hoiavad oma andmeid ja programme. 1.1.4 Sisend- ja väljundseadmed 1.1.4.1 Põhilised sisendseadmed: hiir, klaviatuur, juhtkuul, skanner, puutepadi, puutepliiats, juhtkang, veebikaamera, digitaalkaamera, mikrofon. 1.1.4.2 Põhilised väljundseadmed: kuvar/monitor, printer, kõlar, kõrvaklapid. 1.1.4.3 Teadmine, et mõni seade võib olla nii sisend- kui väljundseade (nt. puutetundlik ekraan). 1.2 Tarkvara 1.2.1 Mõisted 1.2.1.1 Termini ,,tarkvara" tähendus. Tarkvara (software) - arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne). 1.2.1
(Jänes, Niiberg 2001). Enne kui alustatakse mullaharimist, on oluline selgitada, kui kaugele on juured kasvanud ning kui sügaval pelamised juured asuvad. Alles seejärel määratakse väetiste andmise sügavus ning kaugus. (Kiislar 1969) Huumusesisaldust mullas aitab tõhusalt suurendada orgaaniline väetis: sõnnik, kompost, haljasväetis. Sõnnikut kulub 100-150 t/ha. Kirsiaia rajamisel on väga oluline just istutuseelne sügavväetamine, millega viiakse kõik süisel antavad väetised sügavkünniga viljapuu juurte peamise leviku piirkonda. (Jänes, Niiberg 2001). Üheks efektiivsemaks väetamisviisiks viljapuuaias on sügavväetamine vedelväetisega: väetised viiakse otse juurte lähedale mulda. Selleks võib kasutada aiapritsi, millele on monteeritav vastav puur. (Kiislar 1969) Rajamisväetamise korral külvatakse väetised kogu istandiku pinnale ja viiakse sügisese harimisega 25-30 cm sügavusse mulda
kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel meetoditel, standardiseeritud hindamise instrumentidel. Preventiivtöö planeerimisel arvestatakse vähe eesti ja mitte-eesti noorte sotsiokultuuriliste erinevustega, erinevate uimastitarvitajate sihtgruppidega. Põhimõtted: 1. Narkootikumide tarbimise ennetamine on jätkuvalt rahvastiku tervisepoliitika osa ja riiklik prioriteet; 2. Narkomaania ennetamise aluseks on terve elukeskkond, kooliprogrammi raames antavad teadmised ja oskused, mitmekülgne objektiivne informatsioon, sotsiaalsete toimetulekuoskuste edendamine, seaduslikud piirangud, sotsiaalsed mõjutusvahendid ja karistused; 3. Narkomaania ennetustegevus on koordineeritud, eesmärgipärane ja järjekindel tegevus, mis tugineb parimatele kogemustele ja teaduslikele meetoditele, toimub pikaajaliste kindla tähtajaga tegevuskavade raames. Paikkondlikus
võtmes. Kirik liigub põhjapoole. Põhja-Aafrikas ja Hispaanias algab 7. sajandil islam peale tungima ning kirikuprovintse enda võimu alla alistama. Tekivad germaanlikud maakirikud. Itaalia alade kirik muutub üha enam romaniseerunud kirikuks (tekstid, eluviis, teadmine – kirik teeb seda kõike oma huvidest lähtuvalt) – kujuneb arvestaavaks suuruseks, kes hoiab roomalikku identiteeti. Sellega kaasnevad ka ilmaliku võimu mõttes kirikule antavad uued ülesanded. Piiskopid muutuvad riikliku halduse kandjateks. Riiklikud ametkonnad asenduvad kiriklikega. Kirikusse tekib materiaalne rikkus, tõmba germaani hõime ligi. Ka germaanlastel on kirikule üht teist pakkuda – õiguse mõistmine/mõtestamine, ustavus, isiklikud omadused, aga ka teatud sotsiaalsed ja religioossed tõekspidamised. Toimub kiriku germaniseerumine. Linnar Mäll on öelnud, et hereetikute tuleriidad on ainsad, mis keskajal valgust andsid. Kloostritest saavad keskused
Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi: 1) üldjuhul osanikud, kusjuures osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt; 2) nõukogu, kui osaühingul on nõukogu. ÄS kohaselt peavad osanikud otsustama juhatuse liikmega tehtava tehingu tingimused. Seega tuleb juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja talle osaühingu poolt antavad soodustused ette näha osanike või nõukogu otsusega, kui osaühingul on nõukogu. Tavaliselt lepitakse praktikas juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja muud tingimused kokku juhatuse liikme valimisel. Osanike otsuses, millega valitakse juhatuse liige, tuleb seega märkida vähemalt: 1) valitud juhatuse liikme nimi; 2) juhatuse liikme tasu suurus ja selle maksmise kord (ÄS § 180(1) ); 3) juhatuse liikmele määratavad soodustused;
kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Väljaspool autonoomiat antavad määrused ei ole statuudid. Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. D. KÄSKKIRI Vastavalt sisule võib ta olla nii: 50 Üldaktina on käskkiri haldusakti teooria seisukohalt määrus. Praktikas võib siiski nende vahel vahet teha regulatsiooni mahu ning reguleerivate suhete spetsiifika järgi. Käskkirjade
