suurendamine, südamelihase ergutamine ja silelihaste (eriti bronhide silelihaste) lõõgastamine. Hingamine kiireneb, vererõhk tõuseb, maomahlaeritus suureneb. Metüülksantiinid blokeerivad kaht tüüpi adenosiiniretseptoreid, ning mitmed, sealhulgas kindlasti ajuefektid, põhinevadki just adenosiini kasutava närviülekande pärssimisel. Adenosiin käitub mitmes närviringis kui pidurdusvirgatsaine, pärssides teiste virgatsainete vabanemist, ning retseptorite antagonistid kõrvaldavad selle pidurduse. Pidurduse pidurdajana jääb kofeiini ergutav mõju mõistlikult mõõdukaks. Kofeiinile areneb tolerantsus, nii et harjumuspärasel kohvijoomisel on osa algsest ergutusest kaduma läinud. kofeiin suurendab peavaluravimite imendumist ja tugevdab valuvastast toimet ka otseselt. Kofeiin vabastab stressihormoone. Suitsetajate eriprobleemiks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kombinatsioon kroonilisest bronhiidist ja kopsuemfüseemist.
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluett...
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
E INTRANASA Keskmine Kõrge Kõrge Keskmine ------------ Kiire ALNE *ninasisesed glükokortikoidid-aeglane toime, 6-12h pärastmpeale esimest manustamist RAVIM/LO Rinorröa Ninasügelus Aevastamine Ninakinnisus Silmasümpto Algus KAALSED mid GK INTRANAA Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Aeglane LNE *leukotreenide retseptorite antagonistid RAVIM/LE Rinorröa Ninasügelus Aevastamine Ninakinnisus Silmasümpto Algus UKOTRIEE mid NIDE ANTAGONI STID INTRANAS Madal Madal Madal Keskmine Madal Kiire AALNE *antikolinergilised ravimid *vajadusel dekongestandid lühiajaliseks kasutamiseks *füsioloogiline lahus nina loputamiseks 8
a. sünaptilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) vabaneb noradrenaliin, mis on neurotransmitteriks ja jaguneb ß- Aderenergilseks ja a-adrenergiliseks. Vastavalt on võimalik ka erutuse ülekannet blokeerida või imiteerida, sõltuvalt, kas need ained takistavadsümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut-tegemist on adreno- või kolinoblokaatoritega(adreno- või kolinolüütiliste ainetega). Mediaatori blokaatorid on antagonistid ja sarnast efekti esilekutsuvad ained agonistid=mimeetikumid. Südame tööd reguleerivad sisesekretoorsed näärmed. Siesekretoorsed närmed reguleerivad elundiete talitust hormoonide vahendusel, mis sekreteeritakse otse vereringesse. Nende vahendusel kanduvad modulaatorid mööda keha elunditeni. Kindlale rakkude rühmale või elundlie saabub hormoonide toime tänu raku plasmamembraani hormoonretseptori spetsiifilisusele. Hormooni ja raku plasmamembraani
· fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; · reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. · Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na ja Cl tagasiimendumine verre, imendub tagasi ka vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid. Pärsitakse aldosterooni mõju, vesi viiakse välja, vererõhk langeb. Stimuleerib ka Na imendumist soolest verre. 2. Glükokortikoidid (kortisool)- z. fasciculata. Kortisooli väljutust reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. Kui tase on kõrge, avaldub negatiivne mõju, lühike tagasisede hüpofüüsi eessagaral, kortisooli tase langeb. Kui tase on madal, siis stimuleeritakse kortikoliberiini produktsiooni, see omakorda AKTH produktsiooni , suureneb kortisooli produktsioon.
beeta retseptorite vahendusel on stimuleeriv. Sümpaatiline toonus: Sümpaatiline osa omab põhilist kontrolli vererõhu üle ja ta hoiab veresooni püsiva osalise konstriktsiooni (ahenemise) seisundis, mida nimetatakse sümpaatiliseks (vasomotoorseks) toonuseks. Ahendab veresooni ja põhjustab vajadusel vererõhu tõusu. Paneb veresooned viivitamatult laienema kui vererõhk peab alanema. Alfa-adrenoretseptorite antagonistid mõjustavad vasomotoorseid kiude ja neid kasutatakse hüpertensiooni raviks. Parasümpaatiline toonus: Parasümpaatilise osa on ülekaalus südame ning seedimise ja uriini süsteemide regulatsioonis, nendel organitel esineb parasümpaatiline toonus. Parasümpaatiline osa vähendab südame talitlust. Sümpaatiline osa võib nendes efektidest “üle sõita” stressi korral. Ained, mida blokeerivad parasümpaatilisi efekte suurendavad
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks....
