Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"anschluss" - 57 õppematerjali

anschluss - “e Kosten (kulud) anrufen Wähler Rechnung,-en wählen (valima) Schulden (võlad) Sich verwählen (valesti valima) Telefonnummer Abnehmen (ära, maha võtma) Wählerin Ausrichten (saavutama, edasi andma) Piepserei Klingeln (helisema) Läuten (helisema) Rufen (kutsuma) Sich melden (toru võtma) verstoBen (eksima, patustama)
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu Maailmasõdade ajal

Õppesisu 9. klass Teine maailmasõda 1939­1945, 10 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 2 Rahvusvaheline olukord lääneriikide järeleandmised lepituspoliitika/rahustamispoliitika ja Saksamaale. München. MRP selle mõju. Anschluss 4 Sõjategevuse üldiseloomustus 1) sõja algus ja lõpp 1) Saksamaa ja NSV Liidu kallaletung 2) sõdivad pooled, rinded Poolale. Katõn 3) holokaust 2) Talvesõda 4) ÜRO asutamine 3) sõjategevus Euroopas ja NSV Liidu territooriumil...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Genova konverents X MRP ­ see võimaldas Venemaal ja Saksamaal sõdida omadel rinnetel kartmata, et üks teist ründab. Põhjenda iga oma valikut. 2. Järjesta sündmused: 1. Rahvasteliidu asutamine 2. Locarno konverents 3. Hitleri võimuletulek 4. Anschluss Rahvusvahelised suhted 20. ja 30. Õpikust paragrahv 11 ja 12 3. Nimeta 1935. kuni 1937 toimunud kuus teemakohast sündmust ja kirjuta need tabeli lahtrisse sobiva üldnimetuse alla. Ühte aastaarvu võid kasutada mitu korda. Aastad: 1935; 1936;1937 Üldnimetus Aasta Sündmus, kriis, leping Sõjakolded maailmas 1935 Itaalia ­ Etioopia sõda 1936 Algas Hispaania kodusõda...

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus: Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud?

Need järelandmised olid põhjendatud, sest Hitler kasutas lihtsalt võitjariikide kehva välispoliitilist tegevust ära. Õigustamata jääb järelandmine liitlaste poolt, kes ei läinud Saksamaa vägedele vastu, kui need ,,nö" põlised Saksamaa alad hõivasid. 1936. aastal viis Saksamaa oma väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni, kuid Prantsusmaa ei teinud selle takistamiseks midagi. Samuti ei tehtud midagi kui Austrias anschluss korraldati ja Austria Saksamaaga liideti. 1938. a. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Kas Eesti, riik kus 25% elanikkonnast on vene rahvusest, oleks nõus sellega, kui Venemaa selle okupeeriks, väites, et sealsed Venelased tahaksid oma kodumaal elada? Just samapalju, kui on Eestis venelasi, oli ka Tsehhoslovakkias sakslasi. Kui Saksamaa osa Tsehhoslovakkiast okupeeris, otsustasid Prantsusmaa,...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku b) Reini-tsooni hõivamine ­ Hitler viis oma väed Reini tsooni, mis pidi olema demilitariseeritud 1936. tahtis näha kuidas maailm reageerib, rikkus sellega Versailles' lepingut. Midagi ei juhtunud, maailm ei teinud midagi rahu säilitamise mõttes. c) Anschluss ­ Hitler nõudis Austria liitmist Saksamaaga, mis oli aga Versailles' lepinguga keelatud. Ettekäändeks oli see, et seal elab palju sakslasi. Hitler toetas ka avalikult austria natsiparteid. Hitler liitis Austria endaga 1938. Lääneriigid ei osutanud taas vastupanu d) Tsehhoslovakkia kriis - hitler tahtis ka endale osa Tsehhoslovakkiast (sudeedimaa) sudeedimaa oli Tsehholslovakkia kõige arenenum ja rikkam piirkond...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Adolf Hitleri elu ja saavutused

aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (1837­1903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921­1945). Aastatel 1934­1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933­1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934­1945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
40
docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

· Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus ­ riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur...

20. sajandi euroopa ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid

mustlased on alamrass, rassidoktriinandis Saksamaale eesmärgi, ühtsustunde ja ohvrid, rass peab vabanema roojasest ­ hävitada füüsilise või vaimse puudega inimsed, geneetiliselt nõrgemad (pärilike haigustega), alkohoolikud, kodutud, hulkurid, homoseksuaalid Sõjavägi: 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus · Sammud sõja suunas: Ansluss, Müncheni tehing Anschluss ­ Saksamaa annekteeris Austria 1938. a Müncheni tehing ­ (Hitler, Mussolini, Chamberlan, Dalaidier) jagasid Tsehhoslovakkiat ja tunnistasid Saksamaa õigust Suudenimaa hõivamisele · Versailles' rahulepingu rikkumised 1932. a lõpetati reparatsioonide maksmine 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus, loodi sõjavägi Wehrmacht 1936. a Reini demilitariseeritud tsooni sõjavägede viimine...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

DIE BESCHREIBUNG

· Begründe, wenn möglich, die einzelnen Handlungsschritte. · Die Sprache ist sachlich. Die Fachwörter müssen den Vorgang bzw. Sachverhalt genau treffen. · Formuliere die Sätze kurz und klar und passe den Stil dem Vorgang an. Verwende Formulierungen wie ,,Nachdem ...", ,,Im Anschluss an ..." · Die Ausdrucksweise ist unpersönlich, nicht ,,Ich mache ..." oder ,,Er verwendet ...", besser: ,,Man nehme ..." · Oft ist es sinnvoll, Nominalisierungen (der Nominalstil ist durch die Häufung von Substantiven gekennzeichnet) zu verwenden. · Wecke in einer Einleitung das Interesse des Lesers für die Beschreibung · Gib in einem Schluss ergänzende Tipps · Einleitung und Schluss dürfen nicht zu lang sein...

Saksa keel
5 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

USA Juba aastal 1938 nägi USA president Franklin Delano Roosevelt ette suurendada sõjalennukite aastatoodangut 10 000-lt 20 000-le ja mais 1940 kuni 50 000-le. USA ei sõdinud tollal, kuid valmistus sõjaks. Suur-Saksamaa loomine Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa (Austria liitumist nimetatakse ka "anschlussiks" (saksa Anschluss 'liitmine'). Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. Müncheni kokkulepe (1938) 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks ­ Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

D. Roosevelt ­ USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop ­ Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov ­ Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss : ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail Koonduslaager - Saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, surmavabrik Antisemitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes Geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. Poola koridor - Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida- Preisimaad Saksamaast....

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lebenslauf als Text- Angela Merkel

Die Konfirmation Angelas fand im Jahre 1967 statt. Ein Jahr danach wurde Merkel ein aktives Mitglied der Sozialistischen Einheitspartei Deutschlands Jugendorganisation "Freie Deutsche Jugend" (FDJ). Im Jahre 1973 machte Merkel an der Erweiterten Oberschule (EOS) "Hermann Matern" in Templin ihre Abitur und begann im Anschluss ein Physikstudium an der Universität Leipzig wo sie Kontakte zur Evangelischen Studentengemeinde schuf. Durch die Hochzeit mit dem Physikstudenten Ulrich Merkel im Jahre 1977 nahm Angela Merkel ihren heute bekannten Familiennamen Merkel an. Die Ehe der Beiden wurde im Jahre 1982 geschieden. Das Studium als Diplomphysikerin schloss Merkel im Jahre 1978 ab und nahm ihre erste Anstellung als wissenschaftliche Mitarbeiterin im Zentralinstitut für Physikalische Chemie an...

Saksa keel
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo kontrolltöö mõisted

Ajaloo kordamisküsimused 1. Mõisted 1) Lepituspoliitika ­ Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida. 2) Anschluss ­ Austria ühendamine Saksamaaga. 3) Müncheni kokkulepe (sobing) ­ Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP ­ Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta ­ W.Churchill'i ja F.D...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted 1930

NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abi aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias. Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemisega, mis viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägede käest. Austria liitmine Saksamaaga e. Anschluss 1938: (Vt. ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A.Hitleri saamisega Saksamaa juhiks (Hitler oli ise austerlane; Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamine ühte riiki; tugeva natsipartei olemasolu Austrias)....

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Karl pPopper

Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Popperi filosoofia.................................................................................................................................6 Induktsionismi kriitika.....................................................................................................................6 Oletused ja ümberlükkamised...

Filosoofia
12 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). · Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss , majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, ,,juhitav demokraatia"....

Maailmasõjad
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad)

5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930. aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt ­ rikkus lepituspoliitikat, oleks võinud alata II maailmasõda. Agressioon 2. Austria Anschluss ­ Austria liitmine Saksamaaga. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel - 4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale?...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

2. Maailmasõda

VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 ­ 152. Sõja eelõhtu On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahulepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine kui Saksamaa, Jaapani ja Itaalia lahkumine Rahvasteliidust. Märtsis 1935 taastas Saksamaa Versailles' rahulepingu sätteid rikkudes üldise sõjavaekohustuse ning mõni kuu hiljem sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis Berliinile võimaluse võimsa sõjalaevastiku taasloomiseks. Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno k...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Roger Federer

Als Nummer 15 der Welt startete der Schweizer in Wimbledon. Dort traf er im Achtelfinale auf den siebenmaligen Titelträger Pete Sampras. Nach fünf Sätzen stand der 19-jährige Schweizer als Sieger fest und beendete damit Sampras' Serie von 31 Siegen in Folge in Wimbledon. Die folgende Viertelfinalbegegnung gegen den Briten Tim Henman verlor Federer jedoch. Im Turnierverlauf hatte sich Federer eine Leistenverletzung zugezogen, die ihn im Anschluss zu einer siebenwöchigen Pause zwang. Erst zu den US Open im Spätsommer war er wieder fit, wo er im Achtelfinale gegen Andre Agassi verlor. Ein Finaleinzug in Basel während der folgenden Hallensaison reichte nicht aus, um den nach den Ergebnissen der ersten Saisonhälfte möglichen Einzug beim Tennis Masters Cup der besten acht Saisonspieler zu realisieren. Federer beendete die Saison auf Platz 13 der Weltrangliste. Roger Federer bei den US Open 2002...

Saksa keel
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ajalugu - 1930. a Eesti ja maailm

1938 – „kristallöö“. Rahvas oli propaganda poolt nõnda üles köetud, et juudiviha pääses valla. Sel ööl peksti, hävitati ja tapeti juute ja nende vara. Märtsis toimub juba Austria vägivaldne liitmine Saksamaaga. Seejärel viidi läbi referendum, kus 99% „toetas“ liitumist. Natsiparteid olid riigisiseselt suure töö ära teinud. (Kõik tulemused, mis on üle 90% ei ole enam eriti demokraatlikud) Märts – Anschluss – Austria on liidetud. Müncheni konverents – osalevad Inglismaa (Chamberlain – lepituspoliitika suurim apolodeet) ja Prantsusmaa peaministrid, Saksamaad esindab Hitler ja Itaaliat Mussolini. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale (kuna seal elab 3 milj. sakslast. Nad ise nõudsid liitumist Saksamaaga). Seda kokkulepet on nim. häbiväärseks, kuna kolmandad riigid otsustavad teise demokraatliku riigi edasise saatuse üle. Maa jaotati ära kahes osas...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni (Versailles' lepingu tingimuse rikkumine) . See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. c) Anschluss 1938 Austria ühendamine Saksamaaga. (Hitleri eesmärgiks oli Suur- Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa) 8. Isikuid: a) Chamberlain Inglise poliitik, konservatiiv. 1937–1940 peaminister. Osales 1938 Müncheni kokkuleppe sõlmimises. b) Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945...

Ajalugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun