1) Austria ansluss millal toimus? Mis riigid olid asjasse segatud? Nimeta 3 põhjust, miks sai ansluss võimalikuks. Toimus 1938.aastal , seotud olid Suurbritannia , Saksamaa , Prantsusmaa , Itaalia. 1)Austria ei osutanud vastupanu ,Austria okupeeriti 2Teised riigid ei soovinud sõtta minna sakslastega 3)Austerlaste hulgas oli palju neid , kes pooldasid Austria ühendamist Saksamaaga 4)Sakslasi toetas Mussoliini , kes ennem pooldas Austriat. 2) Müncheni kokkulepe- millal toimus? Millised riigid sõlmisid? Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? Toimus 29.sept 1938.aastal
sunnitöölaagri süsteem. Riik kontrollis majandust plaanimajandus. Nooremat põlvkonda kujundati reziimile ustavaks (koolides rassiteooria, sõjaline õpe). Mõju kultuurile: kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) mõlemad propaganda eesmärgil. Mõju kujutavale kunstile (realism), teadus pidi olema marksistlik. 4. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda teekond uude sõtta Hitler tühistab Versailles' lepingu, Hispaania kodusõda, Ansluss, Müncheni sobing, MRP. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. Hispaania kodusõda: 1936-1939, juhtis Francisco Franco, sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Ansluss: Austria annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. 29
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest....
Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator Neville Chamberlain, - Briti peaminister Joachim von Ribbentrop, Vjatseslav Molotov, Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa. Raoul Wallenberg, - Päästis tuhandeid juute neid Sakslastel ära ostes. Oskar Schindler, Winston Churchill, - briti peaminister Franklin D. Roosevelt, Harry Truman, Wilhelm Keitel Aastaarvud 13.03.1938, - ansluss 29.09.1938, - Müncheni sobing 1.09.1939, - Saksamaa ründab Poolat 17.09.1939, - NSVL kallaletung Poolale. 30.11.1939 NSVL alustab sõda Soomega 10.05.1940, Belgia ja Hollandi vallutamine 17.06.1940, - Punaarmee tuleb Eestisse 22.06.1940, - Prantsusmaa alistus Saksamaale 14.-15.07.1940, - Riigivolikogu valimised 6.08.1940, - Eesti NSV astub NSVL perre 22.06.1941, - Saksa väed ründasid NSVL 7.12.1941, - Jaapan ründab Pearl Harborit 6.06.1944, - Normandia dessant 2.04
· Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansluss, vastupanuta. Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli kehvemas seisus kui sõjalaevastik ning lennuvägi; - Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks; - Chamberlain oli veendunud, et Hitler on ,,mees, kellega saab asju ajada" >> Müncheni kokkulepe 29.09.1938 (Suurbr., Prnts., Sksm
Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel. Teine maailmasõda. 1. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 2. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile
Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB:
Versailles süsteemi kokkuvarisemine, Ansluss. Versailles' süsteemi kokkuvarisemine: Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. 7.03.1936 viis Saksamaa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Austria ansluss: 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest.
Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid 1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ning Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Austria ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui mujal kindlustatud ja ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss Selle kinnitamiseks korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust Austria 1938. aasta märtsis Müncheni sobing
a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939. Marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tauntuks kui ansluss. Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia, Saksamaa,Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeesisakslastega asutatud alad. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemise. MRP- Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939.a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. See leping oli mittekallaletungileping Saksa
Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22
aastal saadeti umbes 10 000 eestlast Siberisse asumisele. Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta. 20)Mis on Otto Tiefi valitsus? Milline oli selle tähtsus? Eestlaste viimane katse taastada iseseisvus 1944. a septembris. Tänu Otto Tiefi juhitud valitsusele pääsesid mitmed Eesti poliitikud üle mere läände ning lõid seal Eesti eksiilvalitsuse. 21)Mis on holokaust? Juutide süstemaatiline hävitamine natsionaalsotsialistide poolt II maailmasõja ajal. 22)Mis on ansluss? Austria liitmine Saksamaaga 1938. aastal 23)Mis on ,,suur põgenemine"? 80 000 eestlase lahkus 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni hirmus üle mere läände. 24)Kuidas nim. Ettevõtete riigistamist, mis viidi läbi Nõukogude okupatsiooni perioodil? Natsionaliseerimine 25)Kuidas nim. Juudivastasust? Antisemitism 26)Milline organisatsioon loodi San Franciscos 1945. aastal? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 27)Mis toimus Nürnbergis 1945 1946?