Negatiivsed küljed: vähendab valgu bioloogilist väärtust, sest ligikaudu 10% lüsiinist muutub aurutamisel omastamatuks. Osaliselt hävivad söödas sisalduvad A-, B^-vitamiin, toimeained ja ensüümid. Aurutamisel suureneb nitriti kui tervistkahjustava aine kontsentratsioon, eriti juurviljades. Hallitusseente poolt produtseeritud toksiinid ei hävi. Aurutamisega suurenevad lisakulutused - vaja on söödakööki ja vastavaid seadmeid, oluliselt kasvab energiakulu. PEENESTAMINE Sigadele antavad rohusöödad (haljassööt, silo) ning mugul- ja juurviljad tuleb peenestada. Peenestatud sööt rikneb ruttu, eriti soojade ilmadega päikesepaistel. Kartul ja juurvili tuleb enne peenestamist pesta. Toorest peenestatud kartulit võib sugusigade ja nuumikute ratsiooni võtta umbes pool antavast aurutatud kartuli kogusest. Mükotoksiinid, aglotoksiinid on väga ohtlikud, tapavad palju noorloomi peab tegema sööda toksilisi proove. Sööväärindus halveneb.
- Jus soli – kodakondsus garanteeritud kõigile, kes sündinud antud riigis (USA, Kanada, Austraalia) 2. Topeltkodakondsusega isikud. Kategooria iseloomulik impeeriumitele 3. Pagulased (põgenikud). Kategooria on väga täpselt määratletud ÜRO Genfi põgenikekonventsiooniga. Räägitakse majandus ja poliitilistest põgenikest. Esimene kategooria ei ole põgenikud. Sotsiaalpoliitika aspektist on neil täielikud sotsiaalsed õigused ? Pagulastele antavad eelised 4. Immigrandid-kodanikud – kodanikud naturalisatsiooni kohaselt või sünnijärgsed kodanikud. ÜRO Lapse õiguste deklaratsioon kohustab andma kodakondsuse sünnist kodakondsuseta vanemate lastele Immigrandid-kodanikud täielike poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete õigustega. Faktiliselt on nende majanduslikud võimalused piiratud 5. Alalise elamisloaga immigrandid – praktiliselt täielikud sotsiaalsed õigused,
Soomega, algasid ka Eestiga praktilised läbirääkimised pärast seda, kui Euroopa Komisjon (EK) oli talle saabunud liitumistaotlusele andnud oma positiivse hinnangu. Liituja-riik peab iga läbirääkimiste vooruks keskse küsimuse (kesksete küsimuste) kohta ette valmistama nn strateegilise dokumendi, kus määritletakse läbirääkimiste eesmärgid ja nende põhjendused. Strateegiliste dokumentide alusel koostab läbirääkimisdelegatsioon ette aga EK-le üle antavad nn positsioondokumendid, kus avaldatakse ja põhjendatakse liituja-riigi seisukohti läbirääkimistel. Kui liitumistaotluse esitanud riik ei problematiseeri EL-i seadusandlust, loetakse see heaks kiidetuks ja kõnes oleva riigi territooriumil kohaldatavaks ilma muganduste ja erikorraldusteta EL-i liikmeks saamise esimesest päevast alates. Pärast seda kui liitumistaotluse esitanud riik on avaldanud oma eesmärgid, koostab EK dokumendi, mida kutsutakse EL-i positsiooni
Aeg Teema Juhendaja Kirjalik materjal Tööpaiga tutvustus Koristatava ala plaan Tööaeg Ületundide tegemine Palga maksmine Edaspidised koolitused Asutusepoolsed võimalikud soodustused Riietus Jäätmete hoidla asukoht Töötajale antavad võtmed, uste lukustamine Tööohutus Esmaabi Tähtsamate tööde õpetamine • ……… • ……… • ……… (allikas: Siivoustyön johdon käsikirja, SSTL 1997) + link teemakohasele veebilehele: • Koristusjuhendid - http://www.jkhk.ee/tunniplaanid/Liaobjekt/index.html Kordamisküsimused (Kvaliteedikriteeriumid) 1. Millised on tegevusliku kvaliteedi tegurid? 2
· töökohal veedetud aeg, mille jooksul ei tehta tööd näiteks seadmete riketest tingitud seisakute, õnnetuste või töö ajutise puudumise tõttu, kuid mille eest makstakse töölepingus ettenähtud tasu; · puhkepausid töökohal, nagu tee- ja kohvipausid. (9) Tegelike töötundide hulka ei kuulu: · tasustatud töötunnid, mille ajal tööd ei tehta, näiteks tasustatav puhkus, riigipühad, haiguspuhkus jne; · einestamiseks antavad ajad; · aeg, mis kulub kodunt tööle tulekuks ja töölt koju minekuks. (9) Tööandjal on kohustus pidada töötajate tööaja üle arvestust. Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja töötajale teatama tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Tööandja peab arvestama ka töötaja igapäevase puhkeajaga. Töötaja peab
· Informeerida tarbijaid · Parandada majanduse efektiivsust · Toodete pidev areng · Keskkonnamärgiste pidev areng Kriteeriumid: · Produktile orienteeritud · Olelusringe analüüs- Life cycle Analyses (LCA) · Läbipaistvus · Kättesaadavus · Usaldusväärsus Ökomärgised kolm rühma: · Erapooletu institutsiooni poolt antavad (ISO klassifikatsiooni kohaselt 1. tüüpi) märgised, mis põhinevad mitmel kriteeriumil ning toote elutsükli analüüsil. · Isedeklareeritavad (ISO klassifikatsiooni kohaselt 2. tüüpi) märgid. Siia kuuluvad märgid ja deklaratsioonid, mille abil
