,,Ahoi, maa lõunas" Raamat on kirjutatud Enn Kreemi poolt ning välja antud aastal 1977 kirjastus ,,Valgus" poolt. Tegevus toimub raamatus kusagil 1960- 1980 aastate vahel, täpselt ei olnud öeldud. Raamatu tegevus toimus antarktises, kui läbi laste mängu Eestimaal. Lapsed ,,külastasid" mitmeid polaarjaamu nagu näiteks Vostok, kus viibiti kõige kauem. Kesksed tegelased olid: Kaarel : Laeva kapten ja ekspeditsiooni juht. Artur: Pootsman ning kapteni abi. Rein: Tüürimees. Tiiu: Kokk ja koristaja. Kõik peale Tiiu tegelesid ka andmete kogumisega. Laste põhieesmärk oli külastada polaarjaamu ning talvituda Vostokis. Kõigis polaarjaamades koguti andmeid ja vaadeldi ilma
7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.d...
Enn Kreem, kes talvitus Molodjoznaja jaamas aastal 1966 ja Bellingshauseni jaamas 1969. aastal, oli esimene keda Charles Villmann Tõravere observatooriumist suutis saata Antarktisele kosmoseuuringutega seotud helkivate öö- ja pärlmutterpilvede patrullvaatlustele. Aastatel 196785 talvitudes tegid neid ka Reino Eller, Rein Randmets, Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje. Jüri Martin uuris 197172 suvel samblikke ja samblaid, kirjeldas makroskoopilise taimestiku poolusepoolset levikupiiri Ida-Antarktises ja dateeris maailma pikima Lamberti liustiku moreene. Tema käigu tõttu sai rikkamaks ka Tallinna botaanikaaia herbaarium. Enim on eestlastest Antarktikas oma uurimistöid teinud järvede uurija Enn Kaup, kes on ka aktiivne Eesti Antarktika-uurimisjaama rajamise eestvedaja. Ta uuris 1976
Jäävabu alasid (nn.oaasid) on 332 000 km². Jää liigub kiirjalt ookeani suunas, mandri siseosas kiirusega mõni meeter, selfiliustikes kuni 2000m aastas. Liustiku servast murdunud jää ujub rannikumeres jäämägedena. 9 Mandri kõrgeim tipp on Vinson 5140 m. Antarktises on avastatud mitut maavara: kivisütt , rauamaaki ja värvilisi metalle. Kõrge jääkilbi ja pooluselähedase asendi pärast valitseb Antarktises karm mandriline polaarkliima. Taimestik ja loomastik on rikkalikumad ainult rannikul ja oaasides, seal kasvab samblaid (80 liiki) samblikke (300 liiki) ja vetikaid, antartika poolsaarel ka 3 liiki õistaimi. Imetajast elutsevad antarktises hülged, lindudest adeelia keiser- ja kuningpingviin, tormilinnud, ännid. Pilt 4 :Oaasi maastik. 10 Antarktise avastamine 1820 jõudis antarktise ranniku lähedale F. Bellingshauseni ja M. Lazarevi uurimisrühm
Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui selle äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele
takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises. Kõige rohkem sademeid minutis on sadanud 31,2 mm 4. juulil 1956. aastal Unionvilles, USA-s. Kõige rohkem sademeid ööpäevas on sadanud 1870 mm 15.-16. märtsil 1952. aastal Cilaos, Reunionis. Kõige rohkem sademeid kuus on sadanud 9299 mm juulis 1861
kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks. mägedest mööda orgusid alla Jääkilbid on Antarktises ja – seepärast nimetatakse neid Gröönimaal. Jäämütsid on ka oruliustikeks väiksema ulatusega. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/39/GletscherMM.jpg http://upload.wikimedia
Raamatuanalüüs "Ahoi, maa lõunas!" Enn Kreem Ilmunud 1977. a Kirjastus "Valgus" Tegevus toimub u. 1960-1980nendatel aastatel Antarktises. Koolilapsed rajavad Mäemännikule oma polaarjaama. Mäemännik oli pisike männitukk vanast sadamast edelas. Näiteks mängivad lapsed, et "külastavad" populaarset polaarjaama Vostok. Vostok Lapsed jagasid oma ülesanded ja ametid ära: Kristjanist sai laeva kapten ja ekspeditsioonijuht, Arturist ja erakordsete teadmistega Reinust said tüürimehed. Metsa Tiiust sai kokk ja koristaja. Kõik peale Tiiu tegelesid ka andmete kogumisega.
G. von Bellingshausen 1821. R. Amundsen 1911. R.F. Scott 1912. Kordamiseks 1. Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel? 2. Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist? 3. Milliste alade koondnimetus on Antarktika? 4. Mida tähendab mõiste külmapoolus? 5. Miks ei ole Antarktikas peaaegu üldse taimestikku? 6. Miks on kogu elustik Antarktikas seotud veega? 7. Miks ei kaevandata Antarktises seal leiduvaid maavarasid? 8. Miks on Eesti teadlased huvitatud Antarktise uurimisest? 9. Nimeta Antarktise uurijaid. 10. Milline uus tegevusala on Antarktikas hakanud viimastel aegadel levima? 11. Millisele riigile kuulub Antarktika? 12. Mis vahe on Antarktisel ja Antarktikal?
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks. mägedest mööda orgusid alla Jääkilbid on Antarktises ja – seepärast nimetatakse neid Gröönimaal. Jäämütsid on ka oruliustikeks väiksema ulatusega. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/39/GletscherMM.jpg http://upload.wikimedia
maapinnale turbana *13.Milleks kasutab inimene vett ? Inimene kasutab vett joogiks , toidutarbeks, pesemiseks jne. *14.Miks on vaja vett kaitsta ? Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. *15.Kus esineb mandrijääd , millistes piirkondades maakeral - mandrijää katab 10% maismaast , seda esineb gröönimaal, antarktises, alpides, andides, ida aafrikas. *16.Milleks vajab tööstus vett ? masinate jahutamiseks, jääkaineta ja masinate pesemiseks. *17.Mida tehakse kasutatud veega ( reoveega ) ? Reovesi suunatakse veepuhastusjaama ,edasi lastakse see merre. *18.Kuidas kujundab liustik pinnamoodi ? Ei tea. *14.Kuhu tekib soo ja miks ? hästi madalatesse kohtadesse kuhu saab vesi jääda ehk koguneda. Kuna vesi jääb sinna pidama. *13.Milline on põhjavee temperatuur
· Ruhnu saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s · Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s · Kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s · Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 0,97 meetrit märtsi teise dekaadi keskmisena Pagari külas Maailma vaates on Eesti rekordid küll väga-väga väiksed. Näiteks · Antarktises 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C · Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 C. · Liibüas mõõdeti 58º C sooja. Niimoodi annaks veel kaua edasi lugeda kliima rekordeid üle maailma, kuid mulle siiski meeldib Eesti kliima, sest minu arust on siin parajalt sooja ja parajalt külma. Nii lumi, kui päike on vajalikud.
Ööpäevaste temperatuuride kõikumised on väga suured. PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asub umbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke kliimavööde, kus on neli selgesti eristatavat aastaaega. Sellele on iseloomulik tsüklonite liikumine läänest itta. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima üsna erinevad. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustab üsna jahe suvi ja pehme talv. POLAARKLIIMAVÖÖDE: Polaarkliima on selgesti arusaadav Gröönimaal ja Antarktises. Polaarkliimas pole suve. Aastaringselt on väga külm. Polaarpäeva ajal on veidike soojem 10-15 külmakraadi, kuid polaaröö ajal on väga külm umbes 50 külmakraadi. Polaarkliima on väga kuiv. Kesk-Antarktika on kõige kuivem koht maakeral. Seal ei saja isegi lund! Õhk sisaldab vähe niiskust.Sellisel alal ei saa inimesed elada. Loomadest saavad elada seal ainult mõned. Antarktist nimetatakse sageli maakera külmkapiks. Seal on registreeritud kõige külmem temperatuur meie planeedil.
Sõnasta biogeneetiline reegel. Millel see reegel põhineb? Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. .Kuidas on seotud kontinentide liikumine, Maa kliima ja evolutsioon? Mandriti vöivad loomad erineda, näiteks kukkurloomi leiab ainult Austraaliast, sest see on eraldi kontinent. Kliima ja ilmastik on kindlasti aidanud kaasa liikide muutumisele, näiteks loomad, kes elavad Antarktises, kannavad tunduvalt paksemat karvkatet kui näiteks loomad kuskil Aafrikas vöi teistsuguse kliimaga kohas. Liigid on muutunud kliimale vastavaks, et ellu jääda, sest näiteks väga öhukese karvkattega loom ei saaks karmis kliimas lihtsalt ellu jääda, sest külmuks surnuks. Selgita, kuidas on massiline liikide hävimine evolutsiooni toimumiseks hädavajalik. See on kiirendanud evolutsiooni protsessi. Näiteks eksisteerisid imetajasarnased loomad
Milline riik toodab kõige rohkem naftat? Peaaegu igal aastal on suurim nafta tootja erinev. See võib olla Venemaa, Ameerika Ühendriigid või siis Saudi-Araabia. Suurimad maardlad asuvad Pärsia lahe rannikul ja lahe põhjas. Kus asub kõige suurem liustik? Liustike nimetatakse ka gletseriteks. Need liiguvad mägedes nagu jõed, ainult aeglasemalt. Selle jäämassi suurus ja liikumise kiirus sõltuvad kliimast ja pinnamoest. Kõige suurem liustik on Lamberti liustik Antarktises ja see on 700 kilomeetrit pikk. Milline järv asub kõige kõrgemal? Tavaliselt on kõrgel asuvad järved väikesed. Kuid see ei kehti Lõuna-Ameerika suurima järve kohta. Titicaca järv laiub Peruu ja Boliivia piiril Kesk-Andides 3800 meetri kõrgusel. Selle kõige sügavam koht on 280 meetrit. Järve veetemperatuur on nullilähedane. Kus asub maailma kõrgeim juga? Maailma kõrgeil juga asub Lõuna-Ameerikas Venezuelas Caroni lisajõel Chrunil. See on 979 meetrit kõrge
liikumist rannaaladele. Antarktilise kliimaga piirkondades on väga madalad õhutemperatuurid nii talvel (keskmine õhutemperatuur mandri keskosas -60..-70°C (mererannikul on õhutemperatuur kõrgem umbes -30..-35°C), absoluutne miinimum -89,2°C oli registreeritud Vostoki polaarjaamas 21. juulil 1983) kui ka suvel(jaanuari keskmine õhutemperatuur mandri keskosas on umbes -25..-45°C, mere rannikul umbes -5..+2°C). Absoluutne maksimum Antarktises (+14,6°C) on registreeritud Hope Bay rannikul ja Vanda polaarjaamas 5. jaanuaril 1974. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 166 mm, aga see kõigub kliimavöötme ulatuses suurtes piirides (suurim on üle 600 mm Antarktika poolsaarel, madalaim 50 mm aastas Antarktise keskosas). Sademed on peaaegu alati lumekujul. suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont. 5 6
· Kui vana on Maa? Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad. · Kus on olnud kõige külmem? 1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi. · Kus sajab kõige vähem? Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid
tähendus. Küllap on ka rebase sabal mingil määral ülesandeks edasi anda informatsiooni. Saba on suhtlemise vahend. Rebane on ka uudishimulik. Rebase uudishimu ei juhtu hoopiski mitte alati tühjast kõhust. Pigem iseloomustab uudishimu rebase väga aktiivset suhet oma ümbrusega. Uudishimu säilib rebasel ka vanemas eas ja on tema eluliselt vajalik iseloomuomadus. Rebane on levinud kogu Euraasias (v.a. Indo-Hiina) ja Põhja- Ameerikas.Rebaseid ei ole Madagaskaril, Austraalias ega Antarktises. Eestis on rebane arvukas liik (loendatud on 6000 isendit), kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väiksematel laidudel.Rebaseid on u. 10-11 liiki. Suurima levilaga ja Eestiski tavaline on punarebane e. rebane.Teda on peale Euraasia ja Põhja-Ameerika ka Põhja-Aafrikas.Talvekarvastik on tal tihe ja kohev (pealiskarva pikkus kuni 9 cm, aluskarva pikkus kuni 4,5 cm), suvekarvastik hõredam.Selg enamasti heleruuge või punakaspruun, kõhupool valge, mõningail must
perioodi) jooksul. Kõrgeim mõõdetud temperatuur ehk õhutemperatuuri absoluutne maksimum on +57,8 °C. Registreeriti Liibüas Al-`Azzyah' linnas 1922. aastal. Õhutemperatuuri miinimum on ilma- või kliimanäitaja, mis näitab mingi koha madalaimat õhutemperatuuri teatud ajavahemiku (kahe vaatluse vahelise aja, ööpäeva, kuu, aasta, vaatluste perioodi) jooksul. Madalaim mõõdetud temperatuur ehk õhutemperatuuri absoluutne miinimum on -89,2 °C. Registreeriti 1983. aastal Antarktises polaarjaamas Vostok. Kasutatud kirjandus http://afyysika.onepagefree.com/files/Temperatuur.pdf http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/Soojusopetus/soojusopetuse_konspekt.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Temperature http://teadus.err.ee/komment?id=8187&cat=1&pgk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur http://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutne_temperatuur http://meteo.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=11 http://www.hot.ee/fyysika/moisted9.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Scale_of_temperature http://en
ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Liustike tüübid- Mandriliustikud ja mäeliustikud Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal. Jäämütsid on väiksema ulatusega. Mäeliustikud libisevad mägedest mööda orgusid alla – seepärast nimetatakse neid ka oruliustikeks Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma. Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk • Jää tihedus on veidi väiksem kui veel – Seepärast hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval
Antarktikas sajab vähe, valdavalt lund, suvekuudel rannikul ka vihma. Aasta Antarktika keskmine sademete hulk on 50-250 mm. Selline sademete hulk on tüüpiline kõrbetele. Püsiva külma tõttu lumi ei sula ega aura, vaid ladestub maapinnal. Seetõttu ongi aja jookul tekkinud võimas mandrijää. Kuigi jää katab kogu mandrit ja ulatub isegi ookeni, ei puudu Antarktises jäävabad alad antarktilised oaasid, ehkki soojade kõrbeoaasidega ei ole neil midagi ühist. Antarktilised oaasid on kujunenud kohtades, kus sademete hulk on väike ning soojal aastaajal jõuab vähene lumi ära sulada. Kõige soojem on Antarktikas Venda järv, mille põhjakihtide temperatuur küündib kuni 25 °C. Kuigi järv on kaanetatud jääga, ei suuda soojus sealt välja tungida, sest vesi seisab paigal ega segune. Elustik ja inimtegevus
Igikelts kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa, hõlmab maismaast umbes 1/5 Taiga okasmets põhjapoolkera parasvöötme madrilise kliimaga aladel Stepp parasvöötme rohtla Euraasias; maastikutüüp, mis moodustub parasvöötme lõunaosa mandrilise kliimaga aladel (nt Ukrainas, Ees-Kaguaasias, Kashastanis, Mongoolias) Oaas ala kõrbes, kus leidub vett (jõeorg või põhjavesi maapinna lähedal), kus seetõttu on võimalik maaviljelus; jääkatteta koht Antarktises, kus kasvab samblikke ja vetikaid Alepõllundus algeline maaharimisviis ; metsa põletamisel saadud maad kasutatakse mõned aastad ja seejärel jäetakse väljakurnatuna maha Rändkarjandus loomakasvatuse viis, kus inimesed rändavad koos karjaga suurtel maa- aladel, otsides sobivaid karjamaid Jäävöönd pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. RAHVASTIK JA ASUSTUS
Sise-Antarktise keskmine õhutemperatuur on -55°C. Loomastik on üsna liigivaene. Antarktise suurim maismaaloom, poole sentimeetri pikkune tiibadeta kärbes, elab seal kogu aasta. Anktartises kasvab väga vähe taimi- peamiselt samblikud ja samblad. Suvel külastab Antarktist ja tema rannikumeresid aga palju loomi, nii pingviinid, vaalad kui ka hülged, kes kõik tahavad osa saada külluslikust toiduvarust ning leida ohutuid pesitsus ja sigimispaiku. Antarktises ei ole alati valitsenud külm kliima. Enamik Antarktisest on kaetud mandrijääga. Nagu Gröönimaad, nii peitub ka Antarktises elu peamiselt vees, kus on tunduvalt soojem kui maismaal. Mitmesugused vaalad, loivalised ja veelinnud pole siinsetes vetes haruldased. Antarktist nimetatakse maailma külmkapiks, sest seal valitsevad tugevad tuuled ja sademeid langeb vähe. Tüüpilised linnud on pingviinid. Manner on kaetud jääkilbiga, mille all on ebatasane pinnamood.
Jääkatte servadest valguvad omakorda laiali jäävoolud ja -keeled. Mida paksemaks kasvab jääkatte keskosa, seda kaugemale need väljuvad liustikud liiguvad. ,,Soojad" liustikud, mille põhjakihi temp. on enamuse aastast 0 ºC lähedane, liiguvad suhteliselt kiiresti (nt. Islandi liustikud, 60-90 m/a). ,,Külmade" liustike temp. on aga pidevalt madal (nt. Antarktises kuni -48 ºC) ja nende aluspõhi on tavaliselt külmunud. Neis on harva sulamisvett ja jää liikumine on väga aeglane. Liigitus Mägiliustikud:Tekivad kõrgmäestikes, kus aasta ringi on külm, sajab palju lund ja leidub kõikjal kallakuid. Mäestikujäätumine on alati olnud ja on ka nüüdisajal palju väiksema ulatusega kui mandrijäätumine. Liustike tekkeks
Jääkatte servadest valguvad omakorda laiali jäävoolud ja keeled. Mida paksemaks kasvab jääkatte keskosa, seda kaugemale liustikud liiguvad. Nad võivad liikuda veidi ülesmäge ja vahel jõuavad liustikuosad maismaalt mere kohale. On liustikke, mille põhjakihi temperatuur on enamuse aastast null kraadi lähedane. Need liiguvad suhteliselt kiiresti, sisaldavad tohutult sulamisvett ja nende aluspinnas on sulas olekus. Külmade liustike temperatuur on pidevalt väga madal, Antarktises kuni 48 kraadi ja nende aluspõhi on tavaliselt külmunud. Neis on harva sulamisvett ja jää liikumine on väga aeglane. Külma liustiku ja külmunud aluspinna vahelise väga tugeva hõõrdumise tõttu saab kõvasti kannatada aluspõhi, millel liustik edasi nihkub. Liustike liikumiskiirus võib varieeruda suurtes piirides alates 0,25 mm/h kuni 1-2 m/h. Läänemere areng Läänemere areng algas viimase jääaja liustike taandumisega, mil liustikuserva ees
PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asubumbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke kliimavööde, kus on neliselgesti eristatavat aastaaega.Sellele on iseloomulik tsüklonite liikumine läänest itta. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima üsnaerinevad.Parasvöötmemerelist kliimat iseloomustab üsna jahe suvi ja pehme talv. näiteks Lääne-Euroopas. POLAARKLIIMAVÖÖDE: Polaarkliima onselgesti arusaadav Gröönimaal ja Antarktises. Polaarkliimas pole suve.Aastaringselt on väga külm. Polaarpäeva ajal on veidike soojem (10-15külmakraadi), kuid polaaröö ajal on väga külm (umbes 50 külmakraadi).Polaarkliima on väga kuiv. 2. Metallurgia. Enamkasutatavad metallid on raud ja alumiinium. Raud on kasutusel juba sajandeid, alumiinium alles 20.salandist. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeidpeamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Venemaa, India, USA
suurim selline valmis 1966 St.-Malo lahe ääres Bretagne'i poolsaarel. 13. LIUSTIKUD 3% maailma veest on magevesi, 68% sellest on liustikes. Liustikega on kaetud ligi 10% maismaast. Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Jagunevad mandri ja mäeliustikeks Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal. Jäämütsid on väiksema ulatusega. Mäeliustikud libisevad mägedest mööda orgusid alla seepärast nimetatakse neid ka oruliustikeks Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
