüüsida G(-) bakteri välismembraani. Välismembraanis on ka valguline poor. Selle kaudu tungivad rakku väikese molekulmassiga (kuni 600 Da) vees lahustuvad (hüdrofiilsed) ained. Tänu välismembraanile on gramnegatiivsed bakterid vähetundlikud paljudele antibiootikumidele (näiteks mitmed penitsilliinid, erütromütsiin). Välismembraani seovad periplasma peptidoglükaankihiga lipovalgud (lipoproteiinid). Lipiidosaga ulatuvad nad välismembraani lipiidikihti ja valgulise osa kaudu on kovalentselt (peptiidsidemega) seotud peptidoglükaaniga. Lipopolüsahhariidid annavad bakteritele seroloogilised (antigeensed) omadused. Lipopolüsahhariidid (just lipiidosa, lipiid A) on toksilised inimesele, põhjustades palavikku ja lööbeid
Rakkude jagunedes PGase hulk tütarrakkude periplasmas väheneb jagunemise tõttu ning lõpuks on PGase hulk bakteri järglasrakkude periplasmas tühine. Stressis bakterid või näljas, millel on metabolism aeglane, ennast kaitsta ei suuda, ning vesiikulitest pärit hüdrolaas tapab bakteri. Naaberbakteri abistamine P. aeruginosa ekspresserib kromosomaalselt geenilt -laktamaasi, mis teeb selle bakteri suhteliselt tundetuks penitsilliini tüüpi antibiootikumidele. Bakter on võimeline pakkima -laktamaasi vesiikulitesse. Naaberbakter, millel pole - laktamaasi, saab selle P. aeruginosa'lt vesiikulite abil ning omandab epigeneetiliselt -laktaam-tüüpi antibiootikumidele resistentsuse. Neisseria 24 gonorrhoeae (gonorröa tekitaja) on võimeline üle kandma plasmiide, mis kannavad antibiootikumiresistentsus-geene välismembraani vesiikulite abil.
Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad katsed. Spontaansed tekivad iseenesest, sagedus on madal Indutseeritud mutageenide toimel tekkinud mutatsioonid, sagedus mitu suurusjärku kõrgem. UV, kemikaalid Juhuslikkuse tõestus: · bakterikolooniate testimine jäljendkülvi meetodil näitas, et mutatsioonid tekivad juhuslikult. · Antibiootikumidega tehtud katsed: osad bakterirakud on muteerunud nii, et nad on resistentsed antibiootikumidele. Mutatsioon oli tekkinud spontaanselt enne bakterile antibiootikumi lisamist. · Seda tõestab ka fluktuatsioonitest. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid võivad olla nähtavad ehk nad muudavad fenotüüpi, steriilsed ehk organism, kellel esineb mutatsioon ei saa järglasi ning letaalsed ehk elujõulist organismi ei arene. Haploidses mutatsioon avaldub koheselt
Kiirgus, kemikaalid. Füüsikalised tegurid. Nende olemasolu ja hulk keskkonnas. + DNA replikatsiooni täpsus, DNA reparatsiooni efektiivsus. 71. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad katsed. Spontaanne mutatsioonisagedus on madal. Indutseeritud mut: mutageenid (kiirgus ja kemikaalid, mis kahjustavad DNAd) võivad suurendada mutatsioonisagedust rakus võrreldes spontaanse mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. Nt katsed antibiootikumidele resistantsete bakterite uurimiseks. Nt fluktuatsioonitest. 72. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid võimaldavad organismide populatsioonisisest geneetilist varieeruvust. Mut.sagedus ei tohi olla liiga kõrge ega liiga madal; kui ta on kõrge, siis koormataks populatsioon kiiresti üle kahjulike mutatsioonidega ja isendite arvukus hakkaks kahanema. Mutatsioonideta peatuks evolutsioon.
manustamisel. Vältida saab sündroomi õige manustamiskiirusega. Manustatakse i/v, sest p.o imendub halvasti. Clostridium Difficile põhjustatud pseudomembranoosne koliidi korral p.o ravi! Kliiniline pilt: näo, kaela, torso naha äge punetus. Raskemal juhul tahhükardia jaohtlik hüpotensioon. *Kasutatakse raskete eluohtlike infektsioonide raviks, mis ei allu vähemtoksilistele antibiootikumidele nt. MRSA ja teised multiresistentsed infektsioonid. 16. Millised on vankomütsiini olulisemad kõrvaltoimed? *ototoksilisus(võib olla püsiv) ja + Samaaegselt kasutatavad teised ravimid ja kaasuvad haigused!!! *nefrotoksilisus *,,Punase mehe sündroom" *FLEBIIT(VEENIPÕLETIK!)- OLULINE NÕUTUD LAHJENDUS!!! 17. Miks võiks makroliide nimetada ..penitsilliinide asandajateks"?
· Indutseeritud mutatsioonid ehk mutatsioonid, mis on tekkinud mutageenide toimel tõstavad mutatsioonisagedust rakus võrreldes spontaanse mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. · Juhuslikkuse tõestus bakterikolooniate testimine jäljendkülvi meetodil näitas, et mutatsioonid tekivad juhuslikult. Antibiootikumidega tehtud katsed: Osad bakterirakud on muteerunud nii, et nad on resistentsed antibiootikumidele. Mutatsioon oli tekkinud spontaanselt enne bakterile antibiootikumi lisamist. Seda tõestab ka fluktuatsioonitest. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. · Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides: Haploidsetes avaldub kohe Diploidsetes avaldub dominantses olekus või retsessiivses olekus, kui on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