Millised on toodete ja teenuste kasutamisvõimalused? Kes võiksid seda toodet/teenust kasutada praegu ja edaspidi? Miks ostetakse (või peaks ostetama) just Sinu ettevõtte toodet või teenust? Mis on kliendile antud toote/teenuse juures kõige olulisem (kvaliteet, hind, kaasnev teenindus vms)? Kas toode/teenus on sesoonne või on turustamisel muid prognoositavaid tsükleid? Millised on toodetele või teenustele antavad garantiid? Kas toode/teenus vajab litsentseerimist? Millistel tingimustel ja kui kauaks litsents antakse? (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) 9 Millele veel mõelda? Tugevalt sesoonsete ehk hooajaliste toodete puhul tuleb mõelda, et mida teha madalhooajal. Kas tõepoolest pakkida töövahendid kokku, kasutada aega töötajatele puhkuse andmiseks või leida
pandud tingimustega või sobivad ka suusõnalised lepped ja valmisolekud tulevikus valmivale pinnale asuda? Millest see sõltub? Lisa 2. järg 2 20. Kuivõrd keeruline on teie hinnangul veel mitte eksisteerivale pinnale rentnikke leida? 21. Millise pikkusega on tavalised üürilepingud? Millest variatsioonid tekivad? 22. Millised ja millises mahus on tavalised üüri puhul tehtavad allahindlused ja antavad mitterahalised soodustused? 23. Kui suur on efektiivse netoüüri tegelik erisus võrreldes algselt reklaamitud brutoüüriga tavaliselt? 24. Muud mõtted: Neljas osa: Objekti klassifikatsiooniga seonduv 25. Millist mõju avaldab teie tegevusele büroohoone kvaliteediklassi hindamisel kasutatud klassifikatsiooni meetodika? 26. Mida arvate siinsete büroohoonete klassifikatsioonide määramise hetkeseisust? 27
ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 5. OSI mudel OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht rakendusprogrammile antavad teenused 2)Esitluskiht Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3)Seansikiht Ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4)Transpordikiht Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda
seltskonnast kõrvale tõmbununa kirjutas ta romaani; rahasse ümber arvestatuna oli see suur summa; ta näis aru pidavat. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata- vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid. Märkus 1
Autentimismeetodid · Teadmuspõhised - saab meelde jätta; võimalik neid andmeid kellelegi teisele edasi anda. Luku kombinatsioon - mehaaniline lukk Parool PIN-kood Krüptovõti - pikk ja keeruline kombinatsioon, tavaliselt pähe ei õpita Isikuandmed - nõrk autentimismeetod; kasutatakse harva, kuna neid andmeid teavad teisedki ning eeldab, et ründaja ei tea isiku kohta midagi ... · Esemelised - kloonitavad, lihtsasti edasi antavad Luku võti Magnet- või kiipkaart Infrapunamärk - RFID tag · Biomeetrilised - ei saa mugavalt edasi anda, sobib ainult vahetu kontakti korral, üle võrgu saab võltsida Sõrmejälg - tänapäeval piisab fotoaparaadiga eemalt pildistamisest Silma iiris Hääl DNA Neid saab parema turvalisuse eemärgil omavahel kombineerida: kiipkaart + PIN-kood Autentimisprotsess · Ühepoolne - üks ütleb teisele: "Minu parool on ****." teine vastab: "Selge" ja ligipääs antakse
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI, 28.06.2007, 42, 305 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 28.06.2007, 42, 305 , Entry into force: 01/07/2007; Reference: (MNE(2007)55022) 1.2.02 Council Directive 89/655/EEC Tööandja kohustused: Artikkel 3 Üldised kohustused 1. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõttes ja/või asutuses töötajate kasutusse antavad töövahendid sobivad tööülesande täitmiseks või on selleks nõuetekohaselt kohandatud ning töötajad saavad neid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata. Töötajate kasutusse antavate töövahendite valikul peab tööandja pöörama tähelepanu töötajate turvalisust ja tervist ohustada võivatele spetsiifilistele töötingimustele ja -laadile ning ettevõttes ja/või asutuses, eelkõige töökohal esinevale ohule ning samuti muudele kõnealuste
ja nõuda nende parandamist. 3. nende sätete täimist kontrollib sõltumatu asutus. Kõige olulisemaks raamdokumendiks võib pidada direktiivi 95/46 EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete direktiiv). Reguleerimisala Kõige olulisemaks arenguks on isikuandmete direktiiviga reguleeritud andmetöötluse kaitseala laiendamine. Kui andmekaitse konventsioon ning selle alusel antavad soovitused reguleerivad üldiselt üksnes isikuandmete 26 27 automatiseeritud töötlemist, siis isikuandmete direktiivi reguleerimisala laieneb igasugusele töötlemisele, mis tähendab, et isikuandmete direktiivi ja sellega kooskõlas olevate siseriiklike õigusaktide reguleerimisala on laiem kui andmekaitse konventsioonil.
· Eeldab pideva järelevalvesüsteemi olemasolu (kulutused fikseerida ajakulu, töölise tegevused) · Tööst kõrvalehoidjad saavad samasugust tasu ,,tublide" töötajatega võrreldes töötajate demoraliseerumine · Puudub töömaht resultatiivse näitajana ja tööandjal on raske eelarvet ning tegelikke ajakulusid seostada (töö täitmine tähtajaks) Premiaalsüsteem preemia maksmine kindla süsteemi järgi. Süsteem ei sobi, kui: · Töölistele antavad juhised hilinevad · Töövahendid pole õigel ajal õiges kohas · Ilmnevad töölisest sõltumatud tööseisakud Eelnevad oli organisatsioonilised põhjused, mis on üldjuhul kõrvaldatavad. Süsteem sobib, kui: · Soovitakse töötasuga motiveerida kiiremale töö tegemisele · Tööandja soovib vähendada kulutusi toodanguühikule · Oluline on töö valmimine tähtajaks · Soovitakse mobiliseerida töölist ise järelevalvet korraldama
§3. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. 1. Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Sellega on tegemist siis, kui kõik vastava halduse kandja organid asuvad üksteise suhtes sub- ja superordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt organitele on astendatud ka nende poolt antavad õigusaktid. See tähendab, et hierarhilises süsteemis madalamal astmel asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktidega, kusjuures kõrgemalseisval organil on tavaliselt interventsiooniõigus alluvate organite tegevuse suhtes. Tsentralisatsioonisüsteemi puhul saab rääkida pädevuse vertikaalsest jaotusest erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras
§3. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. 1. Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Sellega on tegemist siis, kui kõik vastava halduse kandja organid asuvad üksteise suhtes sub- ja superordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt organitele on astendatud ka nende poolt antavad õigusaktid. See tähendab, et hierarhilises süsteemis madalamal astmel asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktidega, kusjuures kõrgemalseisval organil on tavaliselt interventsiooniõigus alluvate organite tegevuse suhtes. Tsentralisatsioonisüsteemi puhul saab rääkida pädevuse vertikaalsest jaotusest erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras
Kuidas saame teada, kes me oleme.George Herbert Mead: peegelmina teooria. Alates 30-ndatest arvatakse, et minapilt on peegeldus sellest, kuidas teised seda peegeldavad. Küpse isiksuse puhul kriitiline pilk selle suhtes, kuidas teised hindavad mind, korrigeerimine positiivse enesehinnangu suunas (peeglit tuleb korrigeerida). Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab Mina ja roll. Roll kui ühiskonnas väljakujunenud käitumismudel, mis on põlvest-põlve edasi antavad ja aktsepteeritavad (laps, üliõpilane, kaitseliitlanee). Roll on käitumisreeglite kogum. Rollieeskirjad, rolliootused, rollikonfliktid. Rolliväline käitumine. 5 Rollikonflikt inimese poolt täidetavad rollid ei sobi omavahel või ootustega kokku. Nt lähen arsti juurde, kõhu peal on punane laik, siis vaadatakse seda AGA kuid kui tuleb õhtul ukse taha ja ütleb, et
- kui kõik tootjad neid jälgivad, siis erinevate firmade tooted saavad koos töötada. - Ebameeldiv külg – standardid on alati vananenud, sest tehnoloogia areneb alati edasi. - Organisatsioonid: ISO, ANSI, IEEE - Standardid võivad olla de facto või de jure. de facto – tekkinud kasutusest de jure – organisatsiooni poolt kehtestatud 5. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1) Rakenduskiht – rakendusprogrammile antavad teenused 2) Esitluskiht – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3) Sessioonikiht – Tegeleb andmevahetuse korraldamisega, ehk ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4) Transpordikiht – Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja
Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus - riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. - autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 5) Käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas.
Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 24. määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 25. käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas. 26
piires). Riigi üldfunktsioone tuleb pidada rangelt lahus riigiorganite süsteemi kui riigimehhanismi üksikute, konkreetsete organite funktsioonidest ja pädevusest. Esimesed on viimaste suhtes üldise ja erilise vahekorras. Seejuures täidesaatva riigivõimu organitel on täita spetsiifilised valitsemisala- e valdkonnafunktsioonid, mida nad korraldavad nii normatiivse kui ka normivaba tegevusega. Pädevus - so võimuvolitusteks antavad õigused ja kohustused, õiguste ja kohustuste täitmiseks antavad valdkonnad ja ülesanded , realiseerimiseks õigustatud vormid, viisid (st milliste õigusaktidega pädev reguleerima) + menetlus, vastavate õigustatud ja/või kohustatud subjektide ringi määratlemine ning vastutus mitteõiguspärase tegevuse või tegevusetuse eest. [Vt EV põhiseaduse IV-XIV peatükk] *** TEEMA 5. PÕHIMÕISTED:
Peristaltilised lained avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi. Soolte motoorika regulatsioon: auton NS-i, atsetüülkoliini, noradrenaliini ning toidumassi keemiliste ja mehaaniliste omaduste mõju. Seedetrakti varustavad närvid pärinevad vegetatiivse NS sümpaatilisest ja parasümpaatilisest osast, olulisel kohal on ka soole- e.enteraalse NS-i kaudu antavad mõjutused. Seedekulgla kraniaalset osa kuni jämesoole esimese pooleni (kaasa arvatud) varustab parasümpaatiliste närvikiududega uitnärv. Jämesoole alumist osa , sigma- ja pärasoolt, innerveerivad parasümpaatilised kiud, mis saavad alguse seljaaju ristluuosast ja kulgevad sooleni vaagnanärvi koosseisus. Parasümpaatilised preganglionaalsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks soolenärvisüsteemi lihaskesta närvipõimikus
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
töödel, samuti allmaatöödel, ning töödel, mis ohustavad alaealise kõlblust. Poolte käitumisreeglite määramiseks töösuhetes kehtestatakse töösisekord. Töösisekorraeeskirjad peavad kindlaks määrama vähemalt alljärgneva: o tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel; o puhkamiseks ja einestamiseks antavad ajad; o palga maksmise aja ja koha; o tööalaste korralduste andmise korra; o töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised. Töösisekorraeeskirjad jõustuvad nädala möödumisel, arvates eeskirjade tööinspektoriga kooskõlastamise päevale järgnevast kalendripäevast, kui töösisekorraeeskirjades ei ole ette nähtud hilisemat jõustumisaega. Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud: o täitma töö-ja kollektiivlepingu tingimusi;
Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus - riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. - autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 5) Käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas.
pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi. Jämesoole kohta loe eelmist vastust! Soolte motoorika regulatsioon:autonoomse NS-i, atsetüülkoliini, noradrenaliini ning toidumassi keemiliste ja mehaaniliste omaduste mõju. Seedetrakti varustavad närvid pärinevad vegetatiivse NS sümpaatilisest ja parasümpaatilisest osast, olulisel kohal on ka soole- e.enteraalse NS-i kaudu antavad mõjutused. Seedekulgla kraniaalset osa kuni jämesoole esimese pooleni (kaasa arvatud) varustab parasümpaatiliste närvikiududega uitnärv. Jämesoole alumist osa , sigma- ja pärasoolt, innerveerivad parasümpaatilised kiud, mis saavad alguse seljaaju ristluuosast ja lulgevad soleni vaagnanärvi koosseisus. Parasümpaatilised preganglionaalsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks soolenärvisüsteemi lihaskesta närvipõimikus. Parasümpaatilise NS mõjulseedetrakti motoorika
RT I 2003, 27, 166; RT I, 22.03.2013, 17. 10 Oma olemuselt on vabaduse võtmist ette nägev karistus13 ka KarS § 872 lõikes 1 mainitud karistusjärgne kinnipidamine, mille Riigikohus on oma lahendiga tunnistanud PS §-ga 20 vastuolus olevaks14. Siseriiklikest õigusaktidest moodustavad vangistusõiguse vangistusseadus ja teised vangistust reguleerivad seadused, Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri määrused ning vanglate direktorite antavad üldkorraldused. Eelnimetatud õigusaktide kohaldamist mõjutab oluliselt ka riigikohtu ja teiste kohtute praktika.15 Vangistusõiguse peamine allikas on vangistusseadus, kitsamalt võttes vangistusseaduse see osa, mis käsitleb vabadusekaotuslike karistuste täideviimist. Vangistusseadusest tulenev vangistusõigus on kõige mahukam kriminaaltäitevõiguse haru. Vangistusõigus ei ole muudest õigusharudest isoleeritud. Näiteks need vangistusseaduse sätted, mis käsitlevad isiku
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Lepingu tingimuste määratlemisel on väga oluline selle tõlgendamise küsimus. Tõlgendamisel on oluline välja selgitada poolte tegelik tahe. Tõlgendamisel arvestatakse: 1. lepingu sõlmimise asjaolusid, eelkõige lepingueelseid läbirääkimisi; 2. poolte poolt samale lepingutingimusele varem antud tõlgendust; 3. poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4. lepingu olemust ja eesmärki; 5. vastaval tegevus või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavad tõlgendused; 6. tavasid ja poolte vahelist praktikat; 7. muid olulisi asjaolusid. Lepingutingimused kuuluvad tõlgendamisele kogumis. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Tulenevalt üldiselt lepingule esitatavatest nõuetest peavad olema lepingu olulised tingimused kokku lepitud. Kui seadus reguleerib lepingu vormi, tuleb ka eelleping sõlmida samas vormis
ostja ei tunneta, et ta oleks saanud kingituse, vaid sai "sama raha eest rohkem". Tarbijaloteriid. Klientide vahel loterii korraldamisel ei ole aga kõik eelpoolnimetatud tingimused täidetud. Täiendava hüve saamine ei ole ostu tegemise hetkel teada, täiendava hüve väärtus ei sõltu ostetava kauba hinnast, puuduvad kindlad reeglid selles osas, kes, millal ja millise hüve saab. Seetõttu ei saa loteriide puhul rääkida hinnapoliitikast, vaid loosimise käigus antavad auhinnad on käsitletavad maksustatavate kingitustena tulumaksuseaduse §49 mõistes. Võimalik erisoodustus. Juhul kui tööandja saab kauba ostmisel kaasa täiendava hüve või loositakse talle välja teatud auhind ning tööandja otsustab selle hüve edasi anda oma töötajale, siis tekib erisoodustus. Näiteks: kui juriidiline isik soetab bürootarvetega kauplejalt teatud koguses kaupa, saab ta lisahüvena SPA kinkekaardi ning annab selle preemiaks tublile töötajale.
kulgeb järgmiste etappidena: skeemi töö sõnalise kirjelduse koostamine; talitlustingimuste esitamine loogikafunktsiooni algebralise avaldise, oleku- tabeli või Karnaugh´ kaardi kujul; loogikaavaldise minimeerimine; juhtimisskeemi koostamine. Talitluse kirjeldamiseks loogikaalgebra terminites jagatakse ahelais esinevad signaalid kolme rühma: sisendsignaalid käsklussignaalid ja anduritelt antavad signaalid; väljundsignaalid täiturelemente (kontaktorid, elektromagnetid, kontakti- vabad kommutatsiooniaparaadid jne) tööle rakendavad signaalid; vahesignaalid kõik ülejäänud signaalid, milliste toime piirdub lülituse enda raamidega. Ülaltoodu selgitamiseks esitame ühe loogikalülituse sünteesi näite. Näide: töömasinal on kolm elektriajamit. Tehnoogilise protsessi tingimuste järgi tohib töötada igal ajahetkel ainult üks neist
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
2.1. Taimetoiteelementide ja -toitainete mõiste Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks nende kõikides fenoloogilistes faasides ning millest ühtki pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. Taimetoiteelementide ja -ainete allikateks on mulla mineraalse osa murenemissaadused, mulla orgaaniline osa, mulla- ja sademetevesi, õhk ning inimese poolt väetistena juurde antavad keemilised elemendid. Taimedele vajalike koguste järgi klassifitseeritakse toitained makroelementideks ja mikroelementideks. Mikroelemendid on elemendid, mida taimed sisaldavad üliväikestes kogustes (0,001 … 0,00001 % kuivainest). See tähendab, et ka taimede tarbitavad mikroelementide kogused on väga väikesed; nende vajadus hektari kohta on kuni 1 kg. Makroelemente leidub taimede kuivaines mõni kümnendik kuni mitukümmend protsenti ning seega on ka nende vajadus
z. Kompimiselundid on kaladel nõrgalt arenenud. Kala nahas on retseprotid, mis aa. tunnetavad kokkupuudet kõvade esemetega. Kõige enam on kompimiselundina toimivad bb. poised säga, karpkala, tuur. Merikukk uimekiired. cc. Varjevärvused: · avavees kõht hele, selg tume; · põhjas vastavalt põhja värvile ja mustrile. dd. Veekogudes, kus värvusega antavad signaalid on tähtsamad kui varjumine, on eredad ee. värvid tavalised. ff. Värvinägemine vaidlusküsimus!!!!! Kõhrkalad värve ei nägevat. Luukalad nägevat kollast gg. ja rohelist, punast mitte. Kalade tohutu värvikirevus ja lantide punased värvid, milleks siis hh. need????? 34. Kalade suguelundkond ja sigimine. a. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. b
0 nivood. Käsusõna salvestatakse aadressi A0 ja A1. Signaali CS 1 korral taimer ei tööta ja tema kanalid on suletud. Taimerit juhib arvuti. Käsusõna ja loendatavate arvude koodid viiakse taimerisse programmiga. Niisuguse programmi näide on tabelis 2.5. Taimeri adresseerimiseks kasutatakse arvuti aadressisiini vanemat baiti Loendurite aadressideks on sel juhul E0FF, E1FF ja E2FF ning käsusõna aadressiks E3FF. Kanalitesse antavad käsusõnad on oma sisult ühesugused ja erinevad üksnes kanali aadressi poolest. Käsusõnade 3A, 7A ja BA kohaselt salvestatakse kõikidesse loenduritesse kaks järjestikust baiti, kõik loendurid töötavad 5. töömooduse järgi ning loendavad arve kahendkoodis. Kanalitesse salvestatud arvud on toodud näites samuti ühesugused ning asuvad arvuti protsessori registripaaris B&C. Muunduri erinevate kanalite töö on ajas nihutatud. Seepärast peavad ka taimeri loendureid
suurendades-vähendades liigume mööda horisontaaltelge. Sarnaselt on komp- leksmõõtme ühikuks, teda liites või suurendades liigume mööda vertikaaltelge. Ta asub nullpunktist sama kaugel kui reaaltelje ühik. 90 arvuhulgad Nii on teised komplekstelje punktid antavad kujus ja nii edasi. Kõikvõimalikud kompleksarvud saame, kui vaatame arve kujus , kus ja on reaalarvud. Reaalarvu a kutsutakse kompleksarvu reaalosaks ja -d tema imaginaarosaks. Joonistame komplekstasandile näiteks punktid . 91 Iga reaalarvu korral võime rääkida tema suurusest ehk absoluutväärtusest –
tunnetuslikud struktuurid muutuste suhtes väga konservatiivsed olema · Tunnetamisel kasutame kategooriaid, mis lubavad meil teha üldistusi. Kategooriatele paneme sildid ehk nimetused & sellega tuleb taas mängu õppimine · Kateooriatega tähistame nii maailma kui isikliku psüühika omadusi. Omaduste nimetamise kaudu määrame sageli ka ära (nii teiste kui enese) käitumise. Teiste omaduste ees on olulisemad meie eneste omadused, neile antavad nimed. · Peele (1989): End alkohoolikuks nimetades hakkame me ka vastavalt käituma. Käitumise kujundab silt, mitte alkohol. · Tunnetuspsühholoogia osutab, et meil on võim silte valida. Kui me senise sildiga rahul pole, võime valida uue & meile sobivama iga nähtuse või omaduse kohta. · Me ei pea klammerduma ainult varemõpitu külge, ent me ei pea õpitut ka täielikult ignoreerima · Uskumusi, hoiakuid & väärtusi õpime suuresti oma vanemailt
seotud ühendused nagu Ameerika Petrooleumi Instituut. Üldiselt kipuvad ärigrupid, eriti korporatsioonid, aga ka suurpangad, olema kaldu Vabariikliku partei pooldamise suunas, kuna neile sümpatiseerib vabariiklaste seisukoht, et riik peaks majandusse vähe sekkuma ning maksud tuleks hoida madalad. Samas tuleb tõdeda, et erakondadele annetuste tegemine on üsna strateegiline, kuna aastatel, mil demokraadid on võimul olnud, on ärigrupid parteidele toetuseks antavad rahasummad isegi jaganud vabariiklaste ja demokraatide vahel. (G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 340, 349; Patterson, 2014, p. 223) Ärigruppide kõrval kuuluvad majanduslike huvigruppide alla ka ametiühingud, mille eesmärk on ennekõike kaitsta töötajate huve ning kindlustada neile paremad töötingimused ja kõrgem palk. Olgugi et mitmetel ametialadel toimivad oma iseseisvad ametiühingud (nt Ühendatud
Sakslased said vabaneda eesti rahvameelsetest õpetajatest. Ülikoolis vene õppejõud oli asendatud saksa õppejõuga. 1918. aasta sügisel tudengite arv oli väiksem, ainult 1000 tudengit, seetõttu, et enamus eesti üliõpilasseltse otsustas saksa ülikoolist kõrvale jääda. Rektoriks nimetati arsti teadlane Karl Dehio. Ülikooli kuraatoriks sai Karl Schliman. Vastupanu, Eesti Kaitse Liit, välisdelegatsioon: Tallinnas anti teada, et Eesti toiduvalitsuse antavad toiduväärtuste ratsioon vähendatakse. 7. novembril puhkesid rahutused, kogunesid töölisnaised, kes teatasid, et nad ei ela sellega oma perega üle. Algas ülelinnaline streik, keegi ei teinud tööd. Lisandusid peale toidu poliitilised nõudmised. 9. novembril sotsiaaldemokraadid saabusid Sekendorffi juurde ning tegid selgeks peamised nõudmised selgeks: 1) Lõpetada toiduainete väljavedu, 2) Viia Eestist välja saksa sõdurid ning anda võim Eestimaa demokraatlikult valitud võimule.
