Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5.Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. Tänu maailmamerele tekivad maismaale sademed. 6.Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades. Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7
Austraalia suhteliselt tasast rannikut uhuvad India ja Vaikne ookean. Põhjarannik on rohkem liigendatud, seal asuvad Carpentaria laht, mis on Arafura meres ning Yorki neem. Lõunapoolset rannikut uhub Suur Austraalia laht ning loodes Timori meri. Uus-Meremaad eraldab Austraaliast Tasmani meri. Austraaliat ümbritsevad mered ja ookeanid on soojad. Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse ookeani ja Antarktika laamadega. Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis. Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne- Austraalias), polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti (Lääne-Queenslandis), rauamaaki (Lääne- Austraalias Hamersley mägedes ja Lõuna-Austraalias Iron Knobis), kivisütt (Ida-Austraalias, naftat ja maagaasi (Lääne- ja Lõuna-Austraalias ning Victoria osariigi rannikul). 97 %
võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat). Enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s, kuumenedes seejuures õhu poolt tekitatud surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad nii täielikult üles sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi. Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti. [3] Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi
Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse................................................................................................. 4 Ekspeditsioon lõunapoolusele............................................................................................ 4 Tagasitee...................................................................................................... .......................5 Pärast ekspeditsiooni..........................................................................................
Ülejäänud on kaugrändurid, kellest enamik läheb Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe. Neist tuntuimad on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid sinna lendavad ka kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt. Indias või Kagu-Aasias talvitub ainult viis linnuliiki: väike-käosulane, aed-roolind, nõlva-lehelind, väikekärbsenäpp ja karmiinleevike. Randtiir veedab enamiku talvest aga hoopis Antarktika vetes või isegi Austraalias. Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad Vahemere ümbrusesse või hoopis Lääne-Euroopasse. Veelgi segasemaks teeb pildi Eesti asupaik lindude rändeteede lahknemiskohas, kust mõned suunduvad läände, teised itta ja kolmandad otse lõunasse. Näiteks mõned meie sookured jäävad talvituma Ukrainasse, teised lendavad Hispaaniasse, kolmandad aga hoopis Etioopiasse.
17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust. Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon(orbitaali lapikus). On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika baasil me võime viimased 200 tuhad aastad soojemad ja külmemad perioodid selgeks teha. 18. Jääajad Maa geoloogilises ajaloos Maa geoloogiline ajaloo näitab et viimaste 600 000 aasta pidevalt vaheldunud jääajad ja siis vaheajad. Me oleme praigu vaheajal. Geoloogilises ajaloos vahetuvad kasvuhooned ja `jäähooned'. Erinevatest kohtadest võtsid setete proovid , määratakse nende absoluutne vanus. Vaadates kus ja millised settendited, kõik kokku
Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud.
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsi...
Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. Lisaks hiidmeteoriitidele on mikrometeoriidid. Enamik neist koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist. Maa atmosfääri sisenevad kiirusel kuni 70 km/s. Kuumenedes õhu poolt tekitatud surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad täielikult ülesse sulada ning jahtumisel moodustavad tilgakujulisi kerakesi. Mikrometeoriite võib leida kõikjal. Näiteks Antarktika 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti. Meteoriitide välimus: 3 Kuju on neil korrapäratu, kuid üldiselt ümarad suhteliselt. Neil puuduvad teravad nurgad ja servad. Põhjus selles, et atmosfääri õhusurve lihvib need siledaks. Meteoriidi pinda katab õhuke, kuni mõne millimeetrine ja tume sulamiskoorik. Selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Need tekivadki sulamisest
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...
Kooli nimi Ees- ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. 10/1813 27. 01/1901) Referaat 9.12.2010 SISUKORD: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Pildid · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Ma valisin Giuseppe Verdi, sest mind hvitab tema elulugu ja tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Referaadis räägin lähemalt tema elust ja loomingust. Elulugu: 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Sõdadest ja välis...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik...
Põhjast lõunasse on tema pikkuseks 15,8 tuhat km ja laiuseks idast läände on 19,5 tuhat km. Sügavus kõigub 3,5 - 6 tuhande meetri vahel, kusjuures Vaikses ookeanis asub ka Maailmamere suurim mõõdetud süvik 11022 meetrine Mariaani süvik, mille asukoht on Guami saarest lõunasse. Vaikne ookean asub läänepoolkeral. Põhjast piirab teda Aasia mandri idaosa ja Alaska, läänest Malaka poolsaare idarannik ja Jaava saar, põhja ida suunast Austraalia, lõunast Antarktika rannik ning idast Põhja ja Lõuna Ameerika. Vaikne ookean on Põhja Jäämerega ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Drake'i ja Magalhãesi väina lõunas, keskosas tehisliku Panama kanaliga ja India ookeaniga Ida-India arhipelaagi basseinis läbi Malaka ja Torrese väinade Vaikse ookeani põhjaosa on suurem osa aastast kaetud triivjääga, lõunas - triivjää ja jäämäed. Kesk- ja lääneosa iseloomustavad korallrifid ja barjäärid ning atollid
kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Osoonikiht ja osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist hõrenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsiooni kõikumised stratosfääris on määratud keeruliste fotokeemiliste protsesside ja õhu tsirkulatsiooni poolt. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustatavate ainete balloonide kasutamisel
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
3 Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Välislugsed (Ectognatha) Selts: Ehmestiivalised (Trichoptera) Elupaik ja arvukus Ehmestiivalised on levinud üle maakera igal pool, kus on magedat vett. Üksikud liigid elutsevad isegi riimvees ja krbealade sooldunud veekogudes. Ehmestiivaliste vastsed elavad kõigi mandrite magevetes peale Antarktika. Nende algsed elupaigad olid mägiojad ja praegugi elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki. Eestis on ehmestiivalisi leitud umbkaudu 160 liiki, kuid neid peaks siin esinema tunduvalt rohkem - kuni 250. Välisehitus Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Tundlad on heaks vahendiks ööliblikate ja ehmestiivaliste eristamisel. Nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda
selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Välja surid vanaaegkonnale tüüpilised trilobiidid ning suurem osa käsijalgsete perekondi. Keskaegkond (Algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest) Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud.
Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid oletatakse, et oma osa selles protsessis on päikese kiirguse intensiivsusel, tektoonilistel liikumistel, Maa pooluste asukoha muutumisel, hiidmeteoriitidel, mis on Maad tabanud, süsihappegaasi hulga muutumisel atmosfääris, Maa sattumisel kosmilise tolmu pilvedesse ja mitmetel loodusnähtustel. (H. Nestor, A. Raukas, 2004) Vanemast ajast on kogutud andmeid viimase 800 000 aasta kohta, mida on olnud võimalik uurida Antarktika jääsüdamike analüüsimisel. (V. Kalm, 2009) 4 Täpsemaid andmeid kliima kohta on võimalik analüüsida tagasiulatuvalt umbes 160 aasta jooksul, millest pärinevad täpsemad mõõtmised ilmastiku kohta mitmetest eri punktidest üle maailma. Nende andmete põhjal saab väita, et temperatuurid olid aastatel 1860-1910 peamiselt püsivad. Vahemikus 1910 kuni 1940 tõusid temperatuurid 0,4 °C võrra. Väiksem
Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem. Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse. Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid
- Moondekivimid - on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümber-kristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid (nt. graniit → gneiss; lubjakivi → marmor) Laamtektoonika Teooria põhipunktid: - Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks - Jaotus 1) Suured laamad - Euraasia laam - Aafrika laam - Austraalia laam - Antarktika laam - Lõuna-Ameerika laam - Põhja-Ameerika laam - Nazca laam - Vaikse ookeani laam 2) Keskmised laamad (nt. India laam) - Kariibi laam - Filipiini laam 3) Väikesed laamad (nt. Scotia laam) - Laamad liiguvad üksteise suhtes 1) Lahknevad 2) Põrkuvad 3) Üks laam vajub teise alla
Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Vaata lisalehelt tsükloneid + asju Briisid- maa ja merebriis põhjustatud aluspinna erinevast soohenemisest rannikul. mäe ja oru tuuled - olemuselt samad briisiga , kus tuule suund ööpeva jooksul muutub vastupidiseks katabaatiline tuul(mistraal) - külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugevaid külmasid kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal. Boora - maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Puhangud võivad rannikuga piirnevate mäeahelike vahel ulatuda -160km/h Föön - soe tuul mägede. Niiske jahe õhumass tungib üle mäaehliku õhk jahtub algab kondenseerumine ja kaotab sademetena niiskuse. Häeaheliku teist nõlva mööda laskudes toimub kuiva õhu kuure soojenemine.
· Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine · Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t. Ajastud: · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t PALEOGEEN · India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Ameerika eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Ameerika, Austraalia ja Antarktika · Kliima soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine · Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu, primaatide teke · Ajastu lõpul rohttaimede laialdane levik · NEOGEEN · Kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks · Sulgus Tethyse ookean, Vahemeri kuivas · Biogeograafiliste provintside eristumine · Ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke · Rohttaimede mitmekesistumine, heitlehiste puude ja põõsaste osatähtsuse suur kasv
o Grupidisjunktsioonid paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest: ~ holarktiline arktika ümbruses nt punahirv Euroopas, Kaug-idas, Põhja-Ameerikas tekkinud barjääri tekkimise tõttu. Viimase jääaja ajal olid kliimavöötmed surutud kokku, oli varem ühendus läbi kõrbete ja Beringi väin oli kuiv. Nt harilik pöök, ümber antarktika on lõunapöök, mis on hariliku pöögi kauge sugulane. Uus-meremaal, Tsiilis, Austraalias, Uus-Guineal tekkinud mandrite lahknemise kaudu. Gondwana ajal oli Antarktika roheline ja seda katsid suured lõunapöögi metsad. ~ ,,Lemuuria" disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari, ehk on seletatav lõunamandrite eemaldumisega algselt ühtsest
Atmosfääri ülemist piiri on võimatu täpselt määrata, tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. Osoonikihi hõrenemine Osooni on atmosfääris kõigis kihtides, selle tähtsaimaks omaduseks on mitte läbi lasta UV kiirgust. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Kui osoon täielikult puuduks, siis hävitaks uv-kiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad peamiselt lõunapoolkeral, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsioon kõigub aasta jooksul ning seda mõjutavad mitmed õhus toimuvad fotokeemilised protsessid ning õhu tsirkulatsioon. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi
VENE LIPU ALL ÜMBER MAAILMA. lk.5 VENE AMEERIKA 1741.a. Ületasid V.Beringi laevad Aasia ja Ameerika vahelise väina. Esimest korda jõudsid venelased Ameerika kallastele, Alaskale. Selleks, et pidada indiaanlastega kaubavahetust, moodustasid vene kaupmehed 1799.a. Vene-Ameerika kompanii. Venelased hakkasid ehitama kindlusi, koole, koostama geograafilisi kaarte.Kuid Vene Ameerika oli väga kaugel. Vaat kuidas sõideti sinna Petergurist või Moskvast. Kevadel, aprillis-mais, sõideti hobustel ida suunas. Juunis ületati Volga, juulis sõideti üle Uraalide. Augustis jõuti pärale Obi jõe kallastele. Sõideti üle Obi, pärast üle Jenissei ja jõuti Irkutskisse. Irkutskis tuli oodata talve algust, istuda kelkudele ja sõita mööda Leena jõge Jakutskini. Jakutskisse jõuti jaanuaris ja jäädi seal kevadet ootama, sesttalviti oli Siberis võimatu rännata. Samuti ei saanud kevadel sõita, sest jõed tulid üle kallaste. Ja alles juunikuus sõideti põhjapõtr...
com/en/a-dream-travel-to-disneyland.htm http://www.ts.ee/kruiisilaevad Turismi liigid Loodusturism. Tutvutakse maailma eri piirkondade metsiku loodusega. Kõige populaarsemad on safarid Aafrika savannipiirkondades, vihmametsa- retked Amazonase ääres või Indoneesias. Vaalavaatlused Uus-Meremaal, unikaalsete ökosüsteemidega tutvumised Madagaskaril või Šokiturism. Turistid viiakse piirkondadesse, mis on mingi õnnetuse või Galapagosel. Antarktika inimtegevuse käigus külastamine. tõsiselt muutunud või kannatada saanud. Näiteks Tšernobõli TEJ ümbruse külastamine, endiste sõjaväebaaside külastamine, näiteks Paldiski jt Jahiturism. Käiakse eri piirkondades loomi küttimas. Eesmärgiks saada jahielamus ja kui hästi läheb, siis ka trofee. Fototurism. Reisi eesmärgiks on
t, osooniaugud, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid, avastati aastal 1985, lumekate; suureneb talviste atmosfääri sattumise (kliima veeauru ning trihappnikku ehk osooni O3, on lõunapoolkeral tormide ja usude sagedus; piiramine. (Vahendada soojenemine ja mis lasevad läbi Päikseslt Maale saabuva Antarktika kohal. seoses veetaseme tõusuga kasvuhoonegaaside muutumine) kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse Üle põhjapoolkeral ujutakse üle osa maismaa- tekitamist). Tehnoloogia tagasipeegeldumise Maalt. Põhjus- Arktikas alasid. renoveerimine. Uute, pakem
6. Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades (töös kaart, on antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7
Kagu- Inglismaa, mis paiknes väga lähedal praegustele laiustele, oli kaetud troopilise dzungliga. Kivistunud taimefossiilid Põhja-Ameerikast näitavad, et Eotseenis oli 3 külmalainet, iga järgmine karmim kui eelmine. Süvameres toimunud sündmused aitavad seletada Hilis-Eotseenis toimunud kliima jahenemist ja sellest tulenevat väljasuremist. Süvamere puuraukude uuringud näitavad, et sel ajal muutus 18O ja 16O suhe foraminifeeride skelettides ekvatoriaalses regioonis ja Antarktika lähedal. See muutus peegeldab esimest liustikujää kasvu ja Antarktika lähedust, koos kergema hapniku isotoobi ( 16O ) kuhjumisega sellesse jäässe. Hilis-Eotseeni jahenemise ajal hakkas tekkima ookeani külm põhjakiht, mille tulemusena tihe polaarvesi vajus mere põhja. Ookeani külm põhjakiht moodustus vähem kui 100 000 aasta jooksul ning suurtel aladel merepõhja temperatuur langes umbes 4-5 kraadini. On enesestmõistetav, et ookeani külm põhjakihi upwelling
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse alusko...
mõned tundlikumad taimeliigid. USA-s haigestub juba praegu nahavähki mitukümmend tuhat inimest aastas rohkem kui varem. 1970. aastal sooritas prantsusmaa kaks termotuumapommi katsetust. Plahvatuskohas pidanuks õhu osoonisisaldus vähenema 5-10% võrra. Kuigi esialgu plahvatuspiirkonnas osoon lagunes, siis umbes kümne sekundi pärast juba 90% sellest taastus. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, aga osoonikihi hõrenemist on tähendatud ka Arktika, Euroopa ja Põhja-Ameerika kohal. Osoonikihi hõrenemine on üks vähestest globaalsetest probleemidest, millega võitlemisel on saavutatud teatavat edu. Ei ole siiski selge, kas osoonikihi mõningane taastumine on tingitud looduslikest rütmidest või vähenenud freoonide kasutamisest. 1987. aastal kirjutasid nelikümmend riiki alla Montreali protokollile, mis piirab freoonide kasutamist
" rääkis Reinhold. Saksamaal proovisid vähemalt 5 arsti selgitada, et see ei ole võimalik. ,,Pärast ronimist Everesti ma teadsin, et olen suuteline kõigeks." Ütles ta. Kohalikul festivalil peale Everesti, oli ta palutud kandma lippu, kuid ta ei teinud seda. Reinhold ütles, et ta ei läinud sinna ei Saksamaa, Itaalia ega ka Lõuna Trioli pärast. Ta läks sinna enda pärast, tema lipuks oli tema taskurätt. 1990 aastal tegi Reinhold koos Arved Fuchsiga jalgsi matka Antarktika mandrile. Messneri jaoks ronimine Everesti ilma hapnikuta avas tee lõplikku saavutusse: ronides sinna üksinda, unistusest inspireerituna, ja samuti tagasi maa peale, tõstis tema võitlusvaimu. Oma raamatus, kirjutab Reinhold siiralt oma reaktsioonidest: ,,Kuidas saab see tõsi olla? See on minu idee." Luba, ronida üksinda Everesti põhjapoole, oli üks esimesi arutlusteemasid hiinlastele, alates nende ametist Tiibetis 1950 aastal. Tema ja ta meeskond oleks olnud ainsad inimesed mäe
molekuli. 1974. aastal ilmusid kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Pärast nende tööde avaldamist suurenes aga rahvusvaheline huvi ja surve ning CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s keelati 1978. aastal CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine, kuid maailmas aga CFC ühendite tootmine kasvas. Pärast 1984. aasta mõõtmisi avastati, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud
- 50. laiuskraadide vahel. Madagaskari idarannikult möödub soe hoovus. Gangese alamjooks Asub mussoonkliimaga alal. Jaapanis- Üheks peamiseks kliima kujundavajaks on Jaapani meri, mis muudab kliima mõõdukamaks: talved on soojemad ning sademeid rohkem. Jaapan on igast küljest ümbritsetud veekogudega ning Jaapan asub väga laial alal(laiuskraadide poolest) Põhja-Ameerika idarannik- 10. Selgita, miks on vdhe sademeid Austraalia lddnerannikul, Aafrika edelarannikul, Antarktika p6hjarannikul,L6una- Ameerika lddnerannikul 20.- 30. laiuskraadide vahel. 11.Nimeta tegureid, millest sõltub üldine õhuringlus ? Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule.Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine,Reljeef 12.Miks on mulla ja vee hapestumine kahjulikud? Arutle, miks kannatavad happesademete tõttu eriti okaspuud. Mulla hapestumine tähendab seda etpH langeb alla 5,6
28. Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas. Puuvillane riie: 1 5 kuud Köis: 3 14 kuud Villane riie: 1 aasta Värvitud puit: 13 aastat Plekkpurk: 100 aastat Alumiiniumpurk: 200 500 aastat Plastikpudel: 450 aastat 29. Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid. Vahemeri, Läänemeri, Must meri, Punane meri, Põhjameri, Mehhiko laht, Kariibi mere piirkond, Antarktika piirkond 30. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms Kategooria 4. Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas Kategooria 5. Toidujäätmed Kategooria 6. Tuhastatud jäätmed 31. Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas.
Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole. Parasvöötmes on seetõttu valdavaks läänetuuled. · Passaathoovused. Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, mis suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid. Vaikses ookeanis kannab nime Ida- Austraalia hoovus. Kõigis kolmes ookeanis vastupäeva toimiv hoovuste süsteem kutsub esile pideva itta suunduva külma ringhoovuse ymber Antarktika, mida kutsutakse läänetuulte hoovuseks. Jõudes mandriteni (Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia), pöördub üks haru sellest hoovusest põhja suunas piki rannikut üles. Lõuna-Ameerika rannikul kannab nime Peruu hoovus. Hoovuste erinev mõju mandrite ida- ja läänerannikule tuleb eriti selgelt esile Lõuna-Ameerikas, kus Idarannikul ulatub troopiline kliima ekvaatorist kaugele lõunasse, läänerannikul valitseb aga valdavalt parasvöötme kliima
suureks ohuks laevaliiklusele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. · Taimestik Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. · Loomastik Kus on taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Mereloomad - Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga
Ekslik on arvata, et liustiku tekkeks on vaja väga külma kliimat. Pigem on vaja mõõdukat külma, kuid rohkesti lund. Maailma külmimates paikades (Ida-Siber) või kohtades, kus väga külm, kuid vähe sademeid (Kanada, Arktika saarestik), ei ole liustikke. Kohev ja õhurikas lumi (e=0,1-0,25 Mg/m 3) muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ja lõpuks tihedaks (e=0,9 Mg/m3), massivseks ning tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Antarktika keskosas toimub lume üleminek liustikujääks kuni 100 m paksuses kihis ja vajab aega vähemalt 1000 aastat 26) Moreen, selle tüübid ja kujunemine.Põliseks liustikusetteks on moreen, mis kujuneb liustiku alumisse kihti kaasa haaratud kivimmaterjali väljasulamisel. Nüüdisliustike uurimine on näidanud, et moreeni sisaldus ulatub liustikes 3-7 protsendini. Väga vana kivistunud moreeni nimetatakse tilliidiks. Moreen on Eesti muldade üks peamisi lähtekivimeid ja
plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandrist ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang.Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100
lämmastiku, fosfori ja väävliühendid. Õhuniiskusega reageerimisel tekitavad need happevihmu ehk happesademeid. Suits ja tahm segunevad tuulevaiksete ilmadega uduga ja nii tekib sudu, mis on kahjulik inimese tervisele. Õhku paisatud fluori ja kloororgaanilised ained tekitavad osoonikihi õhenemist. Tööstus ja transport paiskab õhku lämmastikdioksiidi. Aerosoolid sisaldavad samuti aineid, mis lagundavad osoonikihti ja lõpuks tekivad osooniaugud. Suurimad osooniaugud asuvad Antarktika ja Austraalia kohal. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt (ka kasvuhoonenähtus) on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust.
omalaadse kilbina, mis kaitseb Maad kahjulikud kiirguse eest.Osooni hävitavad fluor- ja kloororgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutusseadmetes, samuti aerosoolides kasutatavaid ühendeid, mitmesugused lämmastikoksiidid, mida paiskavad atmosfääri tööstus- ja transpordivahenid. Viimaste aastakümnetel on atmosfääris tekkinud alad, kus osooni konsentratsioon on langenud väga madalale.Neid alasid nim osooniaukudeks (suuremad neist on Antarktika ja Austraalia kohal). Kuna osoonikiht neelab UV-kiirgust, mis hävitab elusaid rakke, siison tekkinud probleem väga terav. Stratosfäärse osoonikihi säilitamine on kogu inimkonna ülesanne.Osooni hävitavate ühendite keelamiseks on välja töötatud meetmed (nt Montreali protokoll). Kasvuhooneefekti olemus. Teatavasti laseb kasvuhoone klaas hästi läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid takistab taimedest ja pinnasest lähtuvat pikalainelist soojuskiirgust ning selle tagajärjel
Grööni, Assoori, Havai, MAÕ – mA Vaikse ookeani Grööni, Arktika, lõunaosa, Lõuna- Lõuna-Atlandi, Atlandi, India Vaikse ook. ookeani lõunaosa, Lõunaosa, Antarktika Antarktika süsteem asendatakse algebraliste Elektrilaengud tekivad pilves “soojade” võrrandite süsteemiks. raheterade ja jääkristallide kokkupuutel Fujita-Peasoni skaala. (positiivsed ioonid suunduvad soojematelt
Lõunaookeani. - Manner ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid. Mandreid on kokku 6 (Aafrika, Antarktis, Austraalia,Euraasia, L-Am ja P-Am). Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Maailmajagusid on samuti 6(Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Euroopa). 16. Maastikuline sfäär kui geosüsteem. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 17. Eksogeensed ja endogeensed protsessid.
(E-õpe, 2012) 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti.(E-õpe, 2012) Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse
Kalanduslikud uurimislaevad on tihti sarnase ehitusega nagu kalapüügilaevad, ainus erinevus on selles, et uurimislaevadel on rohkem ruumi laborite ja varustuse jaoks. Mereväeline uurimistöö: Mereväe uurimislaevad tegelevad allveelaevade ja miinide tuvastamisega, sonari- ja relvakatsetega. Polaaruurimistöö: Polaaruurimislaevad on kujundatud olema samaaegselt ka jäälõhkujad, et paremini tegutseda polaarvetes. Nende laevade ülesannete alla käib ka Antarktika uurimisjaamade varude täiendamine. (http://en.wikipedia.org/wiki/Research_vessel) 4 2. Süvamere puurimislaev CHIKYU Valmis 2005 aasta juulis. Tal on maailma kõige arenumad puurimisvõimed (kuni 7000m sügavusele). CHIKYU peamine eesmärk on hõlbsustada laialdasi tegevusalasi, et panustada inimeste tulevikku. Sinna alla kuuluvad hiiglaslike maavärinate tekkemehhanismi paljastamine, elu
org/wiki/Ferdinand_von_Wrangell Wikipedia.org. Alexander Theodor von Middendorff. URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Alexander_Theodor_von_Middendorff LISAD 12 (Lisa 1) Maailm enne suuri maadeavastusi (Lisa 2) Bartolomeu Diase retk ümber Aafrika 13 (Lisa 3) Christoph Kolumbuse retk Ameerikasse (Lisa 4) Fabian von Bellingshauseni retk ümber Antarktika 14 15
Kohalikud tuuled: briisid – maa- ja merebriis; põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest rannikul mäe ja oru tuuled – olemuselt sarnane briisiga, kus tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks katabaatiline tuul (nt. mistraal) – külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugevaid külmasid kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal. Sarnased tuuled: sarma (Baikal), oros (Jaapan), jarik-kaja (Türgi) boora – maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Puhangud võivad rannikuga piirnevate mäeahelike vahel ulatuda kuni 160 km/h samuum ja habuub (Saharas), garmsiil (Kesk- ja Sise-Aasias) – kuiv kuum tuul
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Corrientes 19. San Luis 8. Entre Ríos 20. Santa Cruz 9. Formosa 21. Santa Fe 10. Jujuy 22. Santiago del Estero 11. La Pampa 23. Tulemaa 12. La Rioja 24. Tucumán Argentina provintsid. Kaardil ei ole näha Tulemaa provintsi alla arvatud nõudlusalasid (Argentina Antarktika ja Lõuna-Atlandi saared). Majandus Argentina on maailma suurim sojatootja. Kasutatakse valdavalt geneetiliselt muundatud organisme. Saadus müüakse USA firmadele. Argentina on maailma 5. veinitootja. Tänapäevane veinitööstus sai seal alguse 19. sajandi teisel poolel. Nimi Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist
1 Rahvastikuprobleemid Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
