ahelaline DNA molekul, mis on võimeline ise autonoomselt rakus replitseeruma. Plasmiidseid vektoreid kasutatakse siis kloneerimiseks, sest sinna on võimalik kergesti sisse viia võõras DNA, ja plasmiid paljuneb autonoomselt. Plasmiidil peavad aga olema teatud omadused: Esmalt ori sait, mis on vajalik replikatsiooniks. Plasmiid peab kandma mingit spetsiifilist tunnust, et eristada plasmiidiga mikroobe nendest, millel plasmiide ei ole (tavaliselt mingi antibiootikumi suhtes resistentsuse geen, nii et saame antibiootikumiga söötmel kasvatada vaid plasmiidiga mikroobe). Unikaalne restriktsiooni sait, see tähendab, et ei tohi olla rohkem kui üks koht, mis lõigatakse läbi restriktsiooni ensüümiga. Siis saab sinna panna sama ensüümiga läbi lõigataud DNA lõigu. Mingi marker, millega saab eristada inserdiga plasmiide, mitte rekombinantsetest (näit. lacZ geen). Milleks cDNA raamatukogu kasutatakse: 1
väliskeskkonda sattuvad. 3. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. 4. Geenid liiguvad looduses uutesse kandjatesse. Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6. Tekivad uued patogeenid. 7. Rikub looduse tasakaalu. Taimede puhul oht sugulasliikide vaheline tagasiristumine. 8. Eriti ohtlik liigilt teisele ülekanne. HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. 1974. aastal vastuvõetud, täiendati 1992. aastal
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjel...
Laboratoorsed tööd koolibioloogias, lk 50, 3) Arutelu: Avita antibiootikumi resistentsuse kujunemise põhjused ja ohtlikkus. 4) Praktiline töö: antibiootikumide toime
tõstavad mutatsioonisagedust rakus võrreldes spontaanse mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. · Juhuslikkuse tõestus bakterikolooniate testimine jäljendkülvi meetodil näitas, et mutatsioonid tekivad juhuslikult. Antibiootikumidega tehtud katsed: Osad bakterirakud on muteerunud nii, et nad on resistentsed antibiootikumidele. Mutatsioon oli tekkinud spontaanselt enne bakterile antibiootikumi lisamist. Seda tõestab ka fluktuatsioonitest. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. · Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides: Haploidsetes avaldub kohe Diploidsetes avaldub dominantses olekus või retsessiivses olekus, kui on homosügootne või hemisügootses olekus sugurakkudes
vahemikus 10-7 kuni 10-9 nukleotiidipaari kohta generatsioonis. Indutseeritud mutatsioonid tekivad mutageenide toimel nt. UV, kemikaalid. Need mutatsioonid võivad tõsta mutatsioonisagedust. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõestavad antibiootikumidega tehtud katsed. Osad bakterirakud on muteerunud nii, et nad on resistentsed antibiootikumidele. Mutatsioon oli tekkinud spontaanselt enne bakterile antibiootikumi lisamist. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid võivad olla kas retsessiivsed või dominantsed. Enamus mutatsioone on neutraalsed või negatiivse mõjuga, mis kahjustavad organismi. Väga väike osa mutatsioonidest on kasulikud. Nähtavad mutatsioonid muudavad fenotüüpi Steriilsed mutatsioonid ei võimalda mutatsiooni kandvatel isenditel järglasi saada
Mikroskoopia on kõrge tundlikkusega, kultuur ka, kui patsienti antibiootikumidega ravitud pole. On katalaasnegatiivne. Optohhiintest! Optohhiin pärsib tema kasvu. Latekstest väiksema tundlikkusega Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikpreparaat (Eestis PRSP harv). Muundunud PBP-ga resistentsus kasvab kogu maailmas, resistentsust esineb ka makroliididele (läbivad halvasti HEBi), tetratsükliinidele, tsefalosporiinidele, kinoloonidele. Eestis aga pole põhjust laia toimega antibiootikumi kasutada. Profülaktikas osutusid vaktsiinid lastel, immuunkompromiteeritutel väheefektiivseteks. Konjugeeritud 7-valentne vaktsiin on AÜ-s ja mujal lastel kasutuses, kuid majanduslik efektiivsus on küsitav. Uuritakse ka 11-valentset vaktsiini. Olemas ka 23-valentne polüsahhariidvaktsiin. Bakterid mõmm :) 05/06 Neisseria gonorrhoeae Üldist. G- diplokokk, söötmetele nõudlik
niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad. 3. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. 4. Geenid liiguvad looduses uutesse kandjatesse. Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6. Tekivad uued patogeenid. 7. Rikub looduse tasakaalu. Taimede puhul oht sugulasliikide vaheline tagasiristumine. 8. Eriti ohtlik liigilt teisele ülekanne. HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Põhieesmärkideks:
Meetodi tundlikkus ei ole kõrge, kuid eeliseks on kiirus, võimaldades saada suhteliselt varakult orienteeruva diagnoosi. Teostamisel valmistatakse tampooniga võetud materjalist 2 äigepreparaati. Ühte töödeldakse Bordetella pertussis’e ja teist B. parapertussis’e fluorestseeriva seerumiga. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE. Tampooniga võetud materjal külvatakse enamasti süsiagarile, kuhu on lisatud 10% hobuseverd ja konkureeriva mikrofloora mahasurumiseks antibiootikumi tsefaleksiini (Regani- Lowe’I agar). Külviplaate inkubeeritakse aeroobses, suhteliselt niiskes keskkonnas 35-36°C juures 5 kuni 12 päeva. Pesad on väikesed kuni keskmised, valkjashallid, siledad, meenutades kaste- või elavhõbeda tilku. Külvimeetodi sensitiivsus ei ületa 60%! Valitud ja märgitud pesadest tehakse kontrollpreparaadid ja värvitakse need Grami meetodil. Kui preparaadis on näha bordetelladele iseloomulikke väikesi gramnegatiivseid pulgakesi (kokobakterid), samastatakse
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest. Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?). Seened-antibiootikumid, Aktinomütseedid ja linnud-biotiini kõrvaldamine. Avidiin ja streptavidiin. avidiin (linnumuna munavalged, vaba biotiin sealt ära) ja streptavidiin (streptomütses, kasutab kui antibiootikumi seda valku) – tetrameersed valfud, ülikõrge afiinsusega vitamiin biotiini suhtes. Ilma biotiinina ei saa keegi elada, võtada ära siis suurepärne kaitse. Mida madalam dissotsiatsioonikompleks seda madalamatel kontsidel moodustavad ühendid ja ei lahku üksteisest, kiiremini toimuvad reakstioonid, siin ääretult kõrge afiinsus Kd= 10-15 , teised valgud transpordivad vitamiini B12 – ei ole kaitsesüsteemi valgud, suur afiinsus samuti Kd= 10-15
surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid. Antibiootikumid on tähtsaim mikroobi- ehk bakterivastase toimega ravimite rühm, mida kasutatakse bakterite poolt põhjustatud nakkushaiguste ravimiseks. Esimese antibiootikumi penitsilliini avastas Alexander Fleming 1928. aastal. Praktilisse kasutusse jõudsid antibiootikumid 1940. aastatel ning lühikese ajaga muutsid nad põhjalikult nakkushaiguste ja haavanakkuste ravimeetodeid, mille tulemusena vähenes oluliselt suremus bakteriaalse päritoluga nakkushaigustesse. Seega on oluline teada, et antibiootikumid hävitavad ainult mikroobe ehk baktereid ning nendel puudub viiruste vastane toime.
