Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"antarktise" - 98 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Antarktika

Antarktika Antarktika on lõunapoolkera polaaralade koondnimetus, mis hõlmab Antarktise mandri ning teda ümbritsevaid meresid koos sina kuuluvate saarestikega. Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma. Selle põhjuseks on mandri olemasolu. Antarktise rannikualadel on kõige soojema kuu keskmine temperatuur nulli lähedal,...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maadeavastajad - kolumbus, pytheas, james cook jne.

F. Magalhäes ­ sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman ­ uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook ­ sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber- maailmareisi, uuris Vaikse o. saari, kaardistas Austraalia. Krusesten, Lisjanski ­ Eestlased, kordasid aastatel 1803- 1806 Magalhäesi teekonda, peatusid ka Jaapa-ni s. Küsüli s. Hawail. Bellinghausen, Lazarev ­ Eestlased, jõudsid aastatel 1819-1821 Antarktise lõunarannikule. R. Amundsen ­ jõudis 1911. aasta detsembris esimesena lõunapoolusele. R. Scott ­ jõudis 1912. aasta jaanuaris teisena lõunapoolusele. R. Peary­ jõudis a. 1909 esimesena põhjapoolusele. D. Livingstone, R. Burton ­ uurisid Aafrikat. Tjan-sanski, Prezelvalski, G. Everest, Toll, Middendoff (viimased 2 olid Balti-Sakslased) ­ uurisid Aasiat. Darwin, Humboldt ­ uurisid Lõuna-Ameerikat. J. Davis, Mackenzie ­ uurisid Põhja-Ameerikat....

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

USA-s jõuti nii kaugele, et 1978. aastal keelati CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine. Maailma CFC ühendite tootmine summaarselt aga kasvas jätkuvalt. Rutiinseid mõõtmisi tehes avastati 1984. aastal, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas....

Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maadeavastamised

Sinna oli raske ligi pääseda ja sellepärast oli see kaua avastamatta. Selle avastamist jagavad tagantjärele James Cook ja Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen. Pärast Ameerika avastamist püsis maadeavastajate peamine huvi Loodeväila ja Kirdeväila otsinguil. Esimesena jõudis Põhjapoolusele Robert Peary aastal 1909. 19. sajandi alguseks olid kõigi mandrite, v.a Antarktise kontuurid selged. Sisemaade viimased "valged laigud" kaotati 20 sajandil. Üheks põhjuseks, miks ei saanud neid ennem avastada, oli ohtlikkus. Euraasia mägede ja kõrbete avastamine kestis tuhandeid aastaid. Marco Polo avastas Tiibeti juba 13. sajandil, kuid teadmine Tiibeti asukoha kohta jäi teadmatuks kauaks ajaks. 19. sajandil kaardistas sealseid mägesid George Everest. Sven Hedin uuris Sise-Aasiat. Aastatel 1894-1897 läbis ta 19 000 km ja tegi 552 lehekülge kaarte....

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE ­ 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O 3 ­ osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD ­ Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Õhkkond ehk atmosfäär

ATMOSFÄÄR Ilm ­ õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) ­ õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima ­ teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar ­ sama õhurõhu joon Albeedo ­ näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ­ ilmaennustus Klimatoloogia ­ kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovuse...

Geograafia
251 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

võngete tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Tugevaid maavärinaid esineb: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks....

Geograafia
299 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vanaaja gerograafia

Siiski 1770. aastal avastas Austraalia James Cook, sel ajal kaardistati ka austraaliat. Aafrika sisealade uurija DAVID LIVINGSTONE tahtis leida Niiluse algust, kuid ei leidnud. Ta avastas NJASSA JÄRVE, KONGO JÕE ja VICTORIA JÄRVE. 5) ANTARKTIS- 1819-1821 SOORITAS VENELASTE EKSPEDITSIOON ÜMBER ANTARKTISE PURJETAMIST NING 1820a. loetakse ANTARKTISE AVASTAMISEKS. Purjetati kahe laevaga, mille üks kapten oli baltisakslane Bellingshausesn ja teise kapteniks Lazarev. 6) LÕUNAPOOLUS- esimesena jõudis lõunapoolusele roald amundsen (NOR) 14.detsember 1911. amundsen oli ka esimene mees põhjapoolusel. Teisena jõudis lõunapoolusele Robert Scott (ENG), kes sinna kahjuks suri. Sinna jõudis ta vaid kuu hiljem 17.jaanuar 1912. EESTIST PÄRIT MAADEUURIJAD :...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Peeter I

