28.03.2006 registreeritakse nimemuutus Erakonnaks Eesti Kristlikud Demokraadid. osalemine Riigikogu valimistel: 199 2,43 % 11 745 - Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP) 9 200 1,07 % 5 275 - Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP) 3 200 1,72 % 9 456 - Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) 7 Eesti Reformierakond (RE) 18.11.1994 - 09.12.1994 Eesti Reformierakond - Liberaalid (RE) 08.03.1990 - 18.11.1994 Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei (ELDP) Andrus Ansip Siim Kallas Paul-Eerik Rummo 21.11.2004 - ... 18.12.1994 - 21.11.2004 08.03.1990 - 18.12.1994 logo: [ www.reform.ee ] liberaalne Asutatud 08.03.1990 Tallinnas kui Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei (ELDP). Tekkis Eesti Liberaalne Rahvapartei (ELRP) ja Eesti Vabad Demokraadid (EVD) liitumisel. 18.11.1994 liitub erakonnaga Siim Kallase ümber kogunenud uue erakonna algatusrühm (asutatud 13.11
põhjapool. Elanikke on 1,34 miljonit, millest 404 000 inimest elavad pealinnas nimega Tallinn. Valitsev kord on parlamentaarne demokraatia, kus riigi elanikud valivad iga nelja aasta järel Riigikogu, kus on 101 liiget. Ning Riigikogu teeb hääletuse iga viie aasta pärast otsustamaks, kes saab Eesti Vabariigi presidendiks. Hetkel on selleks olnud ametis veidi üle kolme aasta Toomas-Hendrik Ilves. Peaministriks, mis on riigi vaatevinklist tähtsuselt järgmine oluline tase, on Andrus Ansip. Eestlased ei ole väga sügava usuga riik, vaid pigem inimesed võtavad üsna kergelt religiooni. Evangeelseid luterikirikuid on 56% Eestis, vene õigeusukirikuid 25% ja muud on eesti õigeusu kirik, baptistid, metodistid, seitsmenda päeva adventistid, nelipühalased, judaism).2 Olulisemad visiidid Eestisse hollandlaste poolt. (vt. Lisa ) 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Riigikord 2 D.Kindersley, Maailma riigid. Tallinn: Varrak, 2005, lk 138. 2. Hollandi üldandmed
Kuna rahvas muutus rahutuks, siis 1987 öeldakse Moskvas, et olgu peatame selle fosforiidikampaania. 1987 23. august korraldab MRP-AEG ( Molotov ribbentropi pakti avalikustamise eesti grupp ) hirvepargis miitingu, et MRP'd avalikustada, selle salaosi jne. Inimesed aga ei julgenud sinna tulla, sest see grupp oli tuntud kui mäsajatena ning eestlased kartsid neid. 1988 tahab MRP-AEG korraldada eesti sünnipäeva. See toimub tartus ning tartu rahu aastapäeval toimub ka rongkäik. Ansip oli linnavalitsuses tähtsal kohal ning teda süüdistati rongkäigule saatvat koeri ja politseid. 24ndal veebruaril 1988 toimub tallinnas 2 kohas üritused eesti sünnipäeva puhul. 1) eesti rahvuslased kogunesid tammsaare parki, kes pooldasid eestit. 2) teine rühm kogunes aga võiduväljakul ning nemad tahtsid NSVL. Üritasid segada ka esimese rühma tegemisi ja toimetamisi. 1988 aprill luuakse loomeliitude pleenum ehk siis heliloojate, kirjanike, näitlejate täikogu, kes otsustavad
· Poliitika kui võimalikkuse kunst on võimalus teha inimestega ja ka mitte teha, lubada või mitte lubada, võimalikkus võimaldada ja mitte võimaldada. NL õlletööstuses, lihakombinaatides varastati asju, või kui asju enam ei saanud, siis aega loeti lehti, jutustati teistega. · Eestlaste töökultuur on neg. hinnanguga Euroopa ühiskonnale. Tase on olulisemalt madalam, austus töö vastu hoopis erinev. Eestis passiivsete inimeste osakaal ühiskonnas üha suureneb. · ... on näide, mida saab teha, kui ei või. · Inimene, kes juhib ühiskonda, temal on tohutu suur võimalus kanda. (2009-03-09) POLIITILISE ELIIDI TEOORIAD Eliidi teooria rajajad/käsitlejad: · VILFREDO PARETO · GAETANO MOSCA (1858-1941) · MAX WEBER GAETANO MOSCA (1858-1941) Eliit = poliitiline klass Olemas on 2 poliitilist klassi: 1) juhid e. eliit: a) on monopoliseerinud võimu; ...
Menschen müssen in Booten herumfahren. Kleine Größe: Größe ist alles. Estland ist klein. Die Entfernungen sind kurz und Reisen ist preiswert. Das bedeutet, dass Sie eine Menge von Sehenswürdigkeiten und Tätigkeiten in eine relativ kurze Zeitspanne packen können. Amtssprache Estnisch Hauptstadt Tallinn Staatsform Parlamentarische Republik Staatsoberhaupt Präsident Toomas Hendrik Ilves Regierungschef Premierminister Andrus Ansip Fläche 45.227 km ² Einwohnerzahl 1.340.021 (1. Oktober 2010) Bevölkerungsdichte 30 Einwohner pro km ² Human Development Index 0,812 (34) Währung - Euro. 1 Euro = 100 Cent Unabhängigkeit 24. Februar 1918 Nationalhymne Mu isamaa,mu õnne ja rõõm (Mein Vaterland, mein Glück und Freude) Zeitzone - UTC + 2 (EET) Kfz-Kennzeichen EST Internet-TLD - .ee Telefonvorwahl - +372 Fotos
teise nimega. SUHTLEMINE AJAKIRJANIKEGA Õ.lk 39 Pressisõbra tiitel: Ivari Padar (2008) Heili Sepp (2012) Mart Laar (1994) Siim Kallas (1995) Ingrid Rüütel ( 2001) Juhan Kivirähk (2007) Pressivaenlase tiitel: Kristen Michal (2012) Toomas Hendrik Ilves (2010) Urmas Kukk (2008) Lennart Meri (1994 ja 1999) Andres Lipstok (2005) Andrus Ansip (2007) Õ.lk 41 /3. näide/ 1) Pahameele põhjenduseks võisid nad välja tuua, et neile sõna ei antud ehk nende poolset seisukohta ei esitatud. Samuti kindlasti leidis reisifirma, et neile on selle artikliga liiga tehtud. Pealkiri ei ole täpne ja eksitab nende kliente. 2) Arvan, et Pressinõukogu otsus õigustas väljaande käitumist . Pealkirjas on kenasti näha, et info pärineb tarbijakaitseametilt , kelle ülesanne ongi pidada
Volikogu esimees JUHA SAARNIIT Vallavanem LEMBIT SIKK Mõniste vald Mõniste vald Volikogu esimees REIN LEPP Vallavanem TÕNU LINDEBERG Rõuge vald Rõuge alevik, Rõuge vald Volikogu esimees JAAK PÄCHTER Vallavanem KALVI KÕVA Sõmerpalu vald Järvere, Sõmerpalu vald Volikogu esimees GUSTAV HALLER Vallavanem LENHARD ERMEL Urvaste vald Kuldre, Urvaste vald Volikogu esimees ENNO KONTSE Vallavanem RAIN RUUSA Varstu vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees ERE PUDERSELL Vallavanem REIN ANSIP Vastseliina vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees IVAR TRAAGEL Vallavanem KADI KAUR Võru vald Võrumõisa tee 4a, Võru Volikogu esimees HEINO KUUSIK Vallavanem ÜLO TULIK Võru linn Jüri 11, Võru Volikogu esimees TÕNU ANTON Linnapea TÕNU JÕGI
Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar Isamaa ja Res Publica Liit- konservatism, liberaalne konservatism /Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond- sotsiaaldemokraatia, Kolmas tee /Sven Mikser A. Inimese täieliku vabaduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete — seaduste täitmist
Haritud rahvas, tõhus majandus, lihtne riik. (valimisloosung) Püsiepiteedid on kliseelised ühendid, rahvaluules nt leinav lesk, Kalevite kange poeg, armsad kuulajad Võrdlus kõrvutatakse midagi või kedagi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui, justkui ja oleva käände abil Mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar (M. Under). Linn all orus paistis nagu peopesal. Ta tuli õhetava ja kaunina kui kevadhommik. Endine Tartu linnapea Ilona Merzin on leidnud, et Ansip on nagu isa toetav ja julgustav. (EE 8.03.2007 Barbi Pilvre) Eesti on nii tugev, kui on tema kõige väetim kodanik Troop on piltlik võte väljenduse mõjuvuse saavutamiseks (tropos kreeka k pööre, suund; sõnade tähenduse ebatavaline seostamine). Troobis on sõnad ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt seotud. Kõik järgnevad kõnekujundid on troobid. Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste, tunnuste
jaanuar 1992) · Tiit Vähi (30. jaanuar 1992 21. oktoober 1992) · Mart Laar (21. oktoober 1992 8. november 1994) · Andres Tarand (8. november 1994 17. aprill 1995) · Tiit Vähi (17. aprill 1995 17. märts 1997) · Mart Siimann (17. märts 1997 25. märts 1999) · Mart Laar (25. märts 1999 28. jaanuar 2002) · Siim Kallas (28. jaanuar 2002 10. aprill 2003) · Juhan Parts (10. aprill 2003 13. aprill 2005) · Andrus Ansip (13. aprill 2005 ... )(3) 3.6 Sümbolid ja tähised Rukkilill on Eesti rahvuslillEesti rahvuslind on suitsupääsuke.Eesti rahvuskivi on paas (paekivi).Eesti rahvuskala on räim.(2) 3.6.1 Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit.
1988 murraanguaasta. Selle alguses, 2 veebruaril toimus Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahu alla kirjutati. Juurdepääs majale oli takistatud, sest kohalikud võimuorganid olid kohale kutsunud miilitsaüksused, kes varustatud koertega. Pidid maja kaitsma ja rahva laiali ajama. Kuna selle sama maja juurde polnud võimalik pääseda, siis rahvas kogunes lähitänavatele ja kõnekoosolek ära ei jäänud. Kus viibis Ansip? Oma ämma sünnipäeval. Samas kusagil paar nädalat hiljem 24 veebruaril toimus Tallinnas Eesti Vabariigi 70 aastapäeva tähistamine. Selleks oli Tallinnas Tammsaare park ja Tammsaare monument. Seda kogunemist võimud enam laiali saata ei riskinud ja miilitsavägesid enam kohale ei saadetud. Aprilli alguses 1988 toimus loominguliste liitude ühispleenum. Suur kõnekoosolek, kus tuldi välja väga eriliste ettepanekutega. Nõuti, et Eestis tuleks üle minna isemajandamisele, nõuti seda,
Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt
6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform, • Laar I - uusliberaalne turumajandus, omandireform, maksureform (ühtne tulumaksumäär), vabakaubandus • Tarand, Vähi II ja Siimann – sotsiaalne turumajandus (pensioniref.) • Laar II – eelarve tasakaal, ettevõtete tulumaksuvabastus (1999), • Kallas, Parts – EL majandusmudel • Ansip – euro, majanduskriis • Rõivas – peenhäälestamine, stagnatsioon • Ratas I – astmeline tulumaks, aktsiisitõusud 6.4 Eesto majanduspoliitika erisused • Madal (0 ja 20%) tulumaks • Ettevõtete reinvesteeritud tulu maksuvaba • Konverteeritav valuuta (nn.valuutakomitee süsteem) • Tasakaalus eelarve, madal välisvõlg • Siseriiklike põllumajandustoetuste puudumine • Rahvapensioni indekseerimine
esindamisest välismaal: Hannoveri messist 2011. aastal, mille sõnumiks oli uute seadmete ehitamine säästmaks kiiremini energiat. Messi kasulikkusest rääkis OÜ GrabCAD müügidirektor Lauri Põldre. Sama aasta novembris leidis aset Hamburgi südalinnas HSH Nordbanki ostukeskuses Eesti päevad tutvustamaks Eestit kui põnevat reisisihti. Peale üritust toimus äriseminar saksa ettevõtjatele Hamburgi Kaubanduskojas. Seminari aukülaline Andrus Ansip tuletas meelde Saksamaa ja Eesti ajaloo- ja kultuurisidemeid toonitades vähest investeerimist Eestisse Saksamaa poolt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso tutvustas Eesti majanduskeskkonda, EASi juhatuse esimees Alar Kolk rääkis Eesti tulevikuväljavaadetest. Üheksandas peatükis on räägitud saksa investorite huvist Eesti vastu. Kuigi saksa investorite huvi Eesti vastu on üldiselt pigem tagasihoidlik olnud, on aasta-aastalt saksa osalusega ettevõtete arv
saab üksnes sellele allakirjutamisest keelduda ja selle parlamenti täiendusteks tagasi saata. Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. President aga esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni.
1995 a jõustus vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. 31 aug 1994 a Jeltsini ja Meri kohtumisel alustati võõrvägede väljaviimist. 1994Na novembrini oli Meri ametis, aga aasta lõpuni asendas teda Andres Tarand Siis said enim hääli Koonderakonnad ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi->Mart Siimann->Mart Laat-> Siim Kallas(Reformierak. ja keskerak-2003)Siis tuli juhiks Juhan Parts(Res Publica-2005) ->Andrus Ansip. 2001 a sai presidendiks Rüütel. 1994- Euroopa Nõukogu liige 1 mai 2004-Euroopa Liidu liige. 1999-jõustus viisavabadus Schengeni riikidega.2004 a märtsis- NATO liige.
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga
t. viib ellu parlamendi poolt väljatöötatud seadusi. Valitsuse moodustamine: kõige rohkem hääli saanud erakonnale / erakondadele (koalitsioon)tehakse presidendi poolt ülesandeks valitsuse moodustamine. Peaministri kandidaadi nimi esitatakse presidendile , kes saadab selle Riigikogusse ja viimane kinnitab peaministri ametisse. Kui see on tehtud, hakkab peaminister kokku panema valitsust. Peaminister valitsuse juht, vastutab selle töö eest NB! Praegu Andrus Ansip. Minister valitsuse liige, vastutab oma ministeeriumi töö eest. Kantsler ministri abiline, vastutab ministeeriumi igapäevatöö eest. Portfellita minister temal pole oma ministeeriumit, määratakse kohale mõnele riigi jaoks tundlikule alale, nt. Eestis oli rahvastikuminister tegeles mitte-eestlaste probleemidega. Valitsus võib olla enamusvalitsus kui üks erakond kogus enamuse valijate häältest ja moodustab valitsuse üksinda.
Parliament, presided over by the Speaker, are elected for 4year term. The Governemt wields executive power. It issues orders and regulations, submits bills to the Parliament for passage into law and foreign treaties for ratification, drafts the state budget for submission to the Parliament and effects it after adoption. There are 12 ministries but there may be up to 15 ministers. The President nominates a candidate for the post of Prime Minister. The present Prime Minister Andrus Ansip. Judicial power is vested in a 3tier court system, the highest body of which being the Supreme Court, presided over the Chief Justice. The Chancellor of Justice examines all the new laws, regulations and other legal acts to ensure their compliance with the Constitution and existing laws. The present Chancellor of Justice is Allar Jõks. The President of the Republic is the Head of State and Supreme Commander of National Defence forces
*Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. *Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. *Olulised seadused, nagu riigieelarve seadus, võetakse vastu kolme lugemise järel. Eesti Vabariigi Ministrid Andrus Ansip Peaminister Riigikantselei Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Haridus- ja teadusministeerium Kristen Michal Justiitsminister Justiitsministeerium Urmas Reinsalu Kaitseminister Kaitseministeerium Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Rein Lang Kultuuriminister Kultuuriministeerium Juhan Parts Majandus- ja kommunikatsiooniminister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister Põllumajandusministeerium Jürgen Ligi
sealjuures puudub meil oluline aluseeldus, mis Soomes olemas on: konsensuskultuur. «Samas pole selle loomise kava veel laiemale avalikkusele esitletud, nii et seda on keeruline kommenteerida.» Jakobson ei pooldanud ka erakondade liitmisi ja valitusliitude parteide poolt ülevõtmisi, sest need vähendaksid valijate isegi ahtaid võimalusi. Postimees, 12.11.2009 Savisaar: Laar ja Ansip on alustanud valimiskampaaniat «Kumbki partei ei ole enam ettevõtjate hulgas kuigi soositud, Ansipit peetakse Eesti ärimeeste seas ikkagi ebaõnnestunud peaministriks,» märkis Savisaar. «Vaid need, kelle ärid otseselt reformierakondlikust eeskostest sõltuvad, ütlevad vahel mokaotsast mõne enam-vähem neutraalse sõna peaministri kohta. Ülejäänud aga kahetsevad siiralt, et on seda seltskonda oma rahaga aidanud võimule upitada,» vahendas Keskerakonna pressiesindaja Savisaare sõnu
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
6. Kasutatud allikad 1. Anu-Mall Naarits, 2011. Hariduse turundamine võiks päästa koole sulgemisest. [Online] http://www.e24.ee/546514/hariduse-turundamine-voiks-paasta- koole-sulgemisest/ [04.01.2012]. 2. Pankrukhin A. P., 1995. . Moskva: . 3. Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, 2011. Koolist. [Online] http://www.bfm.ee/et/kool [04.01.2012]. 4. Karol Ansip, 2006. Balti Filmi- ja Meediakool kas uus Eesti Nokia. Teater.Muusika.Kino, 6. 122-126. 5. Kool.ee, 2007. Tallinna Ülikooli Balti Filmi-ja Meediakool (BFM) [Online] http://www.kool.ee/?7895 [04.01.2012].
Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus: Resolutsioonid, Pressi mõjutamine, Välisabi tuleb parlamendist Reaalsed õigused: Peamiselt kinnitada või ümber lükata, Konsulteerida, Õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil Euroopa Komisjon Euroopa Liidu valitsus: Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi, Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid, Esindab Euroopa Liitu 28 liiget, 1 igast riigist : Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg) Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost: Valib-kinnitab Euroopa Parlament Jean-Claude Juncker : Polariseeriv esimees, Luksemburgist Täidesaatev koos Euroopa Liidu Nõukoguga: Seoses Lissaboniga kärbiti õigusi märkimisväärselt, Mis on Komisjoni ülesanne, on täielikult nende enda otsustada, Algatab seadusandlust: Välja arvatud välispoliitilistes küsimustes, Kumb on võimsam, komisjon või nõukogu?
Vabariigi Valitsuse volituse aeg on 4 aastat. Riigikogu tööd juhib riigikogu juhatus, mis koosneb 3st liikmest (tööaeg 1 aasta). Ene Ergma, Laine Randjärv, Jüri Ratas. Täitevvõimu esindajad on ministrid, kes moodustavad vabariigi valitsuse. Täitevvõim viib ellu seadusi, korraldab riigi igapäevast elu. Vabariigi president on Täidesaatva võimu esindaja. President - 40 a , 5 aastat kehtib, saab olla 2 perioodi, sünnilt Eesti Vabariigi kodanik. Vabariigi valitsust juhib peaminister Ansip . Max võib Eestis olla 15 valitsuse liiget. Riigikogu (võtab vastu seaduse) Vabariigi President (kas on Põhiseadusega kooskõlas) avaldatakse Riigi Teatajas (VP otsus) (4 osa ) Riigi Teataja seadus (10 päeva pärast hakkab seadus kehtima, peale Teatajas avaldamist) - RT(S) seaduses sätestatud ajast. / või Õigusaktist kehtestatud ajast. Kui seadus on vastuolus Põhiseadusega, siis President ei kuuluta välja, saadetakse tagasi.
(Arnold Rüütel ja Lennart Meri). 5.oktoobril 1992 valiti riigikogus taas iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1996a valiti taas eesti Vabariigi presidendiks Lennar Meri. 2001a valiti presidendiks Arnold rüütel, 2006a valiti Toomas-Hendrik Ilves. Parlamendi valimisel said riigikokku 8 valimisliidu esindajat, ning nende suurim, isamaa, moodustab koalitsiooni. Valitsusjuhid- (Mart Laar 2x, Andres Tarand, Tiit Vähi 3x, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip 2x). 1992a lõpul kinnitas riigikogu ametisse riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri. 23 mail 1993 pidas oma esimese istungi Tartus. Põhiseadusliku riigivõimuaparaadi ülesehitamise algetapil pöörati suurt tähelepanu kaitsejõudude, piirivalve ja politsei loomisele. Iseseisvuse taastamine lõi poolitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Eesti kroon (EEK) seoti saksa margaga DEM suhtes 1 DEM = 8EEK.
Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus (Resolutsioonid, pressi mõjutamine, välisabi tuleb parlamendist). Reaalsed õigused: peamiselt kinnitada või ümber lükata, konsulteerida, õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil. Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu valitsus. Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi. Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid. Esindab Euroopa Liitu. 28 liiget, 1 igast riigist. Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg). Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost. Valib-kinnitab Euroopa Parlament. Jean-Claude Juncker- polariseeriv esimees Luksemburgist Komisjoni õigused ja roll: Täidesaatev- koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Seoses Lissaboniga kärbiti õigusi märkimisväärselt. Komisjoni ülesanne, on täielikult nende enda otsustada (algatab seadusandlust, välja arvatud välispoliitilistes küsimustes. Kumb on võimsam, komisjon või nõukogu?)
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
Eestlaste portreed taldrikutel. Eliitrestoran Gloria, Erik Prozes, Äripäev. Allikas: EPFL (2012) URL (kasutatud 2012) http://www.epfl.ee/wordpress/2012/03/02/aasta-pressifoto- 2011-peapreemia-voitis-andres-putting/ Eestlaste portreed taldrikutel. Peeteli armulaud, Erik Prozes, Äripäev. Allikas: EPFL (2012) URL (kasutatud 2012) http://www.epfl.ee/wordpress/2012/03/02/aasta-pressifoto- 2011-peapreemia-voitis-andres-putting/ Eestlaste portreed taldrikutel. Peaminister Andrus Ansip Stenbocki maja sööklas, Erik Prozes, Äripäev. Allikas: EPFL (2012) URL (kasutatud 2012) http://www.epfl.ee/wordpress/2012/03/02/aasta-pressifoto- 2011-peapreemia-voitis-andres-putting/ Eestlaste portreed taldrikutel. Kodutute öömaja, Erik Prozes, Äripäev. Allikas: EPFL (2012) URL (kasutatud 2012) http://www.epfl.ee/wordpress/2012/03/02/aasta-pressifoto- 2011-peapreemia-voitis-andres-putting/ Eestlaste portreed taldrikutel. Rabi, Erik Prozes, Äripäev.
16) Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga). Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslikke kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on 7 põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule ehk parlamendile, mille esimees on Ene Ergma. Eesti riigipea on president Arnold Rüütel. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Vahur Kraft. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
nõudega püüdis Eesti end kaitsta Leedu ettearvamatute otsuste eest. Uus reaktor · 2009 peab Leedu Ignalina praeguses tuumajaamas teise reaktori sulgema, sest seda loetakse liiga ohtlikuks. · Selle järel tekkivat tühikut elektritootmises peab täitma uue tuumareaktori ehitusega. · Praegu on teada, et uue reaktori maksumus on nelja miljardi euro ringis, selle võimsus on umbes 1600 MW ja see valmib 2015. aastal. Eelmisel nädalal ütles peaminister Andrus Ansip, et Eesti soovib uues Ignalina tuumajaamas toota 2530 protsenti riigis tarbitavast elektrist, erakond Eestimaa Rohelised on aga selle kava vastu. Prognoos näitab, et aastal 2020 vajaksime Ignalinas tootmisvõimsust ligikaudu 700 MW. Sellise võimsusega tuumakatel suudaks 2020. aastal katta Eesti tippkoormusest ehk suurimast elektritarbimisest kolmandiku. Ansipi sõnad näitavad, et Ignalina pole vennalik abi lõunanaabrile ega auahne äriprojekt, vaid pigem Eesti ellujäämiskava.
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
koondav komisjon, mis avalikult ja kõiki aspekte silmas pidades oleks probleemi kallal töötades leidnud osapooli rahuldava rahumeelse lahendi. Seda enam et komisjoni töö pidev avalikustamine oleks soodustanud dialoogi, arvamuste paljususe austamist ning mõjunud lõppkokkuvõttes lõimumisele ja rahvusrühmade vastastikusele lugupidamisele positiivselt. Tõsi, saaga algul peeti alternatiivseid lahenduseotsimisviise veel vihjamisi võimalikuks. 2006. aasta juunis arvas peaminister Ansip, et "pronksmehe probleemiga võiks tegeleda Ühiskondliku Leppe Sihtasutus".2 Arvatavasti aga oodati Ühiskondliku Leppe SA-lt või ükskõik milliselt konsensust otsivalt komisjonilt või koostöökojalt vaid üht valmisvastust "Teisaldada!" Usun, et selline konsensuse leidmine, kus lõppotsus on juba vaikimisi ette ära määratud, võib Eesti multivaatelises ühiskonnas osutuda ka edaspidi vägagi keeruliseks ega pruugi mahtuda demokraatia ja heade sotsiaalsete tavade raamidesse.
Eelarve kaudu kavandame ja suuname me riigi arengut, väljendame ja teostame oma prioriteete- mitte ei jaga vaid mehhaaniliselt raha. Meie valitud valuutakomitee tingimusteks on eelarvepoliitika ka peamine viis, millega riik saab mõjutada majandust: ennetada ja mahendada võimalikke riske, võimaldada positiivseid arenguid. Seega on eelarvepoliitika riigi võtmepoliitika, mis võimaldab valitsusel ellu viia teisi poliitikaid" (Riigieelarveseadus 2008-2011, Andrus Ansip, Ivari Padar) Riigieelarvepoliitika puhul rõhutatakse vajadust teha valikuid, suunata raha neisse valdkondadesse, mis riigi arengut kõige enam toetavad. Esimene riigieelarvestrateegia laadne dokument koostati Eestis aastal 2000. Kaks aastat hiljem kehtestati riigieelarve seadusega strateegia iga-aastase koostamise kohustus. Riigi eelarvestrateegia ülesehitus Riigi eelarvestrateegia esimene peatükk sisaldab valdkondade hetkeolukorra analüüsi.
