Lülitiga valgusti Hõõglamp Reguleeritava valgus- Peegellamp vooga valgusti Lahenduslampvalgusti, Prozektor üldtähis 12. SIDE- JA SIGNALISATSIOONITEHNIKA Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Telefoniaparaat, Antenn üldtähis Simplekskõneseade Võimendi (maja- või väravakõnepunkt) Mikrofon Kõlisti, äratusseade Ukse automaatavamis- Valjuhääldi seade
poeet - luuletaja saks - härra, isand pokaal - jalaga (joogi)nõu salong - võõrastetuba; auto siseruum sangviinik - elav, kergesti innustuv inimtüüp tenor - kõrge meeshääl satelliidikanal - Maa tehiskaaslase vahendusel termin - oskussõna salto - akrobaatiline hüpe terrass - lahtine platvorm ehitise juures satelliitantenn - antenn satelliittelevisiooni terror - vägivald; vägivalla- või saadete vastuvõtuks hirmuvalitsus savann - puisrohtla traagiline - kurblooline, kannatusrikas, seif - raudkapp vapustav sensatsiooniline -kõmuline traditsioon - pärimus, edasi antavad kombed siiras - aus trendikas - moekas
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise.
Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside · Side jaguneb · Telegfraafside · Sidevahendite ajajoon · Telefoniside · Postiside · Telefoniside · Postiside Eestis · Telefoniside · Postisid...
mõnikümmend meetrit (viimastes ekspeditsioonides eemaldusid astronaudid elektrisõidukiga kuumoodulist mitme kilomeetri kaugusele). Teaduslik uurimisaparatuur oli väga piiratud ja sisaldas vaid selle osa, mida sai kasutada väljumise lühikese aja jooksul. Vaatamata sündmuse tähtsusele, otsustati ohverdada isegi televisioonikujutise kvaliteet - aja säästmiseks transleeriti signaal kuumooduli väikese antenni abil, suur vihmavarjukujuline antenn jäeti kasutamata. Apollo-11 ekspeditsioon õnnestus täielikult, kuid põhiline programm oli veel ees. Täna meenutatakse harva järgnevaid maandumisi, kui aga meenutatakse, siis kõiki üldiselt, vahet tegemata erinevatel lendudel. Vilksatavad segamini erinevad stardid, kuusõiduki fotod, äratundmatud figuurid skafandrites Kuu pinnal. Mõnikord meenutatakse eraldi vaid Apollo- 13 ebaõnnestunud lendu: kosmoses toimuvat draamat jälgis siis pinevalt kogu maailm. Aga
26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.2. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", 5- vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kerged poomid.
Aruküla Vaba Waldorfkool Loovtöö Pilvelõhkujad Top 10 kõrgeimad Robert Pappel 8.klass Juhendja: Lea Arula Aruküla 2018 Pilvelõhkuja on igapäevases kasutuses olev kõrghoone, mille korruste arv ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja. Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati purjelaeva väikest ülemist kolmnurkset purje. Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul. Tänapäeval on pilvelõhkujad tavalised paikades, kus maad on vähe ja see on kallis, näiteks suurlinnade keskmes. Kui omanik hoone korrused välja rendib, on tal võimalik saada hoonealuse maa pindalaühiku kohta väga suurt sissetulekut. Kuid pilvelõhkujaid ei ehitata üksnes ruumi säästmiseks. Nagu templeid ja paleesid peeti minevikus vaimuliku ja ilmaliku võimsuse sümboliteks, peetakse tänapäeval pilv...
lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus. Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis paikneva kitsa kiirena. Objekt avastatakse siis, kui kiire (antenni) pöörlemisel osutub kiir suunatuks objektile, sest ühtlases keskkonnas, milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna.
kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. dB=10log(Pv/eirp) P=10astmes(x/10)/1000 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partn...