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
Infektsiooniniit hargneb ja algatab mügara tekke. Bakterid vabanevad infektsiooniniidist taimerakku. Aktiivselt jagunevatest juurerakkudest moodustub mügar. Mittelibliõielistel aktinomütseedid moodustavad mügaraid mitteliblikõielistel. Infitseerivad puid, põõsaid ja rohttaimi. Ka nende mügarates on leghemoglobiin ja nakatumine bakteritega toimub juurekarvakeste kaudu. Antibiootikumid ja sulfanüülamiidid kui kemoteraapilised ained. Tea antibiootikumi definitsiooni. Antibiootikumide produtsendid, toimimislookused (märklauad), toimemehhanismid, resistentsuse teke ja levik mikroobipopulatsioonis. Uued perspektiivsed anibiootikumide märklauad bakteritel. Antibiootikumid ja sulfanüülamiidid on ained mida kasutatakse bakterhaiguste ravil. Osa neist on saadud keemilise sünteesiga ja osa (antibiotsid) on mikroorganismide poolt sünteesitud. Põhilised antibiootikumide sünteesijad on hallitusseened ning aktinomütseedid (streptomyces)
baktereid on muutunud vastupidavaks olemasolevate antibiootikumide toimele. Selle põhjuseks on antibiootikumide massiline ja sageli ka kontrollimatu kasutamine nii põllumajandusloomade kui ka inimeste raviks. Antibiootikumiravi peab määrama arst, ise ravimine või juba alustatud ravikuuri katkestamine on ohtlik, sest see soodustab tõvestavatel bakteritel vastupidavuse kujunemist ravimitele. Niisugustest bakteritest on juba palju raskem lahti saada. Lisa Esimese antibiootikumi - penitsilliini - avastas inglise mikrobioloog Alexander Fleming 1929. aastal. Avastuse aluseks oli teadlase juhuslik tähelepanek, et hallitusseene vahetus läheduses bakterid kasvada ei saa. Viiruseid antibiootikumid ei mõjuta ja seepärast ei saa nendega viirushaiget ravida. Küll aga antakse neid viirushaigust põdejale selleks, et ära hoida bakterhaigusi, mis võivad viirustest nõrgestatud organismi tabada. Ülesanne (probleemide lahendamine)
membraan-seoselised ja periplasmaatilised valgud, ekstratsellulaarsed valgud). Valkude eksport ja sekretsioon Rakumembraanis on ligikaudu 300 erinevat valku; lisaks on graam-negatiivsete bakterite periplasmas veel 100 ja välismembraanis 50 erinevat valku. Sisemembraani valgud on näiteks tsütokroomid, F 1F0 ATP süntaas ja spetsiifilised transportvalgud. Periplasmasse viiakse hüdrolaase, antibiootikumi resistentsust tagavaid valke, eksotoksiine, ensüüme, mis osalevad rakukesta sünteesil ja mingi kasvusubstraadiga seonduvaid valke. Väliskeskkonda ja raku pinnale eksporditakse viburite ja piilide valke, hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, lipaasid, nukleaasid). Patogeensed bakterid sekreteerivad toksiine, mis kahjustavad lisaks hüdrolüütilistele ensüümidele bakteri poolt rünnatava organismi rakke. Valkude transportimisel on olulised spetsiifilised signaaljärjestused
tase seetõttu madal, ensüümide tase madal. Et seda tõenäosust tõsta, viiakse sisse lisakoopia rekombinaasi geeni, mis on üks spetsiifiline rekombinaas, mis väga suure sagedusega homoloogilist rekombinatsiooni kordab. 1000x suurendab sagedust. Kui see kaheahelaline DNA viia sellistesse bakteritesse, toimub homoloogilise rekombinatsiooniga insertsioon. Siis bakter asendab selle geeni mingi vanaga. Vana eemaldatakse ja sellest saadakse lahti. Markergeeniks sobib antibiootikumi resistentsus. Bakter ise ei ole resistentne, aga geen on. Bakterisse viiakse sisse rekombinaasi geen – spetsiifiline, mis tõstab homoloogilise rekombinatsiooni sagedust. Bakter muutub resistentseks antibiootikumi suhtes, aga ühtlasi kaotas ära geeni, mis oli sellel kohal enne Replikatsiooni mehhanismi kasutamine - saab kasutada GMO-de tekitamiseks (uurimustöö, tootmine). Hiired tehakse cre kombinaasiga, katked tekivad kahe cre järjestuse vahele. Cre calgu koespetsiifiline integreerimine
35 · 50 ml süstal, 2,5 cm pikkune nõel · Doos: 10 ml 20% glükoosi lahust kehamassi / kg-le kehatemperatuuril Näit. 4 kg talla vajab 40 ml 20 % glükoosilahust. Kui glükoos 40 %, siis 20 ml glükoosi, 20 ml sooja vett · Süstitakse nabast 1,5 cm paremale (eest vaadatuna vasakul) ja sealt 2,5 cm allapoole 45 kraadise nurga all · Antibiootikumi süst lihasesse 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Paljudes farmides on kasutusel lammaste pidamisviis, kus lambad viibivad jalutuskoplites aastaringselt. Sellisel juhul on neil aastaringne vaba väljapääs laudast jalutuskoplitesse. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub siis silo või mõne muu söödaga