Sooline võrdse kohtlemise seadus. 3. varanduslik 4. Kirjaoskus 5. Juuste värv 6. Kodakontsus Valitakse ringkkondades. Kanditeerida võib üksikisikuna ja erakonna nimedes. Iga erakond võib koostada oma nimekirja. (Kuni 125 nime). Tuleb maksta kautsioni iga kanditaadi eest (2 miinimumpalka). Iga ringkond saab teatud hulga mandaate ja iga erakond jagab oma kanditaadid ringkkondade vahel. 1. Isikukoodiga (VRK 40 000 10 mandaati). Ikv = 40000/10=4000 Tulemused: 2007 Ansip 22 000 1995 Rüütel 17 000 1992 Toomepuu 16 000 2. Ringkkonnamandaadiga. Näiteks 1. Juhan 4200 3. Leida 3000 4. Siiri 2000 5. Fjodor 1000 3. Kompensatsioonimandaadiga: 1. Juhan 2. Volli 3. Leida 4. Paul 5. Fjodor 6. Siiri 7. Tiit --------------------------- KOKKU 100 000 häält Vabad riigikogu liikme kohad täidetakse nendega kellel on suuremad võrdlusarvud. Erakond peab keguma 5% häältest. (5% ikv-st.)
Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. (Eesti Olümpiakomitee kodulehelt: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006) Eestimaalaste ootused Torino olümpiale olid olid väikesed, aga tulemus seevastu suurepärane. Kristina tiimi pingutus ja pikaajaline pühendumus tasus end lõpuks ära. Medalitseremooniat,
kaudu ning riigieelarve kaudu, samuti koostab ta seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib ka riigikontroll (haldustegevuse osas). Oma osa on ka vabariigi presidendil tema nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud. Võimude lahusus on eelkõige kontrollide ja tasakaalustuse mehhanism. c) Võimude lahusus Euroopa Liidu näitel Seadusandlik: Euroopa Palament, Euroopa LIIdu Nõukogu- eesistuja Täidesaatev: Euroopa Komisjon Jean, Andrus Ansip Kohtuvõim: Euroopa Kohus Küllike Jürimäe 10. Regionaalne valitsemine a) Põhja ja Lõuna suhted, näited riikide ebaühtlasest arengust b) Eesti haldusjaotus, maavanema ja maavalitsuse ülesanded plussid miinused, nägemused c) Kohaliku omavalitsuse ülesanded, valimised. 11. Rahvusvahelised organisatsioonid a) Globaliseerimise mõju rahvusvahelistele suhtele ja poliitikale Rahvusvaheline koostöö tähtsam, suurem tähemdus kuulumisel organisatsioonidesse.
Kirjakeelte loomise kaudu lihtsustatakse keele maastikut Rahvuse konstrueerimine Iga rahvus pea enda jaoks leidma · Oma maa maa, mis on nende oma. Maa, mis õigusega kuulub nendele · Oma ajaloo - Kuldne aeg, muinasaeg - Ajaloolised tähtsündmused · Oma rahvuskangelased - Müütilised kangelased näiteks Kalevipoeg - Mineviku kangelased näiteks Lembitu - Tänapäeva kangelased näiteks Ansip Eesti rahva päritolu Vana teooria loodud eelkõige keeleteadlaste poolt · Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis · Seal liiguti lääne poole, eestlased saabusid Eesti alale u. 3000 a. e.m.a. · Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes räägivad Soome-Ugri keelkonna keeli (keeleline sarnasus =geneetiline sarnasus) Uus teooria loodud keeleteadlaste ja geneetikute koostööna · Eeslaste esivanemad tulid Aafrikast otse Eesti aladele
aastal. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel. 2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parepoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (20032005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti. 2005. aastal, järjekordse valitsuskriisi järel, sai peaministriks Andrus Ansip. Kuni 2007. aastani, XI Riigikogu valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, alates sellest juhib ta aga paremtsentristlikku koalitsiooni. 2006. aastal valiti uueks presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu#Uusaeg
o Mängu tulevad järgmised asjad: Erakonna häältesaak vabariiklikul tasemel. Tekitatakse igale nimekirjas olevale inimesele võrdlusarv D´Hondt´i süsteem Kõik jagajad(häälte arvud nimekirjas) astendatakse 0,9ga Valimiskomisjon arvutab need välja 6 kohaga pärast koma Kui kõik jagajad on teada, hakatakse neid kandma valimisnimekirja Nt. Ansip oli ref nimekirjas I, seega oli tema jagaja 164 255 (erakonna häälte saak vabariigis). Ref nimekirjas II inimese jagaja oli 164 255 jagatud 1,866066 (2 astmel 0,9) võrdub 99005, 99.... jne. Teiste erakondadega tehakse sama ning kõikide erakondade kandidaatide peale tehakse ilmatuma pikk jagajate tabel. Need, kes on juba isikumandaadi või ringkonnamandaadiga sees, võetakse
kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP 1.horisontaalne 2.seadusandlik rahva esindaja riigikogu 3.täidesaatev valitsus 4.kohtuvõim Uued Riigikogu valimised 2015 märts 1 pühapäev Riigikogu juhatus Ergma,Jänes,Rats .Valitakse 1 aastaks.Esimees Ergma. Valitsuse koosseis : Maksimaalselt 15 ministrit tegelikult13 1. Peaminister -Andrus Ansip,Peaminister 2. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo 3. Justiitsministeerium - Hanno Pevkur 4. Kaitsemionister Urmas Reinsalu 5. Keskkonnaminister Keit Pentus- Rosimannus 6. Kultuurimisinster Rein Lang 7. Majandusminister Juhan Parts 8. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder 9. Rahandusmininsteerium Jürgen Ligi 10. Regionaalminister - Siim-Valmar Kiisler 11. Siseminister - Ken Martin Vaher 12. Sotsiaalminister- Taaavi Rõivas
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapä...
+ ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi, õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid Muutuste tuules 1988 jaanuar Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ERSP + Loodi alles augustis kuid esimesed üleastumised juba jaanuaris + Lagle Parek 2. veebruaril - Tartu rahu aastapäeva tähistamine + Andrus Ansip kompartei tähtis isik, umbes teisel kohal.. koerad saadeti kallale... Ansip oli ämma sünnipäeval?! 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäev + Puudub tegutsemine selle peäva tähistamise vastu aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum + nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele, arutati rahvuskultuuri olukorda, avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees
Rakendab riigipeade nõukogu arengusuundi. Näiteks põllumajanduskokkusaamisele läheb põllumajandusminister. Tegeleb ka välissuhetega ja üritab riike koostööd toimima panna. Riigipeade nõukogu - peaministrid peamiselt. Kaks korda aastas saavad kokku. Sinna lähevad tavaliselt need kelle asjast jutt käib. Arutavad üleüldisi EL arengusuundi. 3) Kõik saab alguse EL komisjonist. - tagada EL kui organisatsiooni areng. Igal ühel on oma esindaja. Andrus Ansip on Eesti esindaja praegu. Komisjoni liikmed valitakse parlamendi liikmete seast. Lisaks on veel kohtuorganid: 1) Esimese astme kohus 70-80% EL õiguste ja asjadest lahendab. Ettevõtete ja isikute kaebused. 2) EL kohus. Komisjon vs riik või riik vs riik ntx. Kõik vaidlused, mis on seotud lepingute, põhiõiguste harta ja EL toimimisega seotud. EL kohtus toimub: 1) EL kohus annab näiteks nõuandeid ja arvamusi. Kui teemaks on ELi õigusi vist puudutav arutelu.
Valimistulemuste kindlakstegemine (RVS §62): - Esimeses etapid jaotatakse isikumandaadid: Tartu näitel: - Valijaid 70 968 (määrab mandaatide hulga - 8) - Valimas käis 46 229 osalus 65,1% - Isikukvoot: 46 229 : 8 = 5735,88 ISIKUMANDAADIKS vajalik 5735 häält (ainult Urmas Kruuse 6254) - Varasemalt Ansip ja Jänes (isikumandaadi saavad vaid linnapead) - Individuaalne tulemus! (2011. aastal 14 isikumandaati) - Ringkonnamandaadid: Piirangud: - 5% üle riigi (erakonnad, kes ületavad valimiskünnise) erakond peab olema populaarne üle terve riigi (ei saa olla regionaalne erakond; regionaalsed parteid võiks tekkida nt Ida-Virumaal venelastest kodanike
Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, mis o toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel o toetab ministri, kes ei juhi ministeeriumi , tegevust o arendab Eesti avalikku teenistust o arendab dokumendihaldust ja korraldab arhiivindust o korraldab Riigi Teataja avaldamist Ministrid Andrus Ansip Helir-Valdor Seeder Peaminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Ivari Padar Haridus- ja teadusminister Rahandusminister Rein Lang Urve Palo Justiitsminister Minister Jaak Aaviksoo Siim Valmar Kiisler Kaitseminister Regionaalminister
Aasta varem oli presidendiks valitud endine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel. 2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (20032005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti. 2005. aastal, järjekordse valitsuskriisi järel, sai peaministriks Andrus Ansip. Kuni 2007. aastani, XI Riigikogu valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, alates sellest juhib ta aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast 2009. aasta suvest kuni 2011. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, seejärel jätkas see enamusvalitsusena. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves. 2008. aastal tabas Eestit tõsine majanduslangus, mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