Rahvuslipu küsimus tekkis 19. sajandil seoses vene rahvusliku ärkamisega pärast 1812. aasta isamaasõda. PEETER I JA TEMA NIMEGA SEOTUD KOHAD Peeter Esimese ahelik Mäeahelik Pamiiri loodeosas, pikkus umbes 200 km., suurim kõrgus 6785 m., mille nimeks on Moskva mäetipp. Peeter I saar Jääga kaetud vulkaaniline saar Antarktise rannikul Bellingshauseni meres. Saare suuruseks on umbes 250 km2. Saare avastas 1821 aastal F.E.Bellingshauseni ja M.Lazarevi ekspeditsioon. Peeter-Pauli kindlus ja katedraal Peeter-Pauli kindlus asub Peterburis Neeva jõe suudmes Zajatsi saarel. Kindlust hakati ehitama Peeter I käsul 1703 aastal. Pärast Kroonlinna merekindluse valmimist kaotas ta sõjalise tähtsuse ja muudeti poliitiliste vangide vanglaks. 1924 aasta juunis muudeti kindlus ajaloo- ja revolutsioonimuuseumiks....

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Ookeanid

Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Atlandi ookean · Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra ja jäävööde

Kus paiknevad tundrad? Euraasia, Põhja- Ameerika mandri äärmises põhjaosas. 2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Meritäht

Meritähtedel tekkinud tingitud refleksid võivad säilida kinnistumatult kuni viis päeva. (1) Levik Soodsates tingimustes võivad meritähtede mõned liigid massiliselt sigida ja moodustada suure tihedusega populatsioone. Ookeanides ja normaalse soolsusega meredes on meritähed levinud kõikjal ­ Põhja-Jäämerest ja Antarktise rannikuid uhuvatest vetest kuni ookeanide troopiliste ja ekvatoriaalsete piirkondadeni. Nad on arvukad nii põhjapoolsete merede litoraalis, kus taluvad järske sessoonseid temperatuuri kõikumisi ja võivad talvel koguni läbi külmuda, kui ka püsivalt läbisoojenenud veega troopilistes madalmeredes, kus paljud liigid elutsevad rahusid moodustavate korallide lopsakates rägastikes. Sügavuse suurenedes väheneb meritähtede liigililne mitmekesisus tugevasti...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jäävöönd

Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Gröönimaad ümbritsevatest riikidest on lähimad Kanada, Norra ja Island, kuid...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra

TUNDRA Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54°...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pingviin

PINGVIIN Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Ookeanid, veeringe

Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett. Enamikku magedast veest ei saa inimene ktte, sest see on kinni polaaralade jkilpides ja mgiliustikes vi liigub phjaveena sgavas maapues. 0,02% vett on jgedes-jrvedes. 0,001% vett on veeauruna....

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Maadeuurijad

(Tõllaga ja tõllata) 3.2 Mereväes Fabian Gottlieb von Bellingshausen astus 1789 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Ta teenis 1797­1803 mitsmanina Tallinnas. Ta võttis 1803­1806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 3.3 Ümbermaailmareis Bellingshausen juhatas aastatel 1819­1821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sellel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus. Seejärel suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. 3.4 Edasised töökohad 9 1830­1839 teenis Bellingshausen viitseadmiralina Tallinnas. Siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jäävöönd

Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Maa siseehitus

Passiivsed - ajutises purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud - inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. 5. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel. Esinevad peamiselt laamade äärealadel. Levik: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vaadeldakse Richteri ja Mercalli skaala järgi. *Richteri skaala - mõõtühikuks on magnituud; skaala ulatus 0 - 8,9; mõõdetakse maavärinate võngete tugevust; mõõdetakse seismograafiga. *Mercalli skaala - mõõtühik on pall; skaala ulatus on 0 - 12; mõõdetakse purustusi; mõõdetakse vaatluse teel. 6. Maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevad nähtused. Mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele....

Geograafia
93 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Antarktika

Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m...

Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun