kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay, Pavana ja Gagliarda, Passamezzo ja Saltarello. Canzon Itaalias, prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus,
Hilisrenessanss Istrumentaalmuusika 16. sajandil · Kuni 16. saj. muusika seotud tekstiga · See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
Olulised muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15-16 sajand: 1) Missa 2) Motett 3) Kaanon Catus firumus, ladina keelest tõlgituna püsiv viis. See on peameloodia. Kindel viis mis läbib laulu. Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgi...
Instrumentaalmuusika. Kasutusel olid orel , klavessiini erinevad tüübid. Kasutusele võeti trompet ja tromboon, mis olid kasutuses linnamuusikute ansamblites, hiljem isegi kirikus. Ansamblimuusika oli enamasti tantsumuusikaks või lihtsalt seltskonna lõbustamiseks. Alates 16. sajandist oli mitusada aastat enesestmõistetav noodist laulmise oskus ja mitme pilli korralik valdamine.l6.sajandi lõpus hakati instrumentaalpalu nimetama ka sonata'ks ( sonare - kõlama ). Madalmaades oli ansamblimuusika rangelt polüfooniline , paljude eredate teemadega, mida imiteeritakse uutes lõikudes. (17. saj. Fuuga eelkäija). HÄÄLDUSED: Azincourt - azänku:r Boccaccio, Giovanni - bo'katso dzo'vanni Philippe de Virty - phriip dö vitri: Guillaume de Machaut - gijo:m dö maso: Guillaume Dufay - gijo:m düfa'I Gilles Binchois - zill bänsua Jousquin Desprez- zoskä:n de'pre: 4
RONDELLUS Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. ·MARIA STAAK (laul) ·ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) ·MUUSIKUD Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude ning tantsumuusikan...
madrigal, ricercar(pillidele) Orlando de Lasso/ Orlandus Lassus(1532-1594) 5. põlvkond; üks isikupärasemaid heliloojaid; tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti Madalmaade vokaalpolüfoonia, suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; zanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella, sansonett Veneetsia koolkond: Andrea Gabrieli(1520-1586) missa, psalm, motett, oreli- ja ansamblimuusika Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori) Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) looming tasakaalukas ja konservatiivne; zanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal. Clement Janequin sansoonizanri kuulsaim esindaja Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti
lugu. 7) Instrumentaalmuusika ja tähtsamad pillid! Vastus: 16.sajandil hakkasid välja kujunema esimesed pilli muusika zanrid. Kuni selle ajani pillimuusikat kirja ei pandud, see oli peamiselt improvisatsiooniline. Peamiselt mängiti tantsumuusikat ja saadeti laule. Ka kõik renessansiaja noodid olid alati koos laulutekstidega. Esimesed kirjapandud pillilood olid tantsud, neid mängiti ka seltskonnamuusikaks.Väga levinud oli ansamblimuusika. Tavalisemad pillid olid: orel, klavessiin,lauto,viiul, vioola,tromboon. 8) Nimeta kaks kuulsamat heliloojate koolkonda ja kaks heliloojat! Vastus: Madalmaade koolkond ja Rooma koolkond. Orlandus Lassus oli madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Giovanni Pierluigi da PalestrinoRooma koolkond. U.15251594, oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid kataoliku muusika helilooja.
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
BAROKK-OOPER: õukondlik laateos, eriline tähelepanu on dekoratsioonidel, häälel, lavakujundus pidi tõeline olema(aiad, lossid jne). Muusika oli esmatähtis. Juhtivad muusikamaad: 1.Itaalia- ooper; laul; viiulikunst D. SCARLETTI 2.Prantsusmaa- ooper, ballett, rokokoo-kunst, muusikas valitses mänglevus, graatsilisus, kergus J.P. RAMEAU 3.Saksmaa- orelimuusika, koorimuusika H. SCHÜTZ, J.S. BACH, G.F. HÄNDEL 4.Inglismaa- klavessiiinimuusika ja ansamblimuusika H.PURCELL BACHI TEOSED Matteuse passion, Johannese passion, Luuka passion, missa h-moll, Brandenburgi kontsertid(6), klaverikontsertid, fuugad, oreliteosed HÄNDEL-I TEOSED - Saul, Simson, Juudas Maccabäus, Messias, Renaldo, Julius Caesar
sirge, alt üleskeeratud, meenutab jalutuskeppi) Vaskpuhkpillid: Trompet, tromboon, tsink (kõverad) Keelpillid: viola de gamba (tšello eelkäia), Viola da braccio (viiuli eelkäija) Portatiivorel Dulcian Krummhorn viola de gamba Viola da braccio Pommer 17. Ansamblimuusika – tantsud instrumentaalmuusika vormid: canzon, sonata, ricercar- fuuga eelkäija tabulatuurnoodikiri. Ei kirjutatud välja meloodiat vaid pandi numbrid – nagu akordimärgid ansamblimuusika moodustasid enamasti tantsud. (aeglane + kiire) Pavana ja Gagliarda Branle ja Gay Passamezzo ja Saltarello Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (kaanon nt) Fuuga (polüfoonia kõrgem vorm) Bach-17.saj
taktimõõdus Temaatika argimuredest romantika ja pidutsemisteni Esitatakse tantsu- ehk diskoklumides http://www.youtube.com/watch?v=2FgDles4xq8&ob=av3e Punk rock Sünniaeg 70. aastate esimene pool Iseloomulikud teravad, poliitilised ja sotsiaalsed protestivaimust kantud tekstid, lihtne harmoonia, kiire tempo, 4/4 taktimõõt Ansamblis laulja, 1-2 eletrikitarri, basskitarr ja trummikomplekt Ansamblimuusika, mida iseloomustavad lärmakus, ülitugev helivõimendus ja agressiivsus http://www.youtube.com/watch?v=uOQ4f7YItX8 Grunge Kujunes välja 80. aastate lõpul Hipiliikumise, heavy metal'i, punk rock'i sulam Paljudele lugudele iseloomulik rahulik, meloodiline salmiosa, kiire ja kriiskava häälega refrään Sõnum jtutstab võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumustest jpm
4 osa Klassikaline sonaat on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile. 3-4 osa Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. 3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel. Kammermuusika on ansamblimuusika - muusika väikesearvulisele koosseisule, kus igal esitajal on oma partii Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e. sonaat allegro vorm) Sissajuhatus ei esine alati Ekspositsioon kaks teemat, peateema taval. aktiivsem, põhihelistikus kõrvalteema taval. leebem, dominanthelistikus
Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt ,,Ma tulen taevast ülevalt" ning ,,Üks kindel linn ja varjupaik". Pillimuusika renessanssis Väga palju näiteid on säilinud tänapäevani (lautole ja klavessiinile). Keelpillidest olid kasutusel kõik viola tüübid, harf. Klahvpillidest kasutati klavessiini, klavekordi ja orelit. Puhkpillidest flöödid, pommer (tänapäeva oboe), dulcian (tänapäeva fagott). Arenes ansamblimuusika (16. sajandi lõpp), mida kirjutati tantsude näol. Tantsud: galliard, paviaan, saltarello ja Branl. Kuulsamad heliloojad: Sakslane Susato (16. saj.) ja prantslane Frank.
Ansambel Rondellus Ajalugu Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua ...
Madrigal: zanri ülnim: seltskondlik ilmalik laul isel tun: polüfooniline, ilmalik, lihtne meloodia ja vaba vorm nt ''valge õrn luik'' ja ''eine murul'' 7. instrumentaal muusika klahvpillid puhkpillid keelpillid Orel, klavessiin, Pommer, dulcain, krummhorn. Lanto, vioolad 17 saj viiuli klavikord,spinett tsink võidukäik Nimeta ansamblimuusika vorme. a) tants (brank, pavaan, galliard) b) laul (vokaalmuusika, canzon, ricercar) c) instrumentaal /pillimäng (sonaat e sonare) KLASSITSISM Mozart- sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Ta sai isalt muusikalise hariduse. Pikka aega oli isa tema mänedzer ja korraldas tema esinemisi Eu tähtsamates keskustes ja toimetas trükki noore Mozarti esimesi teoseid..tööaastad: 1763-1773- pariis, london,viin, itaalia 1773-1781-
Renessanss o Sõna Itaaliast taassünd o Jaguneb o Vararenessanss 14-15 Prantsusmaa ja Itaalia o Kõrgrenessanss 15 II-16 1.veerand muusika Madalmaades Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu o Hilisrenesanss 1520-1600 Itaalia Mida uut tõi? o 14. saj Euroopa kaubanduslikud muudatused o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene o Kõik muutus ilmalikuks ja lähtus inimestes humanism Renessanss muusikas o Uus kõlaideaal o Terts ja sekst intervall Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia o Seos tekstiga o Lihtne, laulev ja tundeline meloodia o Lähtuti sellest, mis on ilus o Teksti rütm+vorm ---- muusika rütm+vorm = rüt...
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusika...
kaugemalgi ning kulmineerusid suurejoonelise ,,Tallinn 1967" nimelise festivaliga. Välismaiste eeskujude eeskujul hakkasid tekkima kitarriansamblid, mis esialgu tõesti küll jäljendamisest kaugemale ei jõudnud. (ibid: 10-11) 1.7. Seitsmekümnendad aastad Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti Raadio mitmevooruline lauluvõistlus ,,Tippmeloodia". Arne Oidi surm 1975 ja ansamblimuusika kasvav mõju vähendasid klassikalise lauluzanri osatähtsust. Dzässmuusika festivalide ärakeelamise ja orkestripalade vähese tellimise tõttu jäi ka instrumentaalmuusika tagasihoidlikuks. Uut põlvkonda huvitas kõige enam just rokkmuusika. Kasvas ka interpretatsiooni meisterlikkus selles zanris. Kujunema hakkas eesti muusika oma nägu. Oli ansambleid, mis jäid truuks ühele põhiliinile, oli selleks siis kantri, rock'n'roll, dzässrokk või mis iganes
Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka intervalle. Hiina Hiina muusikakultuur rangete reeglitega keisrite maailmamuusika Muusika oli tihedalt seotud riigiga. Muusika oli kõikide teaduste allikaks, mille abil filosoofid õpetasid rahvast. Muusika aluseks oli pentatoonika e. 5-astmeline helilaad, pooltoonideta. Igal keisril oli oma noot
Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. (lk. 151-155) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida.
). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida.
10 pandlad, needid, haaknõelad jpm. Iseloomulikuks värvikombinatsiooniks oli roosa ja roheline. Pungile kui muusikale on iseloomulikud teravad, tihti poliitilised ja sotsiaalsed protestivaimus kantud tekstid, lihtne harmoonia, kiire tempo ja 4/4 taktimõõt. Ansamblisse kuuluvad peale laulja tavaliselt 1-2 elektrikitarri, basskitarr ja trummikomplekt. Punk on eranditult ansamblimuusika, mida iseloomustab lärmakus, agresiivsus ja ülitugev helivõimendus. Viisipidamine ja pillimänguoskus polnud esmatähtsad ja kohustuslikud. 1980. aastatel alguse saanud pungi uus suund oli new wave. Nüüd nõuti muusikutelt juba kvaliteetset esitust, rütmijoonis muutus tantsulisemaks ja tekstid leebemaks, kuigi sõnum jäi samaks. Punkroki alaliigid on post punk, hardcore punk, garage punk, art punk, anarcho punk, pop punk, folk punk, punk blues, new wave, punkabilly jpt.
Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks." (Ibid) 13 2. LOOMING 2.1. Muusika Urmas Sisaski muusikalooming sisaldab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusikat: lavamuusika (sh näiteks üks rock-ooper), klaveriteosed, orkestriteosed, vokaalmuusika koorile ja/või solistile, lastemuusika, ansamblimuusika, filmimuusika. Enamiku teoste jaoks on Sisask saanud inspiratsiooni kosmosest ning nii kannavad need teosed ka vastavalt nende tähtkujude või taevakehade nime, mis on teda inspireerinud. Seejuures kasutab Sisask kahte meetodit: üks põhineb astronoomilistel vaatlustel saadud emotsionaalsetel kogemustel, teine matemaatilisel helireal, mille ta tähti ,,kuulates" ja planeetide liikumist jälgides enda mõeldud logaritmsüsteemi valemiga välja arvutas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
