Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku
katab vaala rohekaskollaste ränivetikate kiht, mis tema looduslikku värvust varjutab. * Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn. vaalaluid, mis tegelikult olid vaala kiusplaadid. Armastan ise vett ja ujumist, seepärast on sinivaal minu jaoks väga huvitav. ELUKOHT Sinivaal (Balaenoptera musculus) elab kõikides maailmamere osades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Esineb laialipillutatud aladel kogu maailmas, peamiselt Arktika ja Antarktika vetes. Eristatakse sinivaala kolme alamliiki: põhja, lõuna ja pisisinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ning on teistest alamliikidest umbes 3 meetri võrra lühem Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu planktonit. 3
Osoon Osoon - O3 UV kiirgus üheaegselt tekitab ja lagundab osooni O O+O, O2 + O O3 2 O O2 + O, O2 + O O3 3 Üldist osoonikihi kohta 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. Osooni olemasolu atmosfääris on meile teada aastast 1923. Aukude avastamine osoonis Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas Osoonikihi olukord polaaraladel Osoon on teistest gaasidest raskem, seega on raskusjõu mõju osoonile tugevam ja hõrendab looduslikku osoonikihti Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista Olukord väljaspool polaaralasid vahemikus 1984-1994 vähenes Euroopa piires osooni kontsentratsioon 6-7%
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning
Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist Antarktika kohal 1980ndate aastate alguses. 2 Kõige suuremad osooniaugud esinevad Antarktikas, kus tuuled tekitavad õhukeeriseid ning aitavad osoonikihti lagundavatel ainetel atmosfääris püsida. Külmutusseadmetest ja lahustitest pärinevad kloori, fluori ja broomi sisaldavad süsivesinikud lõhuvad atmosfääri ülakihtidesse
Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad.
1. Mandariini keel 2. Hindi keel 3. Inglise keel 4. Hispaania keel 5. Araabia keel 8. Millistesse suurregioonidesse jagab UNWTO maailma? Euroopa Lähis-Ida Aasia ja Vaikne ookean Aafrika Ameerika 9. Millised on erinevused UNWTO ja loodusgeograafilisel maailma regioonidesse jagamisel? Loodusgeograafiliselt jaotub maailm 6 regiooni: o Ameerika o Euroopa o Aasia o Aafrika o Austraalia ja Okeaania o Antarktika 10. Millised on maailma rikkaimad riigid? USA Hiina Jaapan India Saksamaa 11. Milline on maailma peamine turismiregioon? Maailma suurim turismisuurregioon on Euroopa. 12. Millised on rahvusvaheliste saabumiste järgi maailma peamised sihtkohariigid? Maailma välisturistide suurimad vastuvõtjad on Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko. 13. Kust kulgeb Euroopa ja Aasia tinglik piir? Leidke see kaardilt.
James Cook Jane Grandberg Elina Ild John Kuusk Elulugu James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal Oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja Lapsepõlve veetis ta maapoisina ning ta pere oli suhteliselt vaene Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768-1779 Ümbermaailmareisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine re...
Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra lõunapoolkeral ja Antarktika poolsaarel ja ka teistel saarel. 3) mägitundra ehk alpiinne tundra kõrgel mägedes (kõrgus üle merepinnast sõltub laiuskraadist, tavaliselt tuulealustes nõlvades, kus on õhutemperatuurid madalad ja sajab vähe). Taimestik: Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud
Sitasitikas Geotrupes stercorarius Elupaik Ø Igal mandril peale Antarktika Ø Eelistavad märga ning sooja ilma Toitumine Ø Fekaalid Ø Lihasööjad (Deltochilum valgum) Paljunemine Paarituvad maa all Ø Ø Kui pall valmis saab siis muneb emane munad sinna sisse. Arenemine Läbib täieliku Ø Metamorfoosi (moonde) Ø Vastsed elavad sõnniku pallis ning toituvad neid ümbritsevast sõnnikust. Faktid Ø Suudavad lükata kuni 50 korda oma keharaskust. Ø Mõned liigid olid iidses Egiptuses pühad Kasutatakse hiina meditsiinis Ø Ø Raviks 10 haigusele (soovitatavalt) Täname tähelepanu eest !
Osoonikihi hõrenemine Katrin Aibast 12.B Osoonikiht O 2022 km kõrgusel umbes 3 mm paks ehk 300 DUd (Dobsoni ühikut) märtsisaprillis kõige paksem oktoobrisnovembris kõige õhem maailmas max 675 DUd Antarktika kohal 100 DUd 181 DU (20. dets 2007) Osoonikihti kahandavad ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes Tagajärjed mittemelanoomne nahavähk silmakae immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu hakkavad levima ka nakkushaigused toiduteravilja saagikuse langemine
Osoonikihi hõrenemine Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. Naha kiire vananemine. Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam.
Laamad Jagunevad: · Ookeanilised · Mandrilised 7 suuremat: · Põhja-Ameerika laam · Lõuna-Ameerika laam · Aafrika laam · Euraasia laam · Vaikse-ookeani laam · Austraalia laam · Antarktika laam Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad
mandriga, mitte Aasiaga)Willem Barents(Aastatel 15941597 sooritas ta Põhja-Jäämerel kolm merereisi, et avastada Kirdeväil. Kirdeväila ta ei leidnud, kuid avastas 1596. aastal Karusaare ja Teravmäed) Enne 15.saj- Marco Polo( 1271-1274 mööda Siiditeed Hiinasse)Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik(jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse).Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd. Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff
Jää sulamine polaaraladel mõjutab omakorda ka sealset liigirohkust. Ühe lüli kadumine toiduahelas mõjutab kaudselt terve planeedi looduslikke protsesse. Mida madalamal kohal see lüli toiduahelas on, seda kaugemaleulatuvad on tagajärjed, sest toiduahelas ülespoole liikudes on populatsioon alati väiksem, kui tema menüüs esinevatel liikidel. Antarktika Lõunapoolusel on temperatuur langenud umbes 0,2 kraadi iga kümnendi kohta. Mõõtmistulemused näitavad temperatuuri langemist ka Antarktika sisemaal ja idaosas. Vastupidiselt Antarktika sisemaale ja idapoolsele osale, on temperatuur ookeanile lähemal asuvatel aladel tõusutrendil. Alates 1945. aastast on temperatuur Antarktika poolsaarel kasvanud 2,5 kraadi võrra - see on ligi neli korda rohkem kui globaalne keskmine. Lisaks sellele on viimase kahekümne aasta jooksul igaaastane sulaperiood kestnud paar-kolm nädalat kauem. Kõige suurem jäämassi kaotus toimub jäälavade lahtimurdumise tõttu Antarktika mandrijääst
põhilised tööd ilmusid ajavahemikus 1893-1925). Kaasajal eristatakse maailma meredes 7 biogeograafilist regiooni, millel omakorda eristatakse alaregioone. 1. Polaarvööde Arktika 2. Külm parasvööde, Subarktika, põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r) 3. Soe parasvööde, Subtroopika "(3 a/r ) 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) 5. Soe parasvööde, subtroopika lõunapoolkeral (5 a/r) 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) lõunapoolkeral 7. Polaarvööde Antarktika Nende 7 regiooni põhjapoolseid piire määrab augusti isoterm (suvi N- poolkeral, talv S-poolkeral); lõunapoolseid piire veebruari isoterm (talv N- poolkeral, suvi S- poolkeral). Isoterm paljude aastate keskmine veetemperatuur igas kuus. Iga regiooni piiridel toimub floora ja fauna drastiline muutumine. Väikeste eranditega järgivad piirid pinnavee isoterme, kuna põhifaktor on temperatuur. Sealjuures on kindlasti oluline kinnitumiseks vajaliku
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · Jalal on 2 varvast. · Kehatemperatuur on 39-40°C · Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, tervislikust seisundist ja ilmast.
hingama. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu nii tugeva survega välja, et tekkinud purskkaev ulatub kuue meetrini. Keskkond Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks.
Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768- 1779 Ümbermaailma reisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus sõideti Vaiksesse ookeani ja sealt edasi Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Esimene ümbermaailmareis Toimus aastail 1768-1771 Sellel reisil käis ta laevaga nimega Endeavour.
Tina Sn Tina 3Kristallmodifikatsiooni · valge tina · hall tina · stabiilne habras tina ·Tinal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope, nimelt 10 . Tina leidub looduses vaid maagina kassiteriidi näol Tina leidub · Malaka poolsaarel · Boliivias Tina kasutatakse järgmiselt: korrosiooni vastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks Ja paljud muud tegevused ja esemed Tinakatk Väidetavalt olevat tinakatk saanud saatuslikuks Napoleoni Venemaa sõjakäigul ja kapten Scotti Antarktika- ekspeditsioonil Huvitavaid fakte tinast: Sõna "tina" esineb Eesti kaardil 4 korda! Väljendid "tina tuhka"; "tina saama"; "tina panema" Tina kasutus tradits...
halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat. Möödunud aasta oli teadaolevatel andmetel kõige soojem aasta Maal, kusjuures ebatavaliselt palav oli ka Arktikas, teatas USA kosmoseagentuur NASA. Soojade aastate pingerida on järgmine: 2005, 1998, 2002, 2003 ja 2004.
Osoon on hapniku teisend Koosneb kolmest aatomist Laguneb kergesti Ebastabiilne gaas Mürgine Ebameeldiva lõhnaga 1979-1985 aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist Osoonikiht Hapnikumolekulid Elu väljumine veest maismaale Iseloomulik ainult planeedile Maa Paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris Kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest Osoonikihi hõrenemine Põhjuseks eelkõige atmosfääri paisatud saasteained Osooniauk Antarktika kohal Ultraviolettkiirgus Freoonid Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Taimede keemilise koostise muutumine ja kasvu peatumine
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine
mitu kliimavöödet on? a) 4 b) 6 c) 7 d) 8 Polaaraladel on... a) Kõige tihedama inimasutusega piirkonnad b) Kõige hõredama inimasutusega piirkonnad Hiiglasliku Antarktise jääkilbi tekkeks kulus... a) Sada aastat b) 50 aastat c) Miljon aastat d) Tuhat aastat Maailma suurima mandriliustiku keskmine paksus on.. a) 1km b) 2-5 km c) 5-7km d) 7-10 km Mitu pingviini liiki elab Antarktikas? a) 5 b) 10 c) 15 d) 11 Pikima mõõdetud sinivaala kere pikkis on... a) 10m b) 33,6m c) 52,3m d) 60m Antarktika jää- ja lumeväljade tõeline valitseja on... a) Pingviinid b) Jääkaru c) Morsad Tundras valitseb... a) Lähispolaarne kliima b) Parasvöötme kliima c) Ekvatoriaalne kliima d) Troopiline kliima Tõeline okasmetsa lind on... a) Lumepüü b) Metsis c) Lumekakk d) Lunn Mitu liiki hülgeid elab Antarktikas, kes on suurepäraselt kohastunud mereel...
1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas
Ta pidi õppima erinevates koolides, sest ta perekond vahetas tihti elukohta 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke Ümbermaailmareisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (177679) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus sõideti Vaiksesse ookeani ja sealt edasi Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvamus Mina arvan, et James Cook on väga oluline inimene
Liigilt kilpvulkaan Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukohast Asub Euraasia ja Antarktika laamade piiril Kuna püsielanikke Antarktikas pole, siis inimestele ohtu ei kujuta Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase huvitavat Erebus avastati 27.jaanuaril 1841.aastal, selle nimetas Erebusiks avastaja Sir James Clark Ross, kes nimetas selle oma laeva Erebus'i järgi 1.korda vallutati mägi 1908
TSIILI VABARIIK OTT SIIRAK ANDMED · Ametlik nimi: Tsiili Vabariik · Pealinn: Santiago · Rahvaarv: 16 970 000 (2009) · Pindala: 756 950 km2 · Rahaühik: Tsiili peeso · Riigikeel: hispaania keel · President: Sebastián Piñera · Tippdomeen: .cl RAHVASTIK RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667 AJALUGU · Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. · Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed.
Ernest Sackleton, norralane Roald Amundsen ning inglane Robert Falcon Scott. 5. Liustikud on head teabeallikad. Too mõned näited ka. Mägiliustikes ulatub jää vanus paarisajast kuni 10 000 aastani. Seetõttu on liustikujää väärtuslik keskkonnarhiiv, millesse on salvestunud andmed globaalse temperatuuri, aurumise, taimestiku ja vulkaanipursete kohta. Näiteks on vulkaanipursetega õhku paiskuvat tolmu leitud nii Gröönimaa kui ka Antarktika mandrijääst, mis tõendavad võimsate vulkaanipursete üleilmset mõju. Viimaste aastakümnete jooksul on Antarktika jääkilbi all avastatud üle neljasaja jääaluse järve ning arvatakse, et osadel nendest järvedest pole välismaailmaga ühendust olnud vähemalt paar miljonit aastat ning seal muide vedelas vees elavad organismid on just need, mis teadlasi huvitavad. 6. Põhjavesi. JUTUSTA 10 lausega. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi asub maakoores kivimite ja setete pooride
- agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist. Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika mõttes. Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika. Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel) Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb Luteri usu kirikuraamatust sissekandega 1713 aastast Kullamaalt, viimane juhtum 1986 aastast.
ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis juhtub? Mullaosakestest Click to edit Master text styles tõrjutakse vajalikud Second level Third level toitained välja, Fourth level muutused liigilistes Fifth level koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele ...
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega
India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas domineerib valdavalt ränivetikate kodadest moodustunud muda. India ookeani suurimad saared on Madagaskar ja Sri Lanka. India ja Vaikse
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder,
Sahara kõrb Sahara kõrbest · Pindala üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas. · Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. · Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima
Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki. Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura
JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele Jahedas kliimas soodutab kivimite murenemist selle lõhesdesse kogunenud vee külmumine. Külmudes vee ruumala suureneb ja tekkinud jää surub tohutu jõuga lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu. pILDID Gröönimaa Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kõrgeim mäetipp on Gunnbjørn Fj...
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva
Peeter Vähi Leon Kann 11.B Peeter Vähi on sündinud 18. mail 1955 Tartus ja on eesti helilooja. Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Elulugu Nooruses õppis Peeter Vähi akordionit, kontrabassi ja muusikateadus t. Aastal 1974 alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ning 1980. aastal omandas heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha oluli...
osa: Atlandi, Vaikset ja India ookeani. Nüüdisajal jaotatakse maailmameri harilikult neljaks osaks: Atlandi, India ja Vaikne ookean ning Jäämeri (viimast loetakse vahel ka Atlandi ookeani osaks); ka tänapäeval eristatakse mõnel juhul Atlandi, Vaikse ja India ookeani lõunaosa hõlmavat, Antarktist ümbritsevat Lõuna-Jäämerd (86 miljonit km2). Näiteks Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon eristab oma 2000. aastal tehtud otsusega Antarktika ja 60° ll vahel asuvat maailmamere osa samuti kui Lõuna-Jäämerd (20,33 miljonit km2, sügavus kuni 7235 m)( entsyklopeedia.ee). Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Atlandi ooekani suurus, asend, põhjareljeef, veestik, taimestik, loomastik ja keskkonnaprobleemid. Töös andakse kirjanduse lühiülevaade. Sellele järgneb kokkuvõte ja loetelu kasutatud kirjandusest. 3
eraldama, selle asemel et seda absorbeerida kõige halvemal juhul võib seetõttu 3- kraadiline temperatuuri tõus asenduda kiiresti 4- või isegi 5,5-kraadise temperatuuri tõusuga. 4 kraadi Suurbritannias 45-kraadised suved · Merevee tase tõuseb, nii et ainuüksi Egiptuses jääb koduta 1,5 miljonit inimest. · Bangladeshi maismaa pindala väheneb 30% võrra kümned miljonid inimesed peavad otsima endale uut kodu. · Antarktika jää sulab ruttu, mille tulemusena tõuseb merevee keskmine tase 5 meetri võrra. · Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas. · Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb. · Suurem osa Indiast kuivab. · Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat. · Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad
22 . detsembril avastati Marquis de Traversay saarestik . Saartele anti ekspeditsiooni liikmete Torssoni , Leskovi ning Zavadovski nimed . Hiljem kui dekabristide ülestõusust osa võtnud K. Torsson 20-ks aastaks sunnitööle mõisteti , nimetati temanimeline saar ümber Võssoki saareks . Pöörduti Ookeaaniasse , kus kaardistati 19 varem tundmatut saart , ning tehti mitmesuguseid geograafilisi uurimisi . 1820 . aasta detsembris ja 1821 . aasta jaanuaris purjetati taas Antarktika vetes , kus Bellingshausen lahendas esimesena õigesti Sargasso mere ülipikkade merevetikate probleemi . Ekspeditsioon kestis 751 päeva , 535 päeva sellest olid laevad lõunapoolkeral . Kogu reisi käigus läbiti ühtekokku 49 723 miili teekond , mis ületab kaks ja veerand korda ekvaatori pikkuse . Avastati koguni 29 saart , arvukalt meresõidule ohtlikke madalikke , ning karisid , oluliselt parandati ja täpsustati varem tuntud geograafiliste objektide koordinaate
Jäävöönd Koostas: Laura Kaseküli Asend Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised ... Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiu...
1.Kus paiknevad tundrad? Euraasia, Põhja- Ameerika mandri äärmises põhjaosas. 2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik.
● Suured liikuvad jäämassid ● Laskuvad lumepiirist allapoole ● Toidavad maailmajõgesid ● Ablatsioon ○ Prostsess, mille tagajärjel liustiku mass väheneb Liustike teke Sademeid peab olema piisavalt Temperatuur peab olema alla 0°C L Soojal perioodil ei tohi lumi/jää ära sulada Liustike sulamise põhjused ● Kliima soojenemine ● Mere temperatuuri tõus ● Saastunud õhk(tahm) ● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked
Pingviinid Pingviinid on lennuvõimetud ja näevad kuival maal välja üpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib...
MIS ON KLIIMA- MUUTUSTE TAGAJÄRJED? Agnes Adamsoo KÕRBESTUMINE! Kõrbestumine on protsess, mille · käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse ...
elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus. Magnetvälja tugevus on suurim poolustel ja nõrgim ekvaatoril. Globaalselt jääb magnetvälja tugevus 0,25 0,65 gaussi piiresse. Võrdlusena on keskmise külmkapimagneti tugevus ligikaudu 100 gaussi. Välja tugevuse miinimum on Lõuna Ameerika kohal, maksimum aga Põhja-Kanada, Siberi ja Austraaliast lõunasse jääval Antarktika ranniku kohal. Maa magnetvälja tugevus on alates 19. sajandist vähenenud kuni 10% võrra.
elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus. Magnetvälja tugevus on suurim poolustel ja nõrgim ekvaatoril. Globaalselt jääb magnetvälja tugevus 0,25– 0,65 gaussi piiresse. Võrdlusena on keskmise külmkapimagneti tugevus ligikaudu 100 gaussi. Välja tugevuse miinimum on Lõuna Ameerika kohal, maksimum aga Põhja-Kanada, Siberi ja Austraaliast lõunasse jääval Antarktika ranniku kohal. Maa magnetvälja tugevus on alates 19. sajandist vähenenud kuni 10% võrra.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
