vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. PEKING 2008 Maskotte oli viis, mis kandsid ametlikult nime Fuwa ja need olid Beibei (kala), Jingjing (panda karu), Huanhuan (olümpialeek), Yingying (Tiibeti antiloop) ja Nini (pääsuke). Kaire Leibak hüppas naiste kolmikhüppe
2002. aastal. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel. 2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parepoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (20032005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti. 2005. aastal, järjekordse valitsuskriisi järel, sai peaministriks Andrus Ansip. Kuni 2007. aastani, XI Riigikogu valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, alates sellest juhib ta aga paremtsentristlikku koalitsiooni. 2006. aastal valiti uueks presidendiks Toomas Hendrik Ilves.
selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et halduse sisuks on plaanipärane ja eesmärgistatud tegevus poliitiliste otsuste elluviimisel. 76. Valitsuse koosseis EV peaministrid 1990-2014 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 20 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 2005-14. A. Ansip 2014-... T.Rõivas Alates 26.märts 2014 peaminister – Taavi Rõivas; haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski; justiitsminister – Andres Anvelt; kaitseminister – Sven Mikser; keskkonnaminister – Mati Raidma; kultuuriminister – Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; – Urve Palo; põllumajandusminister – Ivari Padar; rahandusminister – Maris Lauri; sise- ja regionaalminister – Hanno Pevkur; sotsiaalkaitseminister – Helmen Kütt;
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et halduse sisuks on plaanipärane ja eesmärgistatud tegevus poliitiliste otsuste elluviimisel. 76. Valitsuse koosseis EV peaministrid 1990-2014 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 20 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 2005-14. A. Ansip 2014-... T.Rõivas Alates 26.märts 2014 peaminister Taavi Rõivas; haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski; justiitsminister Andres Anvelt; kaitseminister Sven Mikser; keskkonnaminister Mati Raidma; kultuuriminister Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; Urve Palo; põllumajandusminister Ivari Padar; rahandusminister Maris Lauri; sise- ja regionaalminister Hanno Pevkur; sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt; välisminister Keit Pentus-Rosimannus;
Euroopa Liidu Kohus on Euroopqa Liidu eeskirjade täitmist jälgiv sõltumatu võim. Euroopa Keskpank reguleerib Euroopa uhisraha euro kogust ja vastutab selle stabiilsuse eest. Euroopa Kontrollikoja ulesanne on kontrollida Euroopa Liidu tulude ja kulude õigus- ja korrapärasust, peale selle kontrollib ta finantsjuhtimise usaldusväärsust. EUROOPA KOMISJON on kõige tähtsam seal on praegu Andrus Ansip EUROOPA LIIDU KOHUS sinna ei saa meie oma kaebusi esitada, aga sinna saab esitada riikidevahelisi vaidlusi. Meie ise saame minna Euroopa Liidu Inimõiguste kohtusse. EUROOPA KONTROLLIKODA Eestist ei suudeta sinna kedagi veel saata 10. Anna EL-i õigusaktide süsteem ja kirjelda nende mõju liikmesriigile Määrused on õigusaktid, millega ELi institutsioonid saavad kõige sugavamalt sekkuda riiklikku õiguskorda. Määrused on vahetult kohaldatavad.
• Interpretatiivne poliitika Analüüs Kvalitatiiv – millal valida? I • Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform? • Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise • Nt. Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus- ja osalusdemokraatiat? • Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest • Nt. Milliseid veenmistehnikaid ja metafoore kasutavad Savisaar ja Ansip oma kõnedes? • Soovid mõista protsesse – kuidas ja miks miski toimus • Nt. Kuidas on toimunud energiapoliitika kujundamise protsess Eestis ja millised eri tüüpi huvid on selles mängus olnud? • Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat – mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti • Nt. Rohelise liikumise teke ja areng Eestis ja Lätis • Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused: • Nt. Miks Rahvaliit ebaõnnestus, aga SDE mitte?
· polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks EV Valitsus President määrab peaministri kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma Valitsus astub tagasi kui: · riigikogu uus kooseis · riigikogu avaldab umbusaldust · kui riigikogu ei võta vastu seaduseelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega · kui peaminister astub tagasi või sureb Hetkel Eesti valitsuses: Peaminister Ansip Välisminister Paet Kaitseminister Laar Justiitsminister Michael Majandus ja kom. Parts Sotsiaalminister Pevkur Haridusminister Aaviksoo Kultuuriminister Lang Siseminister Vaher Rahandusminister Ligi Keskkonnaminister Pentus Põllumajandusminister Seeder Regionaalminister Kiisler o Bürokraatia Bürokraatia AMETNIKE VÕIM, RANGETE REEGLITE JA HIERARHIA ALUSEL TOIMIV JUHTIMISKORRALDUS.
Valitsus. Huvigruppide roll. Valitsus Eesti valitsus koosneb peaministrist ja ministritest – seaduse järgi ei tohi valitsuses olla enam kui 15 liiget. Kuna seadus loetleb nimeliselt üles peaministri ja 11 ministeeriumi juhtivat ministrit, siis nn portfellita ministreid või olla veel 3 (viimati kaotati ära ministri ametikoht ehk Urve Palo). Praegu koosneb valitsus 13 ministrist (ainus portfellita on regionaalminister). 45. valitsuse ministrid: Peaminister: Andrus Ansip Rahandusminister: Jürgen Ligi Justiitsminister: Rein Lang Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Kultuuriminister: Laine Jänes 37 Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi Välisminister: Urmas Paet (Reformierakond) Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Haridusminister: Tõnis Lukas Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder Majandus- ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts
orienteeritud solidaarsusele ning üle-esindamisele liikmesriikide suhtes. Antud mudelit on rakendatud näiteks ESM-i ning EFSF mudelite disainimisel. Antud mudeli konteksti on rakendatud ka rahvusvahelise rahandus fondi puhul. Mudeli kontekst oleks sobilik ka suurte liikmesriikide majanduslike raskuste ületamiseks, kuid väikeriikidele see ei sobi. Hoolimata selle praktikas mittesobivusele, on mudelit toetanud ka Eesti endine peaminister Andrus Ansip. Kogukonna mudeli lihtsustamine ja selle parandamine. Antud mudelist lähtub EL ka praegu. Selle loogika seisneb pidevas laienemises ning selle kompetentsi süvendamises laiemadele aladele ning liikmesriikidele. Seda sümboliseerivad ka institutsionaalsete organite suurendamine, eelarve suurendamine, arvukad standardid, ümberjaotamise laiendamine ning regulatsioonide suurendamine. Suurim probleem seisnebki siinjuures regulatsioonidel ja direktiividel
Prantsusmaa Parti socialiste Mathilde ANDROUËT Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Prantsusmaa Rassemblement national Nikos ANDROULAKIS Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Kreeka PASOK-KINAL Marc ANGEL Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Luksemburg Parti ouvrier socialiste luxembourgeois Gerolf ANNEMANS Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Belgia Vlaams Belang Andrus ANSIP Uueneva Euroopa fraktsioon Eesti Eesti Reformierakond Attila ARA-KOVÁCS Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Ungari Demokratikus Koalíció Maria ARENA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Belgia Parti Socialiste Pablo ARIAS ECHEVERRÍA Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Hispaania Partido Popular Pascal ARIMONT Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Belgia Christlich Soziale Partei