päästeparve või mõne muu ujuvvahendi toimetamiseks päästelaeva parda äärde. Edastatavat juhtotsa saab kasutada ka kinnitusotste edastamiseks, mille abil laevad võivad end teineteisega vahetusse kontakti haalata. Päästelaev peaks viima oma vööri kontakti avariilaeva. Kontakti koht valitakse olenevalt avariilaeva seisundist, tuulest, lainetusest ja muid asjaolusid arvesse võttes. Päästelaeva sõukruvi peab olema vaba käikude andmiseks. Kinnitatud otsad peavad olema kiiresti lahti antavad päästelaeva pardalt. Kui laevad ei kõigu lainetusel, võib sellisel meetodil päästetavate üleminek ühelt laevalt teisele olla kõige efektiivsem ja turvalisem. Samuti on käepärast päästelaeva personali igakülgne abi. Kuid tuli avariilaeval, pihkuv gaas või muud asjaolud, mille ohtlikkust päästelaevale arvesse võtmata jätta ei tohi, võivad välistada lähedase kontakti Kui lainetus või muud asjaolud ei luba päästelaeval läheneda vahetusse lähedusse, saab
uurimistöö tegemisega). Renzulli ja tema kolleegid on välja töötanud ka üha täieneva virtuaalse õppematerjalide keskkonna, mille maht ja materjalide mitmekesisus on erakordselt muljetavaldav. Andekatele lastele Andekate laste puhul on tähtis, et neile pakutavad ülesanded hõlmak- antavad ülesanded sid mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõuaksid üldistuste ja abstraktsioonide peaksid hõlmama rakendamist uudsetes situatsioonides (rakendamine), analüüsi, sünteesi ja mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes hindamist (kriitiline mõtlemine). Kognitiivsete taksonoomiate kohta võib üldistuste ja abstrakt- lisaks lugeda E. Krulli “Koolipsühholoogia käsiraamatust” (vt lisas toodud sioonide rakendamist soovitatav kirjandus)
olema kooskõlas nüüdse tahtega. Praeter legem määrused on sellised, mida antakse küsimuste lahendamiseks, mis ei ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Selles mõttes niisugused määrused asendavad sisuliselt seadusi. Praeter legem aluseks peab olema seaduseandja vastav delegatsioon, kusjuures praeter legem määruste osas peaks olema selgelt sõnastatud alus põhiseaduses. Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite antavad õigustrakendavad üksikaktid on korraldused ja käskkirjad. P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid (õigusemõistmise aktid) on üldistusena (liiginimetusena) otsused. Konkreetsel juhul võib olla: 1) kohtuotsus; 2) kohtumäärus; 3) kohtu erimäärus. P.4. Haldusdokumendid Ülalpool tutvusime õigusaktide, sh üld- ja üksikaktide süsteemiga. Kõik dokumendid, mida
· Suurvürst Aleksander ja Adam Czartoryski · Reformiideed · «Ühiskondliku pääste komitee» (Comité de salut public) · Tegevus pärisorjuse leevendamiseks · Senat · Ministeeriumite asutamine (1802) · Haridus · Kodifitseerimine · Speranski: päritolu ja ideed · Institutsioonide loomine (réformes organiques): Riiginõukogu, ministeeriumid, Senat · Tsiviilseadustiku projekt. Rahandus. Ülikoolihariduse antavad eelised · Võitlus Speranski vastu 1812 · Speranski tagandamine · Aleksander I ajajärk. Prantsuse kultuur · Vene kirjandus, teadus, kunst NIKOLAI I (1825-1855) Nikolai valitsusaja tõsiselt positiivseks ettevõtmiseks oli Venemaal kehtivate seaduste kodifitseerimine. 2.1. Kodifitseerimine 19. sajandi I poolel Vene impeerium 19. sajandil 19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumiga (vt. Ajaloo atlas lk.66-67)ja elanikkonnaga (45 miljonit peale Viini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