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
toimespektriga. AB märklauad rakus sulfanüülamiid blokeerib foolhappe sünteesi ja raku kasv seiskub. Bakterid ei suuda foolhaper rakku transportida ja peavad seda sünteesima seega on sulfanüülamiidid neile toksilised. Inimesel teistpidi, saavad toiduga. AB rühmad toimemehhanismi järgi/märklaud 1) rakukesta sünteesi takistavad. 2) Valgusünteesi takistavad. 3)Membraanidele toimivad. 4) DNA ja RNA sünteesile toimivad. 5) Metaboolsed antagonistid. 6)Rakuskeleti valkudele mõjuvad. 7) Siderofooride sünteesi pärssimine. Uus potentsiaalne märklaud AB-dele bakterirakus rakuskeleti valgud. Need valgud on tubuliini ja aktiinistaolised, mis on olulised raku jagunemises, raku kuju säilitamises jne. Resistentsuse teke resistentsuse võib põhjustada: 1) AB märklaua puudumine. 2) AB mittetungimine rakku. 3) AB märklaua modifitseerumine. 4) AB lagundamine. 5) AB modifitseerimine. 6) AB väljapumpamine rakust
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
N3 – 3-8%; 40-50%- deltalaineid 4 e. N4 - < 50% deltalaineid, süvauni 5 e REM e R – EEG sarnane N1, unenäod?; lihaslõtvus, silmaliigutused järjekord: 1-2-3-3-3-2-R2-3-4-3-2-R-2…, tsükkel 90 min – tavaliselt 5 tsüklit öö jooksul NB! REM ja unenäod ei ole absoluutses seoses. Une regulatsioonist Kahjustused retikulaarformatsioonis panevad loomad magama. Inimestel kahjustused ponsis võtab REM une ära. Serotoniini antagonistid = REM ei tule Atsetüülkoliini antagonistis =REM ei jätku Unedeprivatsioonid Peter Tripp – 200 tundi ärkvel – luulud, hallutsinatsioonid Randy Gardner – 264 tundi ärkvel – paranoia, kõnehäired jne. 70% N4 ja 50% REM = tähtsad rottidel ainevahetuse kiirenemine, kaalukaotus, surm peale 19 päeva efekt immuunsüsteemile võimalikud efektid lihastele
Närvirakule on iseloomulik transmitterispetsiifilisus nii viimase vallandamisel kui vastuvõtmisel. Selle kohta öeldakse, et teate keemiline ülekanne toimub luku ja võtme mudeli kaudu. Aksoni presünaptilises membraanis paiknevad sünaptilised põiekesed neurotransmitteriga. Virgatsaine vallandub põiekestest ja levib üle sünaptilise pilu dendriidi postsünaptilisele membraanile. Teated jagunevad erutus- ja pidurdusteateiks. Virgatsaine aktiivsuse mõjutajad on agonistid ja antagonistid. Esimesed tõstavad virgatsaine aktiivsust, teised pidurdavad seda. Peale teadete ülekandmist on sünapsis vajalik taastumine protsess, kus virgatsaine molekulid võetakse tagasi aksoni presünaptilisse membraani. Virgatsainete mõjutamise näiteks antagonisti poolt on atsetüülkoliini blokaad teatud taime mahla kuraare poolt (mis blokeerib teadete edastamise motoneuronite ja lihaste vahel). Tulemuseks on lämbumine hingamisliigutuste peatumise tõttu
1. Võti sobib lukuauku ja keerab luku kinni. Farmakoloogias nimetatakse seda agonismiks. Sellisel viisil toimivat ravimit nimetatakse agonistiks. 2. Võti sobib lukuauku, aga sellega ei saa lukku kinni keerata. Kui võti lukuauku kinni jääb (toimeaine seondub retseptoriga), siis ei saa seda lukku ka teise võtmega kinni keerata. Seda seisundit nimetatakse antagonismiks. Niisugune retseptor jääb teiste hormoonide või ravimite jaoks blokeerituks. Antagonistid suudavad ravimeid ka nende retseptoritelt ära tõrjuda (konkureeriv = väljatõrjuv antagonism). 3. On olemas ka mittekonkureeriv antagonism. Sellisel juhul kinnitub antagonist mitte otse „lukuauku“, vaid retseptori muule kohale ja hakkab agonisti toimet mõjutama. 4. Funktsionaalse antagonisti toime ei ole seotud võtme ja lukuaugu teooriaga, vaid sellel on lihtsalt mingi agonistiga vastupidine toime. (Näide: Ketonaal põhjustab kõrvaltoimena 102
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
