hariduse saanud hindud lõid organisatsiooni nimega India Rahvuskongress. 19. sajandi lõpus grupeerusid Euroopa riigid end sõjalistesse liitudesse. Nende kahe vaenuliku bloki vaheline konkureerimine oli ka peamiseks esimese maailmasõja tekke põhjuseks. Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia moodustasid ühinedes Kolmikliidu. Nende vahel oli pikaajaline koostöö traditsioon ja peamiseks suhtluskeeleks oli ühine saksa keel. Teiseks sõjaliseks blokiks oli Venemaa ja Prantsusmaa vaheline Antant ehk Kolmikleping. Nende riikide ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa nõrgestamine. Samuti oli Venemaa ja Prantsusmaa vahel tihe majandusside. 1907. aastal ühines Antandiga Saksamaaga teravates suhetes olev Inglismaa. 1917. aastal liitus Ameerika Ühendriigid sooviga mitte teha koostööd taaskord Saksamaaga. Otseselt ei olnud Venemaa ja Saksamaa vahelised suhted ohus ja samuti polnud ka Prantsusmaa ja Austria vahel erilisi pingeid, kuid erinevate liitude tõttu
Maailm 20. saj algul Imperialismi ajastu ja ühiskondlikud liikumised - 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialis...
I Maailmasõda-1914-1918.Euroopas, Aafrikas, Aasias. Meresõda kõigil ookeanidel Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Venemaa. Põhjused-Peamine põhjus oli vastasseis ja võitlus liidrirolli pärast Inglismaa ja Saksamaa vahel, Sõja päästis valla Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06 1914 Bosnias, Sarajevos. Algus- 23. juulil A-U ultimaatum Serbiale. Kuigi Serbia ei keeldu otseselt ultimaatumit täitmast, kuulutab A-U Serbiale 28. juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03
a lõpus. Lootsid saada Asutava Kogu valimistel absoluutse enamuse. • Kuna 1918. a jaanuaris toimuvatel valimistel absoluutset enamust ei tõotanud tulla, siis katkestasid enamlased valimised. • Enamlasi ei huvitanud demokraatlik protseduur, diktatuur. Iseseisvuse väljakuulutamine • Rahvuslike liidrite veendumuse järgi pidi Eesti iseseisvuse välja kuulutama enne, kui maa langeb Saksa okupatsiooni alla. • Sellise arengu korral jäänuks lootus, et Antant siiski võidab maailmasõja ja kohtleb seejärel Eestit kui sakslaste poolt vallutatud riiki, kellel on õigus oma vabadus tagasi saada. • Maanõukogu vanemate kogu moodustas Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). Iseseisvusmanifest • 23. veebruaril Pärnus, Endla teatri rõdul (Maanõukogu liige Hugo Kuusner). • 24. veebruaril Tallinnas. • 25. veebruaril jõudsid Tallinna võõrad väed. Algas üheksa kuud kestnud keiserliku
Prantslased asusid teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. USA sõttaastumine tugevdas Antandi positsiooni. 1918: · Veebruaris okupeerisid Saksa väed Eesti, Ukraina, Pihkva ja osa Valgevenest (3. märtsi rahulepinguga jäid need alad Saksamaa võimu alla) · 7. mai sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu · 21.märts kuni 17. juuli tegid Saksa väed Arrasist Reinini mitu suurt pealetungi, kuid need ei toonud strateegilist edu · 15. juuli algas II Marnei lahing, Antant saavutas edu · 8. august purustasid Briti väed sakslased Amiensi lõigus · 29. september kapituleerus Bulgaaria · 30. oktoober sõlmiti Türgi Murdose vaherahu · 24 -29. oktoober sundis Itaalia Austria-Ungari väed taanduma · 24. oktoober lõi Ungari Austria-Ungari keisririigist lahku · 28. oktoober lõi Tsehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku · 3. november kapituleerus Austria · 3. novembril paisusid Saksa laevastike rahutused revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) · 11
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põ...