Eetrit kasutama hakates tuleb veenduda, et eeter on vaba. Enne eetrisse minemist tuleks korralikult ja selgelt läbi mõelda, mida edasi soovid öelda. Info peaks olema korrektne, arusaadav ja teistele mõistetav. Samuti tuleb olla rahulik ning mitte sattuda paanikasse, olenemata olukorrast, kuna paanikas olles muutub jutt tihtipeale kiireks ning arusaamatuks. Kui alustad saatenupu allavajutamisega siis tuleks oodada 1 sekund, et osa teksti kaotsi ei läheks, samas hoides käsijaama antenn vertikaalses asendis ning suust 5-10cm kaugusel. Nii ei tekita sa rääkimisel tekkiva õhuvooluga mikrofonis müra ja kõne on hästi kuuldav. (Adlas jt. 2014) Suheldes läbi käsijaamade tuleks töötada võimalikult lagedal maastikul. Kuid tihtipeale pole see meie töös võimalik ning võimaluse korral tuleks valida selle jaoks parim asukoht. Näiteks kui side on katkendik, tuleks minna maastikul kõrgemale kohale kuna ühendus mastidega on seeläbi parem
IRM0110 Laineväljad ja antennid EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD 2016 I LAINEVÄLJAD 1. ELEKTROMAGNETILINE VÄLI JA KESKKONA PARAMEETRID 1. Elektri- ja magnetvälja parameetrid ja omadused. IRM0110_03_mgvali.pdf LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! IRM0110_02_elvali Elektrivälja tugevus: Laengud mõjustavad üksteist elektrivälja vahendusel. Igasugune laeng muudab teda ümbritseva ruumi omadusi: tekitab seal elektrivälja. Süsteemi kahest laengust võib vaadelda ka ekvivalentsel kujul kui laengut q1, mis asub laengu q2 poolt tekitatud elektriväljas. Elektrivälja tugevus on jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Joon.2-2. Punktlaengu elektrivälja tugevus E. kus F [N] on elektriline jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas piki laenguid ühendatavat joont, q1 ...
Viimases loigus sumbub signaal jallegi -10dB · Radio channels are 5MHz wide. P = 10 (10/10) = 10 korda sumbub. · Chip rate of 3.84 Mcps Seega 1000mW/10 korda = 100mW · Supports two basic modes of duplex: frequency division Lained meie ümber and time division. Current systems use Kui antenn kiirgab umberringi igale poole sama frequency palju energiat division, one frequency for uplink and one siis on ta ilma voimenduseta antenn ehk for downlink. isotroopne antenn. For time division, FOMA uses sixteen Kui antennile anda suunatoime ( iseloomustatakse slots per radio suunadiagrammiga mis naitab millises suunas
Seetõttu on GPS vastuvõtjasse saabuv signaal ajas erineva kvaliteediga. Võib esineda ajavahemike, kus mõõtmise ajal on satelliite antud kohas väga vähe või asetsevad liialt ühes pundis. Sellise nö ,,parima" tööaja leidmiseks on saadaval mitmeid arvutiprogramme, mille abil saab ennustada satelliitide hulka ja PDOP väärtust tulevikus. Seoses alusmetsa, künkliku mikroreljeefi jt. tegurite mõjust on GPS signaali vastuvõtt maapinnal problemaatiline. GPS antenn peaks asetsema võimalikult avatult igasse suunda. 19. Kirjeldage DGPS mõõtmise põhimõtet. Vähemalt 2 vastuvõtjat, 4 satelliiti, kasutame koodi pseudokaugusi. Navigatsiooni, kasutatakse laevanduses, mereriikides jaamad edastavad parandeid, lisaks peab olema raadiomodem, et parandus vastu võtta. DGPSi idee sarnaneb mõnevõrra satelliite kontrollivate maajaamade tööpõhimõttega. Üks vastuvõtja (nn baasjaam) pannakse seisma täpselt teadaolevate koordinaatidega punkti ja lastakse
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit 24. Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit 25. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, 10log100 = 20 seega 20dB antenn 26. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB 27. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid. 28. Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse sideterminali ja teda ühendava sidekanali identifitseerimiseks. 29
Selleks tehakse kaks katset, millest esimeses paigutatakse ruuteri antenni ümber pooleks lõigatud plekkpurk , mille abil võiksid teoorias raadiolained valitud suunas paremini levida. Seina taga purgiga osutatud suunas mõõdab arvuti RSSI muutumist purgiga ja ilma. Hüpoteesi kohaselt tõstab plekkpurgi kasutamine RSSI-d mõne dBm-i võrra. Katse tulemusena selgub, et plekkpurgi liigutamine ei mõjuta signaali mitte kuidagi. Joonis 5: Purgiga antenn 9 Teises katses asetati ruuter metallnõusse, millele pandi kaas peale . Hüpoteesi järgi peaks metallnõu signaali levimist takistama ja signaalitugevus vähenema. Tegelikkuses osutub, et ka siin ei muutu signaal kehvemaks ega paremaks. Kahe katse tulemusena võib väita, et õhukeste objektide mõju RSSI-le on minimaalne. Praktikas tähendab see, et väikseid asjad ruuteri ümbruses ei tohiks signaali oluliselt mõjutada.
5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Standardne kiirus 10Mbit/s Kokku 1000*1000+1000*100=1,1MB=8,8Mb t=0,88s
Raadiovastuvõtjad 3) Eriotstarbelised c) raadioside d) raadiorelee e) raadionavigatsioon f) raadiolokatsiooni ja kaugjuhtimise telemeetria, raadioastronoomia ja amatöörside VV 3.Lülitusskeemi järgi 1) otseVV 2) superheterodüün VV Vastuvõtjate põhielemendid 1. Antenn Soovitava kiirgusallika elektromagnetvälja poolt tekitatud KS-pinge juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid Nende ülesanne on sidestada VV antenn VV esimese astmega nii, et antennist kanduks sisendile võimalikult suur osa soovitava sagedusega KS- energiast. Samal ajal peab sisendlülitus............ 3. Detektor ehk demodulaator Eraldab moduleeritud või manipuleeritud raadiosageduslikust
05.2012) Antennist kiirgunud raadiolaine võib vastuvõtjani jõuda maa lähedal leviva pinnalainena või ionosfäärist peegeldunud ruumilainena. Pinnalained levivad maapinna vahetus laheduses, jälgides Maa kumerust ja ulatudes niiviisi, erinevalt valgusest, otsese nähtavuse piirist kaugemale. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on pinnalaine neeldumine ja lühem tema levikaugus. Lainete levimise kaugust võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu saatja võimsus, kasutatav antenn ja maastiku iseärasused. Ruumilained on see osa kiiratud lainetest, mis lahkuvad maapinnalt ja jõuavad ionosfäärini. (Ruut 2006: 19) RAADIOLAINETE LEVIMINE Atmosfääri mõju laine levimisele Raadiojaamadest kiirguvad raadiolained levivad üheaegselt piki maapinda (pinnalained) ja suunaga atmosfääri kihtidesse üles (ruumilained). Ionosfäärini jõudnud ruumilaine muudab oma suunda (murdub), seejuures kaotavad lained osa oma energiast. Raadiolainete energiakadu
DAT formaadis failiks. Selleks kasutame programmi RUNPKR00. Jooksutame käsklust "runpkr00 -g –d 21880800.T02" ning saame tulemuseks *.DAT laiendiga faili. Järgnevalt teisendame *.DAT faili RINEX mõõtmis- ja navigatsioonifailiks kasutades programmi TEQC. Seda jooksutame samuti käsurealt ning konverteerimise tulemusena saime *.15o laiendiga faili. GNSS mõõtmiste välileht on toodud järgnevas tabelis 1. Tabel 1. GNSS mõõtmiste välileht Vastuvõtja Trimble R8 Antenn Punkti nimi - Punkti nr - Tsentri nr - Sessiooni 15/03/21 kuupäev Sess. alguse aeg 16:35 Enne (m): Sess. lõpu aeg 16:50 1 1,932 Sessioon A 2 1,934 Vastuvõtja S/N 4515147771 3 1,934 Antenni S/N Keskm (m) 1,933
mõistuse kriitika“. Tema tunnetusteooria põhineb ratsionalismi ja empirismi kooskõlastamisel. *Das ding an sich(asi iseeneses)- nii nagu asjad tegelikult on. Selle kohta ei oska me midagi öelda, me ei saa öelda, et me tajume maailma oma viie meelega õigesti, seega pime loom valesti *Das ding für mich(asi minu jaoks)- nii nagu asjad mulle tunduvad. Me saame ainult öelda, kuidas asjad meie jaoks on, meile tunduvad. Kogemus on nagu antenn, mis võtab välismaailmast vastu signaale, toob meieni liigendamata taju(empirism). See taju pannakse meie mõistuses aega, ruumi ja põhjuslikkusesse(ratsionalism) *Mõistus ilma liigendamata tajuta on tühi *Aeg, ruum ja põhjuslikkus esinevad ainult inimese mõistuses. Meelte ja mõistuse koostöös sünnib teadmine. Põhjus-tagajärg-seos on ainult meie mõtetes-> viskame kassile lõngakera, ta jookseb sellele järele, kui meile visatakse
Maa soojuskiirguse energiamaksimum on soojuslikus infrapunases piirkonnas, kuid energiat on mõõdetaval hulgal ka veel mikrolainepiirkonnas. Passiivse mikrolaineradiomeeter on mõõteriist, mis mõõdab kiirgust selles spektrivahemikus (0.3 6 cm) Sellise kiirguse footonite energia on vaid mõni meV, mistõttu nad ei tekita elektron-auk paare pooljuhtides. Neid saab detekteerida metallist antenniga, milles hakkavad vahelduvvälja mõjul liikuma vabad elektronid. Antenn on tavaliselt paraboolse kujuga, mis koondab pealelangevad paralleelsed kiired vastuvõtjasse. Põhimõttelise piirangu radiomeetri ruumilisele lahutusvõimele seab antenni suurus. Väikseim eristatav pildiosa lainete difraktsiooni tõttu on võrdeline lainepikkuse ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub temperatuurist. Kui kiirguse allikas ja vastuvõtja on samal temperatuuril, siis antenni omamüra
Kaardileht on koordinaatvõrgustiku poolt jaotatud 25 ruuduks. Punktide nummerdus kujuneb baaskaardilehe kahest esimesest numbrist 63 ning kaks viimast numbrit tulenevad ruudu numbrist, milles punkt asetseb (nt 6301 asub kaardilehe all vasakus nurgas jne.). 8 2.3 Kasutatavad instrumendid GPS mõõtmistel kasutatakse Trimble R10 GNSS seadmeid ning nendega ühilduvaid Trimble TSC3 väliarvuteid (Joonis 2). Selle konkreetse süsteemi GNSS antenn jälgib GNSS signaalialasid ning Trimble Stealth™ Ground Plane funktsioon takistab soovimatute signaalide (nt. peegeldumise) jõudmist antennielemendini. Trimble R10 süsteemi vastuvõtutehnoloogia suudab kasutada kõigi olemasolevate ja planeeritavate GNSS süsteemide signaale läbi 440 kanali (Geosoft OÜ). Täpsemalt seadme omaduste kohta saab lugeda andmelehelt (Lisa 1). Samaaegselt jälgitavad satelliidisignaalid: – GPS: L1C/A, L1C, L2C, L2E, L5
nende otse arvutisüsteemi sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikke identifikaatoreid (RFID), optilist tähetuvastust (OCR), biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte (smart card) ning häältuvastamist. 46. Mis on nutietikett (smart label)? RFID enimkasutatav märgis, mis on kombinatsioon vöötkoodist ja RFID märgisest. RFID kiip ja antenn asuvad etiketi sees, kahe kokku liimitud paberi- ja plastikkihi vahel 47. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem? Varude täiendamise meetodid: tellimisperioodi süsteem varude saldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele. Kasutatav eelkõige stabiilse nõudluse ja/või lühikeste täitmisaegade puhul. Tellimispunkti süsteem varude taset jälgitakse pidevalt.
· Söö A-, C- ja E-vitamiini. On tõestatud, et need aitavad vähendada nn. vaba radikaali tekitatavaid kahjustusi. · Söö päevas vähemalt viit erinevat puu ja juurvilja (Paas 2006). · Lülita telefon välja, kui sa seda ei vaja. Pikad kõned võta lauatelefonilt. · Hoia telefoni peast nii kaugel kui vähegi võimalik. · Kui kasutad käed-vabad varustust, asub mobiiltelefoni ohtlik antenn su peast kaugemal. · Mingil juhul ei tohi antenni hammastega sikutada, antenniga kukalt ega kõrvatagust sügada - need on kohad, kus aju kaitsev kolju on õhuke või puudub täielikult. · Väldi mobiili kasutamist aladel, kus signaal on nõrk, kuna see sunnib telefoni lisama ülekandevõimsust (Iseasi 2002). 7. Uuring õpilaste mobiiltelefonide kasutamise kohta 2006. aasta veebruaris 1
PCI võrgukaardid) siis uuematel emaplaatidel on võrgukaart juba integreeritud, seega eraldi võrgukaardi lisamisega vaeva ei ole, kui just see spetsiifiline arvuti ei vaja rohkem kui ühte võrguliidest. Tüüpiliselt on võrgukaardil spetsiaalne otsik, kuhu külge ühendatakse võrgukaabel, seda loomulikult füüsilist meediumit kasutavate arvutivõrkude puhul. Traadita võrkude korral võib, aga ei pruugi, olla võrgukaardi küljes signaali sugevuse parandamiseks antenn. PCMCIA ja USBkaardid. 1.2 Hubid/repeaterid Hube/repeatereid kasutatakse, et kokku ühendada kahte või rohkemat (ka eri tüüpe meediume kasutavaid) Etherneti- segmente. Juhul kui Etherneti- segmentide pikkus läheb üle lubatava piiri, siis signaali kvaliteet kaablis hakkab halvenema. Hub võtab sissetuleva signaali ja kordab seda kõikides oma portides, seega luuakse uuesti kvaliteetne signaal ja niiviisi hube pikkadele
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
5.)Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks Toimub pigment-valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaktsioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonori ja aktseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi (ingl light harvesting complex, LHC) mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia (mitte elektronid!) liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub 19 valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Antennide koostisesse lisaks klorofüll a
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Matemaatiliste arvutuste kohaselt peaksid nad olema jahtunud peaaegu absoluutse nullini, mis tähendab, et nad peaksid olema spektri mikrolained. Sellepärast kutsutaksegi neid kosmilise mikrolaine taustkiirguseks. Selle ajani, mil Robert Wilson ning Arno Penzias hakkasid raadiokommunikatsiooni antenniga tegelema, oli taustkiirgus vaid spekulatsioon. Nimelt arvasid mehed alguses, et nende seadmetel on midagi viga, sest antenn püüdis kinni vältimatut taustmüra. Tegelikult ei olnud seadmed katkised ning järgnenud uurimine selgitas välja, et müra põhjustas kosmiline mikrolaine taustkiirgus (Greene, 2011). Tulles nüüd ajaloo juures tagasi multiuniversumi juurde, siis oleks kõige kergem võrrelda seda Sveitsi juustuga. Augulistes osades on inflatsiooni väärtus madal, mujal suur. Need augud on erinevad alad ehk erinevad universumid, sest nagu sai
NADP-le, tekib NADPH. Tekkivad hapnikuaatomid liidetakse molekuliks ning suunatakse atmosfääri. 116. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteemiks nimetatakse pigment-valk kompleksi, paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb antennist(valgust neelavad pigmendid) ja reaktsioonitsentrist(valkude kompleks+2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonor- akseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi, mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist tsentris paiknevatele klorofüll a molekulidele, mis muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Kui klorofüll neelab valguskvandi, elektronid ergastuvad ja muutuvad nõrgemalt seotuks. Reaktsioonitsentris toimub ka laengute lahutamine e. elektroni eraldamine klorofülli molekulilt ning selle kandumine kinoonile(elektroni akseptorile).
polünoomiga g(x), läbijagamise teel Kontrollkoodi pikkus on tavaliselt kas 4, 8, 16 või 32 bitti. Kõige enamlevinuimad on pikkused 8 ja 16 bitti. 38. Milleks kasutatakse ja on disainitud Wi-Fi (802.11) ja BLE? IEEE 802.11 WLAN WIRELESS – Sisaldab 13 kanalit. Kanalid paiknevad osaliselt kohakuti, et ruumi kokku hoida. Töötavad samal sagedusel, aga ei sega teineteist (CDMA). Igal kanalil on oma kood. Raadioside jaoks on vajalik antenn, mis muundaks elektrivoolu raadiolainetuseks ning pärast vastupidi tagasi. Sagedusel 2,4–2,4835 GHz ja 5,725–5,850 GHz (maksimaalse kiirusega 11–300 Mbit/s). Kõige basicum wifi tavakasutuses. (Wi-Fi allows local area networks to operate without cable and wiring. It is making popular choice for home and business networks. A computer's wireless adaptor transfers the data into a radio signal and transfers the data into antenna for users)
Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide – raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust. Tavaliselt on raadioteleskoopide puhul tegu paraboolantennide ehk niinimetatud taldrikantennidega. Mida suurem on „taldriku“ läbimõõt, seda nõrgemaid signaale on võimalik sellega vastu võtta. Millises lainealas antenn signaali vastu võtta suudab sõltub eelkõige antenni ehituslikest iseärasustest. 3.2.5. Teleskoopide süsteemid Juba lääts- ja peegelteleskoope ühendati omavahel paarikaupa süsteemidesse suurendades seeläbi nende aperetuuri ning võimet registreerida veelgi nõrgemate valgusallikate – kaugete tähtede ja veel kaugemate tähesüsteemide valgust. 12
oksüdeerunud klorofülli kaudu kinoonile ja lõpuks NADP-le NADPH tekkega. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteem on pigment-valk kompleks, mis paikneb tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast – antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaksioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli + seos elektroni doonori ja akspetoriga). Antenn sisaldab ühte või mitut valgust koguvat kompleksi (LHC), mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumine fsETA-s on tagatud kahe fotosüsteemi (PSI ja PSII) töö kooskõlastatusega. Et
klorofülli kaudu kinoonile ja lõpuks NADP-le NADPH tekkega. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteem on pigment-valk kompleks, mis paikneb tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaksioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli + seos elektroni doonori ja akspetoriga). Antenn sisaldab ühte või mitut valgust koguvat kompleksi (LHC), mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumine fsETA-s on tagatud kahe fotosüsteemi (PSI ja PSII) töö kooskõlastatusega
külge ja mis tagab võrgu ülemise ääre pingutatuse. Võrgu alumise servas on 5 cm laiune horisontaalne lint, mis on sarnane ülemise lindiga, millest on läbi tõmmatud nöör. Antud nööriga kinnitub võrk postide külge ja sellega tõmmatakse võrgu alumine osa pingule. 2.3. PIIRDELINDID Kummagi külgjoone kohale kinnitatakse võrgu külge kaks vertikaalset 5 cm laiust ja 1 m pikkust valget linti. Mõlemat linti loetakse võrgu osaks. ANTENNID Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kaks antenni kinnitatakse kummagi piirdelindi välisservale, üks ühele ja teine teisele poole võrku. Kummagi antenni ülemine 80 cm pikkune osa ulatub üle võrgu ääre ja on märgistatud 10 cm laiuste kontrastset värvi triipudega (soovitavalt punane ja valge). Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt. 2.5. KINNITUSPOSTID
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
Üldiselt samamoodi töötab ka televisioon. Telesaate edastamisel tuleb vaid lisaks helile üle kanda ka televisioonisignaali. Selle signaali mõjul muutub elektronide arv teleriekraanile jõudvas elektronkiires ja vastavalt ka kiire jälje heledus. Liikuv elektronkiir joonistab ekraanile pildi telesaate kaadri. Raadiolokaator ehk radar on seade ruumis paiknevate objektide avastamiseks ning nende asukoha või liikumiskiiruse määramiseks raadiolainete vahendusel. Radari antenn saadab objekti suunas välja lühiajalise ning võimsa raadiosignaali ja registreerib seejärel objektilt tagasi peegeldunud raadiolaineid. Kuna lainete kiirus on teada, siis võib nende sinna-tagasi levimise aja põhjal leida objekti kauguse radarist. Kui objekt liigub radari poole või sellest eemale, siis muutub tagasi peegelduva laine sagedus. Selle muutuse põhjal saab määrata objekti kiiruse. Raadionavigatsiooniks nimetatakse laevade, lennukite või muude liikumisvahendite
Lugeja edastab vajalikud andmed arvutisüsteemi. Arvutisüsteemi (või lugeja) tarkvara filtreerib vastuvõetud informatsiooni ning tõlgib selle vajadusel infosüsteemi poolt kasutatavasse andmeformaati. Levinuim RFID märgise lahendus on kombineeritud vöötkood / RFID märgis, loetav nii ribakoodiskanneri kui RFID vastuvõtuseadmega (nn. Smart label) Koosneb neljast osast: 1. vöötkoodi etikett -- etiketi ülemisele osale on trükitud traditsiooniline või 2D vöötkood 1. RFID antenn -- valmistatud vasest, alumiiniuiiist või hõbetindist, võtab vastu RFID lugeja signaali 1. RFID kiip -- ränikiip on andmekandjaks, ühendatud antenniga Täidab informatsiooni säilitamine, lugeja raadiosignaali dekodeerimise ja andmete raadiosignaaliks kodeerimise funktsiooni. 1. Liimikihi katteriba --kaitseriba eemaldatakse enne märgise pealepanekut.
Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35
Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A- mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35
Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 13.5 Raadiomärk Pilt 13.6 Elektroonilise tootekoodi (EPC) struktuur 13.8. Raadiomärgid Raadiomärk koosneb mikrokiibist ja antennist. Mikrokiip on liivatera suurune. Kui kiip ise on imetilluke, siis antenn peab olema piisavalt suur, et kiibile salvestatud informatsiooni oleks võimalik lugeda 3–4 m kauguselt. Antenni suurus on seotud tavaliselt etiketi suurusega – mida suurem etikett, seda suurema pindalaga antenn. Antennid valmistatakse alumiiniumist, vasest või hõbedast
Helilised võnkumised levi- vad helilainetena. Oma vestluse ja muusika kaugele sõbrale saatmine oli vanasti päris keeruline – lihtsalt suuga teele saadetud helilained eriti kaugele ei ulatu. Kaval viis helilainete edastamiseks on teisendada nad elektromagnetlaineteks ning hoopis neid edasi saata. Aga sealgi on omad raskused. Näiteks on kohe prob- leemiks see, et meie hääl ja muusika on madalal sagedusel ning madalsageduslike elektromagnetlainete saatmiseks peab olema kilomeetrite pikkune antenn! Teine probleem tuleb sellest, et samal ajal tahaksime võibolla ringi saata väga erinevat sisu ja kui need oleksid kõik salvestatud sama sagedusega elektromagnetlaine- tesse, seguneksid sisud omavahel ja välja tuleks mingi tohuvabohu. Seega on hea raadiosüsteemi väljatöötamine parajalt keeruline. 259 Õnneks on alati leidunud nupukaid selle, kes keerulistele olukordadele lahenduse
Kvaliteetse side eeldused Katsu raadioga töötada võimalikult lagedal maastikul. Katkendliku side korral vaheta oma asukohta: mine maastikul kõrgemale kohale, eemaldu elektriliinist, hoones liigu avause juurde, mis avaneb korrespondendi poole. Sidesse minnes veendu, et eeter on vaba. Saatenupu allavajutamise järel oota 1 sekund, et raadiojaam saatele lülituks ja osa teksti kaotsi ei läheks. Raadioside ajal hoia käsijaama antenn vertikaalses asendis. Raadioside ajal hoia käsijaam või mikrofon 5–10 cm kaugusel suust, nii ei tekita sa rääkimisel tekkiva õhuvooluga mikrofonis müra ja kõne on hästi kuuldav. Pilt 5.2. Kiirabi jalgrattapatrulli raadiojaamal on kõrva käiv kuular ja kraemikrofon 138 Sidekontroll Vahetust alustades või maastikul kiirabi ajutisele tööpositsioonile jõudes (nt massiürituse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
