Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetat...
Vt.ka allergia. amensalism (kr. a -- eitus + ld. mensa -- laud). Antagonistlik interaktsioon, mille korral üks liik pärsib teist ilma kahjuliku vastumõjuta. antagonistlike suhete evolutsioon (antagonistlik; ld. evolutio -- lahtiveeretamine). Looduslik valik püüab vähendada populatsioonide vaheliste antagonistlike interaktsioonide intensiivsust. Ökosüsteemi liikide sünkroonses evolutsioonis ja ökosüsteemi stabiilse seisundi puhul nõrgenevad aja jooksul väga ägedad antagonistlikud interaktsioonid. Kui seda mingil põhjusel ei juhtu, siia hävivad peremehe või saaklooma populatsioonid, mis tingib ka parasiidi või episiidi ehk röövlooma populatsiooni hävimise või sunnib neid üle minema teistele peremeesliikidele või toitumisele teistest saakloomadest. Evolutsiooniliselt "vanad" parasiidid ja röövloomad, kelle suhted 2 partneriga on pika aja jooksul sobitunud ja kohastunud, on looduslikes tingimustes
ohu korral tuleb lõikeriista desinfitseerida. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 4. Bioloogilised tõrjevõtted Bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid – kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogiline tõrjemeetod on keskkonda ja tihti ka tööjõudu säästev. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: sümbioos, röövkooselu ning parasitism. Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes on väga tähtis. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja
juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. 4. Bioloogilised tõrjevõtted Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide omavahelistele suhetele agrobiotsönoosis. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: · sümbioos · röövkooselu · parasitism Bioloogilise tõrje rakendamise võimalused: *Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja lindudele. Samuti
PAINDUVUS Kehaline võime sooritada liigutusi võimalikult suures ulatuses Määrab liigutuste liikuvuse ulatuse Sõltub liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest Hea painduvus on sportlastel eelduseks sooritada spordispetsiifilisi liigutusi efektiivselt suure amplituudiga Sõltub ka agonistide ja antagonistide iseärasustest On limiteeritud kui antagonistlikud lihased ei ole harjutuse sooritamise ajal piisavalt lõdvestunud Ulatuses tähtis roll on ka agonistide ja antagonistide omavahelisel koordineeritusel Sportlase painduvusreserv Liigesliikuvuse olemasolu Ilma painduvusresevi olemasoluta aeglustub sporditehnika omandamine Painduvusreservi olemasoluta tekivad järgmised probleemid erinevate liigutuste õige tehnilise sooritamise õppimine ja täiustamine on häiritud
võimalus saada karistatud, maitse, kas tuled seksimise ajal põlevad või mitte ehk moraal On olemas üsna erinevaid käsitlusi. Erinevate teooriate jaotuse on esitanud Stanislaw Ossowski (1963) # Esimene valik: kas tegemist kvalitatiivse või kvantitatiivse jaotusega . st., kas klassid eksisteerivad ka tegelikkuses, selgepiiriliselt, või on tegemist kokkuleppelise jaotusega (siis eelistatakse pigem terminit "kiht"). # Teine valik: kas klassid on antagonistlikud (st omavahel vastuolus olevate huvidega) või valitseb nende vahel koostöö? # Kolmas valik: kas klasside erinevus põhineb ühele tegurile või mitmele? # Kihtide puhul teine valik: kas kihtide teineteisest eristamise aluseks on üks tegur või mitu? 1. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia
Kui vett on liiga palju väheneb mulla aeratsioon ning taimede normaalseks elutegevuseks ja süsivesikute, valkude jne. ei jätku hapnikku. 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; essentsiaalsed lämmastiku juurdeandmine taimele ei asneda süsiniku puudujääki; a) b) täielikult asendatavad anna kanale otra või nisu c) komplementaarsed ühte ressurssi tarbides kulub seda rohkem, kui tarbiks mitut ressurssi. d) Antagonistlikud kahte ressurssi koos tarbides kulub seda rohkem, kui ühte Vt. Slaid loeng 04, 2 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Piiramatu kasvuvõime: Populatsiooni kasvukiirus e isendite arvu muutus pindalal või ruumalas ajaühiku kohta võrdub erikasvukiirus (r) korda isendite arv pindala ühiku kohta (N) dN/dt = rN
III)* Vesi mullas on sama vajalik kui veri soontes. Vee tungimist mulda, liikumist, kogunemist ja lahkumist mullas iseloomustab niiskusreziim. Selle täpseks arvutamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi. 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; Ressursside klassifikatsioon sünergilise efekti järgi on : o Essentsiaalsed ehk koheselt vajalikud o Täielikult asendatavad o Komplementaarsed o Antagonistlikud 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust.