II MSI MSPõhjused: ·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni...
Millega on läinud ajalukku järgmise isikud? Orville ja Wilbur Wright - lennundus Vladimir Uljanov Veneenamlaste juht Guglielmo Marconi Raadio Sigmund Freud Psühhoanalüüs Alfred Nobel I Nobeli auhinnavõitja Euroopas Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia esmakordselt väljaspoole Euroopat Edvard Munch Ekspressionism Kas järgmised riigid kuulusid Kolmikliitu või Antanti? Antant - Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit Itaalia, Saksamaa, Austria- Ungari. 1882-1915 Selgita mõisted! USA isolatsionism Isoleeris ennast Euroopa ja maailma poliitikast, huvitus Ladina-Ameerikast Sionism Juutide liikumine Rahvussovinism Marurahvuslus Koloonia Asumaa Nimetage kaks põhjust, miks emigreeruti XX sajandi alguses massiliselt USA-sse? *Paljude võimaluste maa * USA oli mõjuvõimas heaolu riik
· Eestis tekitas see ärevust ja viha ........... vastu Võnnu lahing juuni 1919: · lätlastele appiläinud Eesti väed purustasid Landeswehri Riia all · enneolematu sõjavaimustus Landeswehri purustamises nähti jäädavat vabanemist Saksa ordurüütlite sajanditepikkusest nn penirüütlite orjusest ning aitab tasuda ülekohtu ja alandusete eest · hiljem hakati selle auks tähistama 23. juunit võidupühana Sõja lõpp: · sakslaste lõpliku purustamise peatas Antant, kelle survel sõlmiti 3. juulil vaherahu Tartu rahukonverents: · Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska · vaidlused piiriküsimuste osas - Venemaa nõudis endale Virumaad, kuid ebaõnn Narva all muutis venelased järeleandlikuks · üle 5000 ohvri nõudnud sõda oli lõppenud · rahukõnelused jätkusid veel majandusküsimustes · Tartu rahu 3 jaanuar 1920: · Venemaa tunnustas Eesti rippumatust ja iseseisvust · määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir (Narva-tagune ja .................)
Sõjas polnud kindlat algatajat, kuna riikide vahelistest kriisidest oli ilmselge, midagi suuremat on tulemas kui väikesed konfliktid ja riikidevahelised lahkhelid. Kuid enamuste kriiside põhjuseks oli Saksamaa soov saada domineerivaks riigiks Euroopas. Ta soovis vallutada endale uusi kolooniaid ja olla üks suurim riik kogu maailmas. See omakorda tekitas pahameelt Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaale, kuna Saksamaa kujutas neile ohtu. Loodud liidud Kolmikliit ja Antant andsid suure tõuke riikide omavahelises vastuolus. Saadi aru, et ei saa lasta Saksamaal oma valdusi suurendada. Selleks hakkasid suurriigid takistama Saksamaa laienemist, millest tekkisid kriisid erinevates piirkondades Euroopas. Samal ajal soovisid ka teised väiksemad riigid saada endale suuremat võimu, näiteks Balkani poolsaarel toimunutes kriisides kuulusid nõrgemad riigid kord ühele kord teisele riigile.
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin ...
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...
3. Liidud ja Pingekolded enne I ms MAROKO BALKANI POOLSAAR Prantsusmaa vs Skasamaa ,,Balkani püssirohukelder`` Põrkusid suurriikide vastastikud huvid ja järjest tugevamaks muutusid ka sealsete rahvaste vabaduspüüdlused ANTANT KESKRIIGID · Venemaa · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Türgi 4. I ms põhjused ja ajendid, sõdivate poolte plaanid. Kes oli süüdi I ms puhkemises? 20.saj alguses maailm vastuolude äärel. SAKSAMAA vs PRANTSUSMAA · Kättemaks · Elsas- Lotring · Kolooniad SAKSAMAA vs INGLISMAA
Sellepärast jagas USA esimest korda. Sõjaliste liidete tekke Suurbritannia oli sõjaliselt (sõjalaevastik) maailma võimsain riik. 19. Ja 20. Saj vahetusel tekkisid konfliktid koloniaal valduste pärast Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaaga. Venemaa ja Suurbritannia huvid ristusid Afganistaanis. Vastuolud Venemaa ja Prantsusmaaga Aasias ja Afrikas lahendata 1904 sõlmitud lepingutega. Nii kujunes SB, Venemaa ja Prantsusmaa sõjalispoliitiline blokk(Antant). Antant oli suunatud Saksamaa vastu, kes oli asunud ehitama sõja laevastikku ja raudteeliini, mis on tuntuks saanud BBB Berliin, Fosforus, Bakdat. Kavatsusega laiendada raudteeliine Egiptusesse ja Indiasse.
Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid. 1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletungi korral teineteist abistama. Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sõlmiti liit Antant jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning sõjalisi kohustusi Inglismaa ei võtnud. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõju (ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit). Samuti põrkusid nende huvid Aafrikas (Maroko kriisid). Venemaa ei soovinud Saksamaa ülemvõimu. Kinnisideeks oli vallata Konstantinoopolit, selleks oli vaja purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada ülemvõim Balkanil. Liidulepinguga Prantsusmaaga aga kujunes vaenlaseks ka Saksamaa
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Kolmikliit Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia Eesmärgid · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad · Austria-Ungari Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba
Esimene maailmasõda - juhus või paratamatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Keskriigid - Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Kas Esimene maailmasõda oli juhus või paratamatus ? 19. sajandi teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile - suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Esimese maailmasõja põhjusteks
ESIMENE MAAILMASÕDA: 19141918 Ajend: AustriaUngari troonipärija tapmine Põhjused: vastuolud suurriikide vahel juhtpostitsioon euroopas, mõjusfääride jaotamine, koloniaalvalduste ümberjaotamine. Soodustavad asjaolud: alahinnati ohtu, soda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu
tagajärgi nagu tulemas olid. Võib öelda, et 1. Maailmasõda ja ka 2. Maailma sõda oleks toimunud igal juhul ning arvatavasti näeb maailm vähemalt ühte suuremat sõda veel, kuhu on kaasatud palju riike. Inimest ei ole võimalik muuta, nii nagu oli inimeste mõttemaailm aastal 1914 ei erine suurel määral tänapäeva inimese omast. Seega, 1.s Maailmasõda ei oleks saanud ära hoida, oli ainult aja küsimus, kuna Kolmikliit ning Antant lahingusse asub. Isegi kui Balkani kriitiline olukord oleks suudetud rahulikult lahendada oleks sõda lahti läinud, lihtsalt hiljem ning teisel põhjusel.
*Rahvuslust nim. Saksamaal pangermanism. Välispoliitika- Üleminek maailmapoliitikale tõi kaasa konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing, Somme lahing, Jüüti merelahing, Cambrai lahing, Caporetto lahing. Somme lahingu iseloomustus Inglismaa ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat
Lähiajalugu 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda I maailmasõjas osalenud riigid Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant) Saksamaa Suurbritannia Austria-Ungari Prantsusmaa Türgi USA Bulgaaria Itaalia Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatuse; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale; · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit Compiègne'i vaherahu 11. novembril 1918. a. Keskriigid kapitulee...
Lünktest I maailmasõda. 38p Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal. Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2
5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud . Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli omada huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, samuti taheti ka majanduslikku mõjuvõimu laiendada. Arutlus: Kas Kolmikliidu ja Antandi loomine tugevdas rahu või suurendas veelgi Maailmasõja puhkemise ohtu? Antant kirjutati 1904. aastal alla Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Antandiga jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Inglismaa kohustus Prantsusmaad igati abistama. Ühenduse loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli ühendada jõud sõjategevuses Saksamaa vastu. Saksamaa aga lõi koos Austria-Ungari ja Itaalia riigiga Kolmikliidu. Antandi ja Kolmikliidu vastasseis oli väga tugev. Mõlema ühenduse riigid soovisid enda
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
· turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa Inglismaa vastuolu. Järelikult kõik suurriigid kippusid sõtta, olid valmistunud sõjaks! Sõdivad pooled: Keskriigid Antant · Saksamaa · Inglismaa · Austria-Ungari keisririik · Prantsusmaa · Türgi · Venemaa · Bulgaaria · USA · Itaalia jt vt kaart õpikus lk 44 II Sõjaplaanid Kõik suurriigid olid teinud sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi, välja töötanud oma sõjaplaanid.
blokid II MS eel I Berliini Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga
Rahvusvahelised suhted maailmasõja teel Bosnia kriis- 1908. Bosnia ja Hertsegoviina jäid Türgile, provints allutati AustriaUngarile. Tagajärjeks okupatsioon ja anneksioon. Olemus: kuulutati Bosnia ja Hertsegoviina liidetuks AustriaUngariga, välispoliitiline kriis. Maroko kriis 1905-1906. Maroko iseseisvus ja territoriaalne tulevik säilis. Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa. Teine Maroko kriis 1911. Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa. Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 191...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked kuna olid suured inimkaotused ja majanduslik allakäik. Kuid kaotusi täis sõjas oli ka riike, kes sellest võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kellel tuli leppida inimkaotustega, kuid kelle territoorium jäi puutumatuks. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi. Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha,
1.a.Sõjaline liit kuhu kuulus riik, mille koosseisu kuulus ka Eesti Antant b. mis need on: Austraalia,Kanada, Uus-Meremaa Suurbritannia kolooniad (dominioonid) c.antisemintism e. Juudivastasus d. buur Hollandi päritolu asunikud, (kes olid asutanud 2 vabariiki) e. protektsionism siseturgu kaitsev kaubanduspoliitika f. USA välispoliitiline tegevus(+näide) Sekkus aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse (kahuripaatide diplomaata nõuti et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa Usa'ga sõlmitud lepingute tühistamist) g
Tsehhoslovakkia. 19. Millised neli suurriiki kadusid maailmakaardilt pärast Esimest maailmasõda? * Saksa keisririik.Austria-Ungari keisririik.Vene impeerium.Osmani impeerium. 20. Mis toimus Venemaal 1917. aastal? * Riigipööre, tsaar kukutati. Keerukate sündmuste käigus said aasta hiljem iseseisvuda Balti riigid, Soome, Poola. *Lisaks sõlmis Venemaa uus valitsus Saksamaaga separaatrahu ning seega ei kutsunud Antant Venemaad Pariisi rahukonverentsile. 21. Millisesse riiki tungis Itaalia? * Etioopiasse Ida-Aafrikas. 22. Millise nimega riigi lõi Jaapan Hiina territooriumile?* Mandzukuo.Varasem Mandzuuria. 23. Millised kaks suurriiki sõlmisid omavahel lepingu Saksamaa vastu? * Prantsusmaa ja Nõukogude Liit. 24. Miks puhkes ja millal toimus Hispaania kodusõda? Mis oli selle tulemus?
lõid organisatsiooni nimega India Rahvuskongress. 19. sajandi lõpus grupeerusid Euroopa riigid end sõjalistesse liitudesse. Nende kahe vaenuliku bloki vaheline konkureerimine oli ka peamiseks esimese maailmasõja tekke põhjuseks. Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia moodustasid ühinedes Kolmikliidu. Nende vahel oli pikaajaline koostöö traditsioon ja peamiseks suhtluskeeleks oli ühine saksa keel. Teiseks sõjaliseks blokiks oli Venemaa ja Prantsusmaa vaheline Antant ehk Kolmikleping. Nende riikide ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa nõrgestamine. Samuti oli Venemaa ja Prantsusmaa vahel tihe majandusside. 1907. aastal ühines Antandiga Saksamaaga teravates suhetes olev Inglismaa. 1917. aastal liitus Ameerika Ühendriigid sooviga mitte teha koostööd taaskord Saksamaaga. Otseselt ei olnud Venemaa ja Saksamaa vahelised suhted ohus ja samuti polnud ka Prantsusmaa ja Austria vahel erilisi pingeid, kuid
Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid paranema. 1904. Aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele (Entente Cordiale ,,südamlik liit'' ehk Antant . Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus oli kohustatud abistama Prantsusmaad kõigis talle tarvilikes, administratiivsetes , majanduslikes,finantsilistes ja sõjalistes reformides. Järgnevalt hakkas Inglismaa Venemaaga suhteid parandama. Nad jõudsid küllaltki kiirelt kokkuleppele ning juba 1907.aastal kirjutasid nad alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias, kus nende huvid varem olid kokku põrganud. Vene-Inglise leping viis lõpule
Preisi sõjas 1870 a. Venemaa soov sekkuda Balkanil ning toetada serblasi, saada läbi Dardanellide Vahemerele, mis kuulus sel ajal veel Türgi Impeeriumile. Serbia soov moodustada slaavlastest Suur-Serbia ja jõuda mereni, lõpuks jõuti plaanile, et tappa Franz Ferdinand, millest algas I MS. Itaalia soov saada tagasi maa-alad Austria- Ungarilt ja kontrollida Aadria merd. Austria-Ungari paljurahvuselisus tekitas sisepingeid. Enne I MS tekkis 2 suurt liitu Kolmikliit ja Antant. Kolmikliit sakslaste riigikantsler B Bükow: "sakslaste saatus on olla haamer kui ka alas". GER lõi endale võimsa merelaevastiku, tahtis haarata endale kolooniaid, Euroopa mandril oli suurimaks probleemiks jätkuvalt Prmaa. Austria püüdis riiki koos hoida, seal elas väga palju sakslasi, mis tekitas mingil määral kaitsetunde. Kolmas oli Itaalia, mis oli kõige nõrgem. Kolooniaprobleem lahendati tänapäeva Liibüa alistamisega
pilte õpik lk.52-53). Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 1.3. Sõja algus: Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalispoliitilised lepingud. 1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54) Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi (1914) Suurbritannia Bulgaaria (1915) Jaapan Itaalia! (1915) USA (1917) jt I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada). kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916
1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahel...
Kahe vastasleeri kujunemine Venemaa oli huvitatud headest liidusuhetest Inglismaaga, loots tugevdada oma mõju Musta mere väinade üle ning kindlustada head pääsu Vahemerele. Koos üritati takistada Saksamaa tugevnemist. 1907. aastal sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagati Iraan mõjusfäärideks. Venemaa ei pretendeerinud Afganistanile. Inglise-Vene kokkulepe pani punkti Inglismaa, Venemaa ja Pransusmaa kolmikkokkuleppele e Antandile. Antant oli vastasleer Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) loodud Kolmikliidule. Bosnia kriis Ohtlikuim allikas oli Balkan, sest seal põrkusid suurriikide huvid. Iseseisvuspüüdlused suurenesid. 1908. aastal vallandus Bosnia kriis. Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina Austria-Ungari alla
aitama. Muidugi ei meeldinud see Wilhelm teisele ning ta üritas Nikolai II veenda sellest loobuma. Siiski see nii ei läinud. Venemaa ja Prantsusmaaga ühines ka Inglismaa, et tasakaalustada võimuvahekorda Euroopas. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel nende suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad kõigis tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides. Otseselt ei võtnud Inglismaa mingeid sõjalisi kohustusi, kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907. aastal kirjutati alla lepingule, millega jagati mõjusfäärid Aasias.
Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. 3)Nõukogude Venemaa-Taheti hävitada kapitalistid. Antanti riigid vastasid sellele sissetungiga Venemaale. 14 riigi sõjakäik jäi lühikeseks. Pran. Ja Ing. Tahtsid alustada Venemaa vastu sõda, aga neil polnud võitlusvalmis mehi. Nad abistasid nõukogudevastaseid liikumisi Venemaal, aga tegid seda ebakindlalt, ei suutnud otsustada, keda toetada, kas rahvusliikumisi või valgekaartlasi. Antant aitas iseseivunud riikidel nende iseseisvust säilitada. 1921. a kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir. 1921.-1921. A olid enamlaste jaoks kõige raskemad, sest mitmeid piirkondi tabas näljahäda ja lisaks pidid nad võitlema lisaks valgetele ka punastega(relvastatud rühmitus, mis koosnes enamasti talupoegadest). Talupojad võitlesid toidujaotamise korra vastu jne. Talurahva ülestõusud. Enamlaste võim püsis enamasti linnades. Ülestõusud enamlaste endi relvajõududes.
valitsejatele F. Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu Suurriikide blokid 1879 liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel; 1882. liitus Itaalia KOLMIKLIIT Eesmärgid: kolooniate jagamine, et S oleks esindatud kõikjal maailmas; A-U soov tugevdada positsiooni Balkanil 1893 liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa 1904 kokkulepe Inglismaa ja Prantsusmaa loodi Antant; 1907 leping Inglismaa ja Venemaa vahel ANTANT Eesmärgid: Pr S võimu vähendamine V kehtestada võim Balkanil Ing S võimu vähendamine Võidurelvastumine sõjatehnika areng USA tulek maailmapoliitikasse Ameerika-Hispaania sõda 1898 Hispaania loovutas Ruerto Rico, Filipiinid, Guami Kahuripaatide diplomaatia mängureegleid rikkunud riigi rannikule maabus dessantvägi Panama riik USA võttis Kolumbialt rendiks Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul Serbias mõrvati valitseja ja asendati venemeelse valitsejaga
Eesmärgiks oli Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa sõjaplaan. Inglismaa kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. I Maailmasõja osapooled: Keskriigid Antant Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi Suurbritannia Bulgaaria Serbia Jaapan Itaalia (Läks keskriikidest Antanti, sest murti lubadusi)
,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski.toetajaskond Põhja-eesti vaesemad talupjad ja linnatöölised.probl-sots. Lähestatus,rikkad ja vaesed eestl. Endi hulgas.I erakonnad-eesti rahvameelne erakond, eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus.I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritannia,Prants,Venemaa+USA),Kolmikliit(Saksa,Austria,Ungari,Itaalia(vahetab poolt).võitis Antant.sõja mõju-töötus-ei saanud venemaalt tooraineid ja ingl.sütt.paljud spetsialistid saadeti rindele,ettevõtted purustati või evakueeriti.põllumajandus-rekvireeriti hobuseid,põllusaaki,kariloomi.töömehed rindele,tootmismahud vähenesid,nõudmised suurenesid.rahvuslik liikumine-elvnes,aidati armeed,põgenikke.korrastati tagalaid. Tõstatati mote luau eesti rahvusväeosad,ja eesti rahvusliku autonoomia küs. Vene koosseisus
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked, sest olid suured inimkaotused ja majanduse allakäik. Kuid siiski oli kaotusi täis sõjas ka riike, kes sellest midagi võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kel tuli leppida küll inimkaotustega, kuid kelle territoorium puutumatuks jäi. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Kuidas nimetati Eesti, Läti ja Leedu vahel 1934. aastal sõlmitud liitu? Balti Antant Millise mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks sai Eesti Vabariik 1921. aastal? Rahvasteliit Kuidas nimetati Eesti Vabariigis valitsuse juhti 1920. aastatel? riigivanem Kus sõlmiti septembris 1938 Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel kokkulepe, et Tšehhoslovakkia peab Sudeedimaa loovutama Saksamaale? Münchenis Kuidas nimetatakse rahvapärase nimega poliitilist jõudu Eestis, mis kerkis esile majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu?
merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute käigus jagati mõjusfäärid ja asuti koostama sõjalisi plaane Saksamaa vastu. Eesmärgid: Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopas ja saada tagasi Elssassi ja Lotringit. Venemaa peamiseks vaenlaseks Türgi, oli kinnisidee vallata Konstantinoopol ja Dardanelle, selleks oli vaja kehtesteda om võim Balkanil
2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4
ühte ründab, tuleb teine appi) Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa 1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr) Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl 1907 Ingl parandas Venega suhted; sõlmiti liiduleping. Jagati ära mõjusfäärid. 1907 riikide blokid said valmis Antant ja kolmikliit vastamisi Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud Kolmikliit – eesmärgid: Kandev jõud saksa Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It Türgi-saksa sõprus oluline Antant Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale) Vene impeerium XXsaj algul 20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894)
1900-1913. See omakorda andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. Niisugune majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid omakorda kriisideni. Suurriigid püüdsid pidevalt näidata oma mõjuvõimsust, maailmas käis pidev võistlus. Niimoodi ühiste eesmärkide nimel hakkasid kujunema liidud. Keskriigid, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. Neid ühendas sarnane majandusarengu tase,pikaajalised suhted, koostöö ja traditsioonid.Teine liit oli Antant, kuhu kuulusid Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, hiljem ka USA. Neid ühendas mõte, vältida Saksamaa tugevnemist ning majandussidemed. Igas sõjas on oma ajend. Esimese maailmasõja ajendiks oli 1914. aasta juuni sündmus, nimelt Serbia üliõpilane tappis Austria-Ungari troonipärijat Franz Ferdinandi. Selle peale, kuulutas koheselt Austria-Ungari Serbiale sõda. Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Riikidevahelised sõjasündmused algasid juuli 1914. aastal
ametnikele. Muudatused majanduselus maailmas:SKT suurenes, areng kiire kuid ebaühtlane, hindade langus, konkurentsi tõus, globaliseerumine, sõltuvus teistest riikidest. 1882-kujunes lõplikult 3ikliit. 1.)Saksamaa- olla kolooniate arvu poolest I maailmas, luua võimas laevastik, alustades Pr purustamisest kuni kogu Eur purustamiseni 2.)Austria-Ungari-Balkani ps, Serbia domineerimine Balkanil maha suruda. 3.)Itaalia-kaitse Pr rünnakute eest. 1907-kujunes Antant 1.)Pr-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, Elsassi ja Lotringi piirkondade tagasisaamine, kolooniad Aafrikas 2.)Venemaa-Türgi vastu võitlus, Balkani ps 3.)Inglismaa-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, kolooniad Põhjused, miks lahkhelisid ei saanud rahumeelselt lahendada: 1.)riigid ei lähe kokkuleppele, sest kõigil on liiga suur huvi omandamise ja säilitamise vastu, sõlmitud kokkulepped olid ajutised 2
Demokraatlikus riigis puudub kindel juht, sest võim on ära jaotatud. Diktatuuriga riigis on aga üks kindel juht kes on reeglina geenius ja kes otsustab kõige üle. Diktatuuriga riigis valitsetakse hirmuga ja püütakse pidevalt kontrollida inimeste mõttemaailma ning inimesed elavad infosulus ja on välismaailmast täiesti ära lõigatud. Kuigi peale I. Maailmasõda muutus Demokraatia väga populaarseks ja levis paljudes riikides, sest I. MS võitnud ,, Antant "-i riigid olid demokraatlikud. Kuid majanduskriisi tulekuga nägid inimesed, et on palju parem, kui riigi eesotsas on üks otsustav inimene ,mitte grupp inimesi, kes ei suuda leida üksmeelt ja kiirelt otsuseid vastu võtta. Kuna diktatuuriga riigid said 20-ndal olnud majanduskriisi olukorraga paremini hakkama kui demokraatlikud riigid, siis sellepärast otsustasidki paljud riigid diktatuuri poolt. Suurimad diktatuuri riigid olid 1920-1930. aastatel Natsionalistlik Saksamaa ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