1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
Nimi:................................... II Maailmasõda 1. Nimeta II Maailmasõja puhkemise põhjused. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 2. Mis sündmusega ja millal algas II Maailmasõda? ....................................................................................................................................................... 3. Jooni alla II MS neutraalsed Euroopa riigid: Holland, Poola, Rootsi, Prantsusmaa, Ungari, Sveits, Rumeenia 4. Mis sündmus ja mis aastal sundis Ameerikat astuma II Maailmasõtta...
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2
e. Dresden saksimaa pealinn 5. Mida tõi II maailmasõda kaasa Krimmi tatarlaste ja Tsetseenide jaoks? a. tatarlastele 6. Kuidas mõjutas II maailmasõda naistemoodi? a. Kinnistas naistele meeste moodi püksid 7. Kuidas oli neutraalne Sveits seotud maailmasõjaga? a. Kõik nii natsid kui ka juudid kantsid oma raha Sveitsi pankadesse. Kordamine: 1. Pane ajaliselt õigesse järjekorda a. Austria liitmine saksamaaga 1938 märts Ansluss b. Müncheni kokkulepe 1938 september c. Tsehhoslovakkia okupeerimine saksamaa poolt 1938 september d. Molotovi-ribbentropi pakti sõlmimine 1939 august e. Saksamaa kallaletung poolale 1939 september f. Talvesõja algus 1939 november g. Teise rinde avamine euroopas 1944.06.juuni h. Aatompommi esmakordne kasutamine 1945.06.juuli i. Saksamaa tingimusteta kapituleerumine - 1945 j
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30
1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma
· 23.08.1939 Molotov-Ribbentropi pakt · 08.05.1945 Saksamaa kapituleerumine · 06.08.1945 Esmakordselt kasutati aatompommi, Hiroshima pommitamine 5. Mõisted · Kummaline sõda tegevus läänerindel 1939-1940, sõda oli aga sõjategevust ei toimunud · Jätkusõda Talvesõja jätk Soome ja NSVL'i vahel aastatel 1941-1944 · Atlandi harta määrati sõjaeesmärgid, lubati okupeeritud riikide iseseisvuse taastamist, 1941 · Ansluss Austria liitmine Saksamaaga 1938 · Vichy valitsus Prantsusmaal võimul olnud valitsus Saksa okuapatsiooni ajal, 1940-1944 · Talvesõda sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 · Holokaust juutide massiline hävitamine · Punaarmee NSV Liidu sõjavägi · Wehrmacher Saksamaa sõjavägi · Ühinenud rahvad kõik need riigid, kes olid Hitleri ja Saksamaa vastu, algne ÜRO, 1942 · Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul
välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas 3) Hispaania kodusõda (aeg, osapooled, tulemus) (juuli 36-aprill 39) toimus parempoolsete rahvusluse pooldajate (juhiks: Franco) ja vasakpoolsete rühmituse vahel, frankistid tulid võimule. See oli jõuproov teisele maailmasõjale Kaart: 1) 1935 Saarimaa (pisike saksa külje all) 2) 1938 Ansluss: Austria vallutamine Saksamaa poolt märtsis 1938 3) 1938 Sudeedimaa (kuukujuline Tsehhoslovakkia ja Saksa vahel): Saksa võtab ka Sudeedimaa alad tuues ettekäändeks, et pärast I ms tõmmati piirid mõtlematult, mille järgi jäid osad Sakslased elama väljaspool Saksamaad. 4) 1939 Saksamaa vallutad Tsehhi 5) 1939 Kaipeda
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia.
võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hispaaniasse. Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet võttes üle sealse julgeolekuteenistuse. 1939 vallutas Franco Madriidi ja kuulutas kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda Francisco Franco Austria ansluss (sks k, `liitmine') Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. 1938 alistus Austria Hitleri ultimaatumile vabastada vangistatud natsid ja nimetada nende juht valitsuse etteotsa. 13 märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing Austria liitmine tekitas ärevust demokraatlikes riikides. Hitler valmistus rünnakuks Tsehhoslovakkiaga, tuues
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tsehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale. Siis üritasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleriga paremaid suhteid luua, aga tema hoopis sõbrunes Staliniga ja pidasid koos maailmavallutusplaane. Austria ansluss (liitmine) 1938 oli Hitleri positsioon niivõrd tugevnenud, et ta hakkas ellu viima oma maailmavallutusplaane. Esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja nõustus, sest paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13märts 1938 sisenesid saksa väed Austriasse ja kuulutati välja Austria liitmine Saksamaaga.
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
Teine maailmasõda. Tööleht Magnus Kruusing 9d Kirjuta õige mõiste. 1. Austria liitumine Saksamaaga Ansluss 2. Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Koonduslaager 3. Sõjaline vastupanu vallutajate tagalas Partisani sõda 4. Läänerindel sügisest 1939 kevadeni 1940 valitsenud tegevusetu vastuseis inglasteprantslaste ja sakslaste vahel Kummaline sõda 29. septembril 1938. aastal kirjutasid Chamberlain, Daladier, Hitler ja Mussolini alla kokkuleppele, mis kiirendas Teise maailmasõja puhkemist.
1936. a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaaniat. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Algas julm kodusõda. Sx. ja It. alustasid sõdimist Hispaanias vabariigi vastu, st. It. ja Sx toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega. Rahvarinde valitsusele osutas abi NSV Liit. 1939. a kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, kuna Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss: 1938. aastaks Hitleri positsioonid Sx ja rahvusvah. poliitikas tugevnenud ning ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. Hitler esitas Austriale ultimaatiumi, et vabastada vangistatud natsid ja nim. valitsuse etteotsa nende juht. Austria alistus agressorile. 13. märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse ning järg. päev teatati Austria Saksamaaga liitmisest-st ansluss. 4. aprill 1938 rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele
Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi.
Tänu sellele suutis Saksamaa endale luua armee ning valmistuda sõjaks. Lääneriikide järeleandlikkus on kindlasti sõja tekkimise üheks süüks. Nad oleksid pidanud märkama Saksamaa on ohtlik ning valmis ründama. Ma arvan, et kohati oli Saksmaal õigus. Riiki piirati liiga rangelt ning nad tahtsid kõigest nendest piiridest vabaneda. 13.märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed Austriasse ning kuulutati, et Austria liidetakse Saksamaaga, selline tegevus sai tuntuks nimega ansluss. Ühinemist üritati teha võimalikult seaduslikult, selleks viidi läbi rahvahääletus salapolitsei ülevaatel. See oli Saksamaa esimene samm, mis näitas, et ta on võimeline võtma riigi iseseisvuse. Sellest väljendus Saksamaa ohtlikus. Üks tähtsamaid hetki on 23. august 1939. Just sellel kuupäeval kirjutati alla Molotovi- Ribbentropi pakt. Pakt, mis loodi selleks, et Saksamaa ja NSV Liit ei tungiks üksteisele kallale. Lepingu kõige olulisem osa on, aga salajane protokoll
mustlased on alamrass, rassidoktriinandis Saksamaale eesmärgi, ühtsustunde ja ohvrid, rass peab vabanema roojasest hävitada füüsilise või vaimse puudega inimsed, geneetiliselt nõrgemad (pärilike haigustega), alkohoolikud, kodutud, hulkurid, homoseksuaalid Sõjavägi: 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus · Sammud sõja suunas: Ansluss, Müncheni tehing Anschluss Saksamaa annekteeris Austria 1938. a Müncheni tehing (Hitler, Mussolini, Chamberlan, Dalaidier) jagasid Tsehhoslovakkiat ja tunnistasid Saksamaa õigust Suudenimaa hõivamisele · Versailles' rahulepingu rikkumised 1932. a lõpetati reparatsioonide maksmine 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus, loodi sõjavägi Wehrmacht 1936
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning ...
Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti? Sõlmiti üksteisega rahu (mittekallaletungileping), kuid sellele lisandusid ka salajased
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritanni...
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia...
1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul. 1935 Hitler loobub Versailles' rahust; Valmib plaan "Otto"; Saarimaa rahvahääletus (piirkond Saksamaal, mis peale I maailmasõda võeti Saksamaalt ära); Inglismaa-Saksamaa mereväeleping; Sõlmitakse NSVLi, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia vastastikkuse abistamise pakt. 1936 Loodi Vehrmacht; Saksamaa hõivab Reini stsooni. 1936 1937 Komiterni vastane pakt. 1936 1939 Hispaania kodusõda. 1938 Ansluss (Austria liitumine Saksamaaga); Tsehhoslovakkia kriis. 1938 29. september Müncheni konverents (seoses Tsehhoslovakkia kriisiga kutsus Hitler 1938. a. kokku Mussolini, Chamberlaini ja Daladier', et koos lahendus leida. Otsustati rahuldada Saksamaa nõudmised ja anda talle Sudeetide piirkond. Tsehhoslovakkia jäi liitlasteta ja läks Saksamaale. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahuldatud ja Euroopas on rahu).
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond h...
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler selle lääneosasa nn sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud.
Selle tulemusena hakkas NSVL läbirääkimisi pidama Saksamaaga. 23.augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis nägi ette, et NSVL ja Saksamaa ei alusta omavahelist sõjategevust. Sõlmiti ka salaprotokoll, mille alusel jagati Lääne- Euroopa huvisfäärideks. NSVL Saksamaa Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia Lääne-Poola ja Leedu 4. Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas 39.-40.a. Ansluss, Müncheni kokkulepe, Kummaline sõda. NSVL MRP realiseerimine Balti aladel ja Soomes, Beneluksi maad. Ansluss Austria okupeerimine. Austria okupeerimsie sõjaplaan oli ,,Otto". 1937.a tegi Hitler ettepaneku Austriale, sõlmida tollileping, et muuta suhted sõbralikemaks. Austria kantsler von Schlusch kutsuti Hitleri jutule/ettepanekuid kuulama, mis tugevalt õõnestasid Austria suveräänsust:
maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. Aprillil 1938 korraldati rahvahääletus, mis näitas rahva toetust ühinemisele. Ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko.
2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud Euroopa osas puutumatuse 8) 1939 Saksamaa viis väed Klaipedasse 9) 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa ja NSVL mittekallaletungileping
Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks.
tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. · Veebruaris 1938.a. esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. · 13märts 1938 liideti Saksamaa Austriaga- ansluss. · Septembris 1938 nõudis Hitler TS-lt Sudeedimaa loovutamist. · 29.sept. 1938.a. sõlmisid Inglismaa, Pr. ja Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe- TS peab ära andma Sudeedimaa, ülejäänud TS jääb puutumata. · 23.märts 1939.a. esitas Saksmaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. · 31.märts 1939.a. SB ja Pr. tõotasid, et kaitsevad Poolat ja alustavad läbirääkimisi NSVL-ga.
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane). 1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse,...
Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...
suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja mobilisatsiooni.Euroopa seisis taas sõja lävel.Briti peaminister N
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2 MÕISTED 1. Rahustamispoliitika 2. maailmasõja ajal lääneriikide tegevusetusetus. Loodeti et kui diktaatorid rahunevad. 2. Ansluss Austria Saksamaaga liitmine ultimaatumi abil 1938a. 3. Müncheni kokkulepe 29.september 1938.a. Sõlmiti Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel. Kohustas Tsehhoslovakiat loovutama Sudeedimaa Saksamaale, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 4. Molotovi Ribbentropi pakt sõlmiti 23.augustis Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mittekallaletungileping, millega lubati teineteist 10 aasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
