polaarrebane ja polaarhunt. Linnud pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates kaljuseintel. Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal. Antarktika Lõunapooluse ümbruses. Asend lõunapolaarjoonest lõunas. Alates 60 kraadi LL kuni 90 kraadi LL. Temperatuur on madalam kui Arktikas, kuna arktika kliima on mandriline. Antarktise mandri siseosas suvel 3035 kraadi ja talvel 70 kraadi. Antarktikas asub maalilma külmapoolus : polaarjaamas Vostok on mõõdetud maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel). 100200 mm/a. Sademed lumena. Pooluste ümbruses puhuvad idatuuled. Tuul on tugev kuni 70 m/s ( lage,avatud maastik). Võib näha maalilisi virmalisi. Polaarpäevpolaaröö. Eesti loobus polaarjaama rajamisest Rossi mere ääres. Peaaegu kogu maismaa on
pidev aurustumine Soojus paikneb maailmas ümber: *jää sulamisel-neeldub en. *vee aurustumisel- neeldub en. *veeauru kondens.- vabaneb en. TEMP.: Sügav kiht- püsivalt +2 C; pealmine kiht- kõige soojem pöörijoontel, sest seal on kõige pilvitum, max temp. kõige suuremad, aurustumine kõige suurem(ekv-l sajab) (põhapoolkera ookeanid on soojemad-hoovused toovad sooja vett, merepinda on vähem. Lõunapk-l jahutab vett antarktise liustike sulavesi.) SOOLSUS: kesk. 35 promilli( 1000 g soolases vees on 35 g soola) Kõige soolasem pöörijoontel- aurustumine kõige suurem(mage pooluste juures- sulavesi) Mõj. tegurid:*sademed*temp(aurumine)*suubuvad jõed*üh.maailmamerega HOOVUSED:peam. tekitajaks püsivad tuuled. LOOTED:(tõus/mõõn) Tõus on kõige suurem, kui Kuu ja Päike on ühel joonel. Gr.jõu mõju on pöördeline kauguse kuubiga, seetõttu liigub Maa keskpunkt ning Kuule lähemad
44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub parasvöötme kliimas reeglina mandrilises kliimas v.a. külmade hoovuste piirkond; 4 aastaaega
JÄÄVÖÖND SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - po...
ei ole tema tehtud. Kuulsaim näide on Hawaii saared, mis on eurooplastele avastatud hoopis hispaanlaste poolt. Legendidele Cookist lisab loomulikult värvi tema traagiline surm Hawaii saartel 1779. aastal. Ta kasutas vägivalda pärismaalaste vastu vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist James Cooki loetakse üheks Antarktise esmanägijaks Ta üritas avastada lõunamandrit ehk Antarktist, kuid lootusetult. Teda takistas meeletult külm kliima Ta erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta hoolitses on meeskonna pärast . Meeskonnaliikmed pidid sööma hapukapsast ja puuvilju ning iga päev ennast pesema. Ta teadis, et nii saab vältida ohtlikke haigusi, nagu näiteks skorbuut. Tänan kuulamast Video materjal http://www.youtube.com/watch
pole kuigi lõbus olla. Nüüd tunduvad jäämäed Smuulile valged ja tontlikud. Peagi määrati Smuul meteroloogide brigaadi, kus tööpäev toimub 12 tundi kahes vahetuses. Esimesed muljed Mirnõist on enamasti head, ilmselt juba seepärast, et lennuväli on hea ning lennukeid on neil palju. Lund on seal väga palju. Siiski Mirnõi majad Smuulile eriti ei meeldi kuna nad tunduvad lamedad karbikesed, mis talvel lumme mattuvad. Smuul kirjeldab, et üsna veider on näha Antarktise mandril asuvas toas kõige tavalisemat mööblit, näiteks riidekappi, diivanit, raudvoodit ja raamatukappi. Smuul arvab, et see on vastuolus kõigega, mis ta on lugenud varasematest lõunanaba- ekspeditsioonidest, kus asjade kaal ja maht moodustasid ühe tähtsaima probleemi. Koperaatsia on seistes väga vaikne. Vaikust segab vaid helikopter, mis maandub paar korda päevas. Vaikus on tol hetkel Smuuli jaoks kõige suurem vaenlane. Ilmselt polnud Smuul harjunud vaikusega kui ta nii pikalt
Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid. Passiivsed - ajutises purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud - inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. 5. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel. Esinevad peamiselt laamade äärealadel. Levik: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vaadeldakse Richteri ja Mercalli skaala järgi. *Richteri skaala - mõõtühikuks on magnituud; skaala ulatus 0 - 8,9; mõõdetakse maavärinate võngete tugevust; mõõdetakse seismograafiga. *Mercalli skaala - mõõtühik on pall; skaala ulatus on 0 - 12; mõõdetakse purustusi; mõõdetakse vaatluse teel. 6. Maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevad nähtused. Mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele.
auramise ja sademete hulga vahekord 3) hoovuste mõjul vee ümberpaigutumine. Temperatuur päikesekiirgusest neeldub maailmameres 92%, ainult 8% peegeldub tagasi. Põhja poolkeral on veepinnatemp u 3% võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem prk nn termiline ekvaator asub 5-10 kraadi põhjalaiust. Termiline ekvaator on tingitud: 1) maismaa ja mere ebaühtlasest jaotusest põhja ja lõunapoolkera vahel (põhjapoolk maismaad rohkem) 2) suure Antarktise mandri jahutav mõju (lõunapoolk) Soolsus Merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside ja org ainete lahus.Kõige soolasem on vesi troopilistel ja lähistroopilistel aladel kuna auramine on väga suur. Keskmisest madalam on soolsus poolustel, ekvaatori prk-s (väike auramine, sademetehulk suur)Voolusäng ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: 1)jõe kulutav tegevus e erosioon selle
Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihmad teab kui kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Osooniaugud-Teadlastele on alati olnud mureks, kuidas peatada osooniaugu suurenemist. Osooniauk asub Antarktise kohal. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine. Kui osooniaugu laienemine jätkub sama hooga, siis 2030. aastaks on kliima soojenenud 5 kraadi võrra ja veetase on 166 cm võrra kõrgem. Kui ultraviolettkiired pääsevad läbi osooniaugu, siis taimede kasv aeglustub ja see tähendab hapniku vähenemist, mille järel tuhanded inimesed võivad surra hapnikupuudusesse.
ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapools...
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK.
Elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Kaalub 315600 g. Tal on sinakasvalge sulestik. Nokk ja jalad on kollased. Väikehüüp Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ladinakeelne nimetus: Ixobrychus minutus. Pikkus: 2736 cm. Tiibade siruulatus: 4058 cm. Kaal: 60150 g. Hõbehaigur Ladinakeelne nimetus: Ardea alba. Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ta on levinud kõigil mandritel peale Antarktise. Elupaigana eelistavad roostikke. Pikkus: 85100 cm. Siru-ulatus: 143169 cm. Kaal: 700-1500 g. Kollane nokk ja mustad varbad. Värvus: valge. Võib kohata Võrtsjärve ja Peipsi järve ääres. Kasutatud kirjandus Www.bio.edu.ee/taimed Www.zbi.ee/satikad Www.wikipedia.org
Ta oli Vene Geograafiaseltsi üks asutajatest. (Tõllaga ja tõllata) 3.2 Mereväes Fabian Gottlieb von Bellingshausen astus 1789 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Ta teenis 17971803 mitsmanina Tallinnas. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 3.3 Ümbermaailmareis Bellingshausen juhatas aastatel 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sellel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus. Seejärel suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. 3.4 Edasised töökohad 9 18301839 teenis Bellingshausen viitseadmiralina Tallinnas. Siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks
vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O 3 osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige
1. SUURUS Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast; 76 970 000, koos ääremeredega 91 655 000 ruutkm. Ulatus põhjast lõunasse 15 000 km, väikseim laius u 2830 km (ekvaatori osas), keskmine sügavus 3597 m, suurim sügavus 8742 m (Puerto Rico sügavikus), maht 329,7 mln kuupkm(www.wikipedia.org). 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri
et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vees olevatest vetikatest ja lihasööjad Antarktise mandril. aurumist on seal kuiv mis huumust tekitaks. Seal söövad seal teisi loomi. Pooluste juures. külm. on igikelts. Näited: sinivaal, keiserpingviin,
Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Levik Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja - jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz - Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. 6 Kokkuvõte Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest suvel langevad päikesekiired väga väikese nurga all, talvel valitseb ligi pool aastat polaaröö. Külmakõrbes valitseb kõrgrõhkkond, tuuled puhuvad pooluste suunast, sademeid on vähe. Maismaa-aladele koguneb paks mandrijää
Taebla Gümnaasium Uurimistöö Selgroogsed Autor: Rasmus Prik Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD...............................................
Lõunapooluse vallutamine Lõunapoolus on Maa pöörlemistelje ja maa kera pinna lõikepunkt, mis asub Antarktise keskosas. Esimesena jõudis lõunapoolusele Norra maadeuurija Roald Amundsen. Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges
seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi. Seniit- mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi Põhjapolaarjoon- polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev Lõunapolaarjoon- lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon läbib ainukese mandrina Antarktise territooriumi. Polaaröö- terve ööpäev on öö Polaarpäev- terve ööpäev on päev Igikelts- maakoore aasta ringi külmunud pindmine kiht Taiga- okasmets Oaas- kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala. Alepõllundus- maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis, kuid seda vaid mõneks aastaks. Rändkarjakasvatus- saamid viivad põhjapõdrad suvel põhjapoolsetele
sageneb haigestumine nahavähki, suureneb katarakti oht jne. Uus-Meremaal käib hoogne kampaania freoonide CFC (R12) ja HCFC (R22) asendamiseks väheohtlikega, nagu HFC (R134a ja mitmed segud), hiljem aga täielikuks üleminekuks looduslike ainete (ammoniaak, CO2, propaan, õhk, vesi jne) kasutamisele külmaainetena. On loodud spetsiaalsed ettevõtted “halbade” freoonide kogumiseks ja kahjutustamiseks. Küllap on Antarktise osooniauk nii lähedal, et sunnib kiiresti ja otsustavalt tegutsema. Ehkki ka Arktika kohal laiub hiiglaslik osooniauk, mis avaldab mõju Eestilegi, ei tunta meil sellepärast veel erilist muret. On küll olemas Keskkonnaministeeriumi 19.06.1992 määrus selliste osoonikihti lõhustavate ainete nagu R11, R12, R13 jne kasutamise piiramisest (R22 kasutamist ei piirata). 1996 septembris ühines Eesti lõpuks ka Montreali protokolliga, mis
Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjaranniku. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati. 1770. aastal astus James Cook esimese eurooplasena koos oma meeskonnaga Austraalia pinnale. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Oma maabumiskoha nimetas ta selle järgi Botany Bayks. 18. sajandi lõpul algas Austraalia asustamine. Algul saatis Inglise valitsus Austraaliasse välja kurjategijaid. Mandri kaguosas kujunes sunnitööliste kolooniast välja Sydney linn. Eurooplasi meelitasid
Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati. Abel Tasman 1770. aastal astus James Cook esimese eurooplasena koos oma meeskonnaga Austraalia pinnale. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Oma maabumiskoha nimetas ta selle järgi Botany Bayks. 18. sajandi lõpul algas Austraalia asustamine. Algul saatis Inglise valitsus Austraaliasse välja kurjategijaid. Mandri
Kogu Lõuna-Ameerika mandrit läbib maailma suurim mäeahelik Andid. Kõrgete mägede ja madalate platooalade vaheldumine muudab maatranspordi arendamise keeruliseks. Samuti tihedad vihmametsad ja suured jõed piiravad maatranspordi arendamist. 47. Mille poolest on Antarktika loodus eriline? Antarktikas on suured jääväljad. Jää katab peaaegu kogu Antaktis. Jääkate on üle 14 miljoni aasta vana ning sisaldab 90% maailma kogu jää hulgast. Antarktise siseosas on külmakõrb. Taimestikku ja loomastikku on vähe. Mitmed liigid on endeemsed ehk neid leidub vaid Antarktisel. 48. Milliseid piirkondi Antarktikas peamiselt külastatakse? Peamiselt külastatakse Antarktika poolsaart, aga ka Lõuna-Georgia ja Falklandi saari. 49. Milliseid elusolendeid võib Antarktikast leida? Putukaid, linde (pingviine) ja kalu. 50. Mida võib turist Antarktikas ette võtta? Antarktikas saab matkata, mägironida, akvalangiga sukelduda ja sõita kajakiga. 51
võngete tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Tugevaid maavärinaid esineb: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks.
Tagasi Inglismaale jõudis ta alles 1771. aastal. Seal edutati Cook komandöriks. Selle reisi käigus oli ta teinud ka ringi ümber maailma. Teine retk toimus aastatel 1772-1775. Ta oli küll juba avastanud ühe lõunamandri - Austraalia, kuid paljude inimeste arvates oli Austraalia liiga väike, et tasakaalustada Euraasiat ja Põhja- Ameerikat põhjapoolkeral. Niisiis asus Cook oma laevadel Adventure ja Resolution uuesti suurt lõunamandrit otsima. Seekord uuris ta Antarktise ümbrust, kuid pidi külma kliima tõttu tagasi pöörduma. Seda, kui lähedal oli James Cook teise mandri avastamisele, aitavad meil mõista tema enda kirjutatud laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid''. See tähendab, et purjed ja köied olid nii kõvaks külmunud, et neid andis metallplaatide ja traadiga võrrelda. Peale Antarktika jäämassiivide uurimist suundus ta Vaiksesse ookeani. Avastas seal hulgaliselt saari, aga mitte ühtegi suurt mandrit. Kui Cook 1775.a
Pärast nende tööde avaldamist suurenes aga rahvusvaheline huvi ja surve ning CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s keelati 1978. aastal CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine, kuid maailmas aga CFC ühendite tootmine kasvas. Pärast 1984. aasta mõõtmisi avastati, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ning loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas
lopsakam. Metsatundra põhjapiiril on puud madalad, sageli poolkuivanud ja kõverad ning kasvavad üksikult. Mida lõuna poole, seda tihedamaks muutuvad metsatukad kuni lähevad sujuvalt üle metsavööndiks. · Asend ja kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. Ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm, kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust
sama lahe ääres Alaskal. 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) Fabian von Bellingshausen (1778-1852) - Sündinud Saaremaal Lahetaguse mõisas. Astus 1789. a. Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Teenis 1797-1803 mitśmanina Tallinnas. Võttis aastatel 1803-06 kartograafina osa A. J. v. Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhatas 1819-21 laevade "Minõi" (komandör M. Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse; lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani (avastati mitu saart Tuamotu saarestikus) ning suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peetr I saar ja Aleksander I maa.(vt. lisa 4) Aastatel 1830-39 teenis viitseadmiralina Tallinnas, siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks; oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid (Vikipeedia: “Fabian Gottlieb von Bellingshausen” 03.04.2016).
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägi- ehk oruliustikud liiguvad piki orge raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Mandriliustikud liiguvad radiaalselt jäätumiskeskmest servaala poole. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid, mõhnad, liivikud, kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas
jäämass, mis on moodustunud tahkeist sademeist aladel, kus sademete talvine ladestumine ületab suvise sulamise ja sublimatsiooni. Tänapäeval on püsiva jääkatte all 11% maismaast ehk liustike pindala on ligikaudu 16 milj. km². Liustikest: 89,8 % Antartikas 9,7 % Gröönimaal 0,3 % Arktilised saared 0,2 % mägedes. Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast). Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera magedat vett. Tekkimine: Aastate jooksul kujunevad nõgusatel ja laugetel nõlvadel sadanud lumest suured lumekogumid Ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad Lund moodustavad jääkristallid muutuvad sõmerlumeks ehk firniks Pinnalt lumemassi voolav vihma- ja sulamisvesi aitavad firni tihenemisele
reaktsiooni sellele substaaditüübile. Meritähtedel tekkinud tingitud refleksid võivad säilida kinnistumatult kuni viis päeva. (1) Levik Soodsates tingimustes võivad meritähtede mõned liigid massiliselt sigida ja moodustada suure tihedusega populatsioone. Ookeanides ja normaalse soolsusega meredes on meritähed levinud kõikjal Põhja-Jäämerest ja Antarktise rannikuid uhuvatest vetest kuni ookeanide troopiliste ja ekvatoriaalsete piirkondadeni. Nad on arvukad nii põhjapoolsete merede litoraalis, kus taluvad järske sessoonseid temperatuuri kõikumisi ja võivad talvel koguni läbi külmuda, kui ka püsivalt läbisoojenenud veega troopilistes madalmeredes, kus paljud liigid elutsevad rahusid moodustavate korallide lopsakates rägastikes. Sügavuse suurenedes väheneb meritähtede liigililne mitmekesisus tugevasti
Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat (eelmise ül kohta) ? - vesi on peaaegu igal pool kõrgem õhu temeratuurist maismaa kohal. Mere ääres on talved soojemad. Miks on põhjapoolkerale jääva maailmamere pinnatemp mitme kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral? - põhjapoolkeral liigub hoovusega soojem vesi - põhjapoolkeral puudub vett jääga kaetud manner. - lõunapolaarkeral suur hulk soojust kulub antarktise jää sulamisele ja see alandab Temp - põhjapoolkeral on ookenite pindala väiksem. Miks asub termiline ekvaator põhjapoolkeral? vaata eelmist ül Miks on ekvatoriaalvöötmes auramine merepinnalt oluliselt väiksem kui troopilistes vöötmetes? - õhuniiskus on ekvatoriaalvöötmes suurem. Näitaja Läänemere kesk soolsus 8 promilli Punase mere kesk soolsus
ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna- Ameerikas. Kogu pindalast moodustab kõigest 1,57% veekogud. Lisaks soovib Argentina saada endale ka umbes 1 000 000 ruutkilomeetri suurune maa-ala Antarktise mandril. Rannajoone pikkuseks on 4 989 kilomeetrit. Riigi madalaim koht on Laguna del Carbón, mis on soolajärv ning asub 109 meetrit allapool merepinda. Kõrgeim punkt on Aconcagua, mis asub Andi mäestikus 6 960 meetrit üle merepinna. Samuti on see kogu lõuna- ja läänepoolkera kõrgeim punkt. 1.2. Majandusgeograafiline Majandusgeograafiliselt asub Argentina heas kohas, kuna leidub rohkelt loodusvarasid, näiteks kivisüsi, mitmeid metalle ning naftat
ja talve lõpuks 3 korda suurem kui Austraalia. Tõusu ja mõõnaga ajujää tõuseb ja vajub ajades merepõhja mudasse sügavaid vagusi. Meriteod jt. limused liiguvad sügisel sügavamasse vette, et laiakslitsumisest pääseda ja roomavad kevadel madalikele tagasi. Antarktika meriteod elavad üle 100a. Antarktikas elab rohkem kui 40 liiki linde, kuid vähesed neist pesitsevad Antarktisel endal. Enamik neist pesitsevad Lõuna-Jäämere saartel. Näit. Bouvet ´saar on Ida- Antarktise rannikust 1600 km eemal. Siin on pesitsuspaigad albatrossidele – maailma suurimatele merelindudele, kes võivad päevade kaupa ringi rännata, avamerel toituda meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab korraga üles 1-e linnupoja ). Toiduotsinguil võib lennata pesast 3000km kaugusele. Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel
Peeter I kujundatud lipud Venemaal olid kõik tsaaririigi ja selle asutuste sümboliteks ega kuulunud kasutamisele eraisikute poolt. Rahvuslipu küsimus tekkis 19. sajandil seoses vene rahvusliku ärkamisega pärast 1812. aasta isamaasõda. PEETER I JA TEMA NIMEGA SEOTUD KOHAD Peeter Esimese ahelik Mäeahelik Pamiiri loodeosas, pikkus umbes 200 km., suurim kõrgus 6785 m., mille nimeks on Moskva mäetipp. Peeter I saar Jääga kaetud vulkaaniline saar Antarktise rannikul Bellingshauseni meres. Saare suuruseks on umbes 250 km2. Saare avastas 1821 aastal F.E.Bellingshauseni ja M.Lazarevi ekspeditsioon. Peeter-Pauli kindlus ja katedraal Peeter-Pauli kindlus asub Peterburis Neeva jõe suudmes Zajatsi saarel. Kindlust hakati ehitama Peeter I käsul 1703 aastal. Pärast Kroonlinna merekindluse valmimist kaotas ta sõjalise tähtsuse ja muudeti poliitiliste vangide vanglaks. 1924 aasta juunis muudeti kindlus ajaloo- ja revolutsioonimuuseumiks.
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutav...
Orgaanilistest fosfori ühenditest defosforüülitakse kõige kergemini nukleiinhappeid. Orgaanilistest fosfori ühendite lõhustamisest võtavad osa nt Pseudomonas spp. ja Bacillus spp.Põhiline osa fosforist on taimsetes ja loomsetes kudedes orgaaniliste ühenditena (letsitiin, fosfolipiidid, huumusühendid, nukleiinhapped) Veeringe Keskmiselt võttes uuenevad veevarud: atmosfääris umbes 10 päevaga, pinnavees 3 aastaga, põhjavees 600 aastaga, maailma meres 4000 aastaga, Antarktise mandrijääs 14000 aastaga. Veeringe on vee pidev liikumine maapinnal, taevas ja maa-all. Selles ringluses on osa ka mõningatel bakteritel, näiteks osaleb jääkristallide moodustumise protsessis taimedelt veekeskkonda sattunudPseudomonas syringae. Ringlemise käigus võib vesi esineda jääna, auruna või veena. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringes ei ole võimalik eraldada ringe algust ega ka lõppu
veidi vähenes. USA-s jõuti nii kaugele, et 1978. aastal keelati CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine. Maailma CFC ühendite tootmine summaarselt aga kasvas jätkuvalt. Rutiinseid mõõtmisi tehes avastati 1984. aastal, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas.
rahvusvaheline huvi ja surve; CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s jõuti nii kaugele, et 1978. aastal keelati CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine. Maailma CFC ühendite tootmine summaarselt aga kasvas jätkuvalt. Rutiinseid mõõtmisi tehes avastati 1984. aastal, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas.
Kahe kihi vahelist piirkonda nimetatakse PIKOKLIINIKS. Loodetest tingitud vee segunemine Kuu ja Päikese gravitatsioonist tingitud. Vee liikumisega kantakse rannikule külma ja toitaineterikast vett. Tsirkulatsioonist tingitud upwelling Troopilistes vetes puudub vee jahtumine, seega pole võimalik kihistust võimalik lõhkuda. Mehhanismid: tuulte puhumine idast läände + C. Jõud vee ärakandmine ja defitsiit külm vesi asemele. Antarktiline divergents Samasugune apvelling toimub piki Antarktise rannikut. Põhjuseks 2 hoovust, mis kulgevad vastassuunaliselt. Coriolise jõu tõttu üks hoovus, mis liiguks lõunasse ja teine, mis liiguks põhja, kallutatakse. Seal ongi divergents – lahknemine. Pinnavee asemel tuleb põhjast üles uus vesi. Seal on väga võimas fütoplanktoni areng, neist toitub zooplankton e seal on selleks krill, kellest omakorda toituvad (sini)vaalad. Elu on sealkandis rikkalik. Veekeskkondade produktiivsus Produktiivsust määratakse kalavarudega.
kantserogeensed nitrosoamiinid. Noosfäär (kr. noos mõistus, hing) 1) mõistusesfäär, süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus (prantsuse filosoofi E. Le Roy järgi). 2) biosfääri arengu kõrgeim aste, n.ö. mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks (Vernadski järgi). Oaas 1. kõrbevööndis oleva lopsaka taimkattega ala. 2. Antarktise jääkõrbes olev jääkatteta ala, kus kasvab samblaid, samblikke ja vetikaid. Ohtrus ühe liigi isendite suhteline hulk (teiste liikidega võrrelduna) mingil proovialal vee- või muus proovis. Ohtrust väljendatakse harilikult kokkuleppelise astmiku järgi pallides. Taimekooslusi uurides kasutatakse nn Braun-Blanquet`skaalat: 5 üliohter (katvus >75%), 4 other (50-75%), 3 arvuküllane (25-50%), 2
Kuna ookeanide nõod on täidetud polaäralades tekkinud veega, sügavustes alades on veetemperatuur üsna ühtlane. Sügavusel üle 3-4 tuhat meetrit on veetemperatuur +2°С kuni 0°С. Pinnakihi veetemperatuur sõltub koha geograafilisest laiusest ja muutub ekvaatorist pooluse suunas madalamaks. Ekvaatori piirkonnas Maa saab rohkem päikesekiirgust ja selle tõttu on seal kõrgeim maailmamere veetemperatuur +28...+29°С. Lõunapooluse suunas väheneb veetemperatuur kiiremini külma Antarktise läheduse tõttu ja jõuab -1,9°C Antarktika jää all, kõrge soolsuse tõttu see on madalam kui mageveekogude oma. Peaaegu suletud maailmamere osade veetemperatuur võib olla üsna kõrge. Pärasvöötmes muutub pinnakihi veetemperatuur nii aasta kui ka ööpäeva jooksul. Samuti mõjutavad veetemperatuuri maailmamere eri osades hoovused. Soojad hoovused kannavad sooja vett ekvaatorist pooluste suunas, aga külmad hoovused kannavad polaäraladelt külma vett. See muutub
Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 59. Sgk. huulõielised. Terpenoidid Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või –soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik – ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine
ning lisada mõndagi uut geograafiasse. Avastused algasid 15. detsembril 1819. aastal Lõuna Georgia ranniku kaardistamisega ning Annekovi saare avastamisega 22. detsembril avastati Marquis de Traversay saarestik. Lõuna-poolkera talvel suunduti avastusretkega Okeaaniasse, kus kaardistati 19 varem tundmatut saart ning tehti mitmesuguseid geograafilisi uurimisi. 28. jaan. 1820 avastati Antarktis. 1820. aasta detsembris ja 1821. aasta jaanuaris – veebruaris purjetati jälle Antarktise vetes. Ekspeditsioon kestis 751 päeva, millest merel purjetati 527. Läbiti üle 50 000 miili. Ühtekokku avastati ja kaardistati 29 saart, arvukalt meresõidule ohtlikke madalikke ja karisid (joonis 3). Oluliselt parandati ja täpsustati varem tuntud objektide geograafilisi koordinaate. 3.Enn Uuetoa oli meremees, keda rahva seas kutsuti Kihnu Jõnniks. Kõik oma teadmised merest ja laeva juhtimisest oli ta omandanud tänu kogemustele
kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine
kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
