Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on.2 1.5. Unenäod ja Jumal Anselm Grün arvab, et unenäod ei ole alateadvuse kujundamine, vaid Jumala keel, mis on vajunud unustusehõlma. Jumal ise räägib meiega unenäos. Ta osutab meid ümbritsevale. Toob meis nähtavale meie enese tõe. Unenäos näitab Jumal samme, mida oma sisemisel ja välisel teel astuma peaksime. Sageli on unenägu rõõmusõnumiks. Jumal ütleb, et oleme hinges juba kaugemale jõudnud, kui ärkvel olles võiks arvata. On olemas kütkestavad ja ühtaegu õudu
viisil vabandust paluma) käimisega. · 1075 Gregorius VII kehtestas nn paavstidiktaadi millega ainult paavst võis seada ametisse kõrgemaid vaimulikke, kroonida ja vabastada ametist keisreid, mõista kohut kõikide üle. Keegi ei allunud ühelegi ilmalikule kohtunikule. · Kujunes välja ka skolastika- keskaja teadus, mis ühendab endas antiikfilosoofia (Platon, Aristoteles) ja ristiusuõpetuse · Tuntumad skolastikud olid: o Cantebury Anselm 1033-1109. Taotleb usutõdede mõistmist usut lähtudes ja töötas välja ontoloogilise jumalatõestuse o Pierre Aberlard 1079-1142. Ütleb oma teoses ,,Sic et non" (,,Jah ja ei"), et ajastu põhiprobleemiks on universaalide vaidlus. Realism väidab, et universaalid on olemuslikud. Nominatism peab neid mõistuse abstraktsioonideks. o Skolastika tipuks peetakse Aguino Thomast 1225-1274. Tuntud teosed,
Porphyrios Tüürosest (s232). Aristotelesel olid üldmõisted nii sugu (genus) kui liik (species) REALISTID (ld realis `aineline, tegelik') väitsid, et üldmõisted on tõeliselt olevad. Äärmuslikud realistid: Universaal on tõeliselt olemas asjadest eraldi, enne neid ind. üksikasju, mis tema alla kuuluvad. (Platon) Mõõdukad realistid (mõnikord nimetatud ka essentsialistideks (ld essentia `olu, olemus'): Universaal on olemas, kuid sisaldub asjades endis. (Aristoteles, Anselm, Aquino Thomas) NOMINALISTID (ld nominalis `nimeline'): väitsid, ainult konkreetsed asjad on tõeliselt olemas. Äärmuslikud nominalistid: Üldmõisted on pelgad nimed, üksenes sõnad, mis tekivad alles pärast üksikasju, mida nendega väljendatakse. (Roscelinus, Occam) Kontseptualistid: (ld conceptus `mõte, kujutlus') ehk mõõdukad nominalistid: universaale ei ole maailmas olemas, kuid nad eksisteerivad inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. (Abelard)
fundamentalismi negatiivne suhtumine loogikasse ja filosoofiasse. Idapoolsetes islamimaades (näiteks Pärsias) suhtuti loogikasse al-Ghazali eeskujul pigem kui tööriista, mida muuseas saab oma filosoofiavastastes rünnakutes kasutada ka islami teoloogia. Seetõttu jätkati Pärsias käsiraamatute ja kommentaaride kirjutamist, iseseisvate loogikauurimustega aga ei tegeldud. 2.2.2 Loogika taastärkamine Euroopas Canterbury Anselm (1033-1109) kasutas oma tuntud teoloogiaalastes teostes antiikajast tuntud loogikameetodeid ning rajas sellega eriti katoliikluses hiljem väga t"htsaks muutunud teoloogilise traditsiooni. Otseselt loogikaga Anselm palju ei tegelenud, küll aga tegi seda Peter Abelard (1079-1142). Boethiusest ja Anselmist mõjutatud Abelard tõstis oma kommentaaridega Aristotelese ning Porphyriose klassikalistele tekstidele keskaegse loogikauurimise senisest palju kõrgemale tasemele.
* Kolm keskaja filosoofilist põhiprobleemi: -) Usu ja mõistuse vahekord = kuidas usk mõjutas mõistust küsimuseks oli see, et mis on mõistuse roll usu kõrval. On kolm positsiooni: *) Usun, sest see on absurdne (Credo Quia Absurdum Tertulcianus 160-220 AD) ütles, et usutõed ei ole mõistusega võetavad, sest nad on liiga rasked, et neid mõista. Ta ütles ka, et filosoofia on religiooni teenijatüdruk. *) Usun, selleks et mõista (Credo ut Intelligam Anselm Canterbury'st 1033-1109) ütles, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus võib taibata jumalikke tõdesid. *) Mõistan, selleks et uskuda (Intelligo ut Credam Pierre Abelaerd 1079-1142) leidis, et inimmõistusel on usutõdede mõistmisel suur tähtsus ning ilma mõistuseta ei suuda ka mõista usku. -) Universaaliate probleem universaal tuleneb ladina sõnast universalis ehk üleüldine ning mõistena tähendab, et universaaliad on abstraksed objektid (nt omadused, suhted,
Auburni süsteem- vaikuse nõue, eraldi kambrid. Londonis loodi oma nõuetele vastav politsei alles 1830ndatel aastatel, varem väga nõrk. Suurt tähelepanu hakati pöörama keskkonna ja kuritegevuse suhetele. Varem oli kuriteos nähtud vaid kurjategijat, keda sai piirata hirmutamisega. 19.saj hakati mõistma, et keskkond võis mõjuda destruktiivselt ja kuritegevus nakatas inimesi kui teatud tüüpi haigus. Reformistidel kättemaksuteooria. Baieri kriminaalseaduse autori Anselm von Feuerbachi juhitud koolkond lõi õpetuse karistusähvarduse psühholoogilise sundefekti kohta (1813.a). Karistus tuleb ka täide viia, et seda peetaks reaalseks. Feuerbachi õpetus sai otsustavaks sammuks modernse ühiskondlik- preventiivse mõttekäigu suunas, milles rakendatakse nii individuaalseid kui ka sotsiaal-psühholoogilisi meetodeid. Juhendeid karistuse määramiseks ei andnud. Euroopas tehti seda kättemaksu
Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. 3. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. Filosoofias oluline jumalatõestamine. 1. ONTOLOOGILINE jumala tõestamise teooria, esindas Anselm Canterbury (Itaalia päritolu filosoof, 1033-1109). Jumal on ülim, kuna ta on ülim, siis ülim peab sisaldama endas kõike, seega sisaldab ta endas olemist. Jumal- obsoluutne olemine. 2. KOSMOLOOGILINE jumala tõestamise teooria, esindaja Thomas Aquinost (Itaalia krahv, hüüdnimega ,,hingeline doktor", 1225-1274). Igal asjal on olemas põhjus ja loomulikult saab selleks põhjuseks olla jumal. UNIVERSAALIDE TÜLI EHK VAIDLUS
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
R. Penck (loodusrahvaste motiivid ja laste joonistused, toored ja intensiivsed värvid); Jörg Immerndorff (sündinud sõja lõpuaastal sõjakogemus puudub; healjuhul on mälestus viletsusest; kogemus siiski teine; neid hakkab siiski huvitama ajalugu, mis oli enne 45ndat. Keda täpsemalt huvitab, võib lugeda artiklit Immendorffist ja Kiefelist!; Saksamaa kunst muutub iseseisvamaks ja lakkab olemast Ameerika väikevend). Puudub ilu taotlus, eesmärgiks on siiras eneseväljendus. Anselm Kiefer maalis sümboltähendusega ruume (Hitleri mingeid valitsusruume vms); maali teemaks on asetatud see, mida sakslased püüdisd unustada (rahvuspsühholoogiline tõrjutud kogemuste päevavalgele toomine, et sellega leppida ja edasi minna); Kiefer tegi ka metallist installatsioone (Stazi toimikute päevavalgele tuleku kontekst). Gerhard Richter teda tunnistab ameerika kriitika
kuni kõrge vanaduseni, viitavad sellele, et tal oli tõeline religioosne vajadus. 24 Teine etteheide tehakse Kantile poliitilises plaanis. Nimelt selles osas, et ta Prantsuse revolutsiooni küll tervitas, doktrinaarses plaanis aga revolutsiooni mõtte kõrvale heitis. Me oleme seda küsimust eelnevalt juba valgustanud. Kuulus jurist Feuerbach (filosoof Ludwig F. ja maalija Anselm F. vanaisa) esitas selle etteheite juba 1798 a. oma "Antihobbes'sis". Kolmas etteheide puudutab Kanti "asja iseendas". Kant ei väsi rõhutamast, et igasuguse kogemuse esmaseks aluseks on meeleline kaemus, et me kõiki asju tunnetame vaid ilmingutena. Teiseks, et aprioorsed vormid, milles meie meelelisus ja meie mõistus seda materjali töötleb - ruum, aeg ja kategooriad , on maksvad vaid ilmingute vallas ja väljaspool seda on mõttetud
Tekkis reformistide koolkond, mille juhiks oli Saksa professor Karl Binding (1841-1920). Ta toonitas, et karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta. Seetõttu nõuti, et sarnaseid juhtumeid tuleb sarnaselt käsitleda (ekvivalentsi printsiip), karistus peab olema kuriteoga samas proportsioonis (proportsionaalsusprintsiip); kurjategija pidi oma tegude eest vastutama (võla printsiip). 19 saj I poolel tegutses ka teine, Anselm von Feuerbachi (1775-1833) juhitud koolkond, mis lõi õpetuse karistusähvarduse psühholoogilise sundefekti kohta. See ei olnud karistus ja selle täideviimise õpetus vaid kriminaalseadus, mis sai kuritegevuse vastu võitlemise esmaseks vahendiks: karistus tuleb ka täide viia, et seda peetaks reaalseks. Feuerbachi õpetus oli vanema aja hirmutamisideedega võrreldes suur samm edasi. Klassikalise koolkonna kriminaalteooria, mis algusest lõpuni oli vaid teoreetiline, ei saanud
Relatiivsed teooriad lähtuvad ühiskonna huvidest ja vajadustest. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid tea peab püüdma karistatavaid tegusid ka edaspidi ära hoida. Relatiivsete teooriate maailmavaateline alus tuleneb valgustusideedest ning positivistlikust maailmapildist, mille järgi inimese käitumine on determineeritud ja empiiriliselt seletatav, inimene ise aga kasvatatav ja mõjutatav. 1)Üldpreventsioon teooria töötas välja Anselm Feuerbach, kelle arvates üldpreventsioon toimib psühholoogilise surve abil. Tähendab karistusega ähvardamist, mis hoiab kõikuvat elementi eemale kuritegude toimepanemisest. On üldine toime, karistus peab mõjuma üldiselt. Üldpreventsiooni teooriale on hiljem kõige enam ette heidetud just seda, et ta muudab karistatava isiku teiste inimeste mõjutamise vahendiks. 2)Eripreventsioon - karistuse eesmärk on konkreetse õigusrikkuja selline mõjutamine, et hoida ära uute
Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650)) Pragmaatilised argumendid- Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 94. Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse /eesmärgipärasuse argument ing. k. argument from design, argument to design õigupoolest argumentide tüüp kr. k
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
be about. Likewise, if (2) is about Pegasus, then (2) is false, for Pegasus must then in some sense exist. It is worth noting a previous solution to the Problems of Apparent Reference to Nonexistents and Negative Existentials, rejected by Frege and later even more vehemently so by Russell. J1 is uncontroversial; J2 seems obvious; J4 is just a fact; and J5 is trivially true. Alexius Meinong (1904/1960) had boldly leapt to deny J6, insisting à la St. Anselm that any possible object of thought--even a self-contradictory one--has being of a sort even though only a few such things are so lucky as to exist in reality as well. Moriarty has being of that sort and can be referred to, even though--fortunately for England and the world--he lacks the property of existing. 2 With that otherwise unexplained distinction in hand, Meinong could deal handily with negative existentials in particular. Such a sentence says, of an
Lactianus nimetab protsendivõtmist röövimiseks, Ambrosius mõrvataoliseks. Paavst Aleksander II kuulutas, et liigkasuvõtmise patt pole andeksantav. Katoliku kiriku juhtiv teoloog Aquino Thomas pidas intressi valeks, kuna see võrduvat „kahekordse maksmisega“ nii asja enese kui ka selle kasutamise eest. Protsendivõtmist peeti ajaga hangeldamiseks, mis ei olevat inimese õigus. Veel Luther ja Melanchton olid protsendivõtmise vastu. Üks esimesi skolastikuid Cantenbury Püha Anselm nimetas intressi küsimist varguseks. Islami maades on intressi küsimine tänini keelatud (sealsed pangad majandavad ennast mingite „teenindustasude“ ja mille iganes arvel). Dariaat keelab igasuguse intressi või maksu küsimise nii fikseeritud kui ujuva määraga. Calvinist alates tehakse vahet seaduslike ja ülekohtuste protsentide vahel. Henry VIII lubab kindlaksmääratud protsente. Kogu asja päästab Frances Bacon, viies intressivõtmise looduslikule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