1936-1937 Esimene suurem eespool minimist leidnud (1932) sulfoon-amiidide kasutamine lapsevoodipalaviku vastu 1938 Algab tõsisem töö penitsilliiniga 1939-1945 Teine maailmasõda, mis toob kaasa palju uuendusi meditsiinile-tervishoiule (plastiline kirurgia, põletuste ravi, anesteesia, eriti mainitagu siinkohal aga vereülekande meetodite ja võimaluste laia levikut nii sõjaväelastele kui tsivilistidele) 1944 S. Wachsman avastab streptomütsiini, esimese antibiootikumi, mis on efektiivne tbc vastu 1945-1985 TERAPEUTILINE REVOLUTSIOON uute efektiivsete ravimite kasutuselevõtt (antibiootikumid; antihistamiinid; antikoagulandid; vererõhu alandajad; anesteetikumid; depressioone, maaniaid, skisofreeniat kontrolli all hoidvad vahendid; rahustid; kemoteraapilised vahendid pahaloomuliste kasvajate, maohaavandite, Parkinsonismi, viirusnakkuste vastu; e-pill) 1946-1947 Natslike arstide protsess Nürnbergis 1947 Nürnbergi Koodeks, mis reguleerib inimkatseid
1936-1937 Esimene suurem eespool minimist leidnud (1932) sulfoon-amiidide kasutamine lapsevoodipalaviku vastu 1938 Algab tõsisem töö penitsilliiniga 1939-1945 Teine maailmasõda, mis toob kaasa palju uuendusi meditsiinile- tervishoiule (plastiline kirurgia, põletuste ravi, anesteesia, eriti mainitagu siinkohal aga vereülekande meetodite ja võimaluste laia levikut nii sõjaväelastele kui tsivilistidele) 1944 S. Waksman avastab streptomütsiini, esimese antibiootikumi, mis on efektiivne TBC vastu 1945-1985 TERAPEUTILINE REVOLUTSIOON uute efektiivsete ravimite kasutuselevõtt (antibiootikumid; antihistamiinid; antikoagulandid; vererõhu alandajad; anesteetikumid; depressioone, maaniaid, skisofreeniat kontrolli all hoidvad vahendid; rahustid; kemoteraapilised vahendid pahaloomuliste kasvajate, maohaavandite, Parkinsonismi, viirusnakkuste vastu; e-pill) 1946-1947 Natslike arstide protsess Nürnbergis 1947 Nürnbergi Koodeks, mis reguleerib inimkatseid
3. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. 4. Geenid liiguvad looduses uutesse kandjatesse. Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6. Tekivad uued patogeenid. 7. Rikub looduse tasakaalu. Taimede puhul oht sugulasliikide vaheline tagasiristumine. 8. Eriti ohtlik liigilt teisele ülekanne. HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon 1974. aastal vastuvõetud täiendati 1992. aastal Põhieesmärkideks:
vahemikus 10-4 kuni 10-7 generatsiooni kohta. 79 Teatud füüsikalised tegurid nagu näiteks ultraviolettkiirgus ja kemikaalid, mis kahjustavad DNA-d, teisisõnu mutageenid, võivad tõsta mutatsioonisagedust rakus võrreldes spontaanse mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. Mutatsiooniteke on juhuslik protsess Kui lisada bakterikultuurile antibiootikumi, näiteks streptomütsiini, sureb enamus rakke, kuid üksikud rakud populatsioonist moodustavad streptomütsiini sisaldaval söötmel kolooniaid. Bakterigeneetikutele oli pikka aega selgusetu, kas antibiootikumile resistentsed mutandid on eelnevalt bakteripopulatsioonis olemas või indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum. Seda, et antibiootikumile resistentsed mutatsioonid tekivad bakteripopulatsioonis spontaanselt ning ei ole antbiootikumi poolt indutseeritud, suudeti tõestada
vahemikus 10-4 kuni 10-7 generatsiooni kohta. Teatud füüsikalised tegurid nagu näiteks ultraviolettkiirgus ja kemikaalid, mis kahjustavad DNA-d, teisisõnu mutageenid, võivad tõsta mutatsioonisagedust rakus võrreldes spontaanse mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. Mutatsiooniteke on juhuslik protsess Kui lisada bakterikultuurile antibiootikumi, näiteks streptomütsiini, sureb enamus rakke, kuid üksikud rakud populatsioonist moodustavad streptomütsiini sisaldaval söötmel kolooniaid. Bakterigeneetikutele oli pikka aega selgusetu, kas antibiootikumile resistentsed mutandid on eelnevalt bakteripopulatsioonis olemas või indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum. Seda, et antibiootikumile resistentsed mutatsioonid tekivad bakteripopulatsioonis spontaanselt ning ei ole antbiootikumi poolt indutseeritud, suudeti tõestada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