organismi ainevahetuse jäägid takistavad mingil kombel teise liigi kasvu või levikut (hallitusseened ja bakterid). Kommensalism on suhe, mis tuleb ühele kasuks, teist ei mõjuta. Kommensiaal võib sõltuda peremeesorganismist toidu, kaitse, elupaiga või transpordi osas (nt lestalised, epifüüdid (taimed, mis kasvavad suurematel puudel, nt orhideed, saades valgust, kuna kasvavad kõrgemal, kui muidu saaksid)) Antagonistlikud suhtetüübid: konkurents, parasitism, herbivooria. Antagonistlike suhete puhul domineerivad liikide vahel negatiivsed tagasisidemehhanismid (nt kui mingi osapoole arvukus tõuseb, siis järgneb selle peatselt teise osapoole tõus, mis võtab esimese liigi arvukuse tõusu kontrolli alla). Need suhted tasakaalustavad liikide arvukust. Konkurentsi puhul tabivad mõlemad suhtes osalejad üht ja sama limiteeritud ressurssi.
Parasümpaatilised preganglionaarsed kiud jõuavad efektorelundini III, VII, IX ja X kraniaalnärvi koosseisus või sakraalosa puhul n.splanchicus pelvinus'ena. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid, samuti südamekodasid, pisara- ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. Mõlema NS erutusefektid on suures osas antagonistlikud. Vastavalt põhjustab sümpaatiliste närvide ärritus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, parasümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes kujutab nende elundite vegetatiivne regulatsioon endast alati mõlema NS efektide summat.
ja ekspluateerimine, asenduvad suhetega, mis on täiesti idealiseeritud ja kooperatiivsed. · Ajalool on paratamatu lõpp. Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus. Ajaloolõpp nõukogude ajal nt. Kerenski · Kapitalismile järgneva tootmisviisi majandust vormistab tootjate ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed. Peamine lähtepunkt edasisteks teoreetilistest arutlusteks ilmnes Marxi ajaloo kontseptsiooni teatud ambivalentsusest. Milles see kahemõttelisus seisneb? Ajalugu on Marxil esmajoones seletatav 2 momendi kaudu: · Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism
joone peal, siis mingisugust juurdekasvu pole 0- punkti isokliin. A isokliin on selline isokliin, kus ressursse on vähem kui B isokliini peal, järelikult on seal negatiivne juurdekasv. C isokliin on selline, kus ressursse on rohkem kui B isokliini peal seal on märgatav juurdekasv. r1 ja r2 on 2 erinevat ressurss, mida hakkamegi nüüd klassifitseerima. (a) põhilised ressursid; (b) täiesti asendatavad ressursid; (c) täiendavad ressursid; (d) antagonistlikud ressursid; (e) pärssivad ressursid. Olulise tähtsusega ressursid. Kaks ressurssi on olulise tähtsusega, kui üht ei saa teisega asendada. S.t kasv, mida soodustab ressurss üks on täielikult sõltuv resurss kahest. Joonisel (a) isokliinid jooksevad paralleelselt, sest ühe ressursi olemasolev määrab ära võimaliku kasvu sõltumata teise ressursi hulgast. See kehtib ntks N ja K kui ressurside kohta roheliste taimede puhul. Asendatavad ressursid
mRNA in situ hübridiseerimistehnika abil on võimalik jälgida nende geenide ekspresseerumist generatiivses meristeemis. Nende geenide poolt kodeeritud TF mõjutavad geenide sünteesi, mis määravad õieosade spetsiifikat. Nt AG kroonlehed asendavad tolmukad, AP2 viljalehed asendavad tupplehed. AG, IP, AP2, AP 3 homeobox geenid. ABC mudel eeldab, et homeobox geenide produktide kombinatsioon igas neljas õieosade ringis määrab antud piirkonna õieosade iseloomu. A ja C mõjuvad antagonistlikud 14. Kirjutage Lockharti valem (raku venivuskasvu kiirust määravad tegurid) ja nimetage võrrandis olevad suurused deltaV/delta t = Lm/L + m (P-y). m plastilisuskoefitsent. L hüdrauliline juhtivus. y minimaalne efektiivne trugorrõhk. P turgorrõhk. deltaV/delta t * V ruumala suurenemine ajaühikus. 15. Primaarseina paksus on 0,1-0,3 mikrom, sekundaarseina paksus on 3-4 mikrom 16. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused
Vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ja lahkumist mullas iseloomustab mulla niiskusreziim. See on nähtuste kompleks, mis sõltub paljudest tingimustest ja mille täpseks arvestamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi. 12. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi (konspekt, Begon et al. 3.8); 1. essentsiaalsed (koheselt vajalikud) 2. täielikult asendatavad 3. komplementaarsed 4. antagonistlikud 13. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver (konspekt, Begon et al. 6.10), keskkonna kandevõime, erikasvukiirus (konspekt, Begon et al. 6.4) ; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Populatsiooni kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust.
mida hiinlased saavad loomsest toidust. Ameeriklastel – oad. Oad on jällegi valgurikkad. Neis on pea kõiki asendamatuid aminohappeid (välja arvatud N-sisaldavad tsüsteiin ja metioniin). Selleks, et kõik vajalikud aminohapped ubadest kätte saada, on neid vaja süüa kaks korda rohkem, kui energeetiliselt vajalik. Lahendus: Sojauba transporditakse siiani Ameerikast Hiinasse suurtes kogustes ning Ameerika töölistele antakse riisi. Koos tarbides on ressursside kogukulu väiksem. 4. Antagonistlikud ressursid Koos tarbides ressursside kulu suureneb. See on seotud herbivooridega ja tingitud faktist, et taimed toodavad toksiine, et neid ära ei söödaks. Troopikas on täheldatud, et taimed teevad toksiinide tootmisel tahtmatultevolutsiooniliselt koostööd. Nt: Akaatsiate mürgid üksi on loomadele kahjutud, kui aga tarbida eCrinevaid akaatsiaid korraga, on toksiinid surmavad. Nii vajab loom veel lisatoitu, et käivitada mürkidest vabanemiseks biokeemilisi reaktsioone.
-18.sajand) Riigi rikkus sõltus kaubavahetuse käibest ja väärismetalli varude suurusest Eksport peab ületama importi, see tähendab rohkem kulda ja hõbedat ning rikkamat ja tugevamat riiki Positiivne kaubandusbilanss NB! Tänapäeval sooritatakse tehingudkaubanduskrediitide alusel. Positiivse kaubakäibega riik annab krediiti negatiivse kaubakäibega riigile. Riigi roll on kehtestada kõrged tollimaksud importkaupadele ja soodustada eksporti Riikide majanduslikud huvid on antagonistlikud, kuna ressursside hulk on fikseeritud toob ühe riigi tulu, tähendab teisele riigile kaotust Väliskaubandus on nullsummaline mäng (zero-sum game). Adam Smith - Absoluutse eelise teooria "Iga aruka perekonnapea juhtmõtteks on mitte kunagi valmistada kodus seda, mille tegemine läheb talle kodus kallimaks kui selle ostmine. Rätsep ei ürita ise endale kingi valmistada, vaid töötab rätsepana ... Mis on arukas iga üksiku perekonna käitumise puhul, saab harva olla
tervis, võimalus saada karistatud, maitse, kas tuled seksimise ajal põlevad või mitte ehk moraal *On olemas üsna erinevaid käsitlusi - erinevate teooriate jaotuse on esitanud Stanislaw Ossowski (1963) (JOONIS). * esimene valik: kas tegemist kvalitatiivse või kvantitatiivse jaotusega . st., kas klassid eksisteerivad ka tegelikkuses, selgepiiriliselt, või on tegemist kokkuleppelise jaotusega (siis eelistatakse pigem terminit "kiht"). * teine valik: kas klassid on antagonistlikud (st omavahel vastuolus olevate huvidega) või valitseb nende vahel koostöö? * kolmas valik: kas klasside erinevus põhineb ühele tegurile või mitmele? * kihtide puhul teine valik: kas kihtide 11st eristamise aluseks on üks tegur või mitu? 1) Parsons ja funktsionalistid: * klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia)
väliskeskkonna seisundite kohta on antud aprioorsed (kogemustest sõltumatud, kogemuste-eelsed) tõenäosuste jaotused; seisundeid iseloomustavad tundmatute parameetritega tõenäosuste jaotused; tõenäosuste jaotuse kohta on antud väliskeskkonna seisundite jaotuste lineaarsed kombinatsioonid; jaotused ei ole teada; väliskeskkonnal on antagonistlikud (leppimatult vastumeelne) huvid majandussubjekti tegutsemise suhtes; seisunditest on teada ebatäpne hulk. - Otsustuse vastuvõtmisel tuleb läheneda eri moodi ühekordse ja korduvate protsesside juhtimisele: esimesel juhul võetakse vastu unikaalne otsustus valitud alternatiivi elluviimise lõplike tulemustega; teisel juhul kujutab vastuvõetud otsuse kasulikkuse hinnang endast terve hulga üksiktoimingute
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
mahtu või mitte. Nt koera-hundi-šaakali hübriidi puhul võib olla ikkagi ebaselge, kas see on koer või mitte. 5 Terminite sisuline võrdlemine Igapäevases keeles esineb sageli objektide võrdlemist. Selleks peab objektidel olema ühiseid omadusi, nt saab üks mägi olla kõrgem kui teine mägi vaid seetõttu, et mõlemal on kõrguse omadus. Objektid võivad sarnaneda või erineda nt värvuse, välise kuju, häälekuse või mõne muu omaduse alusel. Ka antagonistlikud võrdlused on võimalikud vaid ühise omaduse põhjal, nt kerge ja raske on eristuvad kaalu põhjal ning pisike ja suur mõõtmete põhjal jne. Mõtlemise tasandil saab võrrelda mõisteid ning see väljendub keeles terminite sisulise võrdlemisena. Terminite sisulist võrdlemist saab määratleda nende objektide omaduste kaudu, millele terminid rakenduvad, ent lähtuda saab ka terminitele vastavate mõistete sisulisest võrdlemisest. D3.5
5 Terminite sisuline võrdlemine Igapäevases keeles esineb sageli objektide võrdlemist. Selleks peab objektidel olema ühiseid omadusi, nt saab üks mägi olla kõrgem kui teine mägi vaid seetõttu, et mõlemal on kõrguse omadus. Objektid võivad sarnaneda või erineda nt värvuse, välise kuju, häälekuse või mõne muu omaduse alusel. Ka antagonistlikud võrdlused on võimalikud vaid ühise omaduse põhjal, nt kerge ja raske on eristuvad kaalu põhjal ning pisike ja suur mõõtmete põhjal jne. Mõtlemise tasandil saab võrrelda mõisteid ning see väljendub keeles terminite sisulise võrdlemisena. Terminite sisulist võrdlemist saab määratleda nende objektide omaduste kaudu, millele terminid rakenduvad, ent lähtuda saab ka terminitele vastavate mõistete sisulisest võrdlemisest. D3.